Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst
Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000 Jaotamata kasum 1 000 000 Passiva kokku 6 500 000 2011. aasta müügitulu kokku moodustas 7 500 000 krooni. Detsembrikuu käive oli 375 000 krooni. Müügiplaan 2013 I poolaastaks: Müügiplaan Jaanuar 650 000 Veebruar 600 000 Märts 450 000 Aprill 600 000 Mai 450 000 Juuni 640 000 Muu oluline info:
vastavalt töötajate soovile vähem või rohkem teenida. Üldjuhul planeerivad ettevõtted alati turust veidi kiiremat kasvu, kuigi levinud on ka eelmiste perioodide põhjal planeerimine. Kõik intervjueeritud juhid ütlesid aga nagu ühest suust, et intuitsiooni (sisetunde) kasutamine planeerimisel pole kuhugi kadunud ja seda tasub ikka usaldada. 5. Müügiplaani ja eelarve koostamine Müügiplaan lähtub otseselt kehtestatud müügieesmärkidest. Müügiplaanis on otstarbekas täpselt kindlaks määrata, kes kui palju müüb ning milliste meetoditega kui palju müüa kavatsetakse. Müügiplaanid peavad kajastama nii koguselist kui ka rahalist müüki ning olema ajaliselt määratletud. Müügiplaan lähtub tootmisplaanist, aga ka potentsiaalsest ostjaskonnast ja nende võimalustest. Müügiplaan peab olema realistlik
Esmane müügiplaan KUU 1 KUU 2 KUU 3 KUU 4 KUU 5 KUU 6 KUU 7 KUU 8 KUU 9 KUU 10 KUU 11 KUU 12 tk kuus Toode 1 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tk kuus Toode 2 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tk kuus Toode 3 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tk kuus Toode 4 Hind KOKKU KUU 0 0 0 0 0 0 0 ...
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 200...
Mõisted Aktiivne kuulamine - oskus aktiivselt aidata partneril väljendada oma tegelikke tundeid, mõtteid ja arusaamu ning võime neist ka aru saada. Aktiivse kuulamise tehnikad jagunevad kolmeks: kohaloleku ja jätkutehnikad, küsimused ja ümbersõnastamised. Kuulamine peaks olema iga müügitehingu juures tehnika number üks. Eesmärkplaan müügiplaan, ettevõtte soovitatav saavutus mingiks ajaperioodiks. Eesmärkplaan tuletatakse peamiselt ettevõttevälisest informatsioonist (konkurentide müügiedu, turupotentsiaal jms). Ettevõtte turunduskontseptsioon terviklik tulevikunägemus, mille põhjal organisatsioon püüab rahuldada ja suunata ostjate vajadusi koordineeritud tegevuste kogumi kaudu. Jaotamine (place) ettevõtte võimalused, vahendid ja kanalid kliendi või lõpptarbijani jõudmiseks antud turusituatsoonis.
Küsimus 1 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et katta tootmis ja müügikulud b. Õige vastus puudub c. Õiged mõlemad vastused d. tulu on piisavalt, et tekiks kasum Küsimus 2 Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 ...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,D,C,E,B,F b. C,F,A,B,D,B c. A,C,D,E,B,F d. C,A,B,F,D,E e. A,B,D,E,C,F Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; ...
· Äriplaani finantaseerimine ja käivitamine Äriplaani finantsosa koosneb järgmistest tabelitest: · Müügiprognoos ja · Kulude prognoos (ehk Tulude-kulude prognoos) · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos · Projekti tasuvuse arvestus Finantsprognooside koostamisel on soovitav kasutada tabelarvutusprogramme (Exel). Prognoosimist alustatakse müügiprognoosi koostamisest esimesel tegevusaastal kuude lõikes ja aastas kokku. Aastane müügiplaan kajastatakse tabelis kasumiprognoos. Ettevõtte raha liikumist ja maksevõimet ehk likviidsust kajastab rahavoogude prognoos. Ostetud seadmed ja hooned kajastatakse prognoositud bilansis real põhivara. Prognooside koostamise käigus tulevad esile äriplaani nõrgad kohad, kuid neid teades saab rakendada erinevaid abinõusid. Odavam on selgitada äriidee tasuvus enne paberil, kui avastada probleemid alles tegevuse käigus, kus tehtud on juba rahalised
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve.........................................................................................9 2.1.4. Materjalide eelarve..........................................................................................
