venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal; · 2013.aasta alguses töötab eesti toimetuses "Postimees" üldiselt 210 inimest, vene toimetuses ainult 37 inimest. Intervjuu venekeelse ,,Postimehe" tõlkijaga: · Intervjuu jooksul saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, hea toimetus, maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab kokku umbes 250 inimest. Venekeelse ajalehe lisad ilmuvad paar korda kuus. Täpne arv ja sisu sõltub suures osas reklaamiandjate huvist. Märgatavad erinevused eesti- ja venekeelse ajalehe vahel: · Esimene suur erinevus: eestikeelne leht on märgatavalt paksem tervelt 24 lehekülge, venekeelne seevastu vaid 16 lehekülge;
MODERNISM & POSTMODERNISM - Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm.
A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ...
Teadagi läheb inimestele peale igasugused kõmu- uudised, ning teiste eraelud, mis on lugejale hea meelelahutus. Samuti ka staaride elust, näiteks; keegi lahutas kellestki, jne... ning see jätab teised uudised varju. Eriti sobimatu ja ebameeldiv ongi staaride ja teiste kuulsuste elude seljas elamine, kuna kõigil on õigus vabadusele ja privaatsusele. Kuigi meedial on palju negatiivseid külgi, siis meedias leiab ka midagi positiivset ja huvitavat. Meedias on väga tähtis see et lugejaskond saaks oma uudised, mis on päriselt ka tähtsad, nt. Majandusuudised, kuna mingi riigi majandus selle riigi kodanikudele võivad olla väga tähtsad, ning mille kohaselt saavad nad paika panna oma aasta või kuu palga arvamuse järgi. Meedia võib samuti olla ka elupäästja, kuna kui keegi kuskil läheb kaduma, siis saab anda teada, kas raadiotesse, internetti või kuhugi mujale kadunu kohta infot.
tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse. Luurerühmitus Noor-Eesti aitas kaasa kultuurielu kasvule. Eestikeelse kirjanduse lugejaskond kasvas oluliselt. 1918. aasta veebruaris oli enamlaste võim langemas ning saksa väed ei olnud veel kogu Eestit vallutanud. Sellest sai saatuslik ja sobiv hetk, millal iseseisvus välja kuulutati. Arvan, et Eesti iseseisvus enamasti tänu heade juhuste kokkulangemisele. Samas oli see ka paratamatus, sest varem või hiljem pidi meie kodumaa iseseisvuma. Enamus sündmusi olid meie kasuks, ning see oli loonud soodsa olukorra. Siis märgati, et nüüd on võimalus ja hakati teadlikult tegutsema
Armastuse rõõm ja valu Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine." Sel ajal suhtuti sellisesse
viis. · Uue elamussisu edasiandmiseks kaasati ka vanema generatsiooni kirjanike ja luuletajaid. Esteetiline murrang · Selgepiiriline väljaarendamine ja suunamuutus. · Tõsteti esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust. · Püüti kontakti leida uute Lääne-Euroopa vooludega · Eesmärk luua inteligentsikirjandus. Esteetiline murrang · Pandi pearõhk: Kunstilisusele Teostuslikule tasemele Isikupärasele stiilile Rühmituse hajumine · Haritlastest lugejaskond oli liiga hõre · Kriisiseisund · Pettumuse meeleolud · 1912.a. saadi ametliku kirjandusliku organisatsiooni staduud · Rühmitus lagunes, kuid samanimeline kirjastus jäi püsima Liikmed · Sellesse rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde Villem Grünthal-Ridala. Anton Hansen Tammsaare. kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, Teosed · 1905.a.- Noor-Eesti" I album · 1905.a.- "Võitluse päevil" · 1907.a
võimalust, kui iseseisvuda. Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole. Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist. Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond. Eesti iseseisvus tänu headele juhustele ja ka planeeritud tegevusele. Kõik sai alguse heade juhuste kokkulangemisest. Kui Venemaal poleks toimunud revolutsioone ja olnud segadust, poleks eestlased ehk mõelnudki iseseisvumisele. Samuti oli juhuseks ka inimeste rahvustunde tõus. Kui juhused olid loonud soodsa olukorra, hakati juba teadlikult tegutsema. Kõik need tegurid koos viisidki Eesti iseseisvumisele.
