Tänapäeva Romeod ja Juliad Juba mitmeid sajandeid on olnud Shakespeare'i loodud tegelaskujud Romeo ja Julia justkui eeskujuks või iidoliteks paljudele noortele armastajatele. Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui ,,Romeo ja Julia". Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi. Erinevus Shakespeare'i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid, nagu tegid Shakespeare'i loodud saatusliku armastuse sümbolid Romeo ja Julia. ,,Armastus esimesest silmapilgust" on väide, mis sai tõestust ka Shakespeare'i näidendist. Romeo ja Julia armusid üksteisesse palavalt esimesel kohtumisel. Minu arvates aga tänapäeval seda ei juhtu, või kui juhtub, siis ülimalt harva. Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja J...
Meie ja teie Meie ja teie. Neiud ja noormehed. Noored, kes on kohati nii sarnased ja samal ajal nii erinevad. Inimesed, kellel seisab ees suursugune tulevik ja pikk elu. Meid kõiki ühendab soov leida sõpru ja kaaslasi kogu eluks. Me soovime kõik kedagi enda kõrvale. Kuid kuidas näevad suhteid erinevad sugupooled - meie ja teie? Liikudes mööda ühiselamu pikki koridore kohtab väga palju erinevaid noori, keda kõiki seob üks ühine tunnus- nad kõik on kas meie või teie tervikliku grupi üheks liikmeks. Tungides nende masside hingeellu on näha üks suur erinevus. See seisneb omavahelistes suhetes. Meie, tüdrukud, sõbruneme kiiresti. Meile piisab vaid paarist tühisest minutist, et jutt jooksma hakkaks ja meie vahele tekiks sõprus või ühtekuuluvustunne. Me leiame kiiresti ühise keele, kuid me suudame selle ka ruttu lõhkuda. Tütarlaste puhul on tavaline, et sõbrannadena käiakse igal pool koos, tehakse kõike ühiselt- ollakse nagu sukk ja ...
J.D. Saliner "Kuristik rukkis" 1)Holden kib Pencey erakeskkoolis. Oma klassikaaslastega ta eriti lbi ei saa. Ta peab neid vltsideks ning silma- kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede eluphimtete jrgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,ritavad alati endast parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ack...
sattus ka tööle, kus ta mõned kiiremad asjad ära tegi ning uuesti lahkus. ,,Olin avastanud, et kohvikusse minek oli parim viis sõpradest lahti saada. Kui napsid olid võetud, ei tarvitsenud sul öelda muud kui ,,noh, nüüd ma pean tagasi minema, et mõned telegrammid ära saata", ja oligi tehtud. Ajalehetöös, mille eetika nõuab, et sind kunagi töötamas ei nähtaks, on väga oluline leiutada selletaolisi sujuvaid lahkumisvõtteid." Suhtumine naistesse ja armastusse: Jake on armunud leedi Brett Ashleysse, aga kuna ta sai sõjas vigastada, siis see ei võimalda tal täielikke suhteid luua. ,,Ja armastada on ka lõbus. /.../ Muidugi mitte igas mõttes. Aga omamoodi on see siiski nauditav tunne." Suhtumine sõtta: ,,Sõda on inimkonnale hukatuseks ja et seda peaks õieti välditama. Minul oli sellest juba viljand." Elumõtet nägi: Jake nägi elumõtet elu nautimises, sellest ka tema pidevad pidutsemised.
abielluma ja lapse saama, teadmata kas mees ja nende vahelised tunded suudavad rahuldada tema ettekujutust ideaalsest abielust. Üritades oma rahulolematust korvata, hakkab Bovary tegema suuremaid kulutusi ja otsustab Lheureux`lt raha laenata. Emma kolmas valik oli oma abikaasale truudust murda ja armukesed võtta. Näpud põhjas, hülajatu ja teist pääseteed nägemata teeb Emma Bovary oma viimase valiku – enesetapp. 2. Võrrelge Charlesi ja Rodolphet! Kuidas nad suhtuvad armastusse? Kuidas nad suhestuvad Emmaga? Charles ja Rodolphe olid pealtnäha täiesti erinevad isiksused. Rodolphe oli vabameelne, jõukas maaomanik ja naistemees. Talle meeldis naisi oma muinasjutulise armastuse lõksu püüda. Sinna jäi lõksu ka Madame Bovary, lootes, et ta leiab oma elule särtsu, suuremad ideaalid ja tunded. Rodolphe teadis, et naine tahab kuulda väljamõeldud, liialdatud romantikast ja seda ta ka tegi. Emmale meeldis Rodolphe juures siirus ja otsene armastusavaldus
Vahet ei tehta nahavärvi, usutunnistuse ega vanusega tee on lahti igaühele, kes on valmis reikit vastu võtma (Vt. Lisa 4). Käesolev uurimus paneb rohkem mõtlema selle universaalse energia ära kasutamise peale. Meil kõigil on see energia olemas, aga kuivõrd me reikit endile tegelikult teadvustame? Autor uuris teema aktuaalsust Saare- ja Muhumaal. Uurimistöös on püstitatud järgmised probleemid: Kas inimestel on olnud kokkupuudet reikiga? Kas neis on usku armastusse? Usku energiasse ja sellega tervendamisse? Uurimisobjektiks võeti inimese tunnetus: Kas teiste inimeste emotsioon mõjutab kuidagi meie enesetunnet? Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse? Autori püstitatud hüpotees: Reiki kui alternatiivmeditsiini haru on Muhu- ja Saaremaal vähe tuntud.
Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimendab inimhinges toimuvat loodus. Leia novellist sellekohaseid näiteid. 8. Selgita, kuidas mõistad novelli lõppu? 1. Noormees nimega Kusta tahab väga vaestüdruk Maalit. Tüdruk algul puikleb vastu, kuid
ka, et haridusest pole suurt kasu kui pole haritust. Inimesel peavad olema ka mingid õiged arusaamad ja viisakus reeglid teada. Minu õppimisele pole mu vanemad erilist survet pannud. Nad on muidugi alati rääkind, et see on tähtis aga ma pole kordagi saanud sõimata või muul moel karistada kui olen halva hinde saanud. Mu isa ütles, et ta pole selleks õigust. Ta ise ei õppinud koolis üldse hästi ja oleks silmakirjalik mind karistada kui mina mõne halva hinde saan. Minu suhtumist armastusse ja selle olemasollu on samuti vanemad mingil määral muutnud. Nemad on juba koos olnud 15 aastat. Ma olen kindel, et paljud noored sellepärast pikki suhteid hoida ei suudagi, et nende eeskujuks suhetes on olnud lahutatud vanemad, peretülid ja petmised. Kuidas saakski uskuda armastusse kui sa pole näinud selle olemasolu. Lapse esimesteks eeskujudeks ongi ju vanemad. Minu isa on ka tõeliselt ebatavaline. Tema ellusuhtumine on ebatavaline ja
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta. Onegin oli meeldiv noormees igati. 3. Missugusteks kujunevad Onegini suhted talupoegade ja naaber mõisnikega?
Seega, milleks üritada varjata armastust, kui see peale vaadateski ilmsi on. Abiellumine ei ole küll armastuse tähtsaim osa, sest see ei suurenda otseselt kahe inimese vahelist armastust. Kuid abiellumine on armastusesümbol, mis suurendab armastatute vahel kindlustunnet. Sellegipoolest ei saa väita, et väär oleks mitte abielluda või vale on jätta armastus ainult kahe inimese vaheliseks teadmiseks. Kui asjaosalised ise seda õigeks peavad ning ei soovi teisi oma armastusse segada, siis on see täiesti õigustatud. Järelikult võiks eelnevast tuletada, et argisus ja rutiin ei kustuta armastust, kuid armastusele tuleb sellegi poolest pidevalt tähelepanu pöörata ning seda turgutada. Illegaalne armastus ei ole tingimata suurem ja võimsam armastus, kui seda on legaalne armastus. Pigem osutub võitjaks just nimelt legaalne armastus oma püsivuse, truuduse ja tõelisusega. Arvestades
hakkab armastama rohkem kui armastust vajama. Ta muutub andvaks, jagavaks. Kui algul on rõhk sellel, kuidas võimalikult rohkem saada, siis küpsuse saabudes on küsimus selles, kuidas anda rohkem ja kuidas anda tingimusteta. Armastus see on luksus. Armastada tähendab omada nii palju elu, et te ei tea, mida sellega peale hakata ja selle pärast te jagate. Kui teis pole armastust, siis te palute teist inimest, et ta teile seda annaks. Tegelikult inimene ei lange armastusse, ta kasvab armastuses." Ma arvan, et see ongi teekonnal olemine, õigel ja vajalikul. Armastus sõltub inimese valikutest ja ostusekindlusest, suhtumisest ellu, teekonda ning ta polekski enam mingi luksus. Tuleb lihtsalt tegutseda ja öelda: ,,Ma armastan." Kõik geniaalne on ju lihtne ja vastupidi! Kas pole? Kadi Jüriado
Seksuaalsus-inimese loomulik osa alates sünnist. See hõlmab mitmeid aspekte inimese elus inimese seksuaalset identiteeti, lähisuhteid, naudingut seksuaalseid tegevusi ja laste saamist. Seksapiil seksuaalne veetlus, külgetõmbejõud Seksuaalkasvatus suguline kasvatus Erogeenne (kr.k. Eros=armastus; Genos=sugu) erogeensed piirkonnad suguiha tekitavad piirkonnad (huuled, rinnad) Erootika- armastusse puutuv, armuelu valdkond Seksulooagia - Teadus mis käsitleb inimese sugulisi suhteid hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele
armud. Enne õpitakse inimest ikka tundma küll armastus aja pikku tuleb igasse pätti ka ju armuda ei taha. Ma arvan et nende filmide ja raamatute autorid vähemalt mõned neist on selles samas teemas nii kinni ja tänu sellele seebikad ongi ühe mõttega ja igavad. Võibolla tahavad need autorid seda ise kogeda oma elus, aga pole lihtsalt leidnud seda õiget pilku ja väljendavad seda fantaseerides sell teemal põhinevaid teoseid. Igatahes mina ei usu armastusse esimesest silmapilgust. Mulle võib küll keegi esimesest silmapilgust meeldima hakata kui tal on ikka kenad silmad ja hea välimus. Aga ma ei usu seda enne kui ma seda ise kogenud pole. Aga samas kui vähekegi rohkem uskuda on tegelikult ju kõik võimalik.