Klienditeenidus osakond Graafik. Ettevõtte peamised äriprotsessid Kliendi Materjali Kohale- Garantii- Tootmine tellimus ost toimetamine hooldus ii. Müügiplaan Kirjeldage detailselt ettevõtte toote/teenuse müügistrateegiat. See osa peaks hõlmama ka turundust, müügiinimeste värbamist ja tasustamist, lisaks ka sihtgrupi kirjeldust ning viisi, kuidas neile läheneda. Milline on hinnapoliitika, müügijärgne tegevus, logistilised kanalid ning kuidas erineb turupositsioon konkurentide omast. Kui tegemist on uue ja innovaatilise toote või teenusega, mida veel turustatud ei ole, siis tooge välja senine klientide huvi toote/teenuse vastu. iii
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
Eesmärgi püstitamine Personali valik ja värbamine Personali hindamine ja analüüs Strateegia kujundamine Personali koolitamine Personali motiveerimine Allikas: (Vihalem, 1996, 103) Praktikas sain kogeda, et ettevõtel puuduvad kindlad müügieesmärgid, ning ei ole koostatud müügiplaan. On võimalik, et see eksisteerib kuid müügipersonalile liigipääsu sellele ning ka teadmisi sellest ei ole. Üheks müügiplaani puudumise põhjuseks võib olla see, et ettevõttel on suur kliendibaas üle 3000 majandusüksust, kus leidub nii erakliente, 7 reisibüroosid, erinevaid spordi organisatsioone kui ka riigiasutusi ja mittetulundusühinguid. Kliendibaas aastate jooksul on aina kasvanud ja rohkem tegeldakse pikaajaliste lepinguliste
19. Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); · asendiplaanid, skeemid; · võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; · hinnapakkumised 20. Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel. 21. Müügiplaan: kuude lõikes müügikogus, toote hind, eeldatav müügitulu. 22. Sihtrühm - elanikkonna rühm, keda mingi reklaami või kampaaniaga mõjutada tahetakse, potentsiaalsed tarbijad, kellele ettevõtte tegevus on suunatud. 23. Turundusplaan annab ettevõtte tegevustele suuna. Turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Plaan on
000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis. 1. Müügiplaan e. Müügieelarve I II III IV A müügikogus, tk 15 20 30 25 90 ühiku müügihind, kr 2 300 2 300 2 300 2 300 2 300 käve 34 500 46 000 69 000 57 500 207 000 1 1A
väheste inimeste puhul tulevad need kallid. Konkurentideks on ka külalistemajad ja kodumajutused. Nendega võrreldes on meil odavad hinnad ning sellele vastab hea kvaliteet. Teiste konkurentide kvaliteeti ma küll hinnata ei oska, kuna ei ole külastanud ühtegi. Enamustel on samasugused lisateenused. Meil on tavalistele lisaks peoruum, arvuti kasutamise võimalus ja puhketuba. TURUNDUSPLAAN 1. Müügiplaan kokku toode 1.kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu aastas ühele 1. toote inimesele nimetus tuba
müügimaht langeb mõeldakse uuenduste nõudlusega, seni, kuni see end ja uute toodete peale. minimatiseeritakse kulud õigustab. nii palju kui võimalik. 35 9 MÜÜGIPROGNOOSID 9.1 Majutuse prognoos 2012 aastal Müügiplaan 1200 1000 800 Eurodes 600 Maja Kämping 400 Telk 200 0 36 9.2 Majutuse müügiprognoos toodete kohta 2012 aastal
