TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma. · Juudit leebub ja laseb oma ümmardajal Siimeoni ja tema poja tahatuppa varjule saata
Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu, ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning laskub lausa põlvili armu paluma. Juudit tõstab vanamehe ja poisi jalule tagasi. Juuditi arvates on rahvas Jehoova unustanud, Siimeon arvab aga vastupidist. (Susanna välisuksest.) Teatab, et vanemad ja rabi on juba peaaegu kohal. Juudit palub Susannal Siimeoni ning poisi tahatuppa viia ning neile veidi söögipoolist ning vett leida. Siimeon tänab Juuditit härdalt.
rahvale head uudist. Selline tegu võis talle psühholoogiliselt väga kurnav olla. Seega lisas see Juuditile väga palju masendust, kuid samas teistpidi vaadates oleks pidanud ta ehk olema ka õnnelik, kuna päästis Iisraeli rahva. Juuditi masendus on lausa nii suur , et ta muutub elu suhtes ükskõikses. Ta tahab tunnistada rahvale kõik oma süüd ülesse ning soovib, et teda kividega loobitaks. Osias aga asub Juuditit kaitsma. Juudit tahab ikkagi, et teda karistatakse ning lõpuks Siimeon räägib rahvale tema loo ning annab rahvale valiku kuidas tema üle kohut mõista, kas käsuandmist mööda või nagu käsib halastus. Kabrias väidab, et Juudit väärib surmanuhtlust ning rahvas pooldab teda. Juudit seotakse kinni. Osias sooritab selle peale enesetapu. Seejärel Juudit aga vabastatakse vastu ta enda tahtmist, kuna Juuditi surm olevat Osiase eluga lunastatud. Juudit tunneb nüüd veel enam masendust, kuna kõik lähedased on ta ümber surnud.
Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana toeks ja kuulas teda alati, kui Juuditil oli mingisugune mure. Õiglane Kui ta oli lasknud oma mehe Manasse? Ära tappa, läks ta kohe Siimeonile? Sellest rääkima ja ütles vanamehele et ta tahtis, et temaga tehakse käsuseadmist mööda, Siimeon keelas. Kui Juudit tappis Olovernese ja saabus oma rahva juurde tagasi, tahtis ta surra. Juudit tunnistas üles, et ta lasi tappa oma mehe Manase? . Kuid Osias ei lubanud Juuditil surra, sest Osias armastas teda. Osias tappis end, kui Juuditil olid käed kinni seotud ja rahvas teda väravate poole vedas. Kurb Ta oli kurb, sest ta ei saanud olla koos Olovernesega. Ta ei saanud temaga lapsi. Enne Olovernese tapmist suudles ta meest ja see oli ka ainuke suudlus Olovernesega. Enesekindel
Joosep hakkas vilja koguma. Siis tulid seitse nälja aastat ja kõik inimesed käisid Joosepi juurest vilja ostmas. Jaakob saatis ka oma pojad vilja ostma. Nad jätsid Benjamini koju ja läksid. Joosep tundis oma vennad kohe ära, kuid ei andnud ennast neile tunda. Ta süüdistas neid maakuulamises. Vennad eitasid seda, tõestuseks nõudis Joosep, et nad järgmine kord ka Benjamini kaasa võtaksid. Joosep andis neile vilja ja kogu nende raha tagasi ja saatis nad tagasi Kaananimaale. Siimeon pidi sinna jääma. Kui neil vili otsa sai, läksid nad tagasi Egiptusesse ja võtsid seekord ka Benjamini kaasa. Joosep kutsus nad kõik peole. Hommikul, kui vennad lahkuma hakkasid, käskis Joosep Benjamini kotti hõbekarika. Ta saatis neile sõjaväe järgi ja lasi nad tagasi tuua. Ta tahtis Benjamini enda juurde jätta, kuid Juuda ei lubanud, sest pidi tema eest vastutama. Lõpuks ütles Joosep vendadele, kes ta on. Vaarao lasi
rahva janusse suremisest. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit see-eest on kaotanud tahte edasi elada – tema õnnetus päästis linna. Juudit oli varasemalt olnud abielus Manassega, kellega koos Juudit aga õnne ei tundnud, kuna mees oli sigimatu. Nüüd tunnistab naine üles, et on süüdi ka oma mehe tapmises. Ta tahab, et linnarahvas teda vihkaks ja kividega surnuks loobiks. Lõpuks Juudit siiski surmanuhtlust ei saa ning Siimeon viib ta koos endaga oma koju. Juuditi plaan ja tahe oli päästa oma rahvas näljast ja janust ning seda ta ka tegi. Kahjuks kaasnes sellega oma armastatuima mehe tapmine. Juudit otsis pääsu oma süü tunnistamises ja surmas, kuna tema süda oli kildudeks purunenud ning ta oli kaotanud oma enda jumala. Juuditit ei mõistetud hukka, kuna ta oli oma rahva päästnud ning ühe võimsa mehe hing oli päästnud sadade Petuulia naiste ja laste omad
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks.
