Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega
tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama.
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1...
Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36. kohal. Umbes 1 150 000 inimest elab Riia linnas või selle ümbruses. Lätis on 77 linna, neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri; Riia ja Daugavpils. (Vikipeedia, 21.09.2009) Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Alates 1991. aastast ÜRO liige, 2004.
Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Baltlaste roll eestlaste elus Sakslased muutsid poliitilist segadust ära kasutades endale õiguskorra, millega polnud lätlased ega eestlased nõus.Eestlased olid vihased sellepärast,et nendega ei arvestatud ega arutatud tehtavaid muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane
märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt keelatigi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904. aastal anti leedukatele luba leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa varem, mistõttu saame meie, eestlased, ning meie lõunanaabrid lätlased suuremat kirjandus- ja kultuurivara nautida kui leedukad. Ehkki minu arvates oleks eesti keelgi võinud leida tunnustust kiiremini nagu seda tegi soome keel. Erinevus Soome ja Baltimaade vahel on ka selles, et Soomes kui Venemaa ühes arenenuimas piirkonnas hakati üldjuhul piiranguid ( nt 15.veebruari 1899.aasta veebruarimanifest, mis tühistas
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
olid: ausus, vägivallat Nimelt sel aastal kirjutab Rooma kirjamees ja konsul Publius Cornelius Tacitus teose De origine et situ Germanorum (mis hiljem sai tuntuks Germania nime all) mille eelviimases peatükis kirjeldab ta hõimurühma, kes jäid germaanide ja fennide vahele ja kes kandsid nime aestii( Lill 1998: 3). Need hõimud lokaliseerusid alates Visla jõest kirdesse ja põhja, aladele, mida asustasid preislased, leedulased ja lätlased. Seda asjaolu on kasutatud läbi aegade vastuargumendina väitele, nagu oleksid aestii eestlaste eellased ja seega käsitatav kui protorahvus. Teisalt, asumine fennide vahetusnaabruses lubab siiski oletada ka, et vähemalt osa neist hõimudest kujunes hiljem eestlaste esivanemateks (Lill 1998:3).
ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba).
1200000 1000000 Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused 800000 600000 400000 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 osseis (1. juuli 1921) eestlased venelased sakslased lätlased muud 83% s uud rahvused Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Sugu Mati Mets m 22 abielus Tallinn mees Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn naine Juss Uss m 20 vallaline Tartu
Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske. Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba. Suur osa Lätist (44%) on kaetud metsaga. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlaseid on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus
oletuste kohaselt praeguse Pärsti ja Vanamõisa kanti, kus oli eestlastele sobivam metsane maastik ja saksa rüütlite sõjaline edemus polnud niivõrd määrav. Lembitu plaan oli ilmselt algusest peale suunatud ristisõdijate tsentri moodustanud sakslaste ümberpiiramisele. Selleks tuli kõigepealt purustada vastase tiivad, mille vasakul moodustasid lätlased, paremal liivlased. Eesti maleva tsentrumi ülesandeks jäi seega sakslaste survele seni vastu panna, kuni lätlased ja liivlased on purustatud ning sakslased eestlaste poolt täielikult ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud lahingukoha valida neile sobivalt ja saavutanud ka teatud ootamatuse. Ristisõdijad olid
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda
oli sunnitud minema pagulusse. Slaid 4 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. 2. 1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-1840). Samuti kirjutas ta pamfleti "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti Leipzigis. Slaid 5 GARLIEB MERKEL PILDID(Vabad lätlased ja eestlased, Lätlased: eriti liivimaal filosoofilise sajandi lõpul) Slaid 6 JOHANN GEORG EISEN(1717 -1779) Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja 1. Baltisaksa pastor, aianduse eriteadlane ja publitsist. 2. Õppis 173740 Jena ülikoolis usu- ja arstiteadust ning matemaatikat ja füüsikat. 3
"Õilsad igast rahvast! Teie, kes te olete tõelised inimesed: tõstke oma hääl ühes minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem, siinsamas Euroopas on meie naaberrahvad, kes on omal maal õnnetumad kui aafriklased, keda ahnuses Ameerikasse veetakse. Niisiis, filosoofid, inimsõbrad! Ühinege ütlemaks ka Euroopa türannidele, et nende teguviis on jälestusväärne!" (1796) Lätlaste olukord 12. sajandil Lätlased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: metsikud, paganlikud Merkeli ajalookäsitlus: teel kõrgtsivilisatsiooni Sakslased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: kultuuritoojad, kristianiseerijad, tsiviliseerijad Merkeli ajalookäsitlus: lätlaste (eestlaste) loomuliku arengu rikkujad Ajaloo võrdsustav tsüklilisus "Pole olemas ühtki vaba rahvast, kes enne poleks olnud ori ja selleks veel kord ei saaks