(probleemsed lapsed) ja koerad 31 Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet. Ettevõtte koondplaan koosneb põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsplaanist. Põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan 2. Perioodi eelarvestatud lõppvarud 3. Müüdud kaupade omamaksumuse plaan 4. Turunduskulude eelarve 5. Halduskulude eelarve 6. Eelarvestatud kasumiaruanne Koondfinantsplaan: 1. Investeeringute plaan 2. Kassaplaan 3. Eelarvestatud bilanss 4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne --- ● Kaubandusettevõtte põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan Firma jõuab seatud eesmärkideni müügi kaudu. Seepärast on hästi koostatud müügiplaan
lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP-II- (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Keskne tootmiskava- MRP süsteemi põhilsisend on keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja –teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. Materjalispetsifikatsioon (bill of materials)- on diagramm, insenerijoonis või n nimekiri
insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Toote struktuur on sageli esitatud hierarhilise seosena, mis näitab tootmisprotsessi erinevate tasandite materjalivajadust. MRP II – tootmisressursside plaanimine; laiendus, kuhu on kaasatud ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. Plaanimine algab äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Peamine vahe I-ga selles, et kohandab automaatselt kõiki tasandeid olenevalt. MRP II kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. ERP – ettevõtte ressursside plaanimine on tarkvara, mis integreeriv ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus.
Väga ebateaduslik ja üliemotsionaalne. Mees näinud ise Jüriööd enda sõnul. A ilmselt peast natuke imelik ta. Ülestõusu tulemus: P-Eesti läks ordu valdusesse. Taanis oli 1330 aastail kuningavõim katkenud ja riik pandis. Selleks oligi hea Eesti ala maha müüa. Üks ostjakandidaat oli ordu. Aga 1343 ordu juba okupeeris P-Eesti ja taanlastel ei jäänud midagi üle kui neile müüa (1346). Seda õigustati avalikkusele ülestõusu läbi: ülestõus seadis ohtu kogu ristirahva. Taanlaste müügiplaan olemas muidu enne ülestõusu juba. Masing: orduvastane ülestõus. Siit edaspidi tehtud konspiratsioon, et saada Rootsi alla vms. Loll jutt üs. Kes sündmuste taga? Eesti soost vasallid, mitte talupojad. (Vallutus-eelne eliit). See samuti rahvusromantiline idee. Kuna tollases ühiskonnas sotsiaalne staatus olulisem kui etniline päritolu. Tol ajal hakkab mööda saama Liivimaa rajamise faas – tekivad talupoja sõltuvused. Endine eliit oli nüüd talupojad, osa läänisüsteemis
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
materjali- ja tööjõukulud. Töö autor kasutab lõputöö koostamiseks kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivne uurimistöö tegeleb arvuliste andmetega, töö tulemused esitatakse arvude, statistikana, matemaatiliste mudelitena. (Õunapuu, 2014, lk 60-61) Toote tasuvuspunkti määramiseks on vajalikud järgmised algandmed: püsikulud tooteühiku kohta, muutuvkulud tooteühiku kohta, tooteühiku müügihind, planeeritav müügikogus ehk müügiplaan. Selgitatakse välja kuluobjekt, uuritakse ettevõtte kulude liigitust, selgitatakse välja tootmis- ja mittetootmiskulud, otse- ja kaudkulud, muutuv- ja püsikulud. Andmete kogumine toimub dokumentide ja finantsaruannete vaatlusena. Töö autor viib läbi poolstruktureeritud intervjuud, kohtudes ettevõtte juhtkonnaga ja raamatupidajaga. Intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikum informatsioon[ CITATION Kuu10 p 318 l 1061 ].
