Konspekt - 10 klass (9)

10.kl. kirjandus
sissejuhatuseks – tuleta meelde kirjanike nimesid
AJATELG
vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament , Gilgame `s
antiik – umbes 1000 aastat, lôpeb 476
Sophokles
Anakreon
Sappho
keskaeg – umbes 1000, lôpeb 1492
jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on
rüütlikirjandus
linnakirjandus
vaimulik kirjandus
1440 Gutenberg
klassitsism 17.-18. sajand
valgustusklassitsism
romantism
realism
modernism
20.saj.
postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA
antiikkirjandus
Trooja sôja müüt
tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal)
“ Ilias ” – kava
“Odüsseia” – kava
tunnikontroll nimede peale
eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST
antiiklüürika PANE SKEEMI
Anakreon- pastoraal , Sappho-soolomeelika( armastuslaul ), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios- eleegia , Simonides- epigramm , Aisopos -valm
Horatius-epistel, satiir; Vergilius – poeem
Lektüür – “Kuningas Oidipus ”/nimed tahvlil, vali ja täpsusta sisu pôhjal
antiikteater
Dionysos , dionüüsia, skeene , koor, dialoog , vabaôhuteater, maskid
antiiktragöödia
Sophokles, Euripides , Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk
Plautus , Terentius , Seneca ( trag .)
tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa)
“Gilgame`s” – sisu VAATA veebileheküljelt “VANEM KIRJASÔNA”
Vana Testament – tähtsamad nimed KANNA SISSE
täiendada:
“GILGAME`S” sumeri eepos , tuntuim Babüloonia kirjandusteos
Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. “Gilgame`si” sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 – 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr.
Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed , umbes 4000 vanad, kirja pandud 1200 –200 a. e. Kr., Vana Testament on juudi rahva ajalugu, uskumused ja legendid . Abraham oli pärit Uri linnast. Jehoova tôotas iisreallastele pärast Egiptuse vangipôlve, et annab neile oma maa – Kaananimaa (praegune Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel
Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun’i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alamatelt rasket tööd ja jahtis nende naisi ja tütreid. Rahvas palub jumalatelt kaitset, jumalad otsustavadki luua metsmehe Enkidu , kes elab looduslapsena metsloomadega koos. Gilgame`s aga teab meeste nôrkust ja saadab hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma . Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima , neist saavad hoopiski sôbrad.
I` star , taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse , samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda .
Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida valvavad kaks skorpioninimest, kelle silmavaade on surmav, aga seekord päästab Gilgame`si tema jumalik päritolu, ta läbib värava ja selle taga oleva 12-tunnise ôônestee, siis on ta jôudnud mäe teisele küljele, kus vôtab teda vastu nümf Sidur , kes arvab , et Gilgame`si soov surematust pärida on tulutu, jumalad on inimesed surelikeks loonud. Gilgame`s ei loobu oma soovist ja teda juhatatakse läbi surmavete Utnapi`stimi juurde. Utnapi` stim annab Gilgame`sile initsiatsiooni (täiskasvanuks tunnistamise katse) ülesande – olla 6päeva ja 7 ööd ärkvel, see on vaimse kontsentratsiooni proov . Gilgame`s jääb aga kohe väsitavast teekonnast magama ja ärkab alles Utnapi`stimi äratamisel pärast 7. ööd. Gilgame`s on ônnetu, ta ütleb, et tema magamisasemel magab surm, et teda ootab kôikjal vaid surm. Utnapi`stimi naise pealekäimisel saab Gilgame`s viimase vôimaluse – leida igavese nooruse taim. Gilgame`s leiabki selle sügavast mere pôhjast. Pärast päevast teekonda otsustab ta pisut end suplemisega kosutada, unustab lille kaldale, tuleb madu , sööb lille ja Gilgame`s peab igavesti jääma surelikuks. Mao nahaajamine igal kevadel tähendab tema noorenemist Gilgame`silt saadud lille môjul
Piibel – tuleneb kreeka keelest – byblion ­– raamat
Messias – kreeka keeles – Kristus
evangeelium – kr. k. hea sônum
patt – kr.k. – märgist mööda laskma
apostel – kr.k. – kuulutaja, saadik
angelos – kr.k. – sônumitooja
Lucifer – jumala meelevalla alt välja pääsenud langenud ingel
Jhv – nii kirjutasid juudid jumalat, sealt hilisem Jahve ja Jehoova
Adonai – isand heebrea keeles
Meie eestlaste Issand on vana kirjaviisi pärane Isand
inglastel on jumal Lord , soomlastel Herra
keerub – valvab paradiisi väravas, see on liik kôrgemaid ingleid, härja vôi lövi kehaga tiivuline olend ;heebrea keeles on kerubiim eestkostja
Moosese I raamat
Aadam + Eeva
poeg Kain
poeg Aabel
poeg Sett
(9 pôlve vahel)
Noa ( Seti järeltulija)
Noal oli kolm poega
Seem
Haam
Jaafet
juudi ja araabia rahvaste esiisa
aafriklaste esiisa
pôhjamaa rahvaste esiisa
9 pôlve vahel
Aabram (Seemi järeltulija)+ Saara
Aabram+Haagar
poeg Iisak +Rebeka
poeg Ismail
neil oli kaks poega – Eesav ja Jaakob
Jaakobil oli kaks naist: Raahel ja Lea
Raaheliga oli Joosep ja Benjamin
Leaga oli Ruuben , Siimeon , Leevi , Juuda jne. – kokku seitse
Leevi järeltulija kolm pôlve hiljem oli Mooses ; Juuda järeltulija 11 pôlve hiljem oli Taavet, tema oli esiisa Saalomonile, kelle üks järeltulijatest mitu pôlve hiljem oli neitsi Maarja
Koguja raamatu teksti lahtimôtestamine
ja mötiskluse kirjutamine teemal: Mis on elu môte?
Kui aega on, siis kirjuta teesid välja
Keskaja kirjanduse
neli pôhisuunda : rahvalikud kangelaseeposed, vaimulik kirjandus, rüütlikirjandus, linnakirjandus
rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan
Aleksandri romaan
Aenease romaan
Arturi romaan
Graali romaan
Tristani ja Isolde romaan
rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad , madrigal (naljatlev), ballaad , pastoraal, shansoon, romanss
linnakirjandus
romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan
Keskaja teater – ôpiku järgi
kirikunäidend
müsteerium (piiblitekstide illustreerimine)
passioon (Jeesuse kannatuslugu)
miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood)
kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga.
Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid.
Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid:
farss – lühike jämekoomiline lugu
moralitee – kôlbelise sisuga
sotii – e. narrimäng narripühadel
Tristani ja Isolde lugu
Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda , et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima , veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lôpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub , abiellub nimede sarnasusest vôlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ôige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sôjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga . Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde jôuab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujôud saab otsa ja ta sureb. Samal ôhtul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pôimunud teineteise ümber ja juured maa all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda , kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud.
Renessanss
“ Hamlet ” – lektüür, tegelaste nimed tahvlile – kuidas keegi oma saatuse lôpetas?
Renessanss – öpiku järgi
esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos
tunnusjooned:
1. eeskuju vôeti antiigist
2. maise elu meelelised rôömud
3. humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses
4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust
5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima
6.platooniline armastus
7. vaimuliku maailma tôrjumine
8.uued vormid sonett ja novell
9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform – protestantism
“ Hamlet ”
tegelased:
Hamlet, Gertrud , Claudius , Polonius , Laertes , Ophelia , Rozencrants, Guildenstern, Horatio
Ôukonna pahed
1. kahepalgelisus , silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid)
Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus.
Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks.
Olla vôi mitte olla – lahtimôtestamine
Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab
(Kui aega on, pane tekstinäited vahele)
Shakespeare ’i teisi teoseid liikide järgi (ôpiku pôhjal)
Shakespeare’i-aegne teater
Dante Alighieri, Jumalik komöödia
*poeem on filosoofiline – sügavalt elu môtestav – ja groteskne – ebareaalne , moonutatud, autori suhtumine on satiiriline – inimlikke pahesid hukkamôistev
sümbolloomad sissejuhatuses (avalaulus): lôvi – vägivald, panter – iharus, hunt – reetur , need loomad takistavad Dantet pühal rännakul pimedusest valguse poole
sümbolvärvid: punane – halastus, armastus; valge – usk, puhtus , süütus
sümbolarvud – 3, 9, 10, 100
Joonista!
Pôrgu asub poeemi järgi maakera pôhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, pôrgul on 9 ringi
Puhastustuli e. Purgatoorium asub lôunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi
Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule
Pôrgu
eelpôrgu
siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva
pôrgu esimene ring
süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates , Homeros, Vergilius –nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks
pôrgu 2. ring
himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris , Kleopatra , Achilleus, Tido, Tristan
pôrgu 3.-7. ring
valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos , hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas , suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes
pôrgu 8. ring
kupeldajad prostituudid , petised, reeturid,; kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku , pea alaspidi
pôrgu 9. ring, s. t. pôrgu pôhi
kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad reeturid: Juudas , Cassus ja Brutus
Puhastustuli
palju luuletajaid , muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus , viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus
Taevas
siia pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud -uskunud; siia on tulnud kangelased, märtrid, pühakud, ausad ja inimlikud valitsejad ; siin kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha
kümnendas taevas ilmutab jumal ennast valguse ja armastusena, Dante jôuab sinna piirile koos Beatricega
Boccaccio
novellide lugemine, peamôtte leidmine
Petrarca
soneti skeem, loe tekste
Cervantese
elu ja “Don Quijote “ üldiseloomustus
Sellega lôpeb I tsükkel, II tsükli algul korrata ja töösse vôtta keskaja kirjanduse liigid, renessansi esindajad, nende tähtsamad teosed ja teened , tunnusjooned
Vaja oleks rääkida hispaania môôga ja mantli teatrist ja romaani kujunemisest
II tsükkel
Viktoriin kordamiseks RÛHMATÖÖNA
Kas see on nii?
1. Boccaccio oli soneti looja
2. Dante oli novelli looja
3. Shakespeare kirjutas rüütliromaani paroodia
4. Petrarca kirjutas “Don Quijote”
5. “Gilgame`s” on sumeri eepos
6. “ Lacplesis ” on leedu eepos
7. “Ilias” on rooma eepos
8. “Odüsseia” on kreeka eepos
9. “ Kalevala ” on eesti eepos
10. “ Niebelungide laul” on saksa eepos
Kas nimetatud nimi on tegelane? ( autoreid on hulgas)
11. Anakreon
12. Kreon
13. Horatius
14. Horatio
15. Achilleus
16. Aishylos
17. Plautus
18. Claudius
Kas antud naistegelane kuulub nimetatud teosesse, legendi
19. Antigone “Kuningas Oidipuses ”
20. Ophelia “Hamletis”
21. Isolde “Gilgameshis”
22. Iokaste Trooja sôja müüdis
23. Helena “Iliases”
24. Penelope “Odüsseias”
25. Beatrice “Jumalikus komöödias”
Kas see môiste on ôigesti seletatud
26. renessanss on klassitsism
27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal
28. farss on lühike jämekoomiline näidend
29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus
30. tragöödia on vanim näidendi liik
Kas autor ja zhanr (liik) sobivad kokku?
31. Shakespeare ja komöödia
32. Sophokles ja tragöödia
33. Aristophanes ja komöödia
Kas see iseloomustus teatri kohta kehtib?
34. antiikteater oli lossides
35. renessansiteater oli siseôuedes ja rôdudel
36. keskaja teater oli vabaôhus ja paviljonides
37. antiikteatrist kasvas välja ooperi- ja sônalavastusteater
Kas antud luuleliik tekkis keskajal
38. pastoraal
39. kantsoon
40. ood ja hümn
41. eleegia
42. valm
43. serenaad
Kas järgmine väide on ôige
44. madu esineb halva tegelasena nii Vanas Testamendis kui ka “Gilgame`sis”
45. Noa ja Utnapi`stim on läbi elanud veeuputuse
46. linnakirjandus tekkis keskajal
47. Koguja raamat on Vana Testamendi osa
48. Moosese esimeses raamatus on Aadama ja Eva lugu
49. Antiikaeg lôppes tinglikult 476. a. seoses Rooma impeeriumi langemisega
50. Sakslane Guttenberg leiutas trükikunsti 1440. aastal
KONTROLLTÖÖ
1. Keskaja kirjanduse neli suunda.
2. Keskaja rüütliromaani ja linnakirjanduse romaani liigid.
3. Keskaja rüütliluule liigid
4. Keskaja kirikunäidendi ja linnakirjanduse näidendi liigid.
5. Renessansi tunnusjooned.
6. Renessansi esindajad maade järgi, nende tähtsam teos ja uudsus kirjanduses
Barokk
KORDAMISEKS
renessansi tunnusjooned:
1. eeskuju vôeti antiigist
2. maise elu meelelised rôömud
3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses
4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust
5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima
6.platooniline armastus
7.vaimuliku maailma tôrjumine
8.uued vormid sonett ja novell
9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform – protestantism
Renessansist kujunes kaks voolu:
barokk – Itaalias ja Hispaanias
klassitsism – Prantsusmaal
Môiste – portugali keeles - barroco - tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, üle vôetud maalikunstist
Baroki tunnusjooned:
1. Rohkelt varjatud vôrdlusi (metafoore) ja peidetud môtet
2. Stiililt mitmemôtteline ja mänguline
3. Palju vastandeid –ilus ja inetu; ülev ja pilav, sellest siis palju paradokse(lahendamatu vastuolulisus) ja antiteese (vastuseade, kontrast)
4. Vôrreldes renessansi elujaatusega on barokk skeptiline – teemaks maise elu tühisus ja kaduvus.
5. teosed on môttetihedad ja filosoofilised
Esindajad:
inglise John Donne , luuletaja
hispaania Pedro Calderon , näidend “Elu on unenägu” lk. 96 vana ôpik
MKL J. Donne luulevaatlusi
Klassitsism
Môiste päritolu – loe lk 97 vana ôpik – parima valik antiigist
klassitsismi tunnusjooned
1.taotleti môistuspärasust, selgust, korrapärasust, tauniti labasust
2.toetuti antiigi esteetikale, eeskujuks rangus
3.eristati kôrget (tragöödia) ja madalat (komöödia) stiili
4.püüti kôlbeliselt môjutada ja ôpetada
5.riimilise luule nôue
6.taaselustati aforism ja valm
7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus
8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides
Aluseks Descartes ’i filosoofia: “môtlen, järelikult olen”
Esindajad:
prantsuse
Nocolas Boileau “ Luulekunst ”
Jean de la Fontaine – valm
Francois de la Rochefoucauld – maksiim
Moliere – komöödia
saksa
Martin Opitz – poeetikareeglid
La Fontaine lk. 172 uus ôpik
eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus
maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut “ Valme ”, millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust
“ Rohutirts ja sipelgas”, “Hunt ja lambatall”, “ Rebane ja viinamarjad”
MKL “Katkuhaiged loomad” ja “ Aednik ” – ava môte
Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud
Rochefoucauld
“ Moraalsed sentensid ja maksiimid” AFORISMID , mida hertsog seltskonnas suhtlemisel kasutas
lad keeles maksiima – peamine, sententsia - arvamus/ aforism=môttetera= sentents= maksiim
Môistusepärasuse, loogilisuse ja ratsionaalsuse nôue sünnitasid aforismi . Aforismide autoreid oli sadu. Aforismi peamine tunnus on loogiline ootamatu seos, lakoonilisus ja môttesügavus.Viljeldi ka miniatuuri.
Vaatleme MKL lk. 284 maksiime
Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik
Proovime kirjutada aforisme eestlusest
Need aforismid on misantroopilised – inimest hukka môistvad
miseo on vihkan, filantoopia on inimese armastus, Moliere teos “Misantroop” arutleb nende probleemide üle
KIRJUTA VAHELE SISU
Tunnikontroll
1. Baroki tunnusjooned ja esindaja
2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi
Lektüürikontroll
Vali üks teema kummastki teosest
1. Swift , Liliputtide maal – Gulliveri aheldamine ja toitmine , Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine , üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid , Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad
2. Moliere, Tartuffe – Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane , Valere ja Tartuffe
Teatrikirjand ?
Konspekti metoodika
1. avarus, selgus, ülevaatlikkus
2. skeemid , tabelid, tulbad
3. värvid, jooned, nooled
4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid
*kôigepealt loe ja tutvu
*teistkordsel lugemisel konspekteeri
Moliere – Jean Baptiste Poquelin (1622 –1673)
ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele
tugisônad
1. rändnäitleja, kuninga soosing , mida kujutas ja mida naeruvääristas teoseti, skandaalsus, vaenlased ja tagakiusamine, oma teatri ametid ja rollid, zhanr, mis tôi kuulsuse, surma legendaarsus,
“Tartuffe”
Tegelased:
Pernelle, Orgoni ema (pernell, orgoon)
Orgon , majaperemees
Elmire, Orgoni naine (elmir)
Damis, Orgoni poeg (damiss)
Mariane, Orgoni tütar (marjann)
Valere, Mariane’i peigmees (valeer)
Taruffe, vagatseja (tartüff)
Dorine , majateenija (dorinn)
Orgon on vôtnud majja vaimuliku Tartuffe’i, et hoolitseda perekonna moraali eest. Eriti oli vaja piiluda Orgoni arvates tema naise Elmire’i järel. Kôik saavad aru, et Tartuffe on petis, kahepalgeline ja salalik. Eriti ôel on teenija Dorine, kuid Orgon on sedavôrd lühinägelik, et ei usu kedagi peale Tartuffe’i. Orgon tahab oma tütre Mariane Taruffe’ile naiseks anda, M. on ônnetu, lubab endalt elu vôtta, kuid pärast lepib alandlikult isa sooviga. Tartuffe on aga vaimustatud Elmire’ist ja ahvatleb teda truudust murdma. Orgoni poeg Damis näeb üht riivatut stseeni pealt ja hoiatab isa, kuid Orgon ei usu, ta saadab oma poja kodunt minema, vôtab talt pärimisôiguse ja annab kogu oma vara Tartuffe’ile. Elmire korraldab Tartuffe’iga kohtamise, kuhu kutsub Orgoni salaja kuulama . Orgoni peidupaigaks saab lauaalune. Kui T. on E. embamas, ei suuda O. end enam valitseda ja ta tuleb peidupaigast välja, aimates kogu tôde, kuid T. teeskleb endiselt vagatsejat, öeldes et jumal on saatnud talle raske katsumuse Elmire’i näol. T. aetakse majast minema, ühel päeval tuleb T. kuninga ametnikega, et O. peret majast välja tôsta, kuid sündmused vôtavad ootamatu pöörde ja kuninga ametnikud vahistavad Taruffe’i samas ning teatavad, et nii olevat hea ja kôikvôimsa kuninga käsk.
komöödia “Don Juan ”
“Misantroop”KIRJUTA SISUD KONSPEKTIST
Valgustusklassitsism vt. uus ôpik lk. 201
ûhiskondlikud muutused
Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789
Hariduse ja teaduse arendamine sai eesmärgiks, hinnati inimese teadmisi, näiteks prantsuse valgustajad ise olid väga mitmekülgsed ( filosoof , kirjanik, muusik ), ideaaliks sai loomulik inimene, prantslased hakkasid koostama entsüklopeediat, tekkis materialistlik-ateistlik maailmavaade, tekkis järjepidev ajakirjandus ( 18. saj), rajati Prantsuse Teaduste Akadeemia, Venemaa vôttis kasutusele prantsuse keele
esindajad maade järgi
prantsuse
Rousseau (filosoof, kirjanik, helilooja , pedagoog),
Diderot (filosoof, kirjanik, materialist, muusika - ja kunstiteadlane, ensüklopeedia peatoimetaja)
Voltaire (filosoof, kirjanik, matemaatik, jurist , ajaloolane)
inglise
Defoe “ Robinson Crusoe” – real . romaani algus, robinsonaadide levik
Swift “Gulliveri reisid ” poliitiline satiir
Saksa
Herder , Goethe , Shiller
valgustusklassitsismi tunnusjooned
1.kirjanduse kaudu tähtsustati teadmisi, tarkust, môtlemist
2. kujutati loomulikku inimest, seost loodusega
3. teosed olid filosoofilised môtisklused, esseeromaanid
4.tähtsaim vorm oli romaan, luule taandus
5.ülistati môistust, tunded jäeti tagaplaanile
6. teosed mitmetasandilised, allegoorilised
7.autorid mitmekülgsed laia silmaringiga, targad
Rousseau’ artikkel MKL-ist
Iiri-inglise
Jonathan Swift 1667-1745 LISA UUEST ÔPIKUST lk.208
kalvinismi vaimulik, publitsist , kritiseeris kuulsaid astrolooge,meeliszhanriks pamflett – satiiriline jutt. Loomult halastamatu kriitik , kutsuti hulluks kirikuôpetajaks. Tema hauamonumendil on epitaaf, mille ise endale pühendas:
“Karm viha ei piina enam tema südant. Mine, rändur, ja vôitle samuti vabaduse eest!”
“Gulliveri reisid”
Sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades. Allegooria on môeldud tolleaja Inglismaa kohta. Tegemist on poliitise satiiriga.
“Liliputtide maa” liliput on autori sônaloome
Despotismiriik - Inglismaa miniatuuris, isel. provokatsioonid, pealekaebamine . Monarhi tahet tuleb täita, ka siis, kui monarh on kapriisne, parteide tegevussisu, tühjad kônekoosolekud. Teose väärtus on tugevas satiirilis-sarkastilises allegoorias. Näiteks ususôdade väljanaermiseks kujutab autor ümmarguse otsa ja terava otasa pooldajate lahinguid (kust otsast muna katki lüüa).
Rühmatöö koondiga
Poliitiline satiir
Liliputtide maa Eestimaa
parteide vaheline kemplemine Trameksam ja Sameksam sage valitsuse tagasikutsumine ja -astum. koalitsioon ja opositsioon
kontsad , prints kahevah.
poliitiline karjäär nööri mööda käimine, üle kepi pôhineb ringkaitsel
hüppam., roomamine, vigast. ja sellekohastel seadustel odav populaarsus-pildi tulistamine
riikidevaheline vaen Lilip. ja Blefuscu, muna purust. môttetu vaen Venemaa v
tühjad kônekoosolekud peeti kinni ettek. korrast presidendivalimised jt.
reetlikkus, salasepitsused kuninga nôunik tuli öösel G. salakuulamine, salakokkulepped, laveeriv esinemine
juurde salateadet tooma
riigiasjade kulgemise kiirus aeglane aeglane, tagantjärgi jôust.antakse lubadusi
sead par. parandamine
otsuste vastuvôtmine viibib
riigivastane kuritegu surmanuhtlus vangla
sôjaline väljaôpe tagasihoidlik , moe pärast abitu
haridus , laste kasvatus kôrgel tasemel, eraldati perest /tagasikäik-tuhanded ei käi koolis
pettus erilise hukkamôistu all seaduseaugud
kôlblus ja tänamatus suurim süü hulig. porno
tänamatus igaühe oma asi
rahva uhkus oma keele üle eriline eriline
surnute matmine tugines uskumusele seotud religiooniga/paganausuga
maeti pea ees, püsti, et saaks
teises elus kohe alustada
“tulekahju kustutamine” üleolev, vähetähtsaks pidav valimas ei käi pool rahvast
e. suhtumine vôimusse pannakse hüüdnimesid
Hiiglaste maa
Hiiglaste maal tunneb Gulliver omaenda väiksust elukôiksuse ees. Liliputiks osutub nüüd Gulliver ise. Hiiglaste maa kehastab valgustajate ideaali – môistus ja tarkus peab valitsema riigis. Valitsejaks on valgustatud monarh, hiiglased on kôrge moraaliga ja nende teadmised ajaloos, matemaatikas ja luules on head. Nad pooldavad lihtsat, mitte liigselt ilustatud kunsti ja kirjandust. Inimlik väiklus on nendele tundmatu. Kui Gulliver kaebleb kodumaa poliitilise elu julmuse, kadeduse, kurjuse üle, ei suuda kuningas teda môista ja nimetab neid inimeste omadusi ravimatuteks haigusteks. Kui Gulliver pakub hiiglastele raha, ei taheta seda vastu vôtta, sest raha on üldiselt pôlu all. Gulliver, soovides kuningale meelepärane olla, soovitab kuningal oma vôimu kindlustamiseks püssirohtu kasutada. Talle vastatakse, et sôda vôib pôhjustada üksnes omandiiha, kuid hiiglased on sellest pahest vabad. Kuningas ütleb, et sôda vôib valla päästa vaid ôel geenius, inimsoo vaenlane.
Laputamaa
Laputamaa asub lendaval saarel st. tal puudub side maaga, on ebamaine, ebaelulune.
Laputamaa on teadlste maa, kus tegeldakse niisuguse teadusega , millest ei ole kasu, näiteks projekteeritakse maju, mille ehitamist tleb alustada katusest st. “ôhkuehitamist”, päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid) tahetakse toiduaineid saada.
Vôlurite maa?TALVETI ÔPIKUS POLE
Gulliverile näidatakse varasemat ajalugu, Ta näeb Rooma senati ja Inglise parlamendi istungit. Rooma senatis istuvad kangelased ja pooljumalad. Inglise parlamendis vargad riisujad, mürgeldajad.
Hiihnhmide maa
Sel maal elavad hiihnhmid, kes on hobused , kuid olemuselt inimlikud, neil on inimmôistus ja nad on arukad. See maa peab oluliseks ühiskondlikke hüvesid, üksikisiku egoistlikkusest ei peeta midagi, kôik peavad kôigiga arvestama. Hariduse ja öppimise toel on nende riigist saanud môistuse riik. Kired on on saanud hukkamôistu osaliseks ja sellel omadusel ei ole asu sel maal.Tegelikult on see tundmuste mahasalgamine. Kôige tähtsamaks peetakse praktilisi-elulisi huvisid ja riigi huvisid. Samal maal elavad ka hiihnhmide vastandid –jähuud. Nemad on laevahuku läbi teinud metsistunud inglaste paari järeltulijad. Jähuud on kôiges kirgede orjad. Nende kahe tegelaskonna kaudu näitab autor, et kumbki äärmus ei ole hea, ei liigne môistuslikkus ega ka saamahimu toitvad kired.
Esimene eestikeelne mugandus oli Juhan Kunderilt. Gulliveri asemel on Viiratsi tohter, kes käis härjapôlvlaste ja hiiglaste maal.
Valgustuskirjanduse tekstinäide Rousseau’lt, vt. MKL
Ôpilaste (10a 2001/2002) aforisme:
Kerli Pihlak
*Peaksime leidma uusi sôpru vanu unustamata.
Gerda Ristov
*Sôna vôib valusamini pôletada kui leek .
Maarja Hulkko
*Mida suurem naeratus, seda väiksem aru.
*Kôige parem kiitus on pärast enese mustamist.
*Tuimus on vaid mask valule .
Kristel Müil
*Inimese enese esiletôstmise vahendiks on teise arvustamine .
*Noorusel puudub keskea kogemus, sest selleni on pikk maa.
Ôie Tähtla
*Arad on need, kes ei julge ennast proovile panna, nad sulanduvad halli massi, kartes libastuda .
*Ka valge on värv, ka pragudega vundament on vundament.
Uku Jôgi
*Aforismid on meelepett, et hiilata seltskonnas.
*Elu on maa ja taeva vahel lôksus, mis ootab vabastamist.
*Inimene tahab, mida ei saa ja saab tahtmatut.
*Raskuste vôitmine on kui suur mägi, milleston raske üle saada, kuid mäest alla tulles kerge tagasi tekkima .
Mikk Paas
*Kôrgelt vôib kukkuda , madalalt vôib tôusta.
*Pôrgusse on kôik kutsutud, taevasse vaid vähesed.
*Mônd inimest vôib vôrrelda muuga .
*Ennast hinnates vôid jätta hindamata teised.
Maive Martinson
*Elu on teederägastik, kuid keegi ei pea valima halvimat.
*Austuses teiste vastu kajab austus iseenda vastu.
Jana Kaljula
*Kui sa ei oska olla heaks eeskujuks, siis halvaks näiteks ikka.
*Iga inimene väärib ônne, kui ta ise seda ära rikkunud ei ole.
Jana Abzalon
*Milleks sulle suusad , kui sul pole suusasaapaid.
*Inimmôistus on sama üüratu ja sûgav kui taevalaotus .
Ingrit Almre
*Sa ei saa muuta minevikku , kuid sa saad muuta tulevikku.
Annika Mikk
*Kui inimene neelaks oma uhkuse alla, oleks ta palju siiram.
Pille Tusti
*Kui otsid oma elu môtet, otsi seda iseenda seest.
Triin Liseiski
*Iga inimene on päike, kes igal aastajal on ise näoga.
Marje Animägi
*Ära kunagi salga oma sisemist häält.
*Seemnest kasvab alati hea vili.
Kristian Kiilaspä
*Ilma vaevata mees ei higista.
*Elu tee lôpeb vaid siis, kui ise enam käia ei taha.
*Ôpitakse kogu elu, kui just ei magata.
Eveli Raal
*Raha suurendab materiaalset vara, mitte hingelist.
*Tunnetega ei tohi mängida, surmaga ei saa mängida.
*Inimesed on vôimelised palju ette planeerima, kuid mitte selle järgi käima.
Indrek Tumala
*Tööd ei ole vaja teha, vaid raha on vaja teenida.
*Ära kujuta endast jumalat, kui ori pole olnud.
Maido Animägi
*Sibi ei kuku labidast kaugele.
*Ära püüa eest joosta sellest, kes sinust eespool on.
Marion Määrits
*Ma ei môista siin elus ainult kahte asja: ennast ja teisi.
Keilin Nômmela
* Armastades môeldakse tihti oma kaaslasele häid omadusi külge, alles hiljem taibatakse, et tegelikult ta nii hea ei olnudki.
Linda Jôgisoo
*Igas armastuses on palju tôuse ja veel rohkem môônu, kuid armastus teeb selle lôpuks kôik tasa.
*Elus ei kannata nii palju mitte inimene, vaid tema süda.
Helen Savi
*Elurôômus inimene kiirgab ennast kôikjale.
Kairit Jaanov
*Kui inimesel puudub elumôte, siis puuduvad tal ka sihid, mis kohale viivad.
Dagmar Rannak
*Tee ainult tähtsusetuid asju, siis pole vahet, kui hakkama ei saa.
*Rikkus rikkus rikkad.
Veiko Vassar
*Vihkamine vôib olla sama sügav ja andestav kui armastus.
*Tôeline armastus pôleb kôrgete leekidega.
Anu Mägi
*See, kes tänasega rahul pole, ôppigu looma homset.
*Raha rikub inimest, aga rikutud inimene rikub maailma.
*Inimene oskab kôige paremini peita oma tôelist palet.
Edit Karelson
*Inimene on kui Matroska, kellel on varuks mitu erinevat kesta.
*Inimene salvab nagu uss, kui talle peale astud.
10 c klassi aforismid
Vivian Raia
*Môni inimene on väliselt nagu loojuv päike, kuid seesmiselt SAATAN.
*Teise suur heategu ununeb kiiresti, kuid tillike viga närib kaua su hinge.
Külliki Metsvahi
*Inimesed oleksid ônnelikumad, kui nad ei kaotaks nii palju aega ônne jahile.
*Elu on raudtee , kus pileteid tagasisôiduks ei müüda.
*Sôpruses on palju enam armastust kui armastuses sôprust.
Marge
*Riie ei riku meest, küll aga arvamus temast.
*Me valetame palju, endale kôige rohkem.
Kerli Hunt
*Välimus ja vara on tähtis neile, kes ei oska teisiti silma paista.
*Inimese elu on inimese ônn ja ônnetus.
Kadri Sarv
*Selleks, et olla tôeline sôber, ei peagi alati midagi ütlema, vaid lihtsalt olemas olema.
*Inimesed, kes ütlevad, et nad on armastuse leidnud, luiskavad, sest armastust pole vôimalik otsida ega leida, sest armastus ilmutab end meile ise.
Tuuli Tônisson
*Inimeses tuleb näha head, sest halba on igaühes.
Kristi Smirnov
*Kôige ilusam elus on lootus ja kôige valusam pettuda selles.
Elen Aas
*Pole olemas ühtki sarnast, kes môtleksid sarnaselt.
*On olemas tormid, mis viivad kôige targema môistuse.
Mari-Liis Toom
*Igas inimeses on egoismi, aga iga inimene ei ole egoist .
*Mida suurem on uhkus, seda suurem on kadedus.
Lauri Rauba
*Parim ei ole kunagi parim.
Kersti Kuusemäe
*Kui pole tahtmist, pole ka tulemust.
*Asjad, mis on ühe jaoks väärtuslikud, vôivad teise jaoks olla hädavajalikud.
Dana Valdre
*Kui väga ka inimest armastaksid, teed talle vahel tahtmatult haiget.
Teesi Tônissoo
*Inimeses tuleb alati näha head, sest vôibolla parem ei suutnud ta ollagi.
*Mälestus on ainus vara, mida ei saa keegi meilt ära vôtta.
Silver Naarits
*Iga jôgi voolaku omas suunas, iga asi olgu omal kohal, iga kukk olgu oma supi sees.
Inge Rauba
*Iga inimene vastutab nii vôi teisiti enda eest ise.
Liisi Korv
*Elu on nagu sport, kus on alati vôitjad ja kaotajad .
Jaanika Matson
*Me teeme tihti otsuseid, mida hiljem omaks ei vôta.
Krista Letlane
*Inimene usub seda, mida ta uskuda tahab.
*Inimene ei saa kunagi täiskasvanuks.
Tanel Assman
*Sünd sünnitab surma.
Kirjandi teemad
1-Praegune hetk Eesti poliitilisel maastikul
2.Jumalateenri kahepalgelisus
3. Kas Eesti on Liliputtide maa
4.Ameerikalik...
5. Lugedes Rochefoucauld’d
6.Väikekultuuri kestmise väljavaated.
7.Kommertshuvidest lähtuv maailmavaade
Saksa valgustuskirjandus
ôpiku järgi
Saksa valg. kirj . eesmärk – rahvuslikkuse teadvustamine
“Tormi ja tungi” olemus, tähtsus – noorte protestiv liikumine
juht – Herder
mida kogus – rahvaluulet
seos Eestiga – ka eesti rahvaluulet
Millega ületas saksa valg.- kirj . prantsuse teatri – Goethe “ Faust ”
Friedrich Schiller
missugused kirjanikud eeskujuks – Rousseu, Goethe, Shakespeare
esikdraama – Röövlid”, selle môte, türannia vastu
“T. ja tungi” perioodi parem teos, selle idee – “Salakavalus ja armastus” , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees
karjääri tipp – ajaloo professor Jena ülikoolis
iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni
peateos – “Wilhelm Tell ” vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu
tegelased:
Wilhelm Tell ,mägikütt
Gessler, riigifoogt
Baumgarten , talupoeg
Stauffacher, talupoegade juht
Heinrich Holden , talupoeg
Malschtal, tema poeg
Auttingausen, vabahärra
Rudens, tema kasupoeg
Berta, aadlipreili, Rudensi pruut
Sisu:
Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda . Wilhelm Tell möödub kübarast koos oma pojaga ja ei pea kübarast ja käsust mitte midagi, see ei jää Gessleril teadmata.
Sündmused muutuvad talupoegade suhtes alandavamaks, ûks môisnikest, Laudenberg torkab oma talupojal Heinrich Holdenil silmad peast , kui see läheb peremehe juurde oma äravôetud loomi tagasi nôudma. Tema poeg Malschtal tahab vangi pandud isa eest kätte maksta ja liitub vabadusvôitlejatega.
Vabahärra Auttinghausenil ei ole kohustusi foogti suhtes, ta elab röömsalt oma vanaduspôlve, tema kasupoeg Rudens ei tea midagi talupoegade murest ja hoiab pigem foogti poole, sest ta armastab rüütlipreilit Bertat.
Gessler alandab Telli ja paneb ta erilise katsumuse ette. Tell peab noolega tabama ôuna, mis on asetatud ta poja pea peale. Tellile on see raske, kuid poeg julgustab isa, sest ta teab, et isa on täpne vibukütt. Tell käitub mehiselt. Ta paneb teise noole pôue ja kui foogt pärast selle pôhjust küsib, ütleb Tell, et see oli Gessleri jaoks môeldud, kui Tell oleks oma poega tabanud.
Tell viiakse vangi, laeval valvatakse teda hoolega, aga järvel on valla pääsenud torm ja äike, tekib segadus. Tell pääseb laeva tüürima ja tal ônnestub pôgeneda. Nüüd saab Tellist vabadusvôitleja, tema ainukeseks eesmärgiks on tabada Gessler. Varitsedes teedel, kus Gessler liigub, ônnestub Tellil Gessler tappa. Vabadusvôitlus kogub hoogu, Austria kuningas môrvatakse. Tell aitab môrvaril (Parricida) pôgeneda.
Vahepeal on Berta vôôrdunud Rudensist,sest R. on mässu suhtes osavôtmatu. Lôpuks R. muudab oma meelt , liitub vabadusvôitlejatega nin B. lubab talle oma käe.
Tunnikontroll
Baroki tunnusjooned ja inglise luuletaja Donne
Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi
Valgustusklassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi
Johann Wolfgang Goethe 1749 – 1832
Pôhjenda näidetega:
1. Goethe noorus oli eriline ja tegus/ kodus teaduslik ôhkkond, isa oli ôigusteaduste doktor, 16-aastaselt astus G. ülikooli ôigusteadust ôppima, eeskujuks Herder, koos juhtisid “Tormi ja tungi”
2. Lisa pealkiri
Näidendite teemad – türanniavastane idee kreeka mütoloogiast/ “ Prometheus ”
talurahvasôda ja vürstiriikide tülid/Götz von Berlihingen”
3. Nimeta asjaolusid, mille poolest vôis romaan “Noore Wertheri kannatused” saada kogu Euroopas kuulsaks .
* kirjade vorm
*palju autori elust
*protestiv, romantiline
*kirglik tundemaailm
*enesetapp
4. Karjääri tipp – Weimari hertsogiriigi minister
5. Miks vôib romaani “ Wilhem Meisteri...” nimetada Goethe küpseea loominguks? /ideed – elu môte on töös ja loomingus, Köik, mis meiega juhtub, kujundab meid
6. nimeta erinevaid zhanre, mida G. viljeles / draama , tragöödia, romaan,
ballaad, luule
Lektüürikontroll
1.Kas Marg. laps suri ise, M. uputas ta voogude vahele, jättis hooletusse?
2.Kas Valentini ja F. kahevôitlus oli ôhtul, öösel vôi hommikul ?
3.Kes nôiaköögis valvavad nôiarohtude katelt, kas koletised , ahvipärdikud vôi sarvikud?
4.Margaretal oli väike ôde, mis tast sai/ suri haiguse kätte
5. Mis sai M. isast? Surm viis ta enne lapse sündi.
6. Mis sai Valentinist? /kahevôitluses Faustiga suri
7. lk. 102, kelle sônad
8.Heinrich? Oli see Faust Wagner vôi Marta mees?
9.Kas Margareta minestab Marta juures, kirikus vôi vanglas?
10.

Peateos on tragöödia “Faust”
autor ise nimetab seda oma elutööks, sest kirjutas seda kogu elu, 60 aastat.
ainestik: keskaja legend ajaloolisest tegelasest Faustist, teadlasest, kes sôlmis lepingu Kuradiga .
Mefistofeles = Kurat= Eitusvaim meis enestes. Teos on filosoofiline.
Kolm sissejuhatust:
Pühendus – môte noorusajale ja noorusele
Eelmäng – kolm tegelast – 1. direktor : teater peab pakkuma uut ja värsket, et rahvas ummistaks kassad, igale maitsele vaja rabavat lugu.
2. luuletaja – mitte koor, vaid tuum on oluline, poeesia ülendab inimest.
3. komödiant: “...te andke elu läbilôige, et igüks näeks oma hinge.
Proloog taevas – Mefisto : “Inimene on kui rohutirts...”
– Issand: “Kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski ihkab ôiget rada...”
1. Faust leiab, et elu on tühja jooksnud. Faust tahab maailma, elu, aja ja ruumi tuumateada saada: “Kus on see eluläte, mis küljes maa ja taevas ripub?”
2. Vôrreldes Wagneriga on Faust rahulolematum ja otsiv . “Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida.”
3. Pôhivihje elumôttele lk.35 Kas alguses oli sôna, alguses oli môte, alguses oli tegu?
4. Mefistofeles lk38: “Ma olen osa jôust, kes kôikjal tôstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.”
Pentagramm – germaani usundis Kuradi peletamise märk, vanadel raudristidel senini .
5. Mefistofeles küsib, miks Faust tôstis mürgikarika, lk.44 Faust vastab: “...vihkan inimese môistust, mis valet tôest ei lahuta , vihkan lulda, unistusi ja au, vihkan usku ja lootust.”
6. Sölmitakse leping, et Mefistofelesest saab Fausti teener ja Faustist teises ilmas Mefisto teener. lk.46 ütleb Faust “...kui lausun, oh, kaunis hetk, viibi veel – siis ahelda mind samal tunnil.”
7. Mefistofeles seab Fausti teele elunautimise kiusatusi (Auerbachi kelder), mille kohta ütleb: “Palju mônu, vähe vaimu.”
8. Nôiaköögis saab Faust nooruse tagasi ja näeb peeglis Margaretat, kiusatus vôtab Fausti vastutustunde.
Faust ütleb: “Ma tulin jôhkra maitsmisnôuga, kuid armastus mind haarab täie jôuga.”
8. Faust lôhub Margareta maailma: kingitused, armastustôotused, salajased kohtumised, unerohu andmine emale, Valentini surm. Kôiges selles on mängus Mefistofelese käsi.
Armastuse vastu ei saa. Ka Margareta ei saa armastuse vastu, kuigi aimab halba.
9. Fausti ja Mef. lepingus oli, et elu nautima ei saa jääda ja mef. viib Fausti maailma rändama. Faust aimab halba lk 89.: “Ta leeki ôhutab, et lôômaks ihas pôu selle kauni kuju järele. Nii ihaldustest tuigun naudinguisse...” Faust on jôudnud ka äratundmisele, et tema on rändur, aga Margareta “alpi nurmel lihtne süütu hing” lk.91-92
10. Mefistofeles viib Fausti Volbriöösse, seal saab Faust teejuhiks Vastuoluvaim, Faustile viirastum Margareta. Faust asub Mefistofelesele etteheiteid tegema, kuid viimane vastab: “Kes oli see, kes ta hukatusse tôukas?”
11. Kui Faust jôuab Margareta juurde vangikongi, on hilja, midagi ei saa muuta, Margareta pihib Faustile oma muret, ei süüdista milleski ja läheb vastu surmale – pääsmisele. Faust ütleb endale. “Mu sünnihetk, ole neetud!”
II osa
lk.185 Wagner on saanud homunkuluse
lk.247 Helena olemus
lk.262 Euphorion, eufooria= unistuse kütke
lk.266 Helena lahkub
lk309 Faust leiab elumôtte vôitluses loodusega ja töös, hakkab vete stiihia vastu, hakkab viljakandvat maad rahvale tegema.
lk. 310 Fausti monoloog: “...vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte vôitma peab ...oh, ülev hetk, mu elu ilusaim...”
Teises ilma kohtub Margaretaga
Probleemid
Millega ôigustada Fausti eksimusi
Kuidas môista M. ütlust. Olen vaim, kes kôike eitab
kes Mef. tegelikult on, miks on tema olemasolu vajalik
Maavaimu seletus elu olemusest
Fausti seletus jumalast
Missugused kaks elufilosoofiat on vastandatud F. ja Wagneri kaudu.
Faust purustab Margareta maailma, on sellel Ôigustust?
NÄIDISEKS
MINU DEFINITSIOON
Elumôtte ja armastuse filosoofiline kujutamine läbi inimese sisevastuolu, viies lugeja vastutustunde ja töö väärtuse môistmiseni
Mis see on?
Missugune ta on?
näited
sentimentalism Ingl. lk.125 ôpik, Saksamaal/loe 8.kl. ôpik Jenoveva ,
Venemaal Karamzini “Vaene Liisa ”loe MKL
Romantism
ajalooline taust
romantismi tunnusjooned
1. tekkis draama kui tôsielunäidend, sest tegelikus elus on traagiline ja koomiline kôrvuti, ülev ja madal samuti
2.valdav liik oli luule, eriti poeem
3. kolm tähtsat teemat – vabadusvôitlus, armastus ja loodus
4.tähtsustati rahvuslikkust, ülistati kangelaslikkust
5. proosas tegi vôidukäigu ajalooline romaan
6. proosateose tegelased sageli liialdatud, moonutatud
Vaata Talveti tunnusjooni 2. osa algusest, täpsusta
Esindajad: lisa maa tähtsam teos
Byron
Shelley
Hugo
Merimee
Heine
Mickiewicz
Petöfi
Pushkin
Lermontov
Romantiline kangelane: Elus pettunud , ôrnahingeline, protestiva vaimuga, näeb maailma mustades värvides, môtiskleb ja tundleb, otsib süüd ümbritsevas, rahulolematu rändur, tugeva sisemise rahutusega, lahkhelis iseendaga , uhkes üksinduses, otsatus maailmavalus, individualist, vôimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud vôitleja armastuse ja vabaduse eest.
Byron
Loe elulugu lk.126-127
Mis määras saatuse, olulisemad seigad hariduses, karjääris, isiklikus elus, poliitilises vôitluses.
Loe “ Child Haroldi palveränd”, leia sarnast autoriga ja romantilise kangelase natuuriga.
Zhanrid, mida viljeles
Shelley
Mis on sarnast Byroni elukäigule, kahe autori seos
Leia, mis langeb temaatiliselt kokku Byroni luulega
Scott
Missuguse kirjandusliigiga tegi nime, kui usaldusväärne on tema looming ajaloo seisukohalt
Kordame
nimesid tahvlile
tunnusjooned segi/ÛLESANNE
Prantsuse romantism
ôpikust lk.137
Victor Hugo 1802 – 1885
päritolu/Napoleon armee ohvitseri poeg
maailmavaade/rojalist – kuninga pooldaja – ema môjul, hiljem kaldus kodanluse olele
varane anne /13-aastaselt kirjutas värsse
juhtiv koht kirjanduselus/ romantikute juht
1827 manifest “ Cromwelli ” eessônas
1. eitas antiikeeskujude matkimist
2. eitas kôrgete ja madalate zhanride eristamist
3. eitas aja-, koha- ja tegevusühtsust
4. nôudis madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist
5. toetas erakordsust ja äärmuslikkust
“ Hernani ” (ôilis röövel) kujunes uute ideede vôiduks, sest ignoreeris klassitsismi reegleid
klassikasse jäänud teosed: “ Jumalaema kirik Pariisis”
ja “Hüljatud” – peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141
Prosper Merimee 1803 – 1870
Vanemad olid kunstnikud . Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne – ilmus nn. Glara Gazuli nime all (nagu oleks hispaanlannast kirjanik), avaldades näidendeid. Teine avalikkuse ette tulemine sama petlik : avaldas oma nime all lôuna- slaavi laulude “tôlked” – tegelikult môtles need välja. Merimee parimad teosed on pikemad novellid .
Tuntum teos on “ Carmen ”
Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi-maadeuurijaga, kes ööbib juhuslikus kôrtsis ja kohtab seal arvatavat môrtsukat don Joze ’d. Môrtsukas pôgeneb.
Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast.
Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost:
Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli, sest keegi on solvanud Carmenit tema elukommete pärast ja Carmen tasub ohjeldamatus vihas, lôikab tubakalôikamise noaga haava solvaja näkku. Carmen vôetakse vahi alla. Joze peab teda saatma, Carmeni naiselik sarm ja kaval edevus panevad Joze katsumuse ette, ta unustab end korraks ja Carmen ongi pôgenenud. Nüüd saab Joze karistada , ta pannakse vangi. Aga Carmen ei ole unustanud seda heategu ning toob Jozele pakikese, kus on leiva sisse peidetud viil ja kuldraha. Joze kannab oma karistuse ja asub uuesti teenistusse.
Kord peab ta valvama koloneli trepil , kus vôetakse vastu külalisi. Koos koloneliga saabub Carmen, Joze on üllatunud, aga Carmen jôuab talle sosistada, et kohtume Trianas Dorothea juures, (s.t. kupeldajaeide kôrtsis). Tol kohtumisel tasub Carmen kirgliku armastusööga Joze kannatuste eest.
Järgmine juhuslik kohtumine saab Jozele saatuslikuks, sest ta hakkab taipama, et Carmen mängib temaga. Kord, kui Joze on linnaväravas valves, tahab Carmen, et Joze laseks ta salakaubaga läbi, jälle lubab Carmen unustamatut ööd Dorothea juures, kuid ise ei ilmu . Ja kui Joze Carmenit otsides hakkab käima Dorothea juures, kohtab ta Carmenit koos koloneliga. Joze kannatus on otsas ja ta tapab koloneli. Nüüd ei jää Jozel muud üle kui pôgeneda. Jozest saab Carmeni salapärase kurjategijate jôugu liige. Joze ei kahetse, sest ta on Carmeni juures, Carmeni ilu lummas oma kummalisuse ja metsikusega, tema silmad väljendasid iharust ja tôrksust ühtaegu. Kuid selgub , et Carmen on jôugu seaduste järgi paari pandud vana mustlasega, kes on parasjagu vangis. Carmeni mehe nimi oli Carcia Ûkssilm. Carmenit jätkub môlema armastamiseks. Ûhel saatuslikul kaardimänguôhtul lähevad Joze ja Ûkssilm tülli, don Joze tapab Carmeni mehe. Kuid ka nüüd jääb Carmen Jozele kättesaamatuks, Carmen on järjekordselt armunud ühesse härjavôitlejasse Lucasesse, kes demonstratiivselt pärast härjavôitlust kingib Carmenile verise kokardi ( konksuga lehv härja nahas). Joze teeb ettepaneku ära minna Ameerikasse, kuid Carmen vastab: “Ma ei taha, et mind käsutatakse, tahan olla vaba ja teha, mis mul môttesse tuleb.” Joze otsustab Carmeni tappa. enne surma ütleb Carmen: “Sa tahad mind tappa, ma ju näen, nii on saatusest määratud, aga sa ei saa mind alistuma sundida .”
Teos lôpeb sellega, et Joze jutustab minategelasele oma loo ja annab talle Carmeni varastatud kella tagasi.
Kirjuta kolm lauset süüdistuseks ja kaitseks, poisid carmenist , süüdistuseks, tûdrukud kaitseks
Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni:
1.romantiline “Carmenis”
eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased , nôidus ja ebausk
2. realistlik “Carmenis”
asjalik ja rahulik esitus, kommentaarid ajalukku, mustlaste päritolu andmed, autori erapooletu hoiak, palju kirjeldusi
NÄITA HÄRJAVÔITLUSE PILTI
LOE GARCIA LORCA ROMANSSI CARMENIST
Romantiline luule
ûlesanne: Loe Byroni, Shelley, Petöfi luuletusi, vali välja igast kaks luuletust, mis avaldavad môju, ava peamôte ja leia paar romantismile omast joont.
Autor luuletuse pealkiri peamôte romantilisi jooni
HILJEM
sentimentalism Ingl. lk.125 ôpik, Saksamaal/loe 8.kl. ôpik Jenoveva, Venemaal Karamzini “Vaene Liisa”
Kontrolltöö EI ja JAA küsimustega
1.”Jumalaema kirik ...” on Hugo teos
2.Hugo on ingl. kirjanik
3.Carmen on poola kirjanduse teos
4.Petrarca on ungari kirjanik
5.Mitckiewicz on prantsuse kirjanik
6.Schiller on ingl romantik
7.Shelley teos on “Vabastatud Prometheus”
8.Byroni teos on “Wilhelm...”
9.Merimee on prantsuse kirjanik
10 Petöfi teos on “Pan Tadeus”
11.”Child Haroldi palveränd” on Byroni teos
12.Petöfi on ungari kirjanik
13.Mitckiwiczi twos on “ Sangar Janos”
14.Heine on saksa kirjanik
15.Scott on “ Ivanhoe ” autor
16.Pu` skin on vene kirjanik
17.”Meie aja kangelane” on P`skini teos
18.Lermontov on inglise kirjanik
19.” Jevgeni Onegin ”on P. teos
20Nii Byronil, Shelley’l kui ka Pu`skinil on poeeme
kas on romantismi tunnusjoon?
21.eeskuju antiigist
22.taotleti môistusepärasust, korrapärasust, selgust, tauniti labasust
23.koomiline ja traagiline kôrvuti nagu eluski
24.valdav vorm luule, sagedane vorm poeem
25.tähtsad teemad olid armastus, vabadus, loodus
26.kangelased titaanlikud,grotesksed, liialdatud
27.uued vormid sonett ja novell
28.ladinakeelse asemele tuli rahvakeelne kirjandus
29. näidendis aja-, koha ja tegevusühtsus
30.
VENE KIRJANDUS
ALEKSANDR PUSHKIN
elulugu Artma ôpiku järgi vastavalt kavale, toetuda vene keele tunnis ôpitule
1.kava aluseks ôpiku alapealkirjad, loed ja kirjutad ühe olulise lausega sisu
luuletused MKL-ist, kirjuta peamôte:
Laul Olegist
bôliinataoline lugulaul, pôhineb legendil, kätkeb peamôtet – saatus on ettearvamatu, ennustused vôivad täituda, saatuse eest ei pääse
Vang
vabadusiha kätkev romantiline môtisklus, vabaduse vôrdkuju on kotka lend
Talveôhtu
nukker ja üksildust kajastav tuisune talveôhtu, kus poeedi kaaslaseks vaid hea ja hell hoidja, hardumuslik meeleolu, poeet ihkaks eidekesega klaase kokku lüüa
A. P. Kernile
Pühendusluuletus kaunile naisele, kellega P`skinil oli elus vaid paar kohtumist, üks neis öö varjus Mihhailovskoje pärnade alleel . Esineb autori kinniskujund – puhta ilu kehastus, autor hindab naise täiuslikkust
Madonna
Sonett. Pühendusluuletus arvatavalt oma naisele (1830). Täiuslikkus ilmneb autori unistuses omada üht kôige ülevamat figuuri – naist, kelle kätel on laps, luuletuses on selle vôrdkujuks neitsi Marja Lunastaja kätel
Exegi monumentum
Luuletus , milles autor aimab oma kestvat kuulsust
Ant`saar
Luuletus mürgipuust. Ori peab tooma mûrgipuu oksa, et sellega saaks nooleotsi mürgitada, ühtlasi on ta ka ise surmale määratud mürgitatuna. Luuletus on maailmakirjanduse ilmekaim poliitilise luule näide
poeemid :
Ruslan ja Ludmilla
Vürst Vladimiri tütar abiellub vürst Ruslaniga. Pulmapeol röövib nôid T`sernomôr Ludmilla.Poeemi pôhisisuks on Ruslani otsingud, lahingud nîdadega. Lôpuks saavad armastajad kokku. Uudne poeemis – ühendas üleva ja madala, tundelise ja koomilise.
Kaukaasia vang
Kangelane on pôgenenud kodumaalt-Venemaalt, on armastuses pettunud, rändab maailmas. Kaukaasias langeb t`serkesside vangiks. Noor t`serkessitar päästab ta , uputades enese.T`serkessitar toob ohvri, tal ei ole tagasiteed, kuid vangi pettunud hing pole suuteline seda armastust vastu vôtma. Peategelane on romantiline seikleja , kes hukutab looduslapse.
Mustlased
Aleko, elust tüdinud, pôgeneb mustlaste juurde, varjab end kohtu eest. Mustlastüdrukust Zemfirast saab tema kaaslane ja armastatu . Aleko armastab vabadust iseendale , mitte Zemfirale, Zemfira jaoks on mustlaspoiss, kuid Aleko ei suuda sellega leppida, ta tapab môlemad lähtuvalt oma egoismist. Aleko saadetakse mustlaslaagrist minema.
Poltaava
pühendatud Maria Volkaonskajale. Poltaava lahing Peeter I ja Karl XII vahel, kus Peeter I saadab edu. Armastusliin – vana kasakahetman Mazepa armub kasakaneiusse Mariasse, kuid samas on valmis Maria isa Kot`subeid reeturiks tunnistama.
Vaskratsanik
I osa on hümn Peeter Suurele, kes rajas linna
II osa on Peterburi veeuputusest 1824, kus väikeametnik Jevgeni kaotab oma naise ja neab Vaskratsanikku s.t. Peetri kuju.
Tragöödia “Boris Godunov ” materjal ajaloost, eiras tragöödiaga klassitsismi reegleid
Kuidas Venemaal troonile pääsetakse?
Ivan Groznôi 1538-1584(vôimul)
tema poeg Dimitri ja teine poeg Fjodor 1584- 1598 (valitseb)
(Boris Godunov tapab ta) (sureb)
tütar Irina abielus Boris Godunoviga 1598- 1605
nendel poeg Fjodor
(Vale- Dmitri I tapab nii Fjodori, Irina kui ka Godunovi , Vale-Dmitri valitseb 1605-1606, sureb vôitluses poolakatega. Pärast teda valitseb Vassili Suiski 1606-1610
Katariina II + abielus Peeter III-ga
valitses 1762-1796 valitses 1761 -1762
Katariina II (sakslanna) tapab Peeter III
neil poeg Paul I, vôimul 1796-1801
Paul I-l pojad Nikolai I ja Aleksander I (Aleksander I vôimul 1801-1825)
Aleksander tapab Pauli
Aleksander sureb 1825 1.dets, dekabristide ülestôus 25. dets. 1825
vôimule tuleb Nikolai I
Mihhail Lermontov 1814 –1841
elukäik, loe ôpikust rida-realt ja vasta:
Mis määras saatuse?
Lermontovi aeg oli pimedam ja umbsem kui Pu`skinil
kusagil ei talunud rangust, oli heitlik ja isepäine: Moskva pansionaat (range kord), Moskva ûlikool (üliôpilasrahutused), sôjakool
tundlik natuur: kustnikunatuur, Byroni jumaldamine, Pu`skini surm
luules väljaelamine (üle300 luuletuse, avaldas vähe), duellid , tegi kaasa prassimised ja elunautimise, oli uhke skeptik
aristokraatliku vanaema tugi: tôi ära Kaukaasiast, korraldas puhkuse
tark reaalsuse taju: môtestas oma pôlvkonna olemust, alustas realistlikku kirjandust
loomingu ülevaade
Luule MKL 467
Poeedi surm, Ma ônne taevastelt ei palu, Puri ( romantilised , leia romantilise kangelase tunnusjooni), Môtisklus – realistlik analüüs
Romaan “Meie aja kangelane”1839, romantismilt üleminek realismile
osad: Taman, Maksim Maksimôt`s, Pet`sorini päevik, Bela , Vürstitar Mary , Fatalist
faabula ja sü`zee môiste
Loe ôpik lk.54– 55, iseloomusta Pet`sorinit kui sugupôlve koondportreed
Surutise all kujunenud(dekabristide ülestôus nurjus), kahepalgelises keskkonnas, egoismi vôimaldatud, ei ole ôppinud elu eesmärgistama, on ôpetatud vôimu ihaldama, külmalt kalkuleerima, suhtub kôigesse üleolevalt küüniliselt, armastus on vahend oma vôimuiha realiseerimiseks ja allasurutud auahnuse ja egoismi väljenduseks. Kôiges ebapüsiv skeptik. Pet`sorin hukutab kôik naised: salakaubavedaja tüdruku, Mary, Bela, Veera. Pet`sorinis pole vôimet môelda teistele. Ta ûtleb:” On ääretu nauding omada vaevalt puhkenud hinge, ta tuleb noppida sel hetkel ja hinganud temast isu täis, visata maha teele.”
Draama “ Maskeraad ”, romantiline näidend
See on näidend kôrgseltskonna salajastest armulugudest ja klat `sist. Arbenin on mängur, virtuoos kaardimängus, kord aitab ta noort ohvitseri Zvezdit`si vôita, pärast seda sôidetakse ballile . Z. kohtab maskiballil suurtsugu daami, kes varjab end maski taha ja naudib flirti noore ohvitseriga. Noor ohvitser Z. saab temalt käevôru mälestuseks. Tegelikult kuulub see käevôru Arbenini naisele Niinale, kes selle kogemata kaotas. Z. näitab käevôru Arbeninile, kiideldes oma armulooga. Arbenin on jätnud seljataha suurilma kahepalgelise elu ja ihkab noore Niina kôrval tôeliselt ônnelikuna elada, nüüd on Arbenini pettumus suur, ta ei usalda enam Niinat. Samal ajal tahavad Z. ja paruness Strahl oma armuseiklusi varjata, ning Z., saades tôe teada käevôru kohta, tahab, et tekkinud kuulujutt kestaks, sest nii on tema ja parunessi armuseiklus seltskonnale teadmata. Niina ei suuda end kaitsta. Arbenin ei usu oma naist ja ühel seltskondlikul viibimisel ulatab ta Niinale mürgitatud jäätise. Hiljem tuleb küll tôde päevavalgele, kuid Arbenin ei saa enam midagi muuta, ta kaotab môistuse. Arbenin, kes ise kunagi oli silmakirjaliku seltskonna musterkuju, on langenud nüüd ise selle seltskonnelu ohvriks.
VÔTMATA TEEMAD SIDUDA TEKSTIÔPETUSEGA
Romantikute Byroni, Shelley, Petöfi, Heine luule
Pu`skin, jutustus, muinasjutt , “Jevgeni Onegin”
Vennad Grimmid ja Andersen
Hugo, “Jumalaema kirik Pariisis”
MKL-i tekstid Konfutsius, Villon , Th.More “ Utoopia ”, Schiller “ Kinnas ”, Merimee “ Mateo Falcone”
10. kl. kirjanduse eksam kordamisküsimused ôp. Alli Lunter
1. Maailmakirjanduse perioodid, nimetus, aeg ja tähtsamad autorid kuni realismini.
2. ”Gilgame`s”, mis rahva eepos, vanus, peategelase lühiiseloomustus (missugune oli, mida ihkas, mis oli tema jaoks ületamatu).
3. Vana Testament, vanus, algkeel , mis rahva pühakiri algul. Moosese I raamat – teada Aadama ja Eeva lugu, Kaini ja Abeli lugu, Noa lugu, Jaakobi ja Eesavi lugu.
4. Eepose môiste, kaks liiki, nimetada vähemalt 10 eepost+rahvas, kellele kuulub.
5. Nimetada vanakreeka eeposed , nende autor.Teada Trooja sôja müüdist järgmisi tegelasi: Peleus , Thetis, Eris , Hera, Pallas Athena, Aphrodite , Priamos, Paris, Hektor, Menelaos , Helena, Odysseus , Achilleus, Patroklos .
6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris.
7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit .
8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles.
9. Tea Sophoklese “Kuningas Oidipuse” sisu üldjoontes, lähtuvalt järgmistest tegelastest: Laios, Iokaste, Oidipus, Polybos (Korinthose kuningas), Eteokles, Polyneikes, Antigone, Ismene, Kreon.
10. Nimeta keskaja neli kirjanduse liiki, lähtuvalt sotsiaalsetest kihtidest.
11. Nimeta keskaja kuus rüütliromaani liiki ja kaks linnakirjanduse romaani liiki.
12. Nimeta 8 keskaja rüütliluule liiki, täpsustades nimetuse tähendust.
13. Iseloomusta üldjoontes keskaja teatrit, tea môisteid: müsteerium, miraakel, passioon, farss, plaanvanker.
14. Renessansi môiste, sünnimaa, esindajad maade järgi, renessansi tunnusjooned. Uued renessansiaja kirjanduse liigid: sonett, novell, rüütliromaani paroodia, nende autorid ja teoste pealkirjad.
15. Iseloomusta üldjoontes Shakespeare’i-aegset teatrit ja Shakespeare’i loomingu liike (komöödia, tragöödia, kroonika, filosoofilised poeemid), tea iga liigi kohta teoste nimetusi.
16. Oska lühidalt iseloomustada Shakespeare’i “Hamleti” tegelasi ja nendega seonduvaid probleeme –Hamlet, Ophelia, Horatio, Claudius,Gertrud, Polonius, Laertes, Rosencrantz , Guildenstern – ning teose pôhiprobleemi ja peategelase pôhivastuolu.
17.Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi. Klassitsismi uued kirjanduse liigid (valm aforism), nende esindajad.
18. Moliere’i “Tartuffe”, lühisisu, kesksed tegelased, nende omadused, satiir.
19. Valgustusklassitsismi tunnusjooned, esindajad maade järgi.
20. Oska tuua vähemalt viis näidet Swifti “Gulliveri reisidest”, kus esineb pilge vôimu, poliitika, sôdade, kirgede, teaduse, parteide, mandumise jne. kohta.
21. Mille poolest on Herderi nimi kuulus saksa kirjanduses?
22.Oska kirjutada vähemalt 10-punktiline sisukava Goethe “Fausti” sisu kohta. Oska avada Mefistofelese kui tingliku tegelase olemus – “olen vaim, kes kôike eitab” ja Fausti otsingute laad – “oh, kaunis hetk, viibi veel”.
23. Nimeta Schilleri draama “Wilhelm Telli” kaks keskset tegelast ja nende pôhikonflikt ja selle lahendus, miks vôime draamat pidada romantiliseks teoseks?
24. Romantismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi.
25. Byroni ja Shelley saatuse sarnasus vabadusvôitluse seisukohast (mida, kus toetasid).
26. Byroni pôhiline kirjanduse liik, môiste seletus (poeem),“ Childe Haroldi palveränd” romantilise peategelase olemus.
27. Kes on romantilise ajaloolise romaani viljelejad inglise kirjanduses ja prantsuse kirjanduses?
28. Hugo romaani “Jumalaema kirik Pariisis” ajalooline taust, nelja keskse tegelase iseloomustus lähtuvalt ilu ja inetuse, traagilise ja koomilise ning üleva ja madala seisukohalt, vôrdle kolme meestegelast armastuses.
29. Millega seostuvad nimed Vennad Grimmid ja A. Ch. Andersen?
30. Nimeta Merimee “Carmeni” kesksed tegelased ja teose peateema .
31. Nimeta kuus Pu`skini luuletust, üks muinasjutt, jutustus, poeem, värssromaan, tragöödia.
32. “Jevgeni Onegini ” kesksete tegelaste vôrdlus, teose peaprobleem , Onegini stroofi môiste.
33. Lermontovi teos, mis seondub “Jevgeni Onegini” probleemiga, kuid peategelane väärib teravamat hukkamôistu.
Näidistest 10. kl. kirjanduse eksamiks (küsimuste vormi tutvustus) ôp. Alli Lunter
1. Kirjuta autori järele periood, maa
Euripides, Dante, Defoe, Simonides, Shelley, Moliere, Lermontov, Petöfi, Rousseau, Cervantes, Merimee.
2. Mis rahva eepos?
“Ilias”, “Vanem Edda ”, Beawulf”, “Kalevala”, Kangelane tiigrinahas”, “Lacplesis”
3. Nimeta kaks vanimat kirjanduslikku allikat, nende arvatav tekkeaeg, mis rahvuse kirjandus?
4. Kuidas on Trooja sôja müüdis seotud Aphrodite, Paris, Menelaos, Helena?
5. Nimeta Vana Testamendi tegelaste paare, kellega on seotud keelatud puust vilja maitsmine, vennatapp, esimese sünniôiguse äraostmine, veeuputus .
6. Nimeta luuleliik, mida viljeles Phaedrus, Archilochos, Tyrtaios, Anakreon, Horatius
7. Arvesta näitekirjanduse liiki, täida lüngad aotorite nimedega: 1)Aishylos, ............
2)Plautus, ...................
8.Nimeta keskaja kirjandusest 7 erinevat romaaniliiki ja 7 erinevat luuleliiki
9. Viis tunnusjoont iga perioodi kohta: keskaeg, reness., klassits., valg.klassits. romant.
10 Nimeta periood ja autor – ood, essee, sonett, ajal.romaan
11. Selgita môisteid:eepos, tragöödia, epigramm, kantsoon, passioon, orkestra, poeem, renessanss
12. Mis teosest, kes on autor? Iokaste, Orgon, Childe Harold , Gertrud, Gessler, Tatjana, Pet`sorin
13. Missuguse kirjandusliigiga on seotud Fontaine, Rochefoucauld, Scott, Cervantes?
14. Nimeta Pu`skini loomingust viis luuletust, üks draamateos, proosateos , lüroeepiline teos +teema
15. Nimeta neli Gogoli teost, lisa peamôte
16. Kellele kuulub “Robinson Crusoe”, “Gulliveri reisid”, Wilhelm Tell,” “Carmen”, “Othello”, “ Aeneas ”
17. Lisa teose autor, pealkiri ja peategelase nimi, lähtudes antud teemast-probleemist
1) Romantiline armastustruudus madala elunautimise ja sadistlik-vôimuka elulaadi küüsis. Armastus ei nôua vastuarmastust, armastusvabaduse nimel surmaminek.
2) Rikka loomusega romantilise üksikkangelase traagika tegevusetus keskkonnas, mis viib spliinini.
3) Üksikisiku ja ühiskonna pôline vastuolu, alateadlik protest ema truudusetuse suhtes, teo ja môtte vaheline vastuolu.
4) Kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole, seitsme surmapatu hukkamôist läbi üheksa pôrgu astme.
5) Patriotismitunde sünd isasüdame kaudu.
6) Elumôtte otsimine teaduse ,armastuse, nooruse kaudu, vôideldes oma mina kuratliku poolega
18. Milles leppisid kokku Faust ja Mefistofeles? Teose pôhiidee.
19. Miks Tatjana ei vôta vastu Jevgeni armastust. Loetle pôhjusi.
20. Nimeta kolm pôhilist erinevust Esmeralda ja Carmeni loomuses
32