Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta. Jacob Arcadelt ,,Valge õrn luik", Orlandus Lassus"Püha Peetruse pisarad", Carlo Gesualdo"Merce grido piangendo" .
laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul;
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut.
* Tromboon Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid: * Prantsuse sansoon * Luteri koraal Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola * Madrigaal 3-6 häälne * Missa jumalateenistus * Klavessiini erinevad * Põlvedel ja põlvede armastuslaul, ooperi ja aaria * Reekviem leinamissa tüübid (nt. spinet ja vahel mängitav viola da
• Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunneks siis et see on liha, mis sinu teele tolmu sisse käib. On nagu lõpeks silmapiiril elud, kus piiri nuga läbi lõikab tee. Sa oled tuul ja põllud ära silud, ja mina tahan aga pole see. Ma oma mängust viltu olen aetud, nii silmapiiril tekib samasus .
neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan · Bütsantsi romaan loo aluseks on kreeka kirjanduse
Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel ning võtsid üle laulude esitamise. Rändmuusikutest tekkis 13. sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a. asutatud Püha Nikolause Vennaskond. 1321. a. loodi Pariisis samalaadne Püha Julianuse Vennaskond. RÜÜTLILUULE TÄHTSAMAD ZANRID: KANTSOON (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; SIRVENTEES (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; TENTSOON (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul;
Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne; Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas;
Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aaria eelkäija. Frottola - rahvalik salmilaul + refr. Villanella - 3-häälne rahvalik laul Balletto - Villanella alaliik, tantsuslaul, refr. on ilma tekstitsa (fa-la-la) Sonata - instrumentaalpala Ricercar - instrumentaal-motett. VAIMULIK Missa - ühendatud 5 osa Reekviem - leinamissa Passioon - Kristuse elust Magnificat Maarja kiituslaul Hümn - lihtne vaimulik laul Motett ladadina keeles vaimulik laul Luteri koraal- saksa
tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina, Jacob Arcadelt ,Carlo Gesualdo, Orlando di Lasso Ilmalik muusika Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
Iseloomulikud pillid olid torupill, flöödid, salmai, löökpillid. Mitmehäälsus Burdoon – väheliikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Organum – esimene mitmehäälne zanr Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius. Motett – lisaks mitmehäälsusele esineb ka mitu teksti erinevas keeles Gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine – pr. keelne armastuslaul Keskmine – lad. keelne vaimulik laul Alumine e laenatud meloodia – aeglaseses tempos greg. laul Dissonants – ebakõla Konsonants – heakõla Klassikalises harmoonias peab dissonants lahenema konsonantsi.
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt
*organum (esimene mitmehäälne zanr; saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10 saj) *Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos pärinevad Notre Dame'i koolkonnast Prantsusmaal (12-13 saj) (Leoninus, Perotinus) *motett (13. Sajandil kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles) MOTETT Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääles järgmiselt: *Ülemine hääl: prantsuskeelne ilmalik armastuslaul *Keskmine hääl: ladinakeelne vaimulik laul *Alumine hääl: ,,laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, sest: *Neid peeti liiga keerulisteks *Nad ei kandnud enam liturgilist teksti
Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa
viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor
märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay -Josquin Desprez Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis!
kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Inimestele õpetati heal tasemel muusikat noodikirja lugemist ja laulmist. Perekonnad hakkasid kodus laulma madrigale. Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga, millel on vaba värsivorm ja viimases paaris värisireas on puänt. Lihtsustatuna on see lühike luulevormiline novell. Ta on neljahäälne ja lihtsa polüfooniaga. Ilmselt madrigalide laulmine algaski sellest, kui hakati inimest väärtustama, sest tema laulu sisu on armastusest.
impossible dream", mida on läbi aastate esitanud väga paljud tuntud esitajad, nagu näiteks: Elvis Presley, Cher, Frank Sinatra ning ka Georg Ots. Tegemist on lauluga, mida esitab Don Quijote Aldonzale kõrtsi tagaaias, kui Aldonza on temaga kohtuma tulnud ja Don Quijote üritab talle selgeks teha, et tema ja Aldonza on kokku loodud, hoolimata kõigist erinevustest. Peale selle laulu meeldisid mulle ka ,,Dulcinea" ja ,,Mina, Don Ouijote". ,,Dulcinea" oli nagu kõige tavalisem armastuslaul, üpris aeglane, meelitav. Lauluga üritas Don Quijote öelda Aldonzale, et tema ongi Dulcinea, Don Quijote unistuste ideaal, hoolimata sellest, et Aldonza seda ise ei arva. ,,Mina, Don Quijote" oli aga tempokas, ning kaasakiskuv, loo algus oli aeglasem, kuid mida edasi, seda kiiremaks läks. Kogu loo vältel oli väga hästi aru saada sisust, ning see oli ka üks põhjustest, miks see lugu mulle meeldis.
Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese See oli ilmaliku, inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd. Inimene on kõige alus Renessanss sai alguse Itaaliast Tuleb Madalamaadest Ilmalik muusika – ei ole otseselt kirikuga seotud Mõisted: Polüfoonia -mitmehäälsus.Võrdsed hääled ja võrdõiguslikud viisid ühes teoses Motett- mitmehäälne, valdavalt ilmalik, vahel kaks häält üksteist kajana jäljendamas Madrigal- armastuslaul Koraal-vaimulik koguduse laul Barokk: mõiste, tunnused 17-18. sajand-ehk siis osa uusajast Suured, võimsad impeeriumid-Vene, Prantsuse, Suurbritannia. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus Muusika Dramaatiline Motoorne-marsi ja tantsu meloodiad Mõisted: Concerto grosso- Tõlge suur kontsert Väike rühm soolot mängivaid pille võistles, Orkestriga
*looming on Madalmaade kõikide koolkondade kokkuvõtte kompositsiooni põhimõtetest. Gabrielid (williaerti õpilased) *renessansi kapelli arendajad *võtsid kasutusele dünaamilised skaalad Ilmalik laul ja seltskondlik muusika *kõiki hääli võidi laulda *kõiki hääli võidi mängida, pillikoosseis vabalt valitav *hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel *kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasi pillidel dubleerides Populaarseks sai Pr. šansoon(armastuslaul) jagunes 1)sentimentaalsed 2)lõbusad,kiired Clement Janequin – kuulsaim šansoonimeister.
*11. saj araabia kultuuri mjul kujunes Luna-Prantsusmaal rtlilaul *12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud: *lihtrahva seast *esinesid rahvapidustustel, laatadel *tnu neile on meie ajani silinud rtlilaulud Spielmann rndlaulik Saksamaal Bard rndlaulik Inglismaal onglr rndlaulik Prantsusmaal Skald rndlaulik Skandinaavias PILLID KESKAJAL *orel(al 9.-10.saj)
Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika, dialektika, muusika, astronoomia, retoorika). Muusikas eristati 3 kategooriat: · Universumi muusika- käsitleb taevakehade liikumis ja aastaaegade vaheldumist
Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3
ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr *teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul *hakati kutsuma musica reservata tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja *15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile) loobus neumadest iga noot tähistab ühte konkreetset heli iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse Muusikateooria keskajal arutleti muusika sügavama olemuse üle seostati teadusega ja teoloogiaga
· paar aastat hiljem lõi oma ajakirja, kus propageeris noori muusikuid · 1850. aastal võitis konkursi ja ta kinnitati Düsselforgi orkestri peadirigendiks · elulõpus läks segi, üritas ka enesetappu teha, mis ebaõnnestus, ning seetõttu pidi 2 viimast eluaastat vaimuhaiglas veetma · teoseid hakati alles pärast surma hindama · teosed on elurõõmsad, väga palju laule ja klaveriteoseid, kirjutas palju laulukogumikke tuntuimad teosed: armastuslaul -"Poeedi armastus", "Pühendus", "Ma ei ole kurb", "See oli kaunil maikuul", "2 Grenaderi" , kuulsaim klaverikogumik-"Karneval" ja selle kogumiku kuulsaim lugu on "Florestan", kuulsaim klaveripala-"Unelmaad",, mis on leinamarss *Ferenc Liszt(1811-1886)ungari päritoli muusik-helilooja · helilooja pianist · muusikalise hariduse omandas ta Pariisi konservatooriumis · 1819. aastal oli Liszti esimene kontsert, 1824. aastal oli esimene Liszti avalik kontsert