See on eelkõige mineviku keele ja kultuurilise ise olemise teadvustamine. Rahvusliku liikumise lõppeesmärgiks on oma riigi rajamine. Rahvusliku liikumise eeldused: Asjaolud, mis aitasid kaasa rahvusliku liikumise tekkele. Majanduslik areng- olukord kus maad oli võimalik endale päriseks osta. Majandusliku arengu kõrval jääb aega kultuurilistele ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub)
baltisakslased pidid tagasi algkoolides kahel esimesel Lüpsikarjanduse esiletõus tõmbuma koguni kuues õppeaastal linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond Iseseisvumine Maanõukogu otsused - 15. nov. 1917 kogunev Maanõukogu toompea lossi kus võetakse vastu järgmised otsused: - Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu - Ak kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. Iseseisvumise väljakuulutamine - Eeldused: Lääne-Euroopa suurriikide toetus oli olemas
hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid. Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanduses, raadios ning televisioonis peegeldub ühiskond., eriti kui räägitakse poliitikast. Kõik, mis maailmas toimub on selgelt väljaloetav meediast. Kuna meedia ülesanneteks on info edastamine, järelvalve, ühiskonna osade sidumine, avaliku arvamuse kujundamine, ideoloogiate väljendamine ning viimakse ühiskonnaelu kajastamine,
27.09.2010 Infokanalite võrdlus ÜLDISELOOMUST DELFI Eesti Päevaleht US Ülesehitus Kasutab teiste agentuuride Oma ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Edastab teiste artikleid, selleks koguvad infot elust arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii infot ja panevad enda heas ajalehes püsida. keskkonda üles. Infoedastamis viisid Ainult interneti keskkond Interneti keskkond kui ka paber väljaanne. Esitamise eesmärk Meelelahutuslik, et infot ...
1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis. ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918) ja ,,Sinine puri" (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku. ,,Eelõitseng" aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule. Domineeris igatsev meeleolu. ,,Sonette" iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas").
· Kas raamat on hea? · Kuidas on raamat võrreldes teiste sarnastega? · Mis ma sealt teada saan? · Kas raamat on ostmist väärt? Milliseid on olemas? · Ülevaade ühest raamatust. · Ülevaade kahest raamatust. · Ülevaade kirjandusest vastava teema kohta (abiks sissejuhatuse kirjutamisel). Enne raamatu lugemist. · Kes on autor? · Milliseid teoseid on ta kirjutanud? · Mis zanri raamat kuulub? · Kes on selle teose oletatav lugejaskond? · Tutvuge teoses käsitlevate teemadega muu kirjanduse põhjal. Lugemise ajal. Tehke märkmeid: · Eesmärk · Huvitavad mõtted · Küsitavused · Vead · Asjad, mis meeldisid · Asjad, mis ei meeldinud Pange igale poole juurde lehekülje number!!! Milliseid küsimusi küsida? · Mis on selle teose eesmärk? · Kas see on esitatud sissejuhatuse arusaadavalt? · Kas püstitatud eesmärk täidetakse ja kui hästi?
reeglina on need ettevõtted erakätes. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte ettevõtete väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi.Sellistes ettevõtetes avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele. Eesti meediat kritiseerides on öeldud, et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama. Kõrge koht ajakirjandusvabaduse edetabelis on aga üks mõjus vastuargument sellele väitele. Ajakirjandusvabaduse edetabeli koostamisel arvestatakse meedia suhtes algatatud kohtuvaidlusi ning nende tulemust
Tema elulugu ja juutide päästmisest on kirjutanud Christoph Gann..”Päästa nii palju inimesi kui võimalik…” Kirjanduskriitik On antud ülevaade põhilisest kriitikast Raamat ilmus 1975. aastal kuid lugejaskond jäi tulemata. a teose kohta koos hinnanguga selle György Spiro seda artiklis Non Haben sua fata (1983.aastal) paikapidavuse kohta.