teisi kombeid püüdsid täita. Et aga kiriklikud paastuajad olid enesestmõistetavad, püüdsid askeedid paastukultuuri süvendad erinevate kommetega. Söödi näiteks ülepäeviti või iga kolme päeva tagant. Askeetide toit oli taimetoit. Vagadust ja pühendumist näitasid mõned askeedid asudes elama kivisammaste otsa. Need sambapühakud esindasid imetletud ja lugupeetud askeetide rühma. Kõige tuntum neist oli Siimeon Sambapühak, kes esimesena samba oma eluasemeks valis ja oma elu viimased 30 aastat selle otsas veetis. Kogu munkluse sisu seisnebki ju selles, et ühiskonnast ja inimestest hoiduda. Üheks suurimaks paheks oli askeetide jaoks uhkus. Askeetide ideoloogia järgi, pidi tõeline askeet kehastama alandlikkust. Palvest püüdsid askeedid saada jõudu vastupidavuseks. Suur osa askeetide ajast kulus kanooniliste raamatute lugemisele. Askeetide
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Juudit läheb vastaste laagrisse. Juudit võtaks Olovernese, aga mees põlgab ta ära. Juudit ässitab Nimetut, kuid too tapab end. Meeleheitest tapab Juudit Olovernese, lõikab pea maha ja läheb tagasi Petuuliasse. Seal tunnistab üles oma mehe Manasse tapmise, ei nõustu Osiase ettepanekuga tema naiseks saada. Osais tapab end, et Juuditit päästa. Sõnum: Kus lõppeb kangelaslikkus ja algab kuritegelikkus? Üksteisest möödarääkimine. Tsitaat: Siimeon: ,,/.../ Paneb torm pahaks, kui teda sõimatakse, või muudab voolav vesi käiku, kui teda pilgatakse? Jätab rohi tärkamise needmise pärast või vaikib laulev linnuke meie naeru pärast? /.../" Pilet 13: ,,Tõde ja õigus", romaani osade tutvustus ja loetud osa(de) lähivaatlus ,,Tõde ja õigus" on viieköiteline epopöa. I 1926, II 1929, III 1931, IV 1932, V 1933. Tegu on pereromaaniga ühe pere lugu. Tehtud palju dramatiseeringuid. I ja II on küllaltki autobiograafilised
Joosep hakkas vilja koguma. Siis tulid seitse nälja aastat ja kõik inimesed käisid Joosepi juurest vilja ostmas. Jaakob saatis ka oma pojad vilja ostma. Nad jätsid Benjamini koju ja läksid. Joosep tundis oma vennad kohe ära, kuid ei andnud ennast neile tunda. Ta süüdistas neid maakuulamises. Vennad eitasid seda, tõestuseks nõudis Joosep, et nad järgmine kord ka Benjamini kaasa võtaksid. Joosep andis neile vilja ja kogu nende raha tagasi ja saatis nad tagasi Kaananimaale. Siimeon pidi sinna jääma. Kui neil vili otsa sai, läksid nad tagasi Egiptusesse ja võtsid seekord ka Benjamini kaasa. Joosep kutsus nad kõik peole. Hommikul, kui vennad lahkuma hakkasid, käskis Joosep Benjamini kotti hõbekarika. Ta saatis neile sõjaväe järgi ja lasi nad tagasi tuua. Ta tahtis Benjamini enda juurde jätta, kuid Juuda ei lubanud, sest pidi tema eest vastutama. Lõpuks ütles Joosep vendadele, kes ta on. Vaarao lasi
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
Seem Haam Jaafet juudi ja araabia rahvaste esiisa aafriklaste esiisa pôhjamaa rahvaste esiisa 9 pôlve vahel Aabram (Seemi järeltulija) Aabram+Haagar +Saara poeg Iisak +Rebeka poeg Ismail neil oli kaks poega Eesav ja Jaakob Jaakobil oli kaks naist: Raahel ja Lea Raaheliga oli Joosep ja Leaga oli Ruuben, Benjamin Siimeon, Leevi, Juuda jne. kokku seitse Leevi järeltulija kolm pôlve hiljem oli Mooses; Juuda järeltulija 11 pôlve hiljem oli Taavet, tema oli esiisa Saalomonile, kelle üks järeltulijatest mitu pôlve hiljem oli neitsi Maarja
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
