Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse
Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse
eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja
Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Tuntud kirjanikud Bertolt Brecht Franz Kafka Marie Under Marie UnderEkstaas Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine
Fovism ja ekspressionism Fovism 1905-1907 Click to edit Master text styles Tekkis sügissalongis Second level Eestvedajateks rühm noori Third level kunstnike Fourth level Fifth level Metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid Louis Vauxcelles ristis rühmituse liimed "metsloomadeks", millest saigi nime uus kusntivool Foovid on ekspressionismi eelkäijad Click to edit Master text styles Hüljati täielikult senise kunsti Second level põhitõed: Third level Valguse ja varjuga modelleerimine Fourth level ...
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni...
Walter Hasenclever, Franz Werfel ja Johannes Becher. 1909. a asutas Kurt Hiller Berliinis kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistlikku luulet. Ekspressionismis on keskseks autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmas. Ekspressionistliku proosakirjaniku Kasimir Edschmidi sõnutsi ekspressinonist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda, vaid elab läbi; ei taju, vaid otsib. Maailma keskpunkt on igaühe minas. Ekspressionistlik luulekeel on paatoslik ja jõuline, kasutatakse ohtralt adjektiive, hüüatusi. Kirjanduskeskset ekspressionismi, voolu esimest perioodi, iseloomustab poeetilise keele revolutsiooni ning silmapaistvalt originaalne kujundiloome (G.Heym, 1887 1912; G.Trakl, 1887 1914). Hilisekspressionism käsitas luulet rohkem ideoloogilise relvana (J.Becher). Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevad olusid
ainult liikumise julgeb naivist pilt.Väikesed killud surma- ja armastus, üksindus, Tee- hoogu, vaid ka pöörduda kõige muutsid ähmaseks Enese emotsioon enesetapumotiivid, surm, elu ringkäik, helisid, eriti keerulisemate pildil kujutatud ümbritseva mõju paatoslik ja jõuline inimese osalus mad suurlinna müra. teemade poole. esemete kontuurid. kunstnikule lähenemine. looduses. Page 1 Sheet1
Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks). Vladimir Majakovski 1893-1930 ,,Teile!" 1915 Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaal ja läheb välja 1920ndate keskpaika. Maailma keskpunkt ,,mina" sellest lähtub kõik. Ekspressionist ei näe vaid vaatab, ei kirjelda, vaid elab läbi. Luulekeel paatoslik. Palju hüüatusi ja omadussõnu. Traagiline maailmapilt, katastroofi eelaimdus. Kirjeldatakse masendavat suurlinna. Kujutatakse lahinguvälja, vigaseid, sõda, kerjused, nälgivaid lapsi jne. Seda kõike mõjutas I ms. Henrik Visnapuu Marie Under Impressionism tekkis 19. sajandi lõpus. Oluline on hetkemeeleolude edasiandmine. Kuna on vahelduvad muljed, siis need vahelduvad ja antakse edasi detaile, värvi ja
Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogu d Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Anna Haaval on väärikas koht eesti suurte naisluuletajate reas: tema esimene luuletus ilmus aastal, mil suri Lydia Koidula. Haava oli hoopis teist tüüpi lüürik kui Koidula, mitte lõkendavalt paatoslik, vaid isiklikult ja intiimselt nukker ja lüüriline; mitte ööbik, vaid lepalind. Tema luule oli ometi 19. sajandi lõpus uudne täpse ja isikliku looduskujutuse tõttu, ka kirjutas ta esimesena Eestis diskreetselt isiklikku lembelüürikat. Anna Haava (neiupõlves Anna Rosalie Espenstein; kuni 1939 Haavakivi) sündis 15. okt 1864 Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus, põlises talupojaperekonnas. Õppis 1880-1884 Tartu
Ekspressionism :1.Kirjanduskeskne ekspressionism oli 1910. - I maailmasõja algus 2.Hilisekspressionism oli I maailmasõda 1920ndate keskel. Elutunnetus on traagiline,kantud katastroofilisest eelarvamusest,sirged ja võikad elupildid.Kritiseeritakse ühiskonda ja kirjeldatakse masendavalt linnu,sõda,vigaseid jne. Väärtustesüsteem hävineb ja inimene muutub manipuleeritavaks.Ekspressionist vaatab ja elab kõike läbi.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu. *Henrik Visnapuu ,,Sireli" Dadaism sai alguse 1916.a. Zürichist.On modernistlik kunsti-ja kirjandusvool ning sürrealismi eelkäija.Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsiatsioone,ühendasid seoseta sõnu,eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele ning vältisid tavakujundeid.Nad taotlesid erandlikkust,kuid tundsid end siiski teistega ühesugustena.
F.Kafka, M.Under algus Esiplaanil on inimeste sisemaailm, tunded ja tõekspidamised. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, loomingus esineb surma- ja enesetapumotiive, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohkete adjektiivide kasutamine. Kubism 1907 Futurismi on viljeletud küllaltki vähe. G.Apollinaire, 1914 a. Tunnused: Looduse, inimeste, esemete kujutamine J.Barbarus geomeetriliste kujunditena. Geomeetrilised kujundid väljendusid ka luuletuste ülesehitustes. Tähelepanu
tuleviku üle.Nad olid suurlinliku närvilise elurütmi vastu.Pärit Saksamaalt,Berliinist.1.Kirjanduskeskne ekspressionism 1910-I MS algus.2.Hilisekspressionism I MS-1920-ndate keskpaik.1.Traagiline elutunnetus, kanud katastroofi eelaimdus,sünged ja võikad elupildid,kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid,masendavad pildid sõjast,lahinguväljast,suurlinnast, kirjeldatakse vigaseid,näljaseid,orbe.2.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu.3.Vahendati kaasaegse inimese mõtteid ja elutunnetust(eriti linlase).4.Tehnika rõhub inimest.Suurlinn on ahistav ja ähvardav.Tehnika pärast ei suuda inimene kõike haarata ja kontrollida-see seostub vaimse ja hingelise lagunemisega.Surmameeleolud inetuse-esteetika- jultuse ülistamine.5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast.Tundsid süüd sõjas tapetud inimeste pärast,sest kõik on ju kellegi
vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Suhe maailmasse oli traagiline, sageli lootusetu, küüniline ja nihislik. Esindajad: austria kirjanik G. Trakl (1887-1914); saksa luuletaja J.R. Beher (1891-1958), draamakirjanik B. Brecht (1898-1956). Imazism Modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20.saj algul (1912-1917) Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.
Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.)
ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Kirjanikud Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Johannes Barbarus Friedebert Tuglas Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu
1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide ja bardide looming kandus põlvest põlve edasi suulises vormis.Kirja hakkasid panama iiri mungad alates 7.sajandist. Iiri saagad olid loodud proosavormis.Sageli oli proosa vahele põimitud värsse. Iseloomulikud jooned o ülev ja paatoslik toon o suure ja õilsad tunded o maagia, mille taustaks ürgne loodus Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunariigi saagasid tunneme tänu 18.saj.kirjanikule JAMES MACPHERSONILE. 1.2.Islandi eepika Ka Islandil elasid edasi paganlikud pärimused ja müüdid peale ristiusu vastuvõtmist. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja "Vanem Edda".
esoteerilist vastavust Ürgideaalidele." EKSPRESSIONISM Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulikuks on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine.
Acte ning siis enda. Mõisted peatükiti Esimene raamat Ptk I-III *Epigramm (16) - lühike pilkeluuletus *Pieteeditunne (11) - aukartus, sügav *Kviriit (19) - Vana-Rooma täieõiguslik austus. kodanik *Faatum (14) saatus *Sestesrts (19) - Vana-Rooma hõbe- või *Moira (14) - kreeka saatusejumalanna vaskmünt *Pateetiline (16)- paatoslik, ülipidulik *Adjutant (20)-käsundusohvitser *Heerold (19)- ametlike teadete kuulutaja keskajal 5 Ptk IV-VI *Amfora (28) kahe kõrvaga antiikne 12) lüüra tüüpi pill, mida mängisid savinõu põhiliselt mehed *Kapitoolium ( 31) üks Rooma seitsmest *Stoa (37) sammaskäik
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...
okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki, soovisid ekspressionistid oma luules vahendada kaasaegse inimese, eriti linnainimese elutunnetust, närvilist kaasaega seda, mida traditsiooniline luule ei suutnud. Ekspressionismi keskne joon on autori eneseväljendus. Ekspressionistid pidasid oluliseks asjade olemuse esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas. Ekspressionistlik luule on paatoslik ja jõuline, on palju adjektiive (futurismis polnud) ja hüüatusi. Kirjanduskeskset ekspressionismi iseloomustab poeetilise keele revolutsioon ja originaalne kujundiloome. Hilisekspressionism käsitas luulet pigem ideoloogilise relvana. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Masendava kujutluse allikad on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli. Kultusobjektid on
Üleskutse (osutatakse probleemide kestvusele ja kutsutakse neid lahendama); Loogiline lõpp (arutlus viiakse isust tuleneva loogilisele järeldusele); Teesid (mõttearenduse tulenevad olulisemad seisukohad esitatakse lühidalt ja konkreetselt). 10 Lõppsõna tüüpilised vead: 1. Jäätakse lõppsõna üldse ära; 2. Kasutatakse uusi mõtteid; 3. Liiga paatoslik (õhkav); 4. Ei suudeta lõpetada lõppsõna ühe lõiguga; 5. Lõppsõnas korratakse sõnasõnalt teema arenduse kirjutatud; 6. Liigsed sõnad ja fraasid. Üldistav, esitlev ja detailne kujutamise viis: Teksti ainestikku võib esitada üldistades, esitledes või detailselt. Üldistava kujutamisel kirjutatakse probleemist või nähtusest üldiselt, detailidesse ei laskuta. Esitlev kujutamine st, et tuuakse probleemi/nähtuse kõige iseloomulikumad jooned välja.
publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. ix. ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete ja tõekspidamiste kujutamise, iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. (Kafka, Under, Tuglas) x. sürrealism - olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis
Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu.......................................................................................................................4 2. Looming.....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia..............................................................................................
Pööras tähelepanu ka kaasaja sündmustele. Teda haaras kreeka rahva vabadusvõitlus türklaste vastu. 1830. a. juulirevolutsiooni mõjul maalis ta suurel lõuendil teose "Vabadus viib rahva barrikaadidele." Võitjate ees sammub naisena kujutatud sümboolne vabadus. Tema kõrval on kunstnik kujutanud ennast, püss käes ja silinder peas. Koloriidilt on töö pruunikas, millest eraldub vabaduse kollan rüü ning lipu sinivalgepunakasvärvus. Maal on läbinisti romantiline, paatoslik ja heroiline. Pärast 1830. a. ei olnud võimalik enam kujutada kaasaega, sest uus kuningas Louis Philippe kehtestas rea kitsendusi kultuurielus. Nüüd maalis Delacroix peamiselt zanrimaale, portreesid ja natüürmorte. Maksimaalne emotsionaalsuse saavutamiseks kasutas kunstnik ohtralt täiendvärvusi ning ehitas nende kontrastidele üles terveid kompositsioone. Chiose veresaun Autoportree
oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue
inimsaatust ja kannatusi. Tema kangelased on lihtsad, üldistatud, võimsad. Inimese käitumist põhjendab kõrgemate jõudude mõjuga, inimene on sageli jumalate kokkupõrke objekt. Konflikt oli A arvates tragöödias paratamatu. Struktuur: Tragöödia koondub ühe situatsiooni või sündmuse ümber, mis peab vaatajat vapustama (katarsis). Keel: rikas, mitmekesine sõnavara, originaalsed kujundid, metafoorid; pidulik, ülev, paatoslik stiil. ,,Pärslased" on ainuke antiikajast säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline. Teose teemaks on Pärsia kuninga Xerxese sõjakäik Kreeka vastu, täpsemalt Salamise lahing, mida A kujutab pärslaste silme läbi, kes lahingu kaotasid. Aischylos ülistab Ateena demokraatiat, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust, kreeklaste võit on otsekui valguse võit pimeduse üle. Ometi
Demosthenes ( 384-322 eKr) Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet. Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid. 1) varajane periood ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton", ,,Charmides" 2) Keskmine periood: ,,Menon", ,,Phaidon", ,,Pidusöök", ,,Politeia", ,,Phaidros" 3) Hiline periood: ,,Parmenides", ,,Timaios", ,,Sofist", ,,Riigimees", ,,Philebos", ,,Seadused" 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"
või O. W. Masingu Marahwa Näddala-lehe (1821-25) mitmekesise valgustuslikkusega), on küsimus sellest, kuidas Suburg mõtleb? Milline on tema ideede-mõtete esitamise viis, väljendumise laad, üldistav või argieluline, süsteemne või vabavooluline, napp ja konkreetne või paljusõnaline, argumenteeriv või kirjeldav, näidete- ja võrdlusterohke või teoretiseeriv (ja mislaadsed on näited), mahlane või kuiv, emotsionaalne või mõistuslik, paatoslik või tasakaalukas jne? Juba avanumbri programmiline pöördumine Sõnakene suguõdedele annab sellele küsimustejadale põhimõttelise vastuse! See algab sõnadega: Hõisake, mu armsad suguõed, tõstke nüid ka tõesti rõõmukisa: meil on ju o m a ajaleht! Edasi järgneb (2,5-leheküljelise teksti juba kolmandast lausest alates) mitmeharuline poleemika, tihedalt väiteid ja vastuväiteid. Kuna stiil on sedavõrd ilmekas, ei taha ma hoiduda tsiteerimast! Suburg
4. Saatusekategooria kõikidel asjadel, jumalatel ja inimestel on oma ette määratud saatus ( fatalism ), mida võivad väljendada vaimud, nt hea või halb saatusevaim. Saatuse määramine ei ole ühekordne toiming, vaid pidevalt toimuv protsess iga hetk otsustatakse saatust seepärast tuleb ohverdada ja paluda. 5. Probleemidering kodumaakaitsmine, ühtse kuningavõimu toetamine, feodaalide omavahelised tülid. Üks neist on alati. 6. Esituslaad on ülev, paatoslik, iseloomulikud suured ja õilsad tunded, imed ja maagia, ürgse looduse osalemine teoses või selle kujutamine. 7. Eeposte kangelased ei ole ideaalsed, neil on alati ka puudusi. Nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad eepose telje. Kangelasteks inimesed ja müütilised tegelased. 8. Eepostes hinnatakse kõrgeid eetilisi väärtusi sõprust, ausust, arukust, ustavust jne.
kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. (9) ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete ja tõekspidamiste kujutamise, iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. (Kafka, Under, Tuglas) (10) sürrealism - olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda:
publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. 9. ekspressionism - peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist, seati esiplaanile inimese sisemaailma, unnete ja tõekspidamiste kujutamise, iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. (Kafka, Under, Tuglas) 10. sürrealism - olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid
jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, olid rõhutatult lüüriliselt kujundlikud, omasid poeetilist rütmi. Vahele oli põimitud värsse. Ülev ja paatoslik toon, suured ja õilsad tunded, imed, maagia, taustaks ürgne loodus olid omased nii põhja kui lõunaiiri saagadele ja lauludele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagasid tunneme tänu XVIII sai soti kirjanikule James Macphersonile. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet.
Iseloomulik on Zuban Muldagalijevi tööluuletuse (1920) sõnum: ,,Töö teeb nooremaks, tugevamaks!" Viimaste aastakümnete silmapaistvaimate luuletajate hulka kuuluvad üleliiduliselt tuntud Olzass Suleimenov (1936), Fariza Ongarsõnova (1939). Olzass Suleimenovit on ammutanud luulematerjali ajaloo, folkloori ja keele süvast, avades niimoodi kõige vahetumalt ka tänapäevaste ilmingute struktuuri. Noorpõlvevärssides oli ta paatoslik, romantiline, hiljem on ülistanud igipõliseid eetilis ja esteetilisi väärtusi. Kirjutab vene keeles. Fariza Ongarsõnova on seisnud naise õiguste eest ühiskonnas, kirjutanud avameelselt erootilis armulaule. Luuletajana tundub naisluuletaja kohta nii mõnigi kord liiga jõuline. Ta oskab süveneda oma sünnimaa omapärasse, inimese ja looduse vahekorda rohtlates, kõrbetes ja Kaspia ääremaadel. Proosa. 1920. aastatel arenes ka proosa, ent see jäi luule varju. Arenes jutustus. Kirjanike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