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitu...
tema varandusest, lisaks kõrgekvaliteetne paber, ülemakstud spordiajakirjanikud ja liialt suur ajalehe maht. Tagajärg: Kulutused ületasid mitmeid kordi tulusid. Tunnus: Inimesed ei soovinud ajalehte osta kioskist vaid eelistasid kodukannet. Põhjus: Turgu ei uuritud piisavalt, klientide soovidega poldud kursis. Põhirõhk pandi kioski müügile. Tagajärg: Oodatav müügitulu jäi kasinaks, lisaks tuli teha lisa investeeringuid kodukandeks. Tunnus: Puudus piisav lugejaskond, spordipäevalehe ostmiseks. Põhjus: Ei uuritud klientide huve ja eelistusi, spordifanaatikute puudus. Tagajärg: Vähene müügitulu. Probleemi valdkond: Konkurentsistrateegia vale valik, ettevõtte juhi Riho Kullassepa vale juhtimisstrateegia. 2. OLUKORRA ANALÜÜS Pankroti ära hoidmiseks oleks tulnud ettevõtte juhil Riho Kullassepal lähtuda strateegilise juhtimise 9-astmelisest protsessist, mis sisaldab planeerimist, rakendamist ja hindamist.
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub
Siis usuti raamatutesse rohkem ja neid hoiti hoolega. Mida rohkem sul oli raamatuid, seda rikkam sa olid. Raamatud maksid tollel ajal suurt raha, sest neid toodi peamiselt välismaalt. Vene ajal ei olnud Eesti kirjandus eriti lubatud. Raamatud andsid inimestele rohkem emotsionaalset tuge, nad uskusid neisse ja said sealt mõtteid, mida kasutasid oma igapäeva elus. Raamatuid loeti ette pereringis ja see ühendas ning tõi esile nende ühtekuuluvuse. Tänapäeval on aga raamatu tähtsus ja lugejaskond vähenenud. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on tänapäeval inimestel väga vähe aega, millegi kõrvalisega tegeleda. Töö võtab neilt kogu jõu ning raamatuteni küünditakse harva. Kõige tähtsam on inimeste jaoks raha teenimine ja alles siis tuleb vabaaeg ning lõbustused. Suurim tähelepanu võitja on muidugi ka infotehnoloogia, mille areng toimub kiirelt ja tõhusalt.. Meil on tekkinud piiramatud võimalused kasutada arvuteid, mobiiltelefone, vaadata televiisorit ning
ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni formaadini täidetud. Peamised teemad, mis seda tüüpi meedias kajastust leiavad on majandus, poliitika ning erinevad aktuaalsed probleemid. Üldjuhul on sellises ajakirjanduses tähtis osa rahvusvahelistel artiklitel ja arvamuslugudel. Muidugi oodatakse ka minimaalselt pilte, korralikku formaati ja võimalikult palju teksti. Eelkõige seetõttu, et lugejaskond on tavaliseltl ühiskonna haritud osa. Samas enamik lehti, mis isegi ei täida täielikult neid kriteeriume, loetakse valge ajakirjanduse hulka. Enamasti põhjusel, et vähesed väljaanded jõuavad ideaali lähedale. Kollase ajakirjanduse reeglid on seevastu suhteliselt vabad ja sihtgrupiks peetakse harimatuid masse, kelle prioriteet on leida meediast meelelahutust ning aja sisustust. Massiajakirjanduselt ei oodata mingeid tõsiseid pikki analüütilisi
