Sõjategevus 1914-1916 Antandi riigid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Jaapan Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Türgi Positsioonisõjad 1915.a algul olid mõlemad pooled läänerindel, välja ehitatud kaitseliidud 1915.a kasutades Saksa väed Ypres´i juures mürgigaasi Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a Itaalia läks Antandi poolele üle 1915.a mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi ...
****** Põhikool Kihlveopettused Jalgpallis Referaat ********** VIII kl ********* 2011 2011. aastal 9. veebruaril Türgis toimunud Läti - Boliivia ja Eesti - Bulgaaria sõprusmängud Bulgaaria ja Eesti mängisid 2:2 viiki ning Läti alistas Boliivia 2:1. Kõik seitse väravat nendes kohtumistes löödi penaltitest. Hiljem selgus, et mängu kohtunikud tegelesid matsi tulemuse mõjutamisega. Tulemuste manipuleerimisega mängijad seotud ei olnud ja kohtumiste tulemused jäid ka jõusse. Kohtunike eesmärgiks oli kohtumises luua soodne pinnas väravate löömiseks ning seega antigi kokku neli penaltit. Õigusemõistja siiski kummalegi poolele eelist ei andnud ning penalteid ja karistuslööke anti nii nagu parasjagu võimalus tekkis. Kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi tulemusena selgus, et mõlema kohtumise puhul oli tehtud ebaloomulikult suuri panus...
I MAAILMASÕDA Sisukord Läänerinne..............................................34 Idarinne.....................................................5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi nin...
Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Ta oli kaks korda abielus.
Pealinn on Riia, pindala on 64 589 km, ametlik keel on läti, rahvaarv on 2 281 000. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1
tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpus toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu. Idarindel jätkusid lahingud ka 1914. aasta lõpul. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915 aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia Daugavpilsi Pinski Tsernovtsõ joonel. Aastal 1916 võtsid idarindel suurpealetungi ette Venemaa väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917 aasta Veebruarirevulutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917 aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tem...
1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? (kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võim...
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sa...
LÄÄNERINNE 1914 2. augustil Saksa väed hõivasid Luksemburgi 4. august Saksamaa sissetung Belgiasse, kohtas seal suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste edasiliikumise seisma Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia Pariisi taksodega Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, siiski suutsid nad uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ul...
5 põhjustel kolis ta koos oma vennaga Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, kuid neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning teadvustas endale oma kirjanikukutsumuse. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna.
1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõj...
4 Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Venestusperioodil 1893. aastal lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute ( http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Rännuaastad ei olnud loominguliselt tootlikud, aga neil aastail saavutas kirjanik laialdasema tuntuse ning
jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid kirjeldatud oludest. Lätis tehtud puurimistes kahes puuraugus Volmaris ja Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936. Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia instituudi diplomandi diplomitöö. Tartu, 1993 Pirrus, E. Maavarade geoloogia. Tallinn, 2000. Internet
loomingulises töös. Viljandis kirjutas Kitzberg mõned lühikesed proosapalad, mille hulgas väärib märkimist kodupaiga mälestustel visandatud elupilt ,,Koopavana". Edukam oli Kitzberg aga draamas. Oma kirjanikunimele Kitzberg Viljandis midagi ei lisanud. ,,Punga Mart" ilmus alles pärast tema lahkumist Viljandist ja teised näidendid jäid veel aastateks käsikirja. 1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem. Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi, kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes".
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia se...
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suu...
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid ...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased V...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid). Ostlandi holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Siuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda, et juudid tegid NL-ga koostööd. Võitlus võõras mundris Venemaale: võitluses Loode-Venemaal ja NL-i tagalasse. Balti, peamiselt Est, Lat kodanikud
5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat: Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964: Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada. Loodeti ühe hooga jõuda Läänemereni välja, sellest ei tulnud midagi välja. Uuesti taastati pealetung 1944 sept keskel, selleks ajaks oli sakslaste olukord teistel rindelõikudel oluliselt halvenenud- Normandia dessant ja teine rinne Prn-l, Punaarmee Bagration Valgevenes jne. Saksa
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
