Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau APTEEK KODUS AUTOS JA TÖÖKOHAS Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk-Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. APTEEK KODUS ..............
Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine:
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega
Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor
OÜ Kitsas king KÄSKKIRI Pärnu 17. jaanuar 2013 nr. 35 Muudatused ametikohtades Seoses firmasisese struktuuri muutmisega 1. Likvideerin IT osakonna juhataja ametikoha alates 17.02.13 Seoses sellega, et firma laiendab oma tegevust 2. Moodustan müüja 1.0 ametikoha alates 18.02.13 Kalle Kivi Tegevdirektor Koopia: (raamatupidamine) (Koosataja viisa) E. Sarap Eveli Sarap Sekretär 17.01.13 OÜ Kitsas king
Tõnu Kuusik Tegevdirektor 11.10.2012 Põhivahendite mahakandmine Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele 2 eks töökojale /allkiri/ /allkiri/ Esimees Margus Mägi Liikmed: Reet Õunapuu
koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine).Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08
Töövarjupäev 20. november 2009 Eveli Mägi ÜLDANDMED Varjutatav: Naatan Haamer Amet: hingehoidja Töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikumi Naiste- ja Lastekliinik Aeg: teisi- ja neljapäeviti 9.00-17.00 KES ON HINGEHOIDJA? teoloogiline haridus + psühholoogiline ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis ...
46,1 (0) Kaldvee teade 30. Jelena Poljakova (Vsivtseva) Eesti 7,5 km sprint 27.22,8 (1) 39. Jelena Poljakova (Vsivtseva) Eesti 15 km 58.30,1 (5) 42. Krista Lepik Eesti 7,5 km sprint 28.18,6 (4) 11. Krista Lepik Eesti 15 km 53.51,4 (1) 58. Eveli Peterson Eesti 7,5 km sprint 29.31,4 (5) 36. Eveli Peterson Eesti 15 km 58.03,1 (5) 3 × 7,5 km 9. Jelena Poljakova, Eveli Peterson, Krista Lepik Eesti 1:23.16,2 (1) teade Murdmaasuusatamine
vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja. Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks. "Murdmaas tuli kusagil piir ette. Rahvaste spartakiaadil oli Krista Lepik ükskord juunioridest kolmas, mina neljas. Rutt Smigunist olin kehvem. Lepikust ja minust sai laskesuusataja, mõni aasta nooremast Eveli Petersonist samuti. Pääsuke
Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt Lake Citys (2002a.) asunud mängudelt ühe kulla ja ühe hõbeda, teise kulla sai ta Torinos (2006a.) toimunud mängudel. Jaak Mae sai pronksi 2002. aastal Salt
Kerttu Rakke ,,Kolmas printsess" Tegelased: Marilyn 20.aastane. Iseloomult ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jan/Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jan'i sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu: Raamatu tegevus toimub tänapäevases Tallinnas. Raamat räägib ühest kenast 20.aastasest noorest naisest, nimega Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivõistlustel. Ta oli praktiliselt kindel, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Jäädes esikolmikust välja kaotab ta sõbrad, rahaka poiss-sõbra, töö ja oma ,,printsessielu". Naine, kes on alati elanud elu, kus tal pole puudust olnud rahast, peab nüüd ise hakkama saama. Peagi tut...
31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46. Kristel Viigipuu laskesuusataja 47. Priit Viks laskesuusataja 48. Hillar Zahkna laskesuusataja 49. Jens Salumäe suusahüppaja 50. Jaan Jüris - suusahüppaja
Harilikud murrud Eveli Sarap 12a Tallinna Laagna Gümnaasium 2013 Mõiste Harilikuks murruks nimetatakse arvu, kus a on murru lugeja ja b on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. a b Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa sellest on võetud. lugeja (näitab mitu osa on võetud) osaks on tervik jaotatud) 3 murrujoon (võib vaadata jagamismärgina) nimetaja (näitab mitmeks võrdseks 5 Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, siis nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd on väiksem arvust 1. a a b, 1 b Kui hariliku murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murd...
...................................................................... 5 Indrek Tobreluts..................................................................................................................5 Kauri Kõiv.......................................................................................................................... 5 Roland Lessing....................................................................................................................5 Eveli Saue........................................................................................................................... 6 Kadri Lehtla........................................................................................................................ 6 Kristel Viigipuu.................................................................................................................. 7 Sirli Hanni......................................................................
koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000
Direktoraat. Endine Euroopa Farmakopöa Sekretariaat. Käsitles Euroopa farmakopöad Asub Strasbourgis Euroopa Farmakopöa Komisjon Vastutab Euroopa farmakopöa koostamise eest. Istungid toimuvad 3 korda aastas Kokku on 38 liiget Ülesanded: 1. määrata printsiibid EF väljatöötamiseks 2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu Üldised põhimõtted aitavad aru saada farmakopöa sisust. Loomade kasutus. Mõned analüüsimetoodid põhinevad sellel. EF
Kolmas Printsess Kerttu Rakke Tegelased Marilyn On 20.aastane. Iseloomult on ta ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu Raamat räägib ilusast 20-ne aastasest noorest naisest nimega Marilyn.Tema elu muutub täielikult peale seda kui ta osaleb missivalimistel.Tal on suur lootus,et saab missiks kuid seda ei juhtu.Tänu sellele läheb ta lahku enda rikkast peigmehest ning kaotab ka töö. Naine,kes on alati elanud elu,kus tal pole puudust olnud rahast peab nüüd ise hakkama saama.Tema õnneks tutvu...
Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine. Kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine. Toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Koormiste määramine. Abja valla volikogu liikmed Villu Võsa-esimees Andres Räägel-aseesimees Taevo Viitas Marju Mäger Eveli Allik Urmas Põllumäe Ürjo Mälksoo Jüri Patune Abja vallavolikogu esimees Villu Võsa Abja vallavanem Peeter Rahnel Vallavanema valimine Konkursi vallavanema kandidaatide leidmiseks kuulutab välja vallavolikogu. Konkurss kuulutatakse välja, kui vallavanema ametikoht on vaba. Konkurss kuulutatakse välja peale vallavolikogu sellesisulise otsuse teatavakstegemist ja loetakse väljakuulutatuks
Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
Kas Eesti vajab haridusreformi? Haridusreform tähendab Eesti koolisüsteemi muutmist. Järjekordne muudatuse murranguaasta on 2012, kus hakkab kehtima uus kooliseadustik ja ainult nõuetele vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium...
Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada? Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub ülemaailmsesse säästva arengu programmi Agenda 21. Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Niisuguste seaduste vast...
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organism...
Arhidektuur Eestis 1920-1940 Triinu Jõesaar Eveli Palok 1921 Eesti Arhitektide Ühing Juurdus funktsionalism Hooned olid tagasihoidlikumad, rahulikumad, ratsionaalsemad Funktsionalistliku arhitekduuri keskusteks olid Pärnu ja Tallinn OLEV SIINMAA (1881-1948) Õppis Sveitsis Naases Eestisse 1921. a. 1925-1944 Pärnu linna arhitekt Tuntud ka kui mööbliprojekteerija TUNTUMAD TÖÖD: Pärnu mudaravila(1927), Pärnu kõlakoda(1936), elamu Roosikrantsi tn 4b, Pärnu rannahotell, Pärnu rannahotell Click to edit Master text styles
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi
Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja, suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe. Kokku osales Eestist 28 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased:
· Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid
24 tunni jooksul. E-mailidele, mille sisuks on individuaaltellimused/üksikud tellimused vastan hiljemalt 2 tunni jooksul, grupitellimuste / hulgitellimuste puhul vastan hiljemalt 24 tunni jooksul. Kui ma ei saa kohe vastust anda, siis saadan e-maili, et oleme päringu kätte saanud ning vastamise kuupäeva. Enne e-mailide välja saatmist kontrollin õigekirja ning viisakat keelekasutust. E-mailide alla panen lisaks firma kontaktandmetele ka oma nime ning ametinimetuse. ÕIGE: Lugupidamisega: Eveli Dolganova Mets1 oks 2, Eesti Tel: +372 33 66 666 Faks: +372 44 66 77 [email protected] www.sdelaisam.ee VALE: TERVITADES ANNIKA! TEL. 56333222 KLIENDIGA SUHTELMINE! Loon silmside, naeratan ja tervitan klienti alati esimesena Kui olen hetkel hõivatud, siis annan kliendile mõista kas pilgu, peanoogutuse või naeratusega, et olen teda märganud Esimese tervituse ütlen alati eesti keeles, kliendi vastuse järel valin edaspidiseks temale
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6
EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon. 1784 - Tallinna asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, tõi ta 1789. a näidendis ,,Isalik oot...
Georg Gurjev Mehed tänaval- Ants Kollo Rene Alas Arvo Kukka Alex Mikli Lembit Poobus Andre Amandeus Paul-Johannes Purga Vihased naised- Eveli Heinapuu Katrin Kullamaa Tänava-akrobaadid- Vahur Agar Tatjana Järvi Vootele Vaher Teenrid- Peeter Karell Einar Hillep Toomas hark Andres Kask Vootele Vaher
2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele. Esimest korda osales ta MK-etapil 2007 Soomes Kontiolahtis ja ta sai pikal eraldistardidistantsil (15 km) 104 võistleja seas 97. koha. 7½ km sprindis oli ta 106 osaleja seas 74. 2008. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Rootsis Östersundis. Lehtla oli pikal eraldidistantsil 65., aga sprindis eestlaste parimana koguni 20. Jälitussõidus langes ta 39. kohale. Teatesõidus sõitis Lehtla esimest vahetust ja küllalt hästi, aga naiskond lõpetas 17. kohal. Ka
Häädemeeste Keskkool Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Eveli Loorents 2008 Ökoturism Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur
ØMandri-Eesti asurkonnad moodustuvad peamiselt parkidest pääsenud loomad, kuid ka Lätist pärit isendid ØPunahirv inglise keeles: Red Deer saksa keeles: Rothirsch vene keeles: Hirvlastest on veel teada: Vesihirv Mustsaba pampahirv Valgesaba pampahirv Miilu Punahirv Leisi Keskkool Punahirv Teostaja: Eveli Rohi Klass: VI Juhendaja: õp. A. Kandimaa 2006
Laskesuusatamine - suusatatakse reeglina vabas tehnikas, see tähendab uisku. Distantsid on erineva pikkusega, kuid klassikaliselt meestel 10-20 km ja naistel 7,5-15 km. Püssi veavad suusatajad endaga rajal kaasas, noortel on püss tiirus ja treener annab selle õigel 13 ajal sportlasele. Püss - kaliiber 5,6 mm, minimaalne kaal 3,5 kg, minimaalne päästiku raskus 0,5 kg. Koondised Naiskond Eesti laskesuusa naiskonda kuuluvad Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla. Eveli Saue Sirli Hanni Kadri Lehtla Meeskond Eesti laskesuusa meeskonda kuuluvad Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks, Kauri Kõiv. Indrek Tobreluts Roland Lessing Priit Viks Kauri Kõiv 14 Kasutatud kirjandus 1. ,,XIX Taliolümpiamängud Salt Lake City 2002" Gunnar Press 2. http://et.wikipedia
Veerandfinaaliga piirdumise üle oleks patt nuriseda, hooaja senise käigu põhjal tähendanuks poolfinaal juba eneseületust. · Indrek Tobreluts (laskesuusatamise sprindi 31., jälitussõidu 48., teatesõidu 14. ) Raske kiita ja raske laita. Sõitis täpselt oma keskmisel tasemel õnnestumise korral võib olla esimese 30 hulgas või selle lähedal. Loodetavasti andis negatiivse emotsiooni puudumine tõuke veel tippspordis püsida. · Eveli Saue (laskesuusatamise sprindi 55., jälitussõidus katkestas, 15 km 42., teatesõidus 18.) Eesti naiste laskesuusakoondise liidri olümpia rikkus detsembri alguses saadud raske vigastus. Kiire paranemine eeldas vaprat tööd, kõrged kohad olnuks juba ime. Loodetavasti ei ela seda hooaega liiga rängalt üle. · Kauri Kõiv (laskesuusatamise sprindi 48., jälitussõidu 50., 20 km 44., teatesõidu 14.) Ootamatult kerkis laskesuusatamise koondise kõige stabiilsemaks sportlaseks,
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele.
mõrtsukaga. Seda väljendavad mõned eufemismide lahtiseletused: Aug on mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres (Reigi); Aug on mere mõrtsukas. See sai [püüdis] suure meremõrtsuka (Pöide). Vanemas usundikihistuses on haugil kõige enam ühist tursaga, kuid võrreldes tursaga on haugi pühaduseoreool siiski suhteliselt hästi läbi aegade püsinud. Tursk esindab merekalu, haug ja säga esindavad magevete hiidkalu. Leisi Keskkool Haug Referaat Koostaja: Eveli Rohi VI klass 01. 04. 2006 Pärsama
• suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. 14 8. Eesti suusasportlased 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid Kein Einaste; Peeter Kümmel; Jaak Mae; Tatjana Mannima; Triin Ojaste; Raul Olle; Aivar Rehemaa; Kaili Sirge 8.2. Eesti mäesuusatajaid Ranek Koni; Tõnis Luik; Triin Tobi; Lise Anette Vaher; 8.3. Eesti laskesuusatajaid Margus Ader; Sirli Hanni; Kauri Kõiv; Priit Narusk; Tõnu Pääsuke; Eveli Saue; Rene Zahkna; Indrek Toberluts 8.4. Eesti suusahüppajaid Marti Nõmme; Siim Tanel Sammelselg 8.5. Eesti kahevõistlejaid Kristjan Ilves; Karl Mustjõgi; Han Hendrik Piho; Kail Piho; Karl-August Tiirmaa 8.6. Eesti vigursuusatajaid Kelly Sildaru 15 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://www.eok
LUUA METSANDUSKOOL MATKAMISE ALUSED hariduslik programm ,,LOOMADE JÄLJED MATKARADADEL" Koostaja: KRISTI ROOTS (LRJ/2) Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