Dagö kontserdiheli hakkas keerama helirezissöör Lauri Lepik. Juulis toimus Dagö neljas tuur koos Chalice'i ja Lenna Kuurmaaga , lisa esinejaks oli Kristiina Piperal. 2008.aasta novembris oli kolm kontserti 10nda sünnipäeva, vaheaja ning loomulikult oma sõprade auks! 3. Looming ja albumid Dagö'l on viis albumit ning 2011. aastal antakse välja ka bändi kuues album. Esimene album ,,Dagö" ilmus 2000. aastal ja sisaldab 14 lugu, ,,Sveits", ,,Armastuslaul", ,,24.02.00", ,,Moedem", ,,Hei tuul", ,,Härra Sannikov", ,,Kuula kuula", ,,Mõnikord ei vea", ,,Mööda", ,,Hallid päevad", ,,Tuuletallajad", ,,Cindy", ,,Aeg on maas" ja ,,Väikene mees". Dagö teine album on ,,Toiduklubi", mis ilmus 2002. aastal ja milles on 11 lugu, ,,Presentatsioon", ,,Toiduklubi", ,,Päris taga lõpus", ,,Üks hetk päevast jäi puudu", ,,Jää", ,,Kalamaja moonid", ,,Hobiaedniku laul", ,,Tartu tenniseklubi",
(10saj) · esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj) -Leoninus -Perotinus · motett- 13saj kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles. MOTETT: Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · ülemine hääl; prantsuskeelne ilmalik armastuslaul; · keskmine hääl; ladinakeele vaimulik laul; · alumine hääl: "laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13saj lõpul keelati motetid kirikus sest: · neid peeti liiga keerulisteks · nad ei kandnud enam liturgilist teksti Dissonants "ebakõla"; kooskõla, mis mõjub pingestatult Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat:
Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul) Itaalia ilmalikud lauluvormid 16 saj: Frottola rahvalik rütmikas tantsulaul. Esitati õukondades, korduv refrääni osa. Villanella-rahvalik mitmehäälne laul, suur moelaul 16 saj II pool, esitati õukondades. Balletto-populaarne tantsulaul, tavaliselt salmide vahel imelikud silbid(refräänis) Madrigal 14 saj tekkinud m itmehäälne ilmalik lauluvorm.(karjuselaul). Tunnused - tõsine armastuslaul it.keeles; tihti filosoofilise, erootilise algtekstiga; esitatakse õukonnas, haritlaste hulgas, mitte kontserdil; 5-6 häälsed, keerulised, helimaaling. Vaimulik madrigal= motett. Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16 saj: Hans Sachs kuulsaim meistersinger.(nürnberg) Richard wagner ooper ,,nürnbergi meisterlauljad"-käsitleti meistersingerite teemat. Inglise ilmalik laul: Ayr aaria-soololaul, saadeti lauto saatel. Instrumentaalmuusika 16. Saj:
; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga III hääl trimplum meeleline armastuslaul Kuna motett muutus liiga keerukaks ja kuulajad ei saanud enam sisust aru, ei kandnud see enam liturgilise laulu põhiülesannet vaimuliku teksti laulmist. Seetõttu keelustati motett kirikulauluna 13.sajandil. Muusikateooria keskajal Keskaegses koolisüsteemis oli muusikaõpetus 7 vaba kunsti seas kõrgeim ja suurima ülistusastmega teadus. Muusikat seostati suuresti matemaatika ja muude täppisteadustega. Muusika kolm kategooriat:
Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled liiguvad paraleelselt) ja vabaorgaanum, kus hääled liiguvad vabalt. On ka veel melismaatiline orgaanum, kaunistatud põhihääl varjus. Silmapaistvaim koolkond- Notre dame'i koolkond, nimetus tuleneb notre dame'i katedraali ja ülikooli nimest Heliloojad: Leoninus-2häälsed organumid Perotinus - 3-4häälsed organumid Motett-mitmehäälne, tekstiline I hääl-pr keelne ilmalik armastuslaul II hääl-lad keelne vaimulik laul IIIhääl-lad keelne gregoriuse laul, vähe teksti, Kirik keelas motetti tema keerukuse pärast Muusikateooria KESKAJAL Muusika oli kõrgeim teadus, oli 2 õppeainete tsüklit Muusikat seostati loodusteadusega 3 muusika kategooriat: MUSICA MUNDANA kogu universumi muusika, kõiksuse harmoonia MUSICA HUMANA inimmuusika, inimese harmoonia MUSICA INSTRUEMENTALIS kõlav muusika, inimhääl ja pillid