,,Jevgeni Onegin" Pushkin 1.1 Romaani kahe peategelase Onegini ja Tatjana, ning kahe kõrvaltegelase Lenski ja Olga iseloo- mustus teose probleemidest lähtuvalt. Onegin tundus olevat elust tüdinud inimesena. Ta oli kuidagi kurb, mitte miski ei pakkunud talle rõõmu. Onegin ei uskunud armastusse. Ta oli kasvanud kohas kus eksisteeris lasuahnus ja luges vaid raha. Ta ei teadnudki, mis on armastus ja kui ta tundsiski seda, siis algul ta ei näidanud seda välja, sest uhkus ei lubanud. Maal kus ta kohtus Tatjanaga, kehtisid aga teised reeglid. Lõpuks peab Onegin leppi- ma sellega ,et kunagi tehtud vea tõttu jääb ta ilma Tatjanast. Tatjana oli hea haridusega, palju lugenud naisterahvas. Oskas Prantsuse keelt. Kirjutas ta ju Oneginile armastukirjagi Prantsuse keeles
inimeses läbi viib. Inimesed kannavad maski, mis varjab tõelisi tundeid nii teiste, kui ka enda eest. 2. Sõnasta vähemalt viis põhjust, miks oli J. Rooste nimetu peategelane omadega ummikus. J. Rooste nimetu peategelane oli omadega ummikus mitmel põhjusel. Üheks neist oli alkohol. Ta teadis, et alkohol suudab probleeme leevendada ainult ajutiselt. Rooste teose peategelane tegeles armastuse leinamisega. Ta meenutas oma nooruspõlve, mil ta uskus tõelisesse armastusse, mille ühiskond hiljem purustas. Rooste peategelane on väga iseenesest lähtuv. Ta avas teiste inimeste surmade läbi iseenda oluliseid probleeme. Rooste peategelase suurimaks mureks on aga inimeste tundetus. Peategelane heidab ühiskonnale ette inimeste igapäevaseid maske ja hingetühjust. Rooste tegelane keskendus ainult halvale, kogudes negatiivseid mõtteid ühiskonnakriitilisi monolooge pidades. 3. Kirjuta peategelasele kiri, milles annad talle näpunäiteid, mida,
Kihlusvälised suhted paljudega Suitsetab ja joob palju Vastutustundetu, neurootiline, egoistlik Kõik raamatu meeskangelased temasse armunud Vahel mehelikum kui Jake Robert Cohn Varastab Jake armastatud naise Kogu elu kõrvalseisja rollis Elus privileege, mida paljud kadestasid Võimalus saavutada kõike, mida tahab Vähe eneseteadvust ja puudub kuuluvustunne, huumoritundetus Sõbrad naeruvääristavad, hoiduvad sageli eemale Suur erinevus teistest: elab naiivsetes lootustes ja uskudes armastusse Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest Aktsepteerib illusioone, eitades reaalset elu Usub helgesse tulevikku Armastus poksimise vastu (Princetonis poksitsempion ) Kakelnud Jake'i, Mike'i ja Romeoga (uskumuste eest, põhimõtteliselt tühi võitlus) Südamepiinad Põhiteemad Sõjajärgne uus olukord Maailmavaadete radikaalne muutus Usu kaotus, veendumustest lahtiütlemine Kohastumine Elu teadlik raiskamine Tänan kuulamast
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled
Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas. Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime. Seejuures on aga kõige tähtsam usk iseendasse. Ka Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" hakkas Andres piiblit lugema ning seeläbi jumalasse uskuma. Kuid see polnud ainus, millesse ta uskus. Ta uskus ka iseendasse. Andres uskus, et ta tõesti suudab oma kodu korda teha, põllud viljakaks muuta ja igasugu muude toimetustega hakkama saada
Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsusekindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Värsiloomingu mõjutajaks Eino Leino. "Elu tuli" polnud mitte ainult kirjanduslik debüüt vaid ka ühiskondlik sündmus, eesti luule üks helgemaid näiteid. Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid. Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu! ("Noorte laul") Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid". Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe
Tihti on nii, et üks osapool usaldab oma kaaslast pimesi ja teine kasutab olukorda ära ning petab teda või käitub om armastatu suhtes halvasti. See, kes on oma kallimat täielikult usaldanud saab üldjuhul väga haiget. Ta süda on murtud ja ta ei usu enam armastuse headusesse ning võib kibestuda pikaks ajaks või igaveseks. Iga inimene on oma õnne sepp ja kaaslast tuleb valida hoolikalt. Kui seda tehes siiski nö põrutaks, ei tohiks käega lüüa. Tuleb valust üle olla ja oma usk armastusse taastada. Ainult nii saab täisväärtuslik elu jätkuda. Kui rääkida omast kogemusest, siis mina olen armastades väga palju haiget saanud. Ma olen inimest väga usaldanud ja armastanud, aga sellest hoolimata on ta mulle oma käitumisega väga haiget teinud. Meie suhe kestis kolm aastat ja ta tegi selle aja jooksul mulle korduvalt haiget. Alguses ma andestasin talle ajapikku, aga kaua sa andestad, kui oma vigadest ei õpita.
suhe on raske ning tülid on kerged tulema. Naine on väga iseseisev ning vaatamata kooselule Cliffiga teeb otsuseid siiski üksinda. Raamatus ,,Desiree" on peategelaseks samuti väga iseseisev naine, kuid siiski käitub teistmoodi kui Sally. Sally töötab asutuses, mis ei ole kõige tavalisem ja seega on raske kohaneda nii öelda tavalise eluga. Lõbunaine oleks mingil määral väga õige kirjeldus tema kohta. Ooperis ,,Carmen" on samuti selgelt arusaada, kuidas peategelane suhtub armastusse väga kergekäeliselt. Samal ajal mees, kes Carmnisse on armunud on üle pea armunud. Tänapäeva elus on väga tihti olukordi, kus ühepoolne armastus ning vastaspoole imeilus välimus võivad pea nii sassi ajada, et otsused ei tule enam ratsionaalselt.
ega suhelnud. Inimest saab alles siis armastama hakata ja tundma õppida, kui olete omavahel suhelnud, teineteist tundma õppinud. · Egle: Mis sa arvad suhtest kahe inimese vahel? · Kaisa: Mina arvan, et suhe kahe inimese vahel on midagi ääretult ilusat ja positiivset. Inimestel on teineteise seltsis hea olla, tunnevad end hästi ja vabalt. · Egle: Kas sa usud armastusse, mis kestab igavesti? · Kaisa: Hmm, iial ei või teada. Kui sa oled leidnud enda kõrvale selle õige inimese, tunned ennast temaga suurepäraselt, teil puuduvad tülid ja teil on lapsed, kes teid liidavad igaveseks kokku, siis miks mitte uskuda. · Egle: Milleks on siia ilma üldse armastust vaja? · Kaisa: Ma arvan, et armastust siia ilma on vaja selleks, et sa saaksid tunda end
Maia oli väga hea joonistaja, aga ta oli väga enesekriitiline enda suhtes. Ta koguaeg arvas, et ta joonistused ei kõlba kuhugi ja ta pole Aarne jaoks piisavalt hea. Tänu sellele, et Aarne hakkas Maiaga õhtuti väljas käima, ei viitsinud poiss enam üldse õppida. Ta sai koolis vaid kahtesi. Ta suhted klassijuhataga ja tädiga halvenesid. Tädi Ida oli umbes kuuekümne aastana vanaproua, kes oli vanakooli naine ning tal pidi kõik asjad korra järgi käima. Tema arusaam armastusse oli, et kui ühe korra naise võtad, siis temaga pead abielluma ja lapsed saama. Seepärast Idale ei meeldinudki et Aarnde tüdrukuga musitas ja kokku sai. Lõpuks läksid tädi ja poisi suhted nii halvaks, et tädi ei andnud talle enam süüa ja jutu lõpuks viskas tädi ta kodust välja. Loo lõpuks Aarne ja Maia siiski kokku ei jäänud, kuna Aarnel olid tunded oma klassiõe Ida vastu. Maia läks kunstikooli nagu Aarne oli soovinud ja sellest ajast
voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lapse isa oleks ikka tõeline lapse isa) Abieluvälise seksi praktiseerimist karistati surmaga Lubatud oli ainult misjonäripoos, kiriku poolt sätestatud nõuded Kirik oli homoseksuaalsuse vastu Aga nt Kuningas Richard I, Kuningas Sancho VII ja Phillipp II olid homoseksuaalsed Naised kasutasid dildosid Levis prostitutsioon 16. - 17. sajand Seksuaalsust ülistati *Usuti armastusse, armumisse esimesest silmapilgust. *Vabameelne suhtumine Pilt: buzzfeed.com 16.-17. sajand Kondoomiks sobis näiteks sea põis Vabameelne suhtumine onaneerimisse Kasutati algelisi libesteid Levima hakkas süüfilis 18. sajand-Seks on räpane! Seksi nähti kui haigust- otsiti ravimit ihade lõpetamiseks Bordellid populaarsed abielumees oli vaba seksieluga ja seepärast oli palju vallaslapsi Üks 38 täiskasvanust oli vähemasti ühe vallaslapse vanem
Inimest arengut looduse rüpest ehk jumalast võib võrrelda eraldumisega emast. Ema on jumalaga niisiis seotud. Ema on tingimusteta armastus, kaitsev jms. selle puudumine tekitab tunde, et oleme looduses eksinud. Isaarm sõltub kuulekusest, nõudmiste täitmisest. Isa-ema armastuse olemuse määrab 1 aspekt küpsus, mille inimene on saavutanud, see peegeldub tema jumalakäsitluses ja armastuses jumala vastu. Läänes on jumalaarm usk jumalasse, tema õiglusse ja armastusse. Idas ühtsustunde kogemine, avaldub igas eluteos. Armastust vanemate vastu ja armastust jumala vastu ei saa lahutada. Armastus ja selle allakäik lääne ühiskonnas lääne kultuur ja selle vaimsus pole armastust soodustav. Erinevatel armastustel on mitmeid pseudovorme, mis tegelikult on allakäiguvormid. Tänapäeval on inimene võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Temast on saanud kaup, valitseb kapitalistlik elu, ning sellest ei suudeta üle olla.
N: 19- Aeg, ära muuda armastust, armsam jääb värsis nooreks, aeg=õgard/võtab. 27 mõtleb kallimast meenutades unenägu. 79- lõpp ,, sa ise oled võlausaldaja". 71- räägib, mis saab pärast surma. 93 veetlusele ei vasta voorus, truudusetus. 121 parem olla halb , kui halvaks peetud, keelepeks, vihkab teisi. 2)Komöödia- elurõõmsad, liikuvad, lopsakas sõnakasutus. ,,Suveöö unenägu"- Shakespeare jõuab mõtteni, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Komöödiates vastandamised näiteks ,,Veneetsia kaupmees" rõõmule, sõprusele ja suuremeelsusele vastanduvad rahaahnus ja tigedus. Vastandamisele on ülesehitatud ka ,,Tõrksa taltsutus", kus neiu eirab kõiki mehi, kelle murrab nutikas noormees, kes kasutab samu võtteid.( 10 things I hate about you) Vahetamiskomöödia ,,Palju kära ei millestki" - keegi peab kedagi kellekski teiseks. Huumor on peenekoeline, teisalt labane. Narridel on tähtis osa, nad võisid isegi kuningat solvata
Kallid sõbrad! Kõik meie maailmas on suhteline, kõik on kaduv... hääbuv. Kuid siiski on meid õnnistatud kingiga, mis võib meie maise elu muuta nii tähendusrikkaks ja kalliks. Ja selleks on meie anne armastada. Läbi ajaloo on inimesed uskunud armastusse- selle võimesse parandada sügavad haavad, ületada kõik takistused ja anda meie elule mõte. Olgu siis tegemist armastusega oma kodumaa või valitseja, vanema või lapse, sõbra või armastatu vastu, on inimesed olnud nõus sõdima ja hävitama omasuguseid, kes samuti võitlesid, et kaitsta neile armsat ja on selleks nõus ka tänapäeval. Ka keskajal teati, et tõelisel armastusel pole piire, seda ei takista miski, ning sellele lihtsalt anduti, olgu siis tegemist poliitiku, poemüüja, käsitöölise või isegi nunnaga. Jah, ka need, kes pühendasid oma elu Jumala teenimisele, ei suutnud öelda ,,ei". Just tollel ajal üks kloostrisse sattunud neiu leidis end silmitsi...
Tsehhovi novellid Daam koerakesega Kõik see, mis on inimesele oluline, vajalik ja siiras see toimub justkui varjul, inimene seda ei oska märgata. Kõik see, mis on elus vastumeelne, on niivõrd nähtaval. Mis aga puutub armastusse, siis sellel ei ole piire kui kaks inimest armuvad teineteisse, teevad ükskõik mida, et olla koos õnnelikud, sest üksi on raske olla õnnelik, kui oma elu on täis kurbust ja igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil o...
"Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane. Poiss armastas samuti kalu ja kalapüüki ning nad käisid koos kalal. Poiss hoolitses Santiago eest ning oli ainuke, kes ei kaotanud temasse usku. Ka Santiago jaoks oli poiss tähtis kuna vaid temale sai
TÄHTSAMAD TEEMAD JA PROBLEEMID. Onegin näis olevat elutüdinud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda köitvat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Noore mehe ja tütarlapse on väga omane sellele ajastule. Onegin ei uskunud armastusse. Võib-olla oli tema usk tapetud pealinna seltskonna poolt. Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud. Onegin sattus maal olles kokku hoolivuse ja tõelise autundega. See ei olnud nii kahepalgeline, kui ta linnas harjunud oli. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, lootis ta eest leida teda armastava Tatjana, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas
viha ega pettumust, vaid kerget kurbust, mis möödus kiirelt. Mu hing ja keha oli puhas ja mis kõige tähtsam neil ei olnud hirmu. Kui öeldakse, et lapsed on kõige siiramad ja õnnelikumad elusolendid, siis ka minu jaoks on see tõsi - nad ei karda tõde kuulata ega pettuda. Mida aga aeg edasi, seda kiiremaks mu elu läks kuni unustasin jumala olemuse. Aina rohkem hakkasin tundma hirme, kurbusevalu, süümepiinu ja viha. Hakkasin sisendama endale, et usun ainult armastusse, aga eitades jumalat, inimest ei eksisteeriks. Paljud teised tahavad sellele vastu vaielda, aga see on sellepärast, et nad ei ole jumalast lähemalt huvitunud. Aastaid tagasi oli mu usk valelik, sest minus oli viha ja pidev enesetõestus. Hiljem hakkasin mõistma, et jumal ongi armastusenergia, mis peab voolama, et olla elus. Minu arvates ka kõik teiste nimedega energiad on samuti selle algosakestest moodustatud erinevad struktuurid. Ka materiaalsed tahked esemed on sellest tingitud ja
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks....
Ta kirjutas 366 luuletust. Petrarca eripära seisnebki sellest, et suht samast asjast oskab kirjutada väga paljudes erinevates varjundites. Nt Laura pisarates kirjutas neli erinevat sonetti. Teosed jagunevad Laurast kaheks: Enne Laura surma ja pärast Laura surma. Enne Laura surma peab ta Laurat külmaks ja tõrjuvaks. Pärast Laura surma aga hakkab leinama ja tema juurde tuleb Laura ingel ja väljendab osavõtlikust Petrarca hingevalust. Hakkab keskenduma hingelisele armastusse ja muutub Petrarca jaouks Laura pühakuks, hakkab mõtlema, kas üldse on väärt sellist armastust. Tema oli see kes hülgas müstika, allegooria, ülepaisutatuse ja toob sisse realse maist armastust ülistava sisse. Tema loomingule on iseloomulik veel vormipuhtus ja täiuslikus. Kui varem kanti ette luulet muusika saatel, siis sonetti hakati niisama esitama.
Tema jaoks oli siiras ja tingimusteta arm, mida Tatjana talle pakkus, midagi võõrast ja harjumatut. Mees oli teinud vea, mida ta hiljem kahetsema asus. Tatjana Larina, veel teismeliseeas tütarlaps, oli vaikne mõisapreili. Oneginit kohates armus ta. Noor neiu valas mehe pärast lõputuid pisaraid, kuid arm oli ühepoolne. Tanja kirjutas Jevgenile kirja, milles avaldas kõik oma tunded, kuid vastust ei tulnud ja neiu süda murdus. Veidi lapsemeelne ja naiivne oli ta, uskudes tõelisesse armastusse, ning ei näinud, et Onegin polnud talle vääriline kallim. Kannatuste rada näis pikk, kuid mõne aasta pärast leidis Tatjana rikka kindrali, kes oli valmis talle kinkima oma südame. Neiu ei teadnud, et Onegin oli valmis teda armastama. Pärast veedetud aastaid lõunas, sai Jevgeni Onegin aru tehtud veast ning soovis selle heastada. Igatsus Tatjana järgi võttis võimust ja mees vastas neiu saadetud kirjale. Paludes tüdrukult uut võimalust, sai Onegin lahti oma dändlikust hoiakust ja
Pani kooli laval liikuma ja tegutsema. 9.Venemaa silmapaistvaim ooperiklassik 19. sajandil on? Pjotr Tšaikovski 10. Mitu ooperit ta kirjutas? Nimeta mõni neist! „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ 11.“Jevgeni Onegini“ süžee lühikokkuvõte? Naispeategelane oli Tatjana, kes armus oma õe Olga austaja Lenski sõpra Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha. Süütundega rändab ta aastaid mööda maailma ja naastes Peterburi seltskonda kohtub ta jälle Tatjanaga, kes on vahepeal abiellunud. Onegin avastab, et armastab teda, kuid Tatjana ei reeda oma meest. Suures meeleheites saab Onegin aru, et ta lasi ise oma õnne käest. 12.Mis riigi balletikoolkond on avaldanud kõige suuremat mõju Venemaa balletile?
wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. 6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell 8 1.4
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle
Samas ei saa mõnigi kord kindel olla, et tunnetele samamoodi vastatakse, sest ei saa keegi ju panna meid endidki vägisi kellessegi armuma. Vastamata tunnete või lahkumineku riskiga peab armudes ja armastades arvestama. Armastust ei saa kinni hoida või sundida. Oluline on lähtuda oma tunnetest ja olla aus partneri vastu. Olenemata sellest, kuidas armastust käsitada ja liigitada, võib öelda, et armastus on seotud inimese heaolu, tasakaalu ja turvalisusega kogu elu jooksul. Usk armastusse annab lootust ning muudab inimese loovaks ja positiivseks. Iga armastusega tehtud teoga kaasneb midagi head.
südant, annab kindlustunde, aitab, hoolib, austab ja on alati toeks saadakse aru, kui elulist lihtne, kuid samas võrratu see on. Ja see on üks põhjustest, miks see tunne on just selline nagu ta on. Mitmetahuline ja mõistatuslik. Võiks öelda, et armastus on pigem vabadus, kui vangistus, sest ta teeb inimesi õnnelikeks. Annab neile võimaluse olla hoolitud. Samas on see liit, mis ühendab inimesi. Sest armastus saab toitu vaid armastusest, muidu ta kustub. Armastusse ei tohiks suhtuda pealiskaudselt, see viib pahatihti selleni, et hakatakse vääriti mõistma seda, et armastus on pime. Igaüks näeb asju endi vaatevinklist, kuid üldiselt võib väita, et armastust annab meile vabaduse!
...............................................8 3.3 Maria enesetunnetus ja selle muutused teose jooksul..............................................9 3.4 Veronika enesetunnetus ja selle muutus teose jooksul............................................11 3.5 Maria ja Veronika enesetunnetuste muutused graafiliselt.......................................13 4. Armastus Maria ja Veronika elus..............................................................................14 4.1 Maria suhtumine armastusse ja selle muutused teose jooksul.................................14 4.2 Maria ja mehed........................................................................................................16 4.3 Veronika suhtumine armastusse ja selle muutused teose jooksul...........................18 4.4 Veronika ja mehed..................................................................................................19 5. Kokkuvõte......................................................................
tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse, kujunes platoonilise armastuse ideaal. Trubaduuride eeskujul uskusid selle stiili harrastajad, et vaid täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust. Sonett - luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Neist tuntumad on itaalia sonett
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama. Kellaajast olenemata veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta
Kristiina täheldab, kuidas paljude inimeste elu on muutunud mõtestamata kaasaminekuks kaasajaga, mille poolt esile tõstetud "vajadustel" ja väärtustel pole kuigi suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on aga trööstitu: lapsed sünnivad emaüsadest "kivilinna kandilistesse korteritesse", "liivakasti nelja nurka", "kärusse kile alla", mitte aga ema-isa soojade ja kaitsvate käte vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Poleks ilmselt liialdus öelda, et raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa, mis on inimese elu sisemine ja lahutamatu laad ning mil pole muid sihte peale iseendaks olemise. Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest
rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under, Johannes Semper, August Alle ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku • 1905 ’’Elu tuli’’ oli rahvusromantiline kogu, mis on eesti luule üks helgemaid näited (sisaldas ka loodusluulet) • Tuulised lagendikud • Kõikuva pinnaga sood • Aastaaegadest valitsevad sügis ja talv Looming Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund, Kus nendele kes näevad und, Kord müristame kõrvu sõjalugu
· sünnilinn on Firenze. · esimene, kes pihtis oma armastusest autobiograafilises luuleraamatus · esimene eurooplane, kes julges keskaja järel filosoofilis-religioosset teemat käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles. ,,Uus elu" · ilmus 1292. või 1292. aastal · autobiograafiline teos · koondab proosat ja luulet · pühendatud poeedi muusale Beatricele, kes oli suremas · kirjutatud ,,uues mahedas stiilis" (ehk uus filosoofiline suhtumine armastusse · teos koosnes 31 luuletusest (neist 25 sonetti) · Dante pihtib oma armastusest isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. · teoses kirjeldatakse, kuidas ta 9-aastaselt esmakordselt Beatrice nägi ja armastuse puhkemist, kui mõlemad olid 18-aastased. ,,Jumalik komöödia" · lõpetas ta veidi enne oma surma Ravennas · trükis ilmus esimest korda pealkiri ,,Jumalik komöödia" XIV sajandi keskel (vares oli pealkirjaks vaid ,,Komöödia").