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
Kuigi enamus inimesi elab linnades, on peaaegu reegel, et neil on olemas maakodu või vähemalt aiake linna lähedal. Pea kõik perekonnad armastavad aeg-ajalt metsas seenel või marjul käia, mis lääne riikide jaoks on üsna üllatuslik. (Welcome...) Läti peredes on olulisel kohal ka koos söömine. Lätlastele meeldib süüa. Toidud pole küll nii peened kui näiteks prantslastel, pigem lihtsad, kuid ise peavad lätlased end suurteks sööjateks. Toitudes kasutatakse palju liha, kala, juurvilju ja eriti kartuleid. Ka musta leiba hinnatakse Lätis kõrgelt. Muidugi ei ela lätlased ainult hapukapsast ja sealihaviiludest, vaid igas perekonnas on oma traditsioonilised toidud, lisaks pakuvad paljud Läti restoranid rahvusvahelisi toite. Väljas söömine ei ole Lätlaste igapäevane 20 harjumus
Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud, keda võidi nimetada isegi kuningateks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit. Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kuralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlastega sugulaskeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased kuulusid germaanlaste hulka, lätlased ja leedulased aga baltlaste hulka. Rootslaste, lätlaste ja idaslaavlastega olid eestlastel üsnagi vaenulikud suhted. Toimusid
Poolvennad Mõõgavendade ordu Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus 1208 Mõõgavennad ja lätlased rüüstavad pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi Ugandit ja põletavad Otepää linnuse, eestlaste muistse vabadusvõitluse algus 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing, eestlaste võit 1211 Sakslased piiravad Viljandit 1212 Eestlased üritavad vallutada Turaidat, kuid kaotavad lahingu Turaida linnuse juures 1212-1215 katku tõttu sõlmitakse vaherahu Eestlaste alistamine 1215 Enne vaherahu lõppu rüüstab ristisõdijate vägi Sootaganat
Pärisorjuse kaotamine Õpik §21, lk 134-135 18. sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal...
Narva linna rahvastiku iseloomustus Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Diagramm on alt kitsenev, mis näitab, et sündivus on väike. Põhjuseks võib olla pereplaneerimine või halb majanduslik olukord. Sammuti on vähe 60-64a, kuna nad on sünidnud Teise maailmasõja järgsel perioodil.Vanemaealisi inimesi on vähem,naised elavad kauem kui mehed, sest on vähem vastuvõtlikumad haigusele ja satuvad vähem tööõnnetustesse. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-19 ja 45-49 aastat Rahvused. Narva linnas on ülekaal venelasetel,87%. Eestlasi on vähem kui veerand, umbes 5%. Veel on ka ukrainlasi, valgevenelasi, Soomalsi, Tartlasi, Leedukaid kes moodustavad elanikest 1-3%. Muid rahvuseid on 1%, kuhu kuuluvad näiteks juudid, lätlased, poolakad ja ka sakslased. Haridustase Veerand linna elanikest omab üldkeskharidust 23 %. 18% elanikest omab üldpõhiharidust ja 13% algharidust. 12% elanikest omab keseriharidust pärast keskharidust. 11% elanik...
sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna
Eesti ala peale Liivi sõda : Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale, Saaremaa Taanile. Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeli...
Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva pärast läkski Leini lõuna poole võttes endaga kaasa poja kolba. Kui ta oli juba tükk maad kõndinud, sõitsid temast Vello(mägiste vanem), Ott ja Kahro (Vello sulased) mööda ning võtsid kahvatu naise endiga kaasa. Hiljem saadi teada, et too olevat Vello õde. Ta jäeti vanema majja. Ühel päeval nägi Leini paatrit ja lasi end ristida. Vello sai pahaseks, kuna ristitud rüütlid on lätlased ehk vaenlased. Pärast ristimist ei tundnud Vello Leinit ära. Ta palvetas iga päev ega rääkinud palju. Kõik sõnad, laused mis ta rääkis olid seotud jumalaga (ristiusulaste kõikvõimas isik Maa peal). Vellol oli ka teine õde Malle ning nendega koos elas näitsik Vaike. Venda ja isa Vellol enam ei olnud. Need said Beverina all ristisõdijatega sõdides surma. Kuigi Leini oli ristitud ja Vello arust peast segi läinud, oli ta ikkagi tema õde ning mõtles, et läheb koos
J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Elulugu Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad eestlased ja lätlased. Johan Skytte mälestusmärk Tartus Riigikohtu hoone ees Perekond Ta abiellus 5. jaanuaril 1605 soti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näfiga (surnud 1649). Abielust sündisid pojad Bengt Skytte ja Jakob Skytte, ning tütred Vendula ja Anna. Perekond Bengt Skytte oli 16551656 Liivimaa sõjavägede saadik, Eestimaa kuberner ja Tallinna asehaldur.
Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Nimetatakse vene kirveste kultuuriks kuna kirved olid tehtud vene kanuudega väga sarnaseks miniatuurseks objektiks.
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
Vene elanikkonna ühiskondlik mõju tuleb tunnistada võrdseks nulliga./---/ Hiljaaegu läks suur hulk lätlasi ja eestlasi õigeusust luteri usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle kurva nähtuse põhjuseks on vene vaimulikkonna nõrk koosseis (eriti maal), tegevusetus, laiskus, ebapiisav vaimne areng, kusjuures mõned neist,andudes pahelisele ja laiduväärsele elule, tõukavad koguduse liikmed õigeusust eemale./---/Nii sakslased kui ka lätlased ja eestlased suhtuvad venelastesse ühtmoodi vaenulikult,kusjuures lätlased ja eestlased on kas natsionalistid või sotsiaalrevolutsionäärid./---/" (30.oktoober 1908) Eesti Vabariik 1918/1920 - 1940 Eesti esimese vabariigi ajal pidasid poliitikud geopoliitilisel määratlemisel oluliseks näidata tema eraldatust Venemaast. Sageli väljendus see Eesti-Vene vastandumisel. Kuigi Eesti eraldumisega Venemaast Vene mõju vähenes
· Elektrienergia · Pilte Üldine · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Riia · Üldpindala: 65 000 km² · Rahvaarv: 2,3 miljonit · Rahaühik: latt Veel üldist · Läti taasiseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. · Läti asub Läänemere kaldal. Sealse pinnavormi moodustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. · Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem
Muistne vabadusvõitlus 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välis...
viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säilitada ja juurde tuua uusi töökohti 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Teine rida 1
Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine
Viimasel ajal on aga täheldatud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud. Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased ja eestlased, lätlased ja eestlased, idapoolsed rahvad ja eestlased käisid üksteist kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed vastased
eluiga. 20. 24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum.40.-84. Aastaseid naisi on rohkem kui mehi sest naistel on pikem eluiga.Nooremaid mehi on Võrus rohkem sellepärast, et seal asub Kaitseväe Võru Lahingukool. II.Rahvused. Võrus on kõige rohkem eestlasi. Kuigi seal on ka venelasi.On esindatud ka ukrainlased,valgevenelased,soomlased mõned lätlased ning ka tatarlased. Venelasi on palju kuna Venemaa on meie naaber riik ja Võru on Vene-Eesti piiri lähedal ning Eesti on vene võimu all olnud.On esindatud ka poolakad ja juudid kuid neid on väga vähe. Eestlasi on tunduvalt rohkem kui teisi rahvusi kokku. III.Haridustase. Võrus ei ole paljudel inimestel kõrgharidust, vaid 9%, kuna Võrus pole Ülikoole.Võrus on küll Mainori Kõrgkooli Võru Õppekeskus kust saab õppida ettevõtlust
võimalustel linnust kahjustada ja lõhkuda. Kui ristirüütlid saabusid siis kallati neile linnusest kuuma vett, pigi vms. Heideti ka kiviheitemasinatega kive vaenlastele. Piiramine linnuse ümber võis kesta mitu nädalat, kuni lõpuks alla anti ja sai rahva ära ristida. Võeti ka alati pantvange, tavaliselt kuni 10 aastaseid eriti just poisslapsi, kes kasvatati kristlasteks. Hiljem kasutati neid oma rahva vastu ära. Lahingusse saadeti alguses liivlased ja lätlased, ristirüütlid sekkusid alles siis, kui vaadati, et olukord on juba liiga karm ja liiga paljud liivlased, lätlased on hukkunud. Ristirüütlite väed koosnesid kahest osast: Eliitvägi relvadega jne ning olid ka lätlased, liivlased, kes sunniti kaasa tulema (olid juba ristiusustatud). Nemad saadeti esmalt lahingusse ja lasti neid tappa, siis sekkus alles õige vägi lahingusse. Küsimused: 1)Millised olid eri rahvustest ristisõdalaste omavahelised suhted?
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
Kuura (2013) 7 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 8 Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused (2) Millisel positsioonil oli siis Eesti? TEA indeks Mõned purunenud "müüdid": MÜÜDID: TEGELIKKUS: Lätlased on tavaliselt kas Alustavate ja ka edenenud põllumehed või ametnikud ettevõtjate hulgas on lätlasi (avalikus sektoris), ärimehed ligi kaks korda rohkem kui (st ettevõtjad) venelased venelasi Läti ettevõtluses on selgelt "Only about 40 per cent of all ülekaalus mehed early-stage entrepreneurs are women" (op. cit) Only ..
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu.
Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10. 17. sajandi 2. veerandil Eestisse rännanud ,,uusasukate" 3 suuremat gruppi. Vene talupojad ; soomlased ja lätlased 11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga 12. Kaks tähtsamat väljaveo kaupa. Lina ja teravili 13. Kuidas nimetati kõrgemat kohalikku kohust: a) Liivimaal; b) Eestimaal? a)liivimaa õuekohus ja b)ülemmaa kohus 14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion?
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Sellise...
Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
Sõjakäik oli küll väga hästi mõeldud, kuid vaenlast hävitada siiski ei jõutud. Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest uued ristisõdijate salgad jõudsid kohale ja sundisid nad põgenema. Ridalased, kes liivlastega sõdisid ja nende maad laastasid, pöördusid saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale. Kõige enam said kannatada lätlased ja nende maa. Püüti kõik paha, mis lätlased kunagi teinud, kätte maksta. Toreida vaherahu-. Eestlased sõlmisid sakslastega 3 aasta peale (1212-1215) rahu, mille järel Sakala pidi sakslaste ülemvõimu tunnustama ja lubama vastu võtta ristiusu. Katk- kergesti leviv nakkushaigus, mida tekitavad bakterid. Mitmed katkuepideemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku nimettatakse ka Mustaks Surmaks
võimsamaks riigiks. 1739 ilmus eestikeelne piibel. 1697 suundus Peeter 1 suure saatkonnaga välisreisile. Lootis leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. 1700 vallandus põhjasõda 1725 - impeeriumi rajaja suri 1775 - kehtestati uus haldusseadus, millega kubermangudes ja maakondades loodi kohtu- ja politseiasutused. 1765- kinnitati talurahva kaitse määrused, mis andsid Liivimaa talupoegadele õiguse vallasvarale. 1796- ilmus Merkeli raamat " Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul" 1783- kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. 1775- aastaks elas Põhja-Ameerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. 1776 -kontinentaalkongress võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 1781 -ameeriklased piirasid inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma 1783- kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks
Alfred Neuland · Sündis 10. oktoobril 1895. a. Valga linnas · Eesti tõstaja · Esimene olümpiavõitja eestlasest · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit · Surnud 16. novembril 1966 Tallinnas · Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas Elulugu Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Kuna Neulandi pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Alfred hakanud teistele ärategemise eesmärgil sangpommidega harjutama. Tema esimene võistlus toimus Riias, kus ta vaevalt võitis kergkaalus kõik vastased . Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate atleetide hulgas oma kaalus esimeseks ja kõikide
Liivimaa elujõu taastamine nõudis Poola riigilt eritähelepanu. Tühjaks jäänud talukohtadele asus enamasti kohalik põlisrahvas (eestlased või lätlased), keda rändas sisse ka Rootsi ja Taani võimu all olevatelt aladelt. Poola võimud omalt poolt püüdsid Liivimaad taasasustada võõramaalastega: seejuures suunas kolonisatsioonipoliitikat otseselt katoliku kirik. Kui Sigismund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, siis 16. sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged ühes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, v...
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel
aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu. Rootsi võimu ajal oli Riia Rootsi krooni valduste kõige suurem linn. 1710. aastast kuulus Riia Venemaa keisririgi võimu alla. 1868. aastal asutati Riia Läti Selts ja 1873. aastal korraldati esimene Läti laulupidu. Esimese maailmasõja käigus hõivasid Saksa väed 1914–1915 Lõuna-Lätimaa kuni Riiani . 1918 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahuleppe. 18. novembril 1918. aastal kuulutasid lätlased välja oma iseseisva Läti riigi ja Riiast sai Läti Vabariigi pealinn. 11. augustil 1920 sõlmiti Riias Läti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping. Aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 oli Läti NSV Liidu poolt okupeeritud ning Riia oli Läti NSV pealinn. Aastal 1991 sai Riia taas iseseisva Läti Vabariigi pealinnaks.
Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. Kaasa arvatud pagulased Aafrikast ja Süüriast Arvatakse, et kui tõstame makse ja palga jätame samaks muutub eestlaste elu paremaks. Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