rohkem poliitikast ning tõsiseid uudiseid. Noortele meeldivad aga huvitavamad ning meelelahutuslikumad uudised ja selleks on Reporter, mis räägib elust enesest ning avardab silmaringi igast eluvaldkonnast. Ka ajalehti ja ajakirju on väga erinevaid. Näiteks on olemas nädalalehti ning päevalehti, üldloetavaid ning erialaseid. Erinevad ajalehed ning ajakirjad on tehtud erinevatele lugejaskondadele. Näiteks on lehtede SL Õhtuleht ning Päevalehe lugejaskond erinev, sest inimesed on väga erinevad ja neil on erinevad huvid. See on ka põhjuseks, miks telekanaleid, ajakirju, ajalehti on nii palju erinevaid. Meedia tähtsaks alaliigiks on saanud ka reklaamingud. Reklaamid on telesaadete vaheaegadel, kaubanduskeskuste seintel, isegi arstikabineti laual. Reklaamindus on selleks, et inimestele tutuvustada tooteid ja tootja saaks kasumit. kasumi teenimine on aga meedia üheks eesmärgiks. Reklaamid on muutunud aga nii
" ja "kuidas?". A- osa teisest poolest leiab lugeja alati uudisloo, äriinimese portree ja süvaanalüüsi. Uues, klammerdatud Areenis on ühendatud tuttav kultuuriosa trendilehega Magneet. Lisaks arusaadava üleshituse ja väga heade kommentaaridega telekava reedest reedeni. Lugejaskond: Ajalehe põhisihtrühm on 2549 aastased lugejad, kellest 52 protsenti on nooremad kui 39 aastat ja 70 protsenti pole veel saanud 50aastaseks. Ekspressi lugejaskond elab peamiselt Tallinnas ja Põhja-Eestis, vastavalt 18 protsenti ja 44 protsenti lugejaskonnast. Ajalehe rubriigid: Ajaleht koosneb kolmest osast: A-osa, Areen ja TV Ekspress. * A-osa alla kuuluvad rubriigid: Magnet, Kuum, Persoon, Äri, Elu, Sport, Teadus, Ajalugu, Koolitus, Töö, Kranaat (meelelahutus) ja Crème (toidu-ja joogiteemaline rubriik) * Areen pühendub laiemalt kultuurile (popkultuur, arhitektuur ja disain, kultuurialade analüüsid, kriitika ja arvustused)
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks: Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti 90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka sisserännanud, kes kohapealse...
inimesed sellest ka huvituvad kuna igal vabal hetkel on igal pool massimeedia kättesaadav, selleks pole vaja kuhugi minna ega eraldi aega võtta, et ennast massimeediaga kurssi viia. Mida enam on aga on aga inimesed huvitatud meediast seda enam pingutavad selle nimel ka erinevad uudiste allikad, et võita endale rohkelt lugejaid. Kas sellega puutuvad uudiste allikad aga vastutustundetumaks ning hoolivad ainult sellest et neil oleks piisavalt suur lugejaskond? Igal inimesel on oma mõttemaailm ja oma arvamus. Kuid enamuste inimeste arvamust on võimalik mõjutada ning seda teatul viisil muuta. Sellest tulenevalt on tänapäeval ajakirjanduse osaks arvamuslood. Kui oma arvamust avaldab inimene, kes on meie riigis tuntud inimene ning ennast igati heas küljes näidanud siis seda võetakse ka arvesse oma arvamuse kujundamisel. Arvamuslugude kirjutamisel ei saa massimeedia just vastutustundetu olla. Kuid
Kokkuõtvalt loetust saan teha järelduse, et pole välja kujunenud absoluutset tõde või teooriat teadusfilosoofia olemuse kohta ja pole kindel, kas me kunagi jõuame absoluutse tõeni, sest erinevaid teooriaid teadusfilosoofia kohta ei ole võimalik kontrollida. Vihalemma artiklite eesmärgiks on mitte puhtsõnaliselt välja öelda, mis on teadusfilosoofia, vaid tutvustades erinevaid teooriaid panna lugejaskond juurdlema selle üle, mis teadusfilosoofia on, seejuures vastates püstitatud probleemile. KASUTATUD KIRJANDUS: ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" Rein Vihalemm, 2008 3
kirjatükke. Üheks ajakirjanduse eelkäijaks oli ka rahvaraamat. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal. Piibli ilmumine lükkus Põhjasõja tõttu aastasse 1739. Sellest ajast alates hakkas eesti kirjakeele kujunemist juhtima Põhja-Eesti keelepruuk. Kogu eelnev avaldatud kirjandus valdavalt vaimuliku sisuga. Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke:
liige MTÜ Saarema Ettevõtjate Liidus ja MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidus. Ükski Saarte Hääle juhatuse liige ei kuulu ühegi erakonna koosseisu, seega ei ole Saarte Hääl vähemalt omanike poolt poliitiliselt kallutatud. ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Analüüsi tulemustest võib järeldada, et Saarte Hääle puhul on tegemist võrdlemisi läbipaistva väljaandega. Kindlasti mängib selle juures rolli ka asjaolu, et tegemist ei ole üle- eestilise lehega ning lugejaskond on väiksem ja tihti eelnevalt juba juhtunuga kursis. Lugude autorid on suuremas osas esile toodud ning informatsiooni allikate pädevus on hinnanguliselt hea. Toimetuse tööprotsessi käigus kasutatakse erinevaid informatsiooni allikaid ning lugeja osalust hinnatakse. Töötajad ja juhtkond on kvalifitseeritud ning haritud, olles ka erakondlikult mitte seotud, hoides poliitilise kallutatuse nullilähedase, ehkki kaadritagust ei ole võimalik hinnata
Otseselt esisneb probleem ettevõtte omanikul Riho Kullassepal, kes peaks ka probleemile lahenduse leidma. Probleemi mõju ulatus on suur, haarates kogu organisatsiooni, sest viis ettevõtte juba teisel väljaandeaastal pankrotti. Probleemi tunnused 1. Müügist ja reklaamist saadav tulu jäi oodatust väiksemaks. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist. 2. Klientide puudus, kuna põhilevi toimus kioskites kuid kliendid eelistasid kojukannet. 3. Lugejaskond polnud piisavalt suur, et ostaks spordipäevalehte. „Eestis pole pisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte.“ Põhjused kohe iga tunnuse kohta, eraldi 1. Riho Kullassepp paigutas raha valesti. Ta investeeris esimesel aastal algkapitali liigselt: ostis tugeva ülepakkumisega tehasehoone kesklinna lähedal, hankis kaasaegse tipptehnoloogia, miljonikroonine reklaamikampaania, maksis töötajatele kõrget palka(palgaturutasemest 3-5 korda rohkem)
mõjutada / lugejatega manipuleerida. 22.Tänapäeval on levinud blogimine. Millised on Teie arvates blogi plussid ja miinused traditsioonilise ajakirjandusega võrreldes? Palun tooge välja blogide puhul vähemalt kaks plussi ja kaks miinust. 1) Blogi plussiks on see, et seal kirjutavad päris inimesed päris lugusid ja arvamusi. 2) Blogi plussiks on see, et kirjutajat ei sunni seda keegi tegema, st inimene kirjutab sellest, millest tahab ja nii, kuidas tahab. 1) Blogi miinus on see, et lugejaskond ei pruugi olla nii suur, kui tradtsioonilisel ajakirjandusel. 2) Blogipidaja jaoks on miinus see, et see vajab pidevat järelvalvet ja blogipidaja peab teadma, mis tema blogilehel toimub, kommentaarid jne. 23.Selgitage, mida Teie arvates mõeldakse nn kollase ajakirjanduse all. Kas Eestis on olemas oma nn kollane ajakirjandus? Palun tooge oma väite kinnituseks näide. Kollane ajakirjandus otsib intriige kohalike ja välismaisete kuulsuste eraeludest, uudiseks läheb ükskõik, mis nad teevad