· sarnaneb ilmaliku tantsulauluga burdooni) · alleluia. Pascha nostrum · ,,Viderunit omnes" · melismaatlised organumid Organumi arengus jääb Gregooriuse koraal tahaplaanile ja lõpuks kaob. Lauldi koos pillisaatega. 13.saj. Motett mitmehäälne ja keelne mitmehäälsuse vorm (kiriklik) max 3 häältearvu I prantsuskeeles armastuslaul II ladina keeles vaimulik laul III ladina keeles tenor Gregooriuse koraal Keeruline muusikazanr, visati kiiresti kirikust välja 13.saj, 15.saj tuli tagasi. Zanr kujutab endast muusika reservata (õpetlastele mõeldud muusika) Gooti ajastul pandi alus ka uuele solmisatsioonsüsteemile või ka uuele notatsioonsüsteemile, kus iga noodimärk tähistab üht heli ja iga noot-paus, saab kindla tähenduse. Pani aluse Kölni Franco (muusikateoreetik). Kaasaegne muusikasüsteem.
ja voorimees viis pidumaja ette ma mäletan ta vaarus uksest sisse ja viskas kondid minu jalge ette nad naelutasid siis mu vastu seina ja minu pihta täpsust visati sa tundsid ehtsat ajaleheleina kui igast kõrist surma kisati Armastuslaul kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii ei saagi viia vana jalutut siis armas jumal mõni päev tee nii et väsind õnne tunneks valutut ei mingit kahtlust mingit salaviha mis mingituna lahkusena näib et ma ei tunneks siis et see on liha mis sinu teele tolmu sisse käib
kuna Evit huvitasid rohkem Valgre sõbrad. Raimond Valgre suri, alkoholist ja vale-sõpradest ümbritsetuna, 31.detsembril 1949 aastal. Loomingu iseloomustus · Palju Valgre laule on esitanud Liisi Koikson, kellele minu arust väga sobib see stiil. Samuti on laulnud temaga koos Mart Sander laulu ,,Veel viivuks jää" , mis mulle väga meeldib. Laulu kuulates oleks ma nagu otsekui selles ajastus, millal laul loodi. Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul. · Liisi Koikson on laulnud veel laulu ,,See keda armastasin kuulub teisele". Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt. · ,,Peagi saabun tagasi su juurde" Tiit Borni esituses on tempokam laul. Teemaks on endiselt armastus. Esitus mulle nii palju ei meeldinud, kui eelnenud lauludel, mulle see
Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) . Algas Firenzes 15.saj. Villanella- matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala. Oli 16. Sajandi II poolel populaarne. Oli algselt 3-häälne
toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul villanella Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul põhineb värsstekstil on rahvalauluelemente igas salmis korduv viis tal oli muusikaline nõuandja Hussler, kellega koos lõi koraale Böömi vennad mitmehäälne koorikultuur
Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid. Elizabeth I kõrgaeg. Inglise madrigal on rahvuslikum. Tuntuim Autor Thomas Morley. Aaria( ayr)- uus zanr, lauto saatega soololaul ( 16 saj jõudis inglismaale)
Kuulsaim esindaja Clément Janequin ,,Lindude laul", ,,Naiste loba" Itaalia ilmalikud lauluvormid: o Frottola 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles o Villanella 3-häälne, rõhutatult algelise kõlaga. o Balletto villanella alaliik, ülipopulaarne tantsulaul. Iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. o Madrigal tõsisesisuline armastuslaul filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga. Lauldi haritlaste, õukonna, akadeemia, sõpruskondade hulgas (musica reservata). Keeruline polüfoonia (5-6 häält). Monteverdi. Kadrigal kasvas üle...: Kammerkantaadiks Barokkaariaks Madrigalikomöödiaks Saksamaa: o Ühehäälsus püsis tänu meistersingeritele ning nende pärast tekkisid ka tsunftid. Inglismaa:
