2009 (. barocco -- «», . perola barroca -- « »; ) -- XVII-- XVIII , . XVI --XVII : , , , . « » , , , , -- , . , , , . . -- . gentle: «», «», «». , . , , . -- , , . (. state of nature) - , . . , « » ( , 1717). , , « ». ( ); -- , -- . -- . , , , . . , . , , . -- . , -. « » (1689), « (1735). . -- . (1611), (1675). , . : . : -- ( ); -- «» ( ) ; -- -. « » (). , . . , « » , . -- . «» -- baroco. , : , . «» -- . , « », , , . , , , , , , ( - , , , ); -- ( , , ). , ...
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis
LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759 • Johann Sebastian Bach – 1685-1750 ...
aastal? 3. Barokki soosisid ..... , kes leidsid selles suurepärase oma võimu ja suuruse näitamiseks. 4. Kirjanik, kelle tuntuim teos on ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" 5. Barokiaegne kirjanik, kes saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Ta tundis muret kodumaa saatuse pärast. 6. Riik, kus pääses enim võimule klassitsism. 7. Klassitsismi ajal ..... eelkäijaid. 8. 17. sajandi valitsev kultuuritüüp Hispaanias ja Itaalias. 9. Riik, kus oli kultuur mõjutatud nii barokist kui ka klassitsismist. 10. Eriskummaline/veider itaalia keeles. 11. Esialgu kujutas ...... endast vaid antiikkunsti jäljendamist. 12. Mis on Jean Racine'i kuulsaim tragöödia? 13. Molière oli õukonna ..... -meistri poeg. 14. Kelle luules on märgata klassitsismi mõju eesti kirjanduses? 15. Suurim hispaania barokidramaturg, kes on sageli leidnud kõrvutamist Shakespeare´iga. NB! Vastused tuleb kirjutada õiges käändes. Mõnede kirjanike nimed on lühendatud. 1
· Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. · Seevastu Prantsusmaal, ka Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks. · Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist tunduvalt erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Pärisbarokk Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
1.Kontsertstiil- 2.Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis 3.Primadonna- sopran ooperis 4.Kantaat- koosnes kahest/kolmest retsitatiivi aariapaarist, sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,mille...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
BAROKK 1. Barokk kirikute välisilme-eriti läänefassaad.Voluut. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad.Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult ...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste
Rokokoo Sai alguse barokist. Välja kasvanud Pr õukonnast. 18. saj 20-ndate aastate paiku sündis Pr õukonnas Rokokoo stiil, mis püsis umbes 50a. Kasvas välja barokist. Oli mänglev, kerge. Põhiliselt sai see stiil valitsevaks sisekujunduses ja moes. See oli ka salongi või buduaarikunst. Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid
§ Versailles § Barokk- kunst § Kadrioru loss on ehitatud Katariina 1-se auks. Pildid arhitektuurist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barokk v Barokk on suurejooneline,mänguline ja kontrastne armastav stiil. v Barokset muusikat iseloomustavad eredad-kõla ja tempokontrastid. v Pidulik ja toretsev barokk on... v Barokk oli esimene kunstistiil. Pildid barokist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Edgar-Johan Kuusik 1888 - 1974 Sinu nimi Elu · Sündis 22.veebruaril Valgjärvel · Suri 3.augustil Tallinnas · Oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer · 1920. aasta veebruaris teenis lipniku auastmes 1. Ratsapolgus · Oli korporatsioon Vironia liige Stiil · Stiil oli segu barokist, traditsioonilisest kunstsist ja ekspressionismist · Tema kuulsaimad tööd on aga funktsionalistlikud : Ehitise kuju peab kajastama tema funktsiooni Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära 60ndatel, kui sellele lisati üks korrus.
Rokokoo mood Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Kasvas välja barokist. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga.
Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha tugevamaks. *Kõrged ja järsud katused. *Louvre'i lossi idafassaadi konkurssi võitis Claude Perrault’ kavand. *Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. * ülearuste detailide vältimine. Madalmaad/Flandria - Madalmaades kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast. Hispaania
Seal töötasid Louis XIV tellimisel kõige paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Barokkmuusika Prantsusmaal Prantsuse barokkmuusika pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18. sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal
Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane. Pärast sõda lisandus võidupateetika. Stalinistlikul eesti arhitektuuril on silmatorkavalt palju ühiseid jooni klassitsismiga. Ka sellele on Mark Kalmul oma seletus: eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Seal on aga palju just klassitsismiajastust pärit hooneid, millest eeskuju võeti ja millega juurdeehitatavaid sobitada püüti
Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne). -seinanissidesse paigutati skulptuurid -kortereid tapeediti -sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik Pariisis; Triumfikaar Venemaal oldi barokist tüdinenud. Varaklassistsismi perioodil ehitati : Kaubahoov Gostinõi Dvor Marmorpalee (Rinaldi) Smolnõi Instituut Kunstide Akadeemia hoone (de la Mathe) Kõrgklassitsismil: Börsihoone Admiraliteedihoone Kaasani peakirik Peastaabi kaarhoone(Carlo Rossi) Wihhailovskoja palee IngresKlassistlikud ideaalid.Suured kompositsioonid,portreed,aktimaalid. Vanakreeka, ei tahtnud muudatusi. 19 sajandi ametlikku kunsti on kutsutud Akademismiks. Mütoloogia, portree ja ajalooteema.
katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik. Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul Rubens, Otto van Veen, Jacob de Backer ja Marten de Vos. Katedraal on kantud ka muinsuskaitse alla. 1 1.1 Meie leedi Katedraalil on ka teine nimi, The Cathedral of Our Lady ehk ``meie leedi katedraal``, kes
ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni s Looming de asemel kasutas ta vabavärssi, mis edastab ka tema filosoofilis imese kehalist ilu ja puhtust. Teosed: ,,Rohulehed" Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid" Allikad: Kirjanduse õpik: ,,Kirjandus barokist romantismini" http://et.wikipedia.org/wiki/Walt_Whitman http://www.annaabi.com/Walt-Whitman-m53411.html Pildid: google.ee
ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILIKS, MÕNEVÕRRA ULATUS TA KA 18. SAJANDISSE. ARHITEKTUUR SUURED LOSSIANSAMBLID VERSAILLES LUDWIGSBURG PRANTSUSMAAL SAKSAMAAL BELVEDERE PETERHOF
VICTOR MARIE HUGO 18021885 MariLiis Oberg Polina Piskoppel 10. A ELULUGU ² Sündis 26. veebruar 1802 Besançon, Prantsusmaal. ² Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Click to edit Master text styles ² Prantsuse kirjanik, poeet ja näitekirjanik. Second level ² Isa Joseph Léopold Sigisbert Hugo ja ema Sophie Third level Trébuchet ja tal oli kaks venda. Fourth level ² Kirjanduslikuks noorusiidoliks oli Rene de Fifth leve Cheteaubriand. ² 1819 asutas koos vendadega ajakirja Kirjanduslik K...
ROKOKOO Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad
Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Kasutatud kirjandus Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Tln, 2006 Igor Saitanov. Maailmakirjandus. Barokist valgustuseni Gustav Suits. Molière ja meie Looming 1924, nr. 2, 4, 6 ja 1925, nr. 6; uustrükk G. Suits, "Vabaduse väraval", Ilmamaa, Tartu 2002, lk. 294329 http://et.wikipedia.org/wiki/Molière http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/moliere.htm
(1699-1779) Kunst Saksamaal ● Saksamaal levis rokokoo nii, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. ● Baieri pealinnas Münchenis kerkis Amalienburgi loss. ● Berliini lähedal Potsdamis ehitati ühekorruseline Sanssouci loss. ● Dominikus Zimmermann (1685-1766) ehitas Lõuna- Saksamaale kiriku (Wiesenkirche). ● Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770). Tema laemaalides valitseb barokist pärit illusionism. Veduudimaalijad ● Tuntuimad maalijad: Canaletto (1697-1768) ja Francesco Guardi (1712-1793). ● Veduudimaalijate stiil on õhu- ja valgusküllane. Kasutatud allikad ● Jaak, K. Tallinn, 2004. Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11.klassile. Täname kuulamast!
Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda kindlat trajektoori. Meditsiin arenes kiiresti. Mõisteti, et tavalised asjad koosnevad erinevatest ainetest. KUNST 17. saj domineeriv kunstistiil oli barokk. Maalikunstis kujutati palju pilte piiblist. Hoonete fassaade hakati ehitama astmeliselt ja kaarekujuliselt. Barokist kujunes välja rokokostiil. Inspiratsiooni saadi loodusest. Hakati eelistama heledaid värve ja tapeete. 18. saj. teisel poolel tekkis klassitsism. Hakati tegema sambaid ja triumfikaari. Inspiratsiooni saadi Vana-Roomast. KAUBANDUS JA TÖÖSTUS Kolooniatest hakati sisse tooma uusi kaupu: kohv, vüetsid, tee. Hakati rajama manufaktuure. Hakati kaupu rohkem välja müüma kui sisse ostma. SÕJANDUS Tekkisid tulirelvad.
Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondlikku rolli. Kirjandus barokist romantismini (2006: lk nr 21) Gustave Flaubert (1821-1880) kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilist- psühholoogilisi otsinguid. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kuid kasutas looming allikana isiklikke elamusi ja muljeid. Flaubert oli tundeerak, kes leidis, et “kunstniku mission on sõnnikuhunnikul roose kasvatada”.
INGLISMAA looduskeskne, maastikumaalid * William Turner meremaalija, akvarell, voolav maaliline käsitlus ka õlivärvides impressionismi eelkäija valgusemäng, värvid NAGU visatud pildile, kasut ka spaatlit e. maalrinuga *John Constable maastikumaalid, pehmed toonid PRANTSUSMAA ajaloolised sündmused, poliitika *eeskujusid leiti barokist *Thedore Gericoult ,,Medusa parv" reaalne sündmus/ ärev pinge, mis on barkokile omane - kaks ristuvat diagonaali kompositsioonis, figuurid kihtidena, dünaamika ja kirg *Eugene Delacroix ,,Vabadus viib rahva barrikaadideni" pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele punane ja roheline kõrvuti) Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. HISPAANIA rahuolematus ühiskonnaga
Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli lihtne
inimene.Ilmalik muusika ja Firenze tõuseb esile.Otsustajaks Nt.Palestrina *Leiutati graafika ja saab inimese kõrge silm. "Missa Papae trükipress Marcelli" Kestis ~1600-1750.Kõik Alates barokist saab *Claudio 1593 - Galileo Galilei kristlikud kirikud muusikazanre selgelt Monteverdi konstrueerib termomeetri Barokk tunnustati võrdseteks. liigitada: *Jean-Baptiste 1609 - Galileo Galilei Barokset arhitektuuri vokaalmuusika Lully konstrueerib teleskoobi iseloomustavad zanrid *G.F.Händel 1628 - Inglise arst
.................... Kasutatud kirjandus........................................................................................ Sissejuhatus Annan ülevaate rokokooajastu ahitektuurist, skulptuurist, tarbekunstist, muusikast ja riietumisest. Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline"
pärit jumalate kujutistega. Vallil asuva galerii kõrval on Nymphaeum, üks parimaid barokkstiilis purskkaeve Saksamaal. Tänapäeval leiab Zwingeri paleest mitmeid muuseume. Dresdeni portselani kollektsioon on üks suurimaid keraamika kogusid maailmas. Teine silmapaistev kollektsioon koosneb relvadest, raudrüüdest ning tseremooniaehetest. Aeal asub ka Semperi galerii, mis ehitati aastatel 1847-1854. Tänase päevani sisaldab galerii maailma kõige olulisemat maalikogu teostega barokist kuni renessansini, sealhulgas kuulsat Sixtuse Madonnat, mille autoriks on Rafael. Zwingeri palee lähedal asub ka Jumalaema kirik. Algselt aastatel 1726-1743 püstitatud barokne meistriteos hävitati Teises Maailmasõjas. See taastati aastatel 1994-2005 tänu riiklikele vahenditele ning annetustele. Arhitektuuri mõttes on see üks parimaid kirikuid Euroopas, mis on pärit sellest ajajärgust. Dresdenis valminud Zwinger esindab oma koketsete pitsiliste vormidega ehtsaksalikku
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika žanriteks - concerto grosso, , prelüüdid ja fuugad, süidid erinevatele pillidele, tantsusüit Lavateosed - ooper Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus. Peale mõisniku ja tema sugulaste elas seal ka arvukas mõisapere, mis koosnes lihtrahvast - mõisasse teenima võetud talupoegadest. Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige
Barokkmuusika Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks Ilmaliku muusika võidukäik Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Muusikat hakati looma ka tellimise peale Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest
Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal
Teda tunti lihtsalt kui kreeklast, greco-kreeklane 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansardi kavandite järgi ehitatud hoonet Versailles'i lossi ajapoolne fassaad ja peegligalerii 30. Mis on heroiline maastikumaal? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 31
Rokokoo Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela 2013 Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil Püsis umbes poolsada aastat Kasvas välja barokist Kerge ja mänglev Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias Rokokoo interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Palestrina Missa 1. osa Kyrie tekitas minus tunde, nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund märkuse selle kohta, kui saamatu või viisipidamatu ma olin. Arcadelt „Il bianco e dolce Cygno” oli minu jaoks dramaatilise sõnumiga. Tekkis tunne, nagu oleks mõni lähedane surma saanud ja nüüd olen kirikus koori kuulamas ja leinamas. Barokkajastu muusikas oli omamoodi äratundmise rõõm. Peaaegu iga laul lehelt barokist on kuskilt tuttav või olen varem kuulnud. Näiteks Vivaldi Torm, Suvi olid kõige tuttavamad ja ma isegi ei tea kust või kuidas need nii tuttavad on. Lihtsalt on nagu loomulik või kaasasündinud teadmine. Bach Toccata d-moll on väga harmooniline. Kõik lihtsalt sujub paika. See tuletab meelde mingeid süngeid vampiiri- või õudusfilme. Ei ole väga suur fänn, kuid müts maha selle ees, kes suudab seda mängida
Kalmistupoeedid kujutasid kannatusi, surmaängistust, igatsust jumala järele, idealiseerisid puhast ja looduspärast maaelu. 18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade
Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri tundeid. Loomingut mõjutas Descartes`i filosoofia: arutleb palju elu ja surma teema üle. Oli ka kirjandushuviline. Teosed on üles ehitatud matemaatilise täpsusega. Tuntumad maalid on ,,Mooseslapse leidmine", ,,Arkaadia karjused" ja ,,Autoportree".
hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse. Nii kaugele pole levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja LõunaSaksamaa otseselt barokne stiil. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Prantsusmaa, Inglismaa rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil vanaklassitsism. Hollandis, Eestis ja Skandinaaviamaades omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule.
23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet"? Donatello, Verroccio, Michelangelo, 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? klassitsism 24. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut ümbritsevat kaks hoonet, Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Loise XIV tagasi L.Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?Põhjenda. 31
4 okupatsiooniks. Austria on olnud paljude rahvaste kunsti kokkupuuteala. 13. saj. alanud gootika ehitistest on varaseim Heiligenkreuzi tsistertslsate kloostrikiriku koor(1295), suurimaid Viini Sankt Stephan`i toomkirik16. Sajandil algas renessanss, see avaldus linnavalitsushoonete arhitektuuris ja nende paigutamises keskväljaku ümber ning linnade korrapärases planeeringus. Õitsengu saavutas arhidektuur 17-18. saj. Algul itaaliapärasest äärmuslikust barokist, hiljem (18.saj.)ka prantsuse arhidektuurist innustuna rajati suurejoonelisi lossiansambleid ja muid hooneid. Austria Vabariik on maa , mida ihkaks külastada iga turist, tänu tema maalilisele loodusele ja arenenud ühiskonnale.
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati peamiselt õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit.
*Chelico(?) aita leida tal iseenda 1882 pannakse välja kevadsalongis „Dante paat“, mis tekitab vastakaid arvamusi. Lööb lõhe klassitsismi ja romantismi vahele. *väljendab elegantselt julgust ja palju valu „Choise veresaun“ *kiindumus- lõvid ja tiigrid ning idamaine antiik „Sardanapalos“. *peamiseks väljendusvahendiks on värvid, sarnaneb Rubensiga *üheks põhiliseks tunnuseks vabaduse armastus „vabadus viib rahva derikaatidele“ Gericault saab inspiratsioon barokist. „Meduusi parv“ prantsuse romantismi esikteos. Külastas Pariisi surnukuuri, et surnuid paremini maalida Corot peamiselt maastikumaalija, õppis Itaalias. Hülgab gulisside ja antiigi kasutamise. Kujutab elavat Itaalia loodust, hiljem ka Prantsuse. *stafaaz- inimeste grupp maastiku taustal Skulptuuris toimuvad muutused aeglasemalt. Franschoe Rude „sõtta mineku laul“. Ühendatud allegooria ja reaalsus, reljeef paikneb tähe võidukaarel.
annaabi.ee 