Kuulajaid oli hinnangu järgi kuni 80 000. 1924. aasta Avalike raamatukogude seadus. 23. mail võttis Riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse, mis nõudis omavalitsustelt raamatukogude asutamist. Uue kirjavara ostmiseks pidi iga omavalitsus andma aastas ühe elaniku kohta kaks marka, sama palju kui laekus lisaks Haridusministeeriumilt. Nii pandi alus kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi. Noores Eesti Vabariigis oli loomeinimestel pea võimatu ainult oma loomingust elatuda. Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923
TAGAJÄRJED: * Paranes tööliste ja talupoegade olukord * Kaotati külakogukonnad * Absoluutsest monarhiast sai parlamentaarne monarhia Eestis PÕHJUSED: * Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi * Maa puudus * Venestamine TAGAJÄRJED: * Emakeel lubati erakoolidesse * Esimesena avas uksed praegune Miina Härma gümaasium * Noor-Eesti esiletõus * Tartus avati 1909.a Eesti Rahva Muuseum * Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond * Estonia teater saab uue hoone * Vanemuine sai uue maja Tartus * Külas süvenes sotsiaalne kihistumine 3. Esimese maailmasõja põhjused. * AJEND: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel * Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada * Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda
väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umbes 50x. Kasvas ka lugejaskond. Eriti suur algupärase kirjanduse vastane oli Jakob Kõrb (Valguse toimetaja). Ta oli suur venestamise pooldaja. Kõrb propageeris seda, et ei ole mõtet eesti keeles kirjutada, kuna eesti keel hääbub ja liitub suure Venemaaga. Tallinnas andis Jaak Järv välja ajalehte Virulane. 1882 oli ilukirjanduslik materjal selles lehes väga napp, !883 tuli Vilde lehte tööle, kes hakkas täitma ilukirjanduslikku lisa. 1885- 30 nr olid algupärased ja 22 olid tõlked. Suurema osa kirjutas Vilde ise
Ja veidi rõõmsameelsust samasuguste sõnamängudega oleks ehk muutnud selle teose veelgi originaalsemaks. Aga sellegipoolest ei kipuks ma seda lugema üle ühe korra! Kas loominguvabadusel on piirid? Kindlasti mitte. Usun. et inimene võib kirjutada seda, mis pähe hüppab, kas või Albert Kivikase ,,Lendavad sead" on selle tõestuseks. See raamat on ka ilmavalgust näinud, seega pole ilmselt vaba mõttelend keelatud. Küll aga võib siin rolli mängida see, kui suureks osutub selle lugejaskond. Ehk et me igaüks võime kirjutada endale sahtlisse, päevikut pidada jne. Looming on looming, keegi ei saa seda keeleta, küll aga kas kiita või laita. Kas ,,Lendavad sead" on ilukirjanduslik teos? Minu jaoks teeb ilukirjandusest ilukirjanduse mitte sõna ,,ilus", vaid see et on võetud kasutusele SÕNU ja mängitud nendega. Küll kombineeritud ühtedega, küll teistega. Seega jah, see on ilukirjanduslik teos. A. Kivikas ,,Jaanipäev"
(Vanemuine, Estonia, Endla) > eesti teatri uuenemine külvipinnast ning kariloomade *Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore koguarvust; kujunesid *Eesti Rahva Muuseum rajati J.Hurda töö jätkamiseks suurmajandid, mis tegelesid ka *Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, lisandus saaduste töötlemisega ajakirju ja lehti *Tallinn muutub Baltimere *I olümpiamedal maadluses 1912 sõjalaevastiku peabaasiks *1914. J.Pääsukese ,,Karujaht Pärnumaal" Eesti film Milline oli mõisate positiivne ja negatiivne mõju 20.saj algul?
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...