.." Maria leidis aja möödudes tõe endast, mitte teiste arvamustest. On olemas ka tõdesid, mida on raske määratleda, kuna tegelikkusel ei paista alati tõepõhja all olevat. Vaid paikapidavaf asjaolud võivad olla varjatud. Selle tõttu mõtleme teadmatusest endale naiivsemaid või karmimaid tõdesid. Seda sellepärast, et teadmatuses on raske elada ning lihtsam on mingisugunegi variant välja mõelda. Charles Bovary uskus sinisilmselt oma naise armastusse, samal ajal kui Emma Bovary kurameeris ühe meesterahvaga, kes pakkus talle tähelepanu. Rodolphe puhul domineeris aga kättesaamis instinkt. Talle pakkus Emma huvi nii kaua, kuni ta taipas, et on naise endast sõltuvusse viinud. Vaatamata kõikidele intriigidele, püüdis Charles olla oma naisele parim mees. Ta seljatas teise tõe selle kohta, et tema naine petab teda. Gustave Flaubert'i romaan ,,Madame Bovary" tõdeb, et asjaolud võib alati viia erinevatesse huvisfääridesse
vastupanu teed, kui saab ka keerulisemalt ja põnevamalt elu elada". Erinevad naised on mänginud Koidu elus olulist rolli ja määranud mõneti tema elukäiku. Ülioluline on loomulikult olnud ema, kes Koidu juba kolmeaastaselt klaverit mängima pani. Nüüdseks on noore ja andeka muusiku elus tähtsal kohal ka pisitütar Rebecca, kes sündis 2008. aastal ja tüdruksõber Kaia Triis, kellega elab ta Tallinnas, kuid Koit ei usu ja pole uskunud armastusse esimesest silmapilgust. Isegi kui Koit Toome suure osa oma ajast töötab Tartus, tema sõnul on ta tööloom ja kodust eemal veedab ja kümnetunniseid proove teeb, ei vahetaks ta ikkagi oma elukutset millegi muu vastu. Tartu Koidule meeldib ja trupp on tema sõnul väga tore. ,,Sellised projektid arendavad mind kõige rohkem, iga päev on nii palju infot, et see ületab kõik muu". Tartu on möödas ja Koit saab enda sõnul nüüd taas veidi rohkem aega pere ja sõprade keskel viibida.
Tema lapsepõlvearmastusest välja kujunenud elu armastuseks oli Anna naine, kes köitis teda elu lõpuni. Nad mõlemad olid hoogsad ja julged tegutsejad, kuigi üks realist ja teine romantik. Südamlik Eevi oli hoopis teisest puust naisterahvas ta oli malbe ja kuulekas, ent ka temas oli midagi, tema silmades oli midagi, mille pärast Villu pahuksisse sattus. Muidu elas Villu rahumeelselt, aga kui asi puutus naistesse ja armastusse, leidsid kõik pahandused ta üles. Villu sattus Eevi pärast isegi vanglasse armastuse eest tegi ta oma lüürilise hingega kõike. Ent aja jooksul lahtus kiindumus Eevi vastu ja see muutus hea inimese kohusetundeks, sest Villu süda oli Annale määratud. Kuid ka Annaga ei leidnud noormees oma õnne, sest et sai jaanipäeval armujoovastuses kive lõhates viga ja siis ei lubanud tema uhkus enam sandina Kõrboja peremeheks minna. Villu traagika seisneb tema romantilise karakteris
Argipäev vajab muinasjutte Heites pilgu tänapäeva ühiskonnale tundub mulle, et võrreldes sajanditetaguse ajaga, kus võimutsesid kuningad ning tekkisid armulood sangarlike rüütlite ja printsesside vahel, oleme kaotanud oma usu saatusesse, seiklustesse ning armastusse. Prints valgel hobusel on nüüdseks ainult sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides. Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad pidevalt ringi naerusuiselt, on vedanud- nendel on säilinud miski, millesse nad usuvad ning mis toob neisse sära. Kuidas on nad seda saavutanud?
kolki." (R. Emerson) Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama. MUL ON KEEGI, KELLE NIMEL OLEN VALMIS KÕIGILE KINDLA EI ÜTLEMA! *Kui Sa ütled: Ma armastan Sind, mõtle seda tõsiselt. * Usu armastusse esimesest silmapilgust. * Ära naera teiste unistuste üle. *Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. * Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. * Ära unusta, et nii suurim armastus kui ka suurim edu kätkeb endas suurimat riski. * Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. * Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. *Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
