TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu
armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline vanakreeka kangelane. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane Legend Achilleusi kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Lõpuks aga suudeti Achilleus siiski tappa. Pärast Hektori surma oli
Minu Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelane, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks, millest tulenebki väljend ,,Achilleuse kand".
viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema. Achilleuse kand Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik:
ACHILLEUSE KAND Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus
Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea. Peale selle tohtis ta pärast surma Hadeses mõistuse säilitada. Müüt: „ Hukatuslik tüliõun“ Merenümf Thetisele oli ennustatud, et kui ta saab Zeusi või Poseidoniga poja, kasvab laps isast tugevamaks. Nii ei tahtnud kumbki jumal ilusa merenümfiga abielluda. Ainult surelik Peleus oli nõus Thetist kosima. Pulmad peeti Olümposel. Pidu oi täies hoos, kui saabus tülijumalanna Eris, keda polnud pulma kutsutud. Solvunud Eris viskas pidulauale kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud: Kõige kaunimale. Nüüd puhkes kolme jumalanna- Aphrodite, Hera ja Athena vahel tüli, sest igaüks neist pidas ennast kõige ilusamaks. Kohtunikuks valiti Paris, väga ilus noor karjane, kes elas kaugetes Väike-Aasia mägedes. Paris ei teadnud, et ta on Priamose, sealse maa valitseja poeg
merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja. Priamos – Trooja kuningas Laertes – Odysseuse isa Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel
ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane. Achilleuse kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas
Mehed tapeti, naised orjastati. Põlevast linnast pääses vaba mehena ainult Aineias, seljas tema vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios. Achilleuse kand Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2 Oidipuse kompleks
Pea kogu rikkus, mille P on omandanud, võib P omale jätta (loomakarjad ja põllud), aga valitsuskepi ja aujärje peaks andma I-le, et neist ei tekiks kurja taplust. P vastas lahkelt, et nõustub ja palus I-l kuldvillak väidetavalt Phrixose vaimu rahu tagamiseks tuua. I nõustus ja laskis teatada, et selline mereretk toimub. Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma (Herakles, Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri. Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid
inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna Helenalugu mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
normaalne inimene, ei kokuta ega hammusta, hinded tunnistusel on Harju keskmised, ägedaid peavalusid sageli ei esine." Nüüd meenutame, armsad noored lugejad, mis asjaoludel Hera Erise kuldõunast ilma jäi. Saatuslik sündmus, mis põhjustas pika Trooja sõja, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London. Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera (Juno),
"Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). 6. Mõisted 1. Achilleuse kand- Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleusekentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2. Oidipuse kompleks- Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev
kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja
osavad laevameistrid, kes tarkusejumalanna Athena juhendamisel asusid laeva meisterdama. Laevale pandi nimeks "ARGO" (tõlkes "kiire"), kust ka tulevaste meeskonnaliikmete "argonautide" nimetus. Iason lähetas kullerid igasse Kreekamaa linna, et kutsuda teisigi vapraid heeroseid ohtlikule teekonnale kaasa. Peagi oli meeskond koos: umbes 40 meest, teistel andmetel 45 või isegi 50. Kaasa tulid Dioskuurid (Ilusa Helena kaksikvennad Kastor ja Polydeukes), Theseus, laulja Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt. Kaasa tuli ka Herakles, kuid poolel teel jäi argonautidest maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks. Müüdi kohaselt röövisid ilusa nooruki nümfid (seega noormees uppus). Teel Kolchisesse juhtus argonautidega mitmeid seiklusi, mis aga kunstnikke suurt köitnud pole. Küll aga on kunstnikke paelunud argonautide viibimine Kolchises ja sellele järgnenud sündmused.
ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite
ilmus ta kähku kohale. Ent kui Pelias võõrast ühe sandaaliga nägi, siis ta hirmus. Pelias kõnetas siiski võõrast ja too vastas, et on Iason ja tahab oma riiki ise valitsema hakata. Pelias oli nõus, kuid ütles, et enne tuleb Phrixose käsul kuldvillak üles otsida, sest nii olevat kuulutanud oraakel. Pelias lubas, et kui Iason kuldvillaku üles leiab, annab ta Iasonile riigi tagasi. Iason oli nõus. Parimad ja üllamad tulid end tema mereretkele kaasa pakkuma (Herakles, Orpheus, Peleus jne). Laeva nimi oli ,,Argo". Neid ootasid ees suured ohud ja nii mõnigi kaotas oma elu. Esimene peatus oli Lemnosel (saar, kus elasid ainult naised). Nad võtsid mehed hästi vastu ja andsid neile söögimoona teele kaasa. Varsti jättis ta Herakles argonaudid maha, kuna tema relvakandja oli uppunud ja Herakles tormas teda otsima ning unustas villaku otsimise. Argonautide järgmine seiklus oli harpüiadega (hirmuäratavad lendavad olendid, kes
2. "Gilgame`s", mis rahva eepos, vanus, peategelase lühiiseloomustus (missugune oli, mida ihkas, mis oli tema jaoks ületamatu). 3. Vana Testament, vanus, algkeel, mis rahva pühakiri algul. Moosese I raamat teada Aadama ja Eeva lugu, Kaini ja Abeli lugu, Noa lugu, Jaakobi ja Eesavi lugu. 4. Eepose môiste, kaks liiki, nimetada vähemalt 10 eepost+rahvas, kellele kuulub. 5. Nimetada vanakreeka eeposed, nende autor.Teada Trooja sôja müüdist järgmisi tegelasi: Peleus, Thetis, Eris, Hera, Pallas Athena, Aphrodite, Priamos, Paris, Hektor, Menelaos, Helena, Odysseus, Achilleus, Patroklos. 6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris. 7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit. 8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles. 9
nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor, Polydeukes, Achielluse isa Peleus..) Laev, millega seilati oli `Argo' 1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast. 2. seiklus: Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks).
Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor, Polydeukes, Achielluse isa Peleus..) Laev, millega seilati oli ‘Argo’ 1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast. 2. seiklus: Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks)
endiga. Kui Pelias võõrast kuulis, ilmus ta kähku kohale, kuid kui ta võõra paljast jalga nägi, haaras teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu.
ning kandis läbi õhu minema. Helle kukkus merre, mis nimetati Hellespontoseks. Poiss jõudis Kolchisesse ning ohverdas Zeusile tänutäheks jäära, kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixose lellepoeg Iason tuli Kreeka riiki (?) päästma oma kurja nõo Peliase käest. Pelias käskis tal tuua villaku. Iason ajas meeskonna kokku (50 tk). Sinna kuulusid mitmed vägevad mehed: Admetos (vt. 23 lõpp), Dioskuurid (vt. 16), Herakles, Meleagros, Orpheus (muusik), Peleus (Achilleuse isa), Telamon jt. Laeva nimeks sai "Argo". Vapraid mehi kaitses ja aitas Hera. Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, tehti esimene peatus. Järgmises peatuspaigas päästsid põhjatuul Borease pojad ennustajavanamees Phineuse harpüiade käest, kes kogu aeg tolle toidu ära sõid. Rauk ennustas argonautidele, mis neid ees ootab. Järgmiseks pidid argonaudid läbi pääsema põrkavate kaljude Sümplegaadide vahelt. Kõigepealt lasti tuvil
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
by patron gods and goddesses who give them magical aid. Some heroes are raised and trained by magical beings that are somewhere between gods and men, such as centaurs. CHIRON: A PROTOTYPE M a n y of the Greek heroes were mentored by the centaur Chiron, a prototype for all W i s e Old M e n and Women. A strange mix of man and horse, Chiron was foster- father and trainer to a whole army of Greek heroes including Hercules, Actaeon, Achilles, Peleus, and Aesculapius, the greatest surgeon of antiquity. In the person of Chiron, the Greeks stored many of their notions about what it means to be a Mentor. As a rule, centaurs are wild and savage creatures. Chiron was an unusually kind and peaceful one, but he still kept some of his wild horse nature. As a half m a n / h a l f animal creature, he is linked to the shamans of many cultures who dance in the skins of animals to get in touch with animal power. Chiron is the energy
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