I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalik, rahvuslik II 1905-1909 revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916 kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teist moodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Noor-Eesti rühmitus hakkas hajuma 1916. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitiline ja maailmavaateline erinevus oli ka üheks hajumise põhjuseks. Ja puhkes ka 2. Maailmasõda . Noor-Eesti teened: · Vormi rõhutamine Fr. Tuglas : ,,mitte sisu, vaid vorm, mitte mis, vaid kuidas" · Noorte autorite esitamine · Asjatundlik kirjanduskriitika : vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne. · K.J. Petersoni ja J .Liivi tolmukihi alt ülesleidmine ja au sisse tõstmine.
palvekirjade liikumisega algab eesti rahvuslik liikumine rahvuslik liikumine on erilaadne esimene organiseeritud liikumine! Konsult 3.03.2008 Miks tekkis ja millal Euroopa kontekstis. Suure Prantsuse Revlutsiooni ajal. Rahva vastandumine aristokraatiale. Rahvusteadvuse kujunemine. Romantism samuti. Eesti rahvuslikuliikumise eeldused: haridus talurahvakoolid valla- ja kihelkonnakoolid, kirjasõna levik, 19. sai lõpuks said eestlased kirjaoskajate sekka. Ajakirjanduse levik lugejaskond on olemas, 19. saj suur rahvutse aeg, sinna langeb ka Eesti järjepideva ajakirjanduse algus. 1857 ei katke enam ajalehtede välja andmine Pärnu Postimees. Sellest aga ei piisa rahvusliikumise tekkimiseks. Baltisaksa estofiilid ühiskonna eliit, eestluse armastajad. Rosenblenter hakkab koguma rahvajutte. E. Arens? - paneb aluse uuele kirjaviisile. Osad hakkavad ka otse eesti keeles kirjutama. Tegelevad eesti keelse ilukirjandusega rahva õpetamine, kasvatamine.
Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis: prantslased okupeerivad Ruhri piirkonna ja Sakslased vastavad passiivse vastupanuga, mille peale vallandus hüperinflatsioon Saksamaal. Tulemus: pankrotide laine, majanduslik langus, ning musta turu õitseng. Rahulolematuse tõttu hakkavd 1923. aastal äärmused jälle mässama. 3. Kommunistide mäss Hamburgis (1923 oktoober), suruti maha. 4. Õlleputs (1923. a
nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). 3 3. Looming Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda ära ka edaspidi: ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus „Päevapildid“ (1978). Seda raamatut võib pidada Jüri Üdi teatraalse tehnika, mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud r...
Kolm perioodi : I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalisus, rahvuslikus. II 1905 1909 revolutsioonist- sotsiaalne. III 1909 1916 kunstilis- esteetiline. Noor Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliseslt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandus ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestalste looming ei jõudnud, sest haritalastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitline ja maailmavaateline erinevuse tõttu samuti. Noor-Eesti teened : Vormi rõhutamine Tunglas on öelnud : ,, Mitte sisu, vaid vorm - mitte mis, vaid kuidas." Noorteautorite esitamine. Asjatundlik kirjanduskriitika vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne. Kristjan Jaak-Petersoni ja Juhan Liivi tomukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine. Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule. Raamatukujunduse tähtsustamine.
liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja õigeks võib lugeda mõlemat. Kõige aktiivsem ja jõulisem periood rahvustunde äratamisel oligi kuni 1880-ndate algusaastateni tänu Aleksander II-le, lubas vabam tsensuur välja anda rahvuslike joontega ajalehti, rahvakoolide areng aitas kaasa haridustaseme tõusule, tänu millele suurenes ajalehtede lugejaskond ning sõna võtsid estofiilid, kes sisendasid eestlastesse ühtekuuluvust. 1881 astus troonile Aleksander III, algas venestamine ja tsensuuri tõttu lihtsalt polnud võimalik oma rahvuslikku sõna nii vabalt levitada. Ometi ei kadunud see võitlusvaim ja ühtekuuluvustunne ka siis - seltsid tegutsesid edasi, ajalehe toimetajad pidid küll hoolikamalt vaatama, mida tohib avaldada ja mida mitte, kuid see, mis oli eestlaste
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
Esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Loodi ka teisi üldukultuurilisi sihte järgivaid seltse (põllumeeste, karskus-, spordiseltsid). Laulu- ja mänguseltsidest kasvas hiljem välja teatriselts, sihiks eesti teatri uuenemine. Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid, laulukoore. Korraldati kunstinäituseid. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, olemasolevatele ajalehtedele lisandus uusi. Majanduse areng Tööstuse areng. Tallinn muudeti keskvalitsuse otsusega Balti mere sõjalaevatsiku peabaasiks. Enneolematult suur vabrikutööliste hulk (1916. aastal 50 000 inimest). Suurimad tööstusharud: tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus. Suurim tööstuskeskus: Tallinn. Veeti sisse toorainet, kütust, tööjõudu. Valmistoodang suunati peamiselt Vene turule. Eesti põllumajanduslik maa. 2/3 elanikest oli tegev maal.