kirjanduses kasutatud ladinakeelset sõna veritas (eesti k. tõde) tuletatud terminit ,,veristlik". Et väljend realistlik sürrealism" on kohmakas, ongi enam levinud termin ,,veristlik kunst". Esemed ja eriti nende vahelised suhted olid moonutatud, illusionistlikult oli maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. 5 Sürrealism Giorgio de Chirico Veristliku sürrealismi eestkujuks oli juba Giorgio de Chirico. Armastuslaul (ing.k. Love Song) on üks tema kuulsamaid teoseid ja varajane näide sürrealismist, kuigi ta tegi seda ligi 10 aastat verem , kui Breton sürrealismi ,,leiutas". Salvador Dali Salvador Dali oli sürrealismi kuulsaim esindaja, tema looming on baroklikult ülespuhutud ja eksalteerinud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali mõistusevastastesse seostesse. Ta on
· Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga) · Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule. Luulezanrid 1. alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt) 2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5. kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus) 6. Rüütliromaan (mille teemaks on armastus) 7. sirventeees (sõttaminekulaul) 8. romanss (kaebelaul, mida esitas noor neiu, kelle noormees oli läinud sõtta või merele) · Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73 · Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune
· 16. saj muusika levik tänu humanistliku hariduse levikule, see sisaldas muusika · 15-16. saj nooditrüki leiutamine 4 · Esitamiskoosseisud: - kõiki hääli lauldi - kõiki hääli mängiti (pillikoosseis vabalt valitav) - hääled jagati vabalt mängijate ja lauljate vahel - kõiki hääli lauldi, neid pillidel dubleerides · Sansoon prantsuse buduaarimiljööline armastuslaul. Valdavalt neljahäälne, olid nii meloodilised ja sentimentaalsed kui kiiretempolised ja lõbusad. Hiljem kaotas polüfoonilisuse. · Clement Janequin üks kuulsamaid sansooniheliloojaid, kasutas helimaali tehnikat. Iseloomulikud programm-sansoonid (pealkiri annab aimu teose sisust). Nt ,,Lindude laul", ,,Sõda", ,,Jaht", ,,Naiste loba" jne. Itaalia lauluvormid 16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal.
ladina-, vana prantsuse ja vana saksakeelsed käsikirjad ,,Carmina burana". C.Orffi huvitasid ja võlusid ainult ,,Carmina burana" sõnad ja ta soovis neile luua muusika. 1937.a. toimus ,,Carmina burana" esiettekanne. Nendes lauludes oleme me mõnikord üleval, siis all. See on Fortuuna, see on saatus. Esimene laul: ,,Oh õnn, Sa muudad ennst nagu kuud". C.Orffi moodus oli kombineerida vahelduvat taktimõõtu see oni nagu ratas mis pöörleb (saatuseratas). Teine teema ,,Armastuslaul" on täielikuks kontrastiks eelmisele. ,,Carmina burana" tõi C.Orffile maailmakuulsuse. KUULA CARMINA BURANA'T! Vahepeal olid nn. ,,vaikuse aastad", tingituna ka poliitilisest olukorrast Saksamaal. ,,Schulwerk" ärkas uuesti 15.09.1948 raadiosaatena, mis muutus väga populaarseks ja nõutavaks. Kõik palad, mida Te leiate ,,Schulwerk'is" ei ole sümfoonia, see on lihtsalt soovitus, et seda oma vahenditega ellu viia ja kombineerida. Lapsel peab olema nendes
2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidin.. 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikas pärinevad Notre- Dame´i koolkonnast Prantsusmaal (12+13 saj) Leonius ja Perontius Motett 13 sajandil kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled · Ülemine hääl prantsusekeelne ilmalik armastuslaul · Keskmine hääl ladinakeelne vaimulik laul · Alumine hääl ,,laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregoriuse laul 13 saj keelati monetid kirikus sest · Neid peeti liiga keeruliseks · Nad ei kandnud enam liturgilist teksti 10. Keskaegne ilmalik laul VAATA TÖÖLEHTE!!!!! Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut
elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. · Ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia Ballata it muusika ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. Madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja
Ülemised hääled liiguvad rütmikalt, gregooriuse koraal on aeglane ja sarnaneb kordamisega (pikad vahehelid). motett hakati kirjutama 13. sajandil Pratsusmaal. Mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia, aga see ei pea tingimata olema gregooriuse koraal. Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed. 9. Iseloomusta gooti motetti. I hääl prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul. II hääl tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul. III hääl tenor, ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil. 10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetizanrisse. 13. sajandi lõpul keelati motetizanr kirkutes, sest see oli keerukas ja tekst muutus arusaamatuks, mis ei täitnud enam zanri põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist. Motettist sai kuni 15. sajandini vaimulike ja haritlaste seltskonnalaul. Seejärel jõudis see kirikutesse tagasi.
· Autorid: Marie de France, Bernart de Vantador, Bertrand be Born, Tannhäuser · Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme · Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses Alba hommikune äratuslaul Serenaad õhtulaul, rüütli laul daami akna all Sirventees taplusülistus, sõttaminekulaul Kantsoon lembelaul, armastuslaul Romanss kaebelaul Ballaad tantsulaul Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj
kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. 13. sajandi teisel poolel hakati aga ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset, enamasti ilmalikku luulet. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on kolm häält. Alumises, tenoris, on teksti väga vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil. Teises hääles (Id k dupluin - teine) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas ftriplinn -- kolmas) prantsuskeelne ilmalik tekst. Triplitin'i tekst on sageli meeleline armastuslaul. 10 * Nimetus 'motett' tuleb prantsuskeelsest sõnast mot - sõna.. Ka rüütlipoeesia armastuslauludes segunevad sageli ilmalik ja vaimulik armastus ning südamedaami meeleline ülistamine sulab kokku religioosse austusega Jumalaema vastu. Nii vöiks seda vastandite põimumist pidada gooti ajastule väga iseloomulikuks püüdeks näha kõiges üht lahutamatut tervikut. 13. sajandi lõpul keelati siiski ajapikku motetizanr kirikus
oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt
,,Ma ei taha neid orkestreerituna", on ta öelnud , ,,need kaotavad siis oma isiksuse . Ühte üksikut ideed ei saa väljendada suure orkestriga." Enamus Sibeliuse laule jäidki ilma ,,täidetud " kõlapildist, mille suunas ta üldiselt oma teostes püüdles. Sellegi poolest on iga laul Sibeliuse poolt ,,tempeldatud" meeldejäävuse ja loodulikkusega. 4. ,, DEMANTEN På MARSSNÖN" (,, TEEMANT MÄRTSILUMEL ") Sibeliuse laul "Teemant märtsilumel" on loodus- ja armastuslaul, mis vastandab ja kõrvutab kahte äärmuslikku kujundit : väikest pärlit külmal märtsilumel ja säravat päikest kättesaamutus kõrguses- arglikku armastajat ja ihaldatud armastust(armastatut). 19 Laul valmis 1899. aastal ja kuulub tsüklisse "Kuus laulu klaveri saatel op. 36". Samal aastal tegi Sibelius sellest ja ka tsükli kolmandast laulust "Bollspelet vid Trianon" orkestriversiooni.
Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). 3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid: Madrigal - kirjalik väike idülliline v naljatlev luuletus; muusikas mitmehäälne armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on
1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simonides-epigramm, Aisopos-valm Horatius-epistel, satiir; Vergilius poeem Lektüür "Kuningas Oidipus"/nimed tahvlil, vali ja täpsusta sisu pôhjal antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa)
annaabi.ee 