- tegevjuhtide reputatsioon, edukus senisest tegevusest; - kollektiivi õhkkond, meeskonnatöö, motivatsioon; - spetsialistede haridus, kompetentsus, ambitsioonikus; - omanike huvitatus firma kestvast tegevusest, nende osalemine firma juhtimises; - organisatsiooni alluvussuhted, vastutuse korrektsus. Tootmisplaani, müügiplaani, investeerimisplaani analüüs - hinnata, kas ettevõtte tootmisplaan, müügiplaan ja investeerimisplaan on teostatavad, optimaalsed ja omavahel kooskõlas. 44 See kuulub eelkõige pikaajaliste laenuprojektide analüüsi juurde. Projekti analüüs eesmärk selgitada projekti elujõulisus. Tundlikkuse analüüs hinnata, kuidas põhinäitajate muutus võrreldes prognoosituga võib mõjutada projekti õnnestumist. Siin tuleb rakendada erinevaid kulu- ja tulukoefitsiente vastavate laenutaotleja poolt
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ...
mida lõpptoote tegemiseks vaja on. Materjalivaru fail – kajastab varusid ettevõttes 50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine) PÕHIMÕTE: Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. EESMÄRK: Kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. PÕHISISENDID: Äriplaan – müügiplaan – tootmise koondplaan – keskne tootmiskava. 51. Mis on ERP? Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus. Andmebaas on väga mahukas. ERP süsteeme on erinevaid vastavalt vajadusele. 52. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? transpordikulud laokulud varude säilituskulud
(omamaksumuse) või planeeritava müügikatte kaudu. Müügikulu all peetakse silmas muutuva iseloomuga väljaminekuid (teisisõnu: muutuvkulu), mille suurus on otseselt seotud müügituluga (nt kaup, tooraine, materjal, toote müümise või teenuse osutamiseks vajalik ostuteenus). Müügiprognoose koostades püüa olla realistlik. Üks tüüpilisemaid vigu äriplaanides on liiga optimistlikud müügiprognoosid. Tabel x. Müügiplaan (müügitulu prognoos) Nimetus I aasta II aasta III aasta IV aasta 1. Toode 1 2. Toode 2 Kokku müügitulu €: 46 Tabel x. Müügikulu (kaubad, toore, materjal, teenused) Nimetus I aasta II aasta III aasta IV aasta 1. Toode 1 2. Toode 2
Kasutades vastavat tarkvara, sisestab kasutaja mudelisse parameetrid ja prognoosid, saades vastu projektsioonid ettevõtte tuleviku suhtes (rahavood, kasumiaruanded, bilansid, tasuvusnäitajad jm). Sisendite muutmine muudab automaatselt ka finantsprojektsioone. Niiviisi katsetades ja andmeid samm-sammult korrigeerides, jõutakse lõpuks rahuldava tulemuseni, mille võib kuulutada antud ajahetkel kehtivaks äriplaaniks. Tüüpiliselt sisaldub sellises dokumendis ka müügiplaan, kulude eelarve, investeeringute plaan ning ettevõtte finantseerimise kava. Seejuures võib plaani ajahorisont ulatuda mõnest kuust mitme aastani. Täiuslikumad ärisimulaatorid arvutavad lisaks finantsprojektsioonidele välja ka ettevõtte nüüdisväärtuse. Seega saavad otsustajad hinnata, kuidas üks või teine majanduslik stsenaarium mõjutav ettevõtte väärtuse kujunemist. Töövahendid
Tegemist on MRP süsteemi uuendamise ja laiendamisega, kuhu on kaasatud inants-, turundus- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ja logistika elemente. Algupärane MRP on süsteemis endiselt olemas, kuid MRP II-s algab kõik ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Materjalivajaduste plaan MRP on omakorda aluseks ressursikasutuse plaanile, ostu- tegevusele ning lõpuks konkreetsete tootmistegevuste planeerimisele ja kontrollile. MRP II kujutab endast tootmise planeerimise efektiivset tööriista ettevõtte strateegiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
