Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks. Autori mõtted olid väga originaalsed. Ma pole varem kuulnud ühiskonnast, kus on hobused, kes on targemad kui inimesed. Ka koha- ja liiginimed on autori fantaasia viljad, kirjanduses pole ma varem kohanud nimesid nagu Laputamaa või Hiihnhmid. Samas ei olnud see raamat perfektne. Tuli ette liiga detailset asjade kirjeldamist. Sellised kirjeldused mulle eriti ei meeldi. Ma arvan, et seda on igav lugeda, ja on võimalik palju lihtsamalt ja lühemalt kordi huvitavam pilt mingist kohast edasi anda. Veidi häirisid ka korduvad süzeekäigud. Minu arust on natuke imelik see, et üks mees sattub oma elus nelja sellisesse kohta, kus teised varem käinud ei ole, ning ta sattub nendele saartele põhimõtteliselt ühte moodