tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud senjöörile truudusvannet andma. Senjöör Senjöör (prantsuse k senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal Feodaalid olid senjöörile alluvad isikud kes said oma senjöörilt maad. Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmiseks senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul.
Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni
käinud teotööl), maavabadeks talupoegadeks (omas talu) Lääniaadli teke: 1. Pärast maade jagamist tuli need keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada 2. Maa kindlustamiseks hakati rajama linnuseid 3. Neis hakkasid elama rüütlitest läänimehed, kes pidid maad kaitsma 4. Vakuspeod peeti koos ühiseid söömaaegu talupoegade ja vasallidega 5. Maa eest maksti ülikutele andamit 6. Kiriku-, kohtu-, haldusvõim maaisandal 7. 13. saj siirdusid läänimehed maale eramõisatesse Linnade teke: 1. Esimesed linnad tekkisid Liivimaal vallutuste käigus 2. Linnad tekkisid muistsete kauplemiskohtadele, teede lõikumisaladele, kohalikesse keskustesse 3. Suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse 4. Tuumiku moodustasid saksa käsitöölised ja kaupmehed, võisid ka olla mõned jõukamad eestlased 5. Maa kindlustamiseks rajati linnuseid 6. Suurimad linnad
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas
ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine Usuvahetusliikumine - 1845.a
maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2
vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati. · Uus sõjaväekorraldus Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast. · Uus euroopalik elulaad uus ajaarvamine kristuse sünnist. · Majanduslik reform- riik hakkas sekkuma majandusellu. Hakati rajama manufaktuure ning kaevandusi, et saaks edukalt sõdida. Juurutati uus maksusüsteem nimetati pearahamaksuks. Kirik allutati riigile ja patriaati ametisse ei nimetatud ja kirikut
Maa kindlustamiseks rajati linnused, kus elasid rüütlitest läänimehed. Lääni võis saada igaüks, kes selle välja suutis osta. Põhiliselt Põhja-Saksa väike aadlikud, aga ka Eesti ülikud. Saksa talupoegade koloni8satsioono ei toimunud, seega jäi Eesti rahvas eestlastena püsima. Ristiusu vastu võttnud eestlased olid õiguslikult vabad ja säilitasid enda maaomandi. Kaubanduse ja meresõidu õigusi piirati. Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis.
Abt- Mungakloostri ülem vasall-ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. Senjöör-oli suurfeodaal,kellest olid sõltuvuses feodaalses hierahias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks.
. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus. SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks
elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul
läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus
Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja
lamentaarsest vastutusest tulenevat paratamatust*26, s.t demokraatlik põhiseadussüsteem eeldab eksekutiiv- võimu hierarhilist organisatsioonisüsteemi.*27 Nii loob ministri õigus anda haldusele korraldusi, tema parlamentaarne kontroll ja isiklikust süüst sõltumatu vastutus vajaliku legitimatsiooniühenduse halduse poolt riigivõimu teostamise üksikakti ja riigivõimu tegeliku kandja vahel, haldusvõim allub seega parlamentaarsele kontrollile ja sanktsiooniga kindlustatud korraldustele. Reeglina lubab seadus valida erinevate seaduslike otsuste vahel; otsustajatel on seega sageli alternatiivide vahel valimise õigus. Korralduste andmise õigus toimibki siinjuures kontrollimatute ja vastutustundetute alternatiivotsuste ärahoidjana, sest sel viisil langeb seaduse rakendamise üksikakti vastuvõtjale selge parlamentaarne kontroll, vastutus ja võimalik sanktsioon
Hullumaja. Alevikud – linnaõigusteta, aga majanduslikult olulised. Nt Lihula jõukus 13saj võrreldav Haapsalu/Pärnuga. Kindlustatud vaid põhilised linnad Linnaelu Valitses raad (magistraat). Valisid ise liikmed. Suurus erines ka. Tallinnas 14saj 24. Istuv raad 12 liiget. Vana raad teine pool ja aastaga vahetusid. Saj vahetus lakkab ja kujuneb pidevaks. Liikmed prestiižsemad ja rikkamad tegelased. Lisandus 15saj bürgermeister. Kuulus haldusvõim, kohtuvõim, seadusandlik võim. Võimu aluseks linnaõigus, mida täiendasid määrused ja rae otsused. Määrus püsiv, üldine norm aga otsus lühemaajaline. Raeametid olid ära jagatud. Oli kohtunik, rahamehed, maksuhärrad, ehitushärrad jne. Ametid auamaetid ja palka ei saanud. Tartus ja mujal oli vähem raehärrasid. Tallinna kaupmehed koondunud Suurgildi (Kanuti gild käsitöö teema). Eesotsas Oldermann, ühendas kutsealase, esindus- ja religioosse funktsiooni
Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise, murdis aastaks 1028 viimaste hõimuvürstide vastupanu ning jagas riigi komitaatideks, kus haldusvõim kuulus kuninga määratud ispanitele (komitaadi ülematele). Võttis vastu katoliku usu ja laskis rahva ristida. Jagas rohkesti maid õukondlastele, väejuhtidele ja kirikule. Lõi 1030 edukalt tagasi saksa feodaalide kallaletungi. Ungari kuningas Lajos I Suur - 1342-82 ja Poola kuningas (Ludwik I) 1370-82, Anjou dünastiast. Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi
Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. István I Püha Ungari vürst 997-1001, kuningas 1001-38. Viis lõpule Ungari varafeodaalse riigi rajamise, murdis aastaks 1028 viimaste hõimuvürstide vastupanu ning jagas riigi komitaatideks, kus haldusvõim kuulus kuninga määratud ispanitele (komitaadi ülematele). Võttis vastu katoliku usu ja laskis rahva ristida. Jagas rohkesti maid õukondlastele, väejuhtidele ja kirikule. Lõi 1030 edukalt tagasi saksa feodaalide kallaletungi. Ungari kuningas Lajos I Suur - 1342-82 ja Poola kuningas (Ludwik I) 1370-82, Anjou dünastiast. Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi
arvestada. Selle nõude täitmine eeldab piisavalt arusaadavate seaduste kehtestamist. Usalduskaitse põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Karistusõiguses kehtiv nulla poena sine lege-põhimõte (§ 23 lg 1, lg 2 lause 1) on usalduskaitse printsiibi erijuht. 2.4.4. Halduse seaduslikkus Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et haldusvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus (§ 3 lg 1 lause 1), ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, põhiseadus). 2.4.5. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse Põhiseadus tagab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise
põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte). - monokraatne ja kollegiaalsüsteem (organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus – monokraatne. Kui on kolleegium otsustajaid, siis on kollegiaalsüsteem) - territoriaal- ja reaalsüsteem (territoriaalsüsteemi puhul on organile ette nähtud teatud territoorium, ruum, mille ulatuse ta on volitatud oma pädevust realiseerima, nt KOV.
kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. 31 b. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) a. konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes b. dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem
Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem - koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte 28 o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3
mis tegeles balti aladega, Eesti ja Liivimaa asjadega tegelev justiitskolleegium. Balti alade jaoks muutus see apelleerimisasutuseks, nii Õuekohtust kui Eestimaaa Ülemmaakohtust sai sina edasi apelleerida. 5. Asehalduskord Katariina II teema oli, läks kaduma :/' Ta oli pmst väga uuendusmeelne ja võttis eeskuju euroopast. Vene kubermangudes algas juba 1775 see haldusreform. Kohtuvõim, politseivõim ja haldusvõim lahutati üksteisest. Uus hoolekandesüsteem samuti Riigivõimu suurendamine oli üks eesmärke. Pmst kärbiti kohalike aadlike võimu, kuid samas anti vastutasuks mõisad kõik pärusvaldusteks e isiklikuks valduseks, see tõi kaasa murrangu maasuhetes. Asehalduskord oli Vene valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri ja majanduskeskustele, kaotasid tähtsust senised tsentraliseeritud riigivalitsusorganid ning 1780. aastal likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782
Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi
Seda on kutsutud ka Maritzi mässuks, mis tuleneb seda juhtinud kolonelleitnandi nimest. Selle mahasurumises osalesid aga peamiselt afrikaanerid ise. Pärast mässu lämmatamist suunduti vägedega ka Saksa Edela-Aafrikasse ja see koloonia võeti LAU kontrolli alla. Hiljem saadi sellele ka mandaat ning hilisem Namiibia sai taas iseseisvaks alles 1990. a. Sõdadevaheline aeg Tänapäevased Zambia ja Zimbabwe ehk Rodeesia tekistas probleeme, kui 1924. a hakkas lõppema Lõuna- Aafrika Kompanii haldusvõim selle territooriumil. Tekkis küsimus, mis neist kolooniatest saab: kas sealsetele valgetele kodanikele antakse võimalus iseseisvuda või jätkatakse LAU koosseisu. Rodeesia küsimus sai anglofiilidele, eesotsas Smutsiga, ja nende võimulolekule saatuslikuks, sest ei suudetud ära hoida territooriumi eraldumist. Sealsed valged asunikud hääletasid referendumil mitteühinemise poolt, vatamata paljudele pakkumistele
Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem - koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 34 3
Teiseks o Kontsentratsiooni süsteem kui on samuti haldusorganid on subordinatsiooni suhetes ja kõige kõrgem võim kuulub vastavas hierarhias kõige kõrgemale (vahe tsentraliseeritud süsteemiga tsentraliseeritud süsteemipuhul on mõnel asutusel ka oma otsustusõigus, kui kontsentratsiooni süsteemi Puhul puudub see absoluutselt. Lähedaseim on sõjavägi). Kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi e keskorgani kätte. o Dekontsentratsiooni süsteem Otsustamisõigus jaotub paljude organite vahel. Haldusorganitele, mis on hierarhilises süsteemis iseseisev otsustusõigus Vertikaalne dekotsentsetratsiooni süsteem kohapealsetele organitele antakse iseseisvate otsuste tegemiseks pädevus. Oma pädevuse piires.
suhted. Detsentralisatsioonil on üldiselt ka omad piirid. Seal, kus esiplaanil on halduse ühtse reguleerimise huvid, on muidugi eelistatum tsentralisatsioonisüsteem. 2. Kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteemidele rajatud haldusorganite pädevus võib olla korraldatud kas kontsentratsiooni- või dekontsentratsioonisüsteemi alusel. Kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn. keskorganite kätte. Dekontsentratsioonisüsteemis toimub otsustamisõiguse jaotus paljude organite vahel. Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted.
suhted. Detsentralisatsioonil on üldiselt ka omad piirid. Seal, kus esiplaanil on halduse ühtse reguleerimise huvid, on muidugi eelistatum tsentralisatsioonisüsteem. 2. Kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteemidele rajatud haldusorganite pädevus võib olla korraldatud kas kontsentratsiooni- või dekontsentratsioonisüsteemi alusel. Kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn. keskorganite kätte. Dekontsentratsioonisüsteemis toimub otsustamisõiguse jaotus paljude organite vahel. Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted.
võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel; välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3). 3. Õiguskindlus. Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse (määratletavuse) ja usalduskaitse põhimõtte. Kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet, keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. 4. Halduse seaduslikkus. Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et haldusvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus (PS § 3 lg 1 lause 1). Teiselt poolt tähendab see, et ükski halduse õigusnorm (määrus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, põhiseadus). 5. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. Põhiseadus tagab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste