Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
sümbol, püha ese. Üldjuhul olid romaanid seotud Püha Graali otsimisega jne. 6. Linnakirjandus Tekkis 13. sajandil ja peegeldab lihtkodanike maailmavaadet. Eesmärgiks oli kujutada argielu kusjuures ka selle inetuid pooli. Kritiseeritakse rikkaid, vaimulikke, võimumehi. Lisaks on äärmiselt oluline see, et tekkisid ülikoolid, millest vanim on Bologna ja edasi juba Oxfordid jne. 7. keskaja draama koos antiikdraama võrdlusega Antiikdraama Sarnasus Keskaja draama Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas
Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj. eKr Atika maakonnas Ateenas · "sokulaul" (kr
ditramb - listuslaul veinijumal Dionysose auks ood - pidulik luuletus, listus- vi mlestuslaul, mis on phendatud isikule, sndmusele, nhtusele, ideele vms epigramm - algselt vrsivormis pealkirja hauakivil vi mlestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lhikest lrilist luuletust. epitaaf - lahkunu mlestuseks kirjutatud lhike tekst, tavaliselt hauasambal. 27.Sna "draama" thedab kreeka keeles tegevus 28. Antiikdraama tekkelugu. Antiikdraama tekkimine oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemngulisemaks ning meelelahutuslikumaks. Thtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli dionsiatel. 29.Tragdia ehk kurbmng on traagilise lpplahendusega, traagilisel konfliktil phinev nidend. Komdia - 'komose laul'; komos - purjus meeste juk, mis prast joomingut tnaval liiklus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. 30. Tragdia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad nitlejad
ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16.sajandi lõpul, renessansi (taassündi) ajastul käisid Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k.a antiikteatri vastu. Arvates, et taastatakse antiikdraama muusikat, loodi täiesti uus žanr- ooper(esialgu täistati seda terminiga opera musica ehk muusikateos, millest hiljem jäi alles ainult sõna opera) https://www.youtube.com/watch?v=EcRFFmgVGlc https://youtu.be/EcRFFmgVGlc Claudio Monteverdi Esimene helilooja, kes pühendus põhjalikumalt uuele kunstivormile, oli C.Monteverdi. Tema kujundas ooperi vormi, mis kehtib üldjoontes tänapäevani. Kõige sagedamini esitatakse
saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas
oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare valitseja. 7) Commedia Dell'arte-tekkis 16.sajandil omalaadne ja algupärane rahvalik teater. See avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 8) Inglise rahvusdraamad, teater(teatri ehitus ja etenduse käik) Inglise rahvusdraama oli mõjukamaid nähtuse Euroopa renessansis. Kujunemise allikaks olid hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid. Seda mõjutas tugevasti veel antiikdraama. Draama muutus ühtlasi kirjandusliigiks, mis võis kõige enam mõjutada ühiskonna hoiakut. Teatri ehitus erines väga palju tänapäeva teatri ehitusest. Tegevus toimus järgemööda erilavadel. Istekohad olid publikule rõdul. Näidendis kasutati mitmesuguseid eriefekte. 9) William Shakespeare tema teosed : ,,Tõrksa taltsutus" ; ,,Suveöö unenägu" ; ,,Veneetsia kaupmees" ; ,,Palju kära eimillestki" ;
Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt tõusval maastikul, tüüpiliseks kohaks oli näiteks mererannikute lähised kohad. Antiikajal oli teater kõvasti tinglikum, kui tänapäeval. Tähtsamateks erinevusteks olid need, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnadele ja kõnele. Samuti ka see, et liikumist ja miimikat piirasid näiteks pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Mask oli väga tähtis antiikkreekas. See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka
virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks instrumendiks orkestris. Ta võttis kasutusele juhtmotiivid (meloodialõigud iseloomustamaks tegelast, sündmust), lõi nende põhjal totaalse süsteemi (tetraloogia üle 100: sõrmus, jumalate asupaik, kuld, mõõk)
Ta oli üks Euroopa harituimaid mehi, suur humanist, ristiusk oli humanistlik eetika. · Niccolo Machiavelli- "Valitseja" traktaat ajaloolane, kõrged poliitilised ametid, riiki tuleb juhtida kõige hinnaga · Thomas More "Utoopia" reisiromaan. mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9. inglise renessanssi teatri aluseks on antiikdraama, esialgu suured sissesõiduhoovid, mille õuel oli lava, publik rõduddel ja seinte ääres, lavakonstruktsioon keerukas, dekoratsioone vähe, palju lava efekte. Hiilgeaeg Elizabeth I ajal. Marlowe blankvärss(proosaline värss) , linna teatrid- avalikud ja erateatrid, esimene avalik Burbagei The Theatre. Etendused ilma vaheajata tegevuspaiga ja ajakohta andis infot dialoog, etendused päeval,
Ta pöördus ka Saksamaalt pärit legendide juurde ja lõi ,,Faustis" sügavalt rahvusliku suurteose. ,,Faust" ei mahu päriselt näidendi zanripiiridesse teose mahukuse ja keerulisuse tõttu. Selles teoses puudub jaotatus vaatusteks, vahelduma on pandud erinevaid värsivorme. Oluline koht on teose mitmehäälsuses ja seepärast on see ka raskesti tõlgitav. Sel ajal oli Goethe sissevõetud klassikalisest ideaalist ja sellest lähtudes tõi kirjanik suurteosesse antiikdraama eeskujul arvukaid koore. Koorid on pandud mitte ainult jutustaja osasse vaid nad on ka tegelased, kes sündmusi aktiivselt mõjutavad. ,,Faust" on realistlikult kujutatud olustik, kus tegelased segunevad fantastiliste kujunditega. ,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab
Taurises", ,,Torquato Tasso". 29. ,,Faust": I osa ilmus 1808., II osa 1833. aastal. 30. Goethet ajendas ,,Fausti" kirjutama Byroni surm, mis ärgitas Goethet mõtlema selle üle, mida tähendab tegutseda ja milles on teadmiste mõte. 31. Enne lõpliku ,,Fausti" ilmumist: ,,AlgFaust" ja ,,Faust. Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40
Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muusika polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muusikat- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi.
Teoses esineb ka kõneteksti. Rahvaliku süzee ja paljude tuntud rahvalaulude sissepõimimise tõttu võitiski ta kuulajate seas teatavat poolehoidu. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" valmis 1905. aastal. Mõni aasta hiljem koostas O. Mägi uue süzee, mille juba "Lembitu tütrena" luulevormi valas A. Haava. Vastses variandis, kus muusika säilitas esialgse kuju, muutus varasem klassitsistlikus laadis antiikdraama eestlaste muistset vabadusvõitlust kajastada püüdvaks teoseks. Seejuures tekkis paratamatu vastuolu muusika ja kirjandusliku materjali vahel, mis ongi teose põhilisi puudusi. SISU: Eestlaste maale tungib rüütlite vaenuvägi. Üks mõõgavendadest tahab naida Lembitu tütart Ainot, kes sellest ettepanekust otsustavalt ära ütleb. Lembitu malevlased kogunevad hiide ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent
(teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi). 15. Inglise draama. - Inglise rahvusdraama kujunemise allikaks olid ühelt poolt hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, mida mängiti menukalt 16. saj lõpuni ning interluudiumid (lõbusad näidendid). Teiselt pool aga antiikdraama, mida hoogsasti tõlgiti ja jäljendati. Teater muutus enneolematult populaarseks Elizabeth I valitsemisajal. Shakespeare'i eelkäija on Christopher Marlowe. Marlowe tõi teatrilavale Fausti-müüdi. 16. W. Shakespeare. - W. Shakespeare oli Stratford-on-Avoni linnakeses, Inglismaal, sündinud näitleja ja dramaturg. Shakespeare kirjutas Elizabeth I ja James I valitsemisajal. Shakespeare'i komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest
1609.a. värsstraktaat "Uus kunst luua komöödiaid meie päevil" draama peab vaatajat huvitama st draamakirjanik peab arvestama teatrikülastaja nõudeid. V hülgab aja-ja kohaühtsuse, säilitab tegevusühtsuse, traagilist ja koomilist ei pea lahus hoidma, elus esinevad koos, soovit näidendi jagad 3 vaatuseks jne Inglise renessansikirjandus Renessansikultuuri kujunemiseks lähteallikaks sai rahvaluule. Kaaluka koha saavutas näitekirjandus, allikateks 1)keskaja rahvuslikud moraliteed; 2)antiikdraama; 3) interluudiumid. 16.sajandil avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik esinevatest ühiskonnakihtidest. Inglise autorid hakkasid viljelema nii tragöödiaid kui ka komöödiaid (5-vaatuselised värssteosed). Geoffrey Chaucer (u 1340-1400) - luuletused (ballaad, rondoo, värssläkitus jne) temaatika "Roosiromaanist", eepilised poeemid: "Canterbury lood" 14.sajandil palverännak kuulsa keskaja pühaku Thomas a Becketi haua juurde Canterburys
Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muus. polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muus.t- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi
Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olendi omadused, keda mask kujutas . Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Tõrvikute valgel toimetati öiseid riitusi ning söödi ja joodi ohjeldamatult, kuna see pidi tagama viljasaagi ning loomade sigivuse. Pidustustel laulis 50-meheline koor (viis meest igast Atika kümnest hõimust) Dionysose altari ümber jumalale ditürambe ehk ülistuslaule, lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid
Hakati taastama ka antiikaja teatreid. ( museaalne realism). Paralleelselt algas ka tragöödiate moderniseeirmine. 20. sajandi lõpu postmodernistlik stiil võttis kreeka tragöödiaga ette mitmeid ekstravagantsusi (naised meeste osades jms). Eesti teatris tähistab seda suunda Mati Undi lavastus Teeba müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus". Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor Ottavio Rinuccini. See aga pole säilinud. Esimene säilinud ooper Jacopo Peri ,,Euridice"(1600). Mõlemad olid siis zanrinimetusega Favola. Claudio Monteverdi arendas välja ooperizanri põhiolemuse: 1607 ,,Orfeo". Jean-Baptiste Lully pani aluse rahvusooperile. ,,Cadmus et Hermione". Muusikaline vorm efektiderihkem ja dramaatilisem, nt. toimusid laval võitlusstseenid. 18. Sajandil arenes opera seria (it
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: 14.-15. saj. kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked) 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. 16.sajandil tõusis Prantsusmaal ja Inglismaal esile tragöödia. 7 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Barokk- antiigist teemad ja tegelased Klassitsism- juhtivaks zanriks tragöödia Romantism kreeka algupärandid P. B
jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse- teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 22. Kuidas seostub antiigipärand ooperi tekkega (Tragöödiateksikon, vt. OOPER)? Ooperi algeid leidus juba vanakreeka tragöödiates, milles muusikal oli oluline osa. Ooper tekkis 16. sajandisl (renessanss) püüdes taaselustada antiikdraama jõulisust ja ilu. Laul eiplaanil, kuigi antiiktragöödiaid ei kantud ette ainult lauldes. Tegevustik oli kantud ülevast, tõsisest ja kannatustega seotud meeleoludest. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). 23. Milline tähtsus on Bütsantsil antiigipärandi säilimises (vt. Antiigileksikon, BÜTSANTS, BÜTSANTSI KIRJANDUS, KUNST)? Bütsantsi riigis kreekakeelne kirjandus järgiti teadlikult klassikalise kreeka kirjanduse laadi ja vormi. Kunstis hilisantiigi vorm
loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel tekkis seal omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’ arte – elukutselised näitlejad. Näidendi valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kõnekoomika. Inglise rahvusdraama üks mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis. Ühelt poolt allikaks hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, teisalt mõjutas tugevasti antiikdraama. Teatri populaarsus Tudorite dünastia võimu all. Ajastu kirjandust on nimetatud elisabetaanlikuks. Avati arvukalt teatreid, publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Renessansiaegne teater on dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süžeega. Inglise draamas valdavalt blankvärss. Marlowe: esimesena inglise teatris pöördus suurte üldinimlike, kogu renessansiajastut erutavate teemade poole, peegeldades nii renessansi ülevaid püüdlusi kui ka sisemisi vastuolusid
Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muus. polüfooniline. Selles kõlas ühteaegu mitu üksteisest sõltumatut iseseisvat viisi, mis olid ühendatud kindlate reeglite järgi. Hääled sulasid selles kokku kauniks ja haaravaks kõlaks, kuid sõnu oli raske eristada. Ja siis tegidki camerata rühma liikmed- olles ise arvamusel, et taastavad põhimõtteliselt antiikdraama muus.t- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi
esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg,renessans,barokk,klassitsism,romantism) Keskaeg:kriitika teatri vastu (Tertullianus) Renessanss:14-15.saj kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1)tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked) 2)kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud,motiivid,sündmustik, ideed) 15.saj lõpus klassikateemade töötlused itaalia k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk:Jean Racine Antiigist teemad ja tegelased. Klassitsim:tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal 16.saj.Cleopatra (1552,Seneca mõju) 16saj Inglismaa. Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles,Euripides) 16.-17.saj vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? C.M
esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Vastus: Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked), 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). 15. saj. lõpus klassikateemade töötlused it. k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest.
ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid
Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: 14.-15. saj. kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 14 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked), 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). 15. saj. lõpus klassikateemade töötlused it. k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal 16 saj. Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus
Kuid rooma kirjandus on suurelt osalt lähtunud ja kopeerinud just kreeka kirjanduse töid ja saavutusi. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai") 4) Atika murre (Sophokles ,,Kuningas Oidipus") 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse
Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsenud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessansi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid
Tekke allikate suhtes on tänapäeval aga üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise, kui ,,sokulaulu", oletatakse, et varaemad näidendid võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Nüüdisaege teatri alged on arvatavasti ditürambis (unisoones hümnis). Ditüramb oli ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks. Tragöödia etendused kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste kavva, hiljem ka muudel põhjustel. Silmatorkavamaid jooni oli see, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid nn. pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Kreeka trag. Polnud üksnes vaatemänguline etendus, vaid eelkõige rituaalse rahvapeo osa. Trag. Lõpp ei pruukinud sugugi õnnetu olla. Esialgu oli draama rohkem tegevusest jutustamine, kui tegevuse kujutamine. Koosnes 3 näitlejast. 1 näitleja võis täita mitut rolli, lisaks võisid olla nn. tumma osa täitvad näitlejad. 11
naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest.
· Nähtus hääbus 18 saj. Alguses aga mõjutas tugevasti Euroopa teatrit, eriti karakterkomöödiat (Moliere, Shakespeare) Inglise rahvusdraama · Mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis 17 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Allikaiks hiliskeskaja müsteeriumid ja interluudiumid (pr farsi ja commedia dell'arte sarnased nühikesed naljanäidendid) ja antiikdraama. · Tudorite dünastia aeg. Teater muutus väga popiks. Elisabetaanlus. · 16 saj teine pool avalike ja erateatrite avamine · Draama muutumine kirjandusliigiks. · Lavadekoratsioonid veel keskajale omaselt tinglikud · Lavastati nii trag kui kom, ent stiilipuhtust veel taga ei aetud nagu kassitsismis. · Põhiliselt 5 vaatusega värssteosed. · Ülekaalukas blankvärsi kasutamine · Ajaloolised ja mütoloogilised teemad. Kaasaegne haruharva.
Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti taassünni võimalusest. Lk.8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a
kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud (koturnid) ja mask. Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi,
Kõik arvavad, et Turandot langeb häbisse, aga tegelikult Adelma kandis talle printsi päritolu ette. Turandot ütleb õige vastuse. Kalaf tahab end tappa, sest surm on parem kui elu armastatuta, kuid Turandot takistab teda. Kalaf imestab. Turandot avaldab talle nüüd armastust. Adelma tahab end tappa, aga Turandot takistab tedagi. Adelma lastakse vabaks. Turandoti isa on rahul. Inglise rahvusdraama oli Euroopa renessansi mõjukas nähtus. Hiliskeskaja müsteerium, interluudium ja antiikdraama olid selle allikateks. Interluudium farsi ja commedia dell'arte sarnased lühikesed naljanäidendid. Inglise rahvusdraama jäi Tudorite dünastiaaega, mil teater muutus väga populaarseks. Hiilgeaeg langes kokku Elizabeth I valitsusajaga, mistõttu on hakatud sel ajal tegutsenud kirjanikke nimetama elisabetaanideks. Avati palju avalikke ja erateatreid, kuhu pääses publik eri ühiskonnakihtidest. Võrreldes kitsale publikult määratud õukonnateatriga ja rändtruppidega omandas
annaabi.ee 
