Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi löödi Venemaa stabiliseeris rinde Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Eesti ja Läti olid saksavastased meelestatud Soomlastest koosnevad jäägriüksused saadeti rindele Kuramaal Verduni lahing 1915.a oli Saksamaale üldiselt edukas Saksamaa pani sihi läänerindele ja valis Verduni kindluse lahingu paigaks Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud 1.juuli 1916
kihlveopetturitega," lausus Pohlak. Boliivia Jalgpalli Liit teatas, et nende rahvuskoondis jätab ära märtsiks planeeritud kohtumised Soome ja Bulgaariaga. Boliivia tegi sellise otsuse teatavaks, kuna nende kohtumisi Soome ja Bulgaariaga organiseeris sama agentuur, mis viis läbi ka Bulgaaria Eesti ja Boliivia Läti mängud. Samas on teada, et ka Soome ja Bulgaaria avaldasid soovi, et need kohtumised ära jääksid. 2 Daugavpilsi Dinaburgi juhtum Nõmme Kalju vastane suvises Euroopa liiga eelringis, Läti kõrgliigas neljandat kohta hoidnud Daugavpilsi Dinaburg eemaldati kihlveopettuste tõttu nii Läti Virsligast kui ka Balti liigast. Läti meedia teatel on Dinaburgi mängijad panustanud kihlveokontorites ja seejuures ka enda mängudele. Klubi eemaldati Läti jalgpalliliidu juhtkonna otsusel meistrivõistlustelt ning klubi president Oleg Gavrilov ja peatreener kõrvaldati eluks ajaks jalgpalliga seotud tööst.
Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus
aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus.
Pealinn on Riia, pindala on 64 589 km, ametlik keel on läti, rahvaarv on 2 281 000. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1
tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpus toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu. Idarindel jätkusid lahingud ka 1914. aasta lõpul. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915 aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia Daugavpilsi Pinski Tsernovtsõ joonel. Aastal 1916 võtsid idarindel suurpealetungi ette Venemaa väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917 aasta Veebruarirevulutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917 aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus
Pealetungi käigus Galiitsias vallutasidVene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusidägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda naguläänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi justidarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonudsiiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski-Tsernovtsõ joonel.1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov.Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäipüsima.1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud AjutineValitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvelettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed
Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus
Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22.aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoobril Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoobris Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-Ternopoli joonel. 1916 aasta olulisemad sündmused 21.veebruaril Verduni lahingu algus läänerindel. 31.mai-1.juunil toimus Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juulil Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpul Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 1917 aasta olulisemad sündmused veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30
aasta Saksamaa muudab oma plaane. Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök. Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel. Ida-Preisis Augustowo metsades hävitati suur Vene väegrupp. Venemaa kaotas ka Galiitsia alad. Rinne jäi pidama Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonel. Läänerinne 22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi (kloor). Palju hukkunuid. Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud. Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled. Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt AustriaUngari vägede vastu.
2. mail algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon; Vene Kaukaasias olid edukamad Vene väed kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne stabiliseerus Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene Inglased üritasid oma kontrolli alla saada positsioonid läbi, suurte kaotuste hinnaga õnnestus Musta mere ja Vahemere vahelisi Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- väinasid, saates Gallipoli poolsaarele Daugavpilsi-Pinski joonel stabiliseerida dessandi Saksamaal polnud õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada, kuid lüüasaamine nõrgestas Venemaad seestpoolt Uus rindejuhataja Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias, juunis murti läbi Austria-Ungari kaitseliin, paraku puudusid Vene vägedel reservid ja rünnak pidurdus Brussilovi läbimurre julgustas Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tekkis häda; Keskriigid
5 põhjustel kolis ta koos oma vennaga Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna.
Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria-Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurde. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia-, Daugavpilsi-, Pinski- ja Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus
4 Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Venestusperioodil 1893. aastal lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, aga neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning
jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid kirjeldatud oludest. Lätis tehtud puurimistes kahes puuraugus Volmaris ja Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936. Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia instituudi diplomandi diplomitöö. Tartu, 1993 Pirrus, E. Maavarade geoloogia. Tallinn, 2000. Internet
loomingulises töös. Viljandis kirjutas Kitzberg mõned lühikesed proosapalad, mille hulgas väärib märkimist kodupaiga mälestustel visandatud elupilt ,,Koopavana". Edukam oli Kitzberg aga draamas. Oma kirjanikunimele Kitzberg Viljandis midagi ei lisanud. ,,Punga Mart" ilmus alles pärast tema lahkumist Viljandist ja teised näidendid jäid veel aastateks käsikirja. 1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem. Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi, kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes".
Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23.
Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23.
Türklased peatasid inglased, ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. SAKSA RÜNNAK IDARINDEL 1915.a. 1915.a. otsustati koondada peamised jõud idarindele.2.mail1915 algas venelaste ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Golice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene positsioonid läbi.Sept lõpuks õnnestus Vene väejuhtidel Riia-Daugavpilsi-Pinski joonelstabiliseerida. Sakslastel polnud suutnud Venemaad sõjast välja lülitada. VERDUNI LAHING Saksamaa luges sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd paisati armee läände, lootes siin ühe lahinguga sõja lõpetada.Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus.1916.a.veebruaris asusid rünnakule Saksa väed ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes andsid Sakslastele suuri kaotusi.Verduni kaitse juht
Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. LÄBIMURRE IDARINDEL. Veebruaris-märtsis toimusid ägedad võitlused Ida- Preisimaal ja Karpaatides, mais algas Gorlice operatsioon, Krakovist lõunas. Seejärel püüti suurde katlasse haarata Poolas asuvaid Vene vägesid ning septembri lõpus oli rinne jõudnud Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonele. Vene vägede võitlusvõime oli 1915. a. lahingutes murtud. Kuigi 1916. a. suvel otsustas Vene väejuhatus kindral A. Brussilovi juhtimisel alustada veel kord suurt vastupealetungi sakslastele edelarindel, otsustavat edu siiski ei saavutatud. TEISED SÕJATANDRID. 1915. a. veebruaris olid sakslased välja kuulutanud piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa
Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurres. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel eetevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid
Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria- Ungarile 23
5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30
5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30
Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia- Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23
all Leedu riik koos kõigi riigi tunnustega (550). Teiste riikide tunnustus Mindaugase kroonimisega. Seespoolt paganlikule Leedule oli näiliselt uks euroopa poolt avatud samas aga suhtuti sellesse läänest negatiivselt ning pooldati Liivi ordu rünnakuid. Seega oli leedu riik siiski lääne suhtes kaitsepositsioonil kuid avatud tegutsemaks ida suunal. Mindaugase ja tema Teniota püüd kõiki balti hõime ühendada ei realiseerunud kunagi. 1273 Liivi Ordu rajas Daugavpilsi ja mõned aastad enne Klaipeda kindlused, millega surus Liivi Ordu Leedu põhjast piiridesse. Kuna piire polnud idas ja kagus, siis hakkas Leedu Vana-Vene aladele laienema. Etnilise Leedu maadel loodud riik transformeerus aastatega erinevate rahvuste, konfensioonide ja kultuuriga suurvürstiriigiks. 1385 personaalunioon Poolaga ja 1387 tegeliku ristiusu vastuvõtmisega, millele järgnevat aega kutsutakse ka Leedu kuldajaks.
Sõjaline võim ka ordu käes. 13saj II periood, Liivimaa luuakse ja sinna jääb ka tänapäeva Läti alad. Tehakse kuralastega alistumisleping. Saule lahingus hakati vastu, hiljem suruti alla. Kuralased ja semgalid hakkasid ka 1259 üles. 1260 Durbe lahingus sai ordu leedulastelt lüüa. Õige pea alistati uuesti, umbes 1290 on alad täitsa alistatud. Preisimaal sarnane olukord. Ida-Läti (Latgale) vallutus halvasti dokumenteeritud. 1277 rajas ordu Dünaburgi linnuse (Daugavpilsi juures). Jäeti aga maha ning alles 14.saj oli olukord kontrolli all. Kuni 16saj oli Läti-Leedu idapiirid ebaselged. Liivimaa polnud homogeenne. Eri piirkonnad alistusid eri tingimustega. Osad alad vallutati, osad sõlmisid lepingu jne. Sellest sõltub ka kohaliku eliidi hilisem võim. Ka Eesti alal 13saj vastuhakud. 1241 leping saarlastega, millega lubavad tagasi ristiusku minna jne. 1238 Stensby leping, saksa ordu andis Taani kunnile tagasi Põhja-Eesti, Järvamaa anti tagasi. Taanlaste
Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid). Ostlandi holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Siuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd. Võitlus võõras mundris Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse. Balti, peamiselt Est, Lat kodanikud
5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat: Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964: Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959
Õnneks see oblasti eksperiment väga pikalt ei kehtinud, pärast Stalini surma tuldi Kremlis selle küsimuse juurde tagasi, selle tõstatajaks oli Beria, väiksemates liiduvabariikides oblastid likvideeriti - 4. aprillil 1953. Uus juhtkond pandi Kremlis paika tund aega enne Stalini surma - kolmevõimu ühiskoosolekut ei ole NSV Liidus ühelgi teisel perioodil koos olnud. Eestis loodi Pärnu, Tartu ja Tallinna oblast, samaaegselt Eestiga loodi oblastid ka Lätis (Daugavpilsi, Liepaja, Riia). Leedus oli see eksperiment alguse saanud juba 1950. aastal (Kaunase, Klaipeda, Siauliai, Vilniuse). Moskva jaoks oli oluline, et kõik liidumaad oleks unifitseeritud. See tõi kaasa selle, et see oblastieksperiment lõi tegelikult juurde tohutult töökohti ja formaalselt Tartu oblasti juht oli võrdne Kiievi oblasti juhiga. Ta pidi olema ka vastava rangiga inimene - sinna ei saadud panna mitte igaühte. See üheks põhjuseks, miks just 52. aastal ja 53
Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada. Loodeti ühe hooga jõuda Läänemereni välja, sellest ei tulnud midagi välja. Uuesti taastati pealetung 1944 sept keskel, selleks ajaks oli sakslaste olukord teistel rindelõikudel oluliselt halvenenud- Normandia dessant ja teine rinne Prn-l, Punaarmee Bagration Valgevenes jne. Saksa
Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 - jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. 1916 aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel
annaabi.ee 
