Triinu Kask 2009 Jan Vermeer van Delft Fakte isikust Johannes Vermeer 31.10.1632 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema Digna Baltens Isa Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele juures Kirjalugeja sinises Klaas veini Kirjalugeja kollases Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga
Rüütlikirjandus Millal? Tekkis 11. - 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, ...
pärilike tegurite poolt ning, et keskkonnale jääks kujundada vaid tühine osa (4). 6 3 INTELLIGENTSUSTESTID 3.1 Binet-Simoni test Suur tähelepanu intelligentsuse mõõtmisele on seletatav ka intelligentsuse uurimise ajalooga, mis psühholoogia jaoks algas selle sajandi alguses intelligentsuse testimisega. 1904. aastal palus Prantsuse valitsus tuntud psühholoogidel Alfred Binet'l ja Theophile Simon'il töötada välja mõõdupuu koolilaste vaimse taseme määramiseks ja seda eelkõige selleks, et eraldada rumalamad lapsed targematest ning parandada sellega õpetamise efektiivsust. See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala
Laste intelligentsuse taseme määramine polnud aga lihtne, seda võisid mõjutada elutingimused (vaesus) või põdetud haigused. Moodustati komitee, kes jõudis lõppjäreldusele, et vaja oleks objektiivset diagnostilist meetodit hindamaks iga lapse intellektuaalset taset ja määramaks, kes neist vajab õppimiseks eriprogrammi. Intelligents kui üldine tunnetuslik võime. Alfred Binet ja ta kaastöötaja Theophile Simon lähtusid eeldusest, et intelligents on küllaltki üldine omadus, mis ilmneb tunnetusliku tegevuse paljudes valdkondades. See vaatepunkt viis testi koostamisele, mis koosnes erineva sisu ja raskusega ülesannetest (jäljendada olemasolevat joonist, korrata öeldud arvu, tunda münte ja osata anda raha tagasi, seletada absurdsusi jne). Nagu selgus, vastasid testimise tulemused koolihinnetele ja õpetajate hinnangule laste intelligentsuse kohta. Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus.
80% inimestest arvavad, et nad on keskmisest intelligentsemad... Ühtne määratlus puudub – tegemist on idealistliku konstruktiga. See on objektiivselt mõõdetamatu. Ka teadlaste seas lahknevused – R.J. Sternberg (pessimist) vs. H.J. Eysenck (optimist). Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust. Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905 Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman) William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100 Robert Yerkes jt. National Intelligence Test (1919) – Juhan Tork (1936) WISC & WAIS-R (Wechsler 1981) Testimise mõistetest: reliaablus.. kuivõrd samades tingimustes saadakse konsistentseid tulemusi valiidsus kuivõrd mõõtevahend mõõdab seda, mida me mõtleme, et ta mõõdab (Näiv-, Kaudne -, Ennustav -, konstruktiivvaliidsus)
04.09 Intelligentsuse (vaimsete võimete mõõtmine) Inimene: ,,looduse kuningas", homo sapiens. Vaimsete võimete mõõtmise pioneer: Alfre Binet Suur tähelepanu intelligentsuse mõõtmisele on seletatav ka intelligentsuse uurimise ajalooga, mis psühholoogia jaoks algas selle sajandi alguses intelligentsuse testimisega. 1904. aastal palus Prantsuse valitsus tuntud psühholoogidel Alfred Binet'l ja Theophile Simon'il töötada välja mõõdupuu koolilaste vaimse taseme määramiseks ja seda eelkõige selleks, et eraldada rumalamad lapsed targematest ning parandada sellega õpetamise efektiivsust. See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