2001 3.Kirjasõna, keel ja haridus Oluliselt sai 19.saj esimesel poolel täiendust eestikeelne kirjasõna.. Tehti katset esimese eestikeelse ajalehega, milleks oli "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Võimud käskisid ajalehe sulgeda, kuna kardeti rahutusi talurahva seas. 1820ndatel pidas mõnda aega vastu O.W.Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllalt tihe koolivõrk. 19.sajandi keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub
Teiste arvamuse kohta oma teostest on Erik Tohvri öelnud: "Ülo Tuulik on kunagi Nooruse peatoimetajana kirjutanud, et Laansalul potentsiaali ei ole ja Kaarel Ird ütles minu kohta, et inimene, kelle tööriistaks on labidas, jätku sulepea rahule." Siiski on pensionile jäädes end täielikult kirjutamisele pühendunud kirjaniku raamatuid ostetud palju. Sellepeale on kirjanik Tohvri lausunud: "Mul on oma lugejaskond, ega ma pürgigi kuhugi kõrgele parnassile."4 4 Pulver, A. Päevaintervjuu: Sulesepp jättis hoopis labida 7 Lühiülevaade romaanidest "Majad jõe ääres" (2001) Autobiograafiline romaan jutustab kooliõpetajast, tema naisest ja nende tütrepojast, kes asuvad elama sõjast räsitud Lepaku töölisasulasse. Elu tuleb alustada sootuks uuesti ja uues keskkonnas.5 "Kollaste lehtede aegu" (2002)
000 75+ 2 000 0 12 000 2 000 2 000 6 000 6 000 12 000 Tabel 7. 18 ELU 1. ja 2. kvartali tabel aastal 2014. Välja on toodud 11 temaatiliselt rohkem naisteajakirjade alla kuuluva ajakirja lugejate andmed. Et need just naisteajakirjad on, tõestab fakt, et kõigi 11 ajakirja lugejaskond on enamus naised ning mehi on iga ajakirja kohta alla poole. Kõige suurem erinevus mees- ja naislugejaskonna arvu vahel on ajakirjal Käsitöö, millel naislugejaid on 25,000 ning meeslugejaid kõigest tuhat. Kõige väiksem erinevus nais- ja meeslugejate vahel on ajakirjal Kodutohter, millel naissoost lugejaid on tabeli põhjal 49,000 ning meessoostlugejaid 16,000. Vanuste eristuse järgi loetakse üldiselt kõige rohkem ajakirju vanuste
Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida järgib ka meie tänane õigekiri: mitte "suhr" vaid "suur", mitte "karro" vaid "karu" jne. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava tuli omandada kõigil lastel(kas koolis v kodus). Teise astme moodustasid kihelkonnakoolid, milles käimine ei olnud kohustuslik, kuid igal koolil oli kohustuslik saata teatud arv õpilasi
luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest; Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema ,,Mandragorat" (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). Looming. Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda ära ka edaspidi: ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus ,,Päevapildid" (1978). Seda raamatut võib pidada Jüri Üdi teatraalse tehnika, mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
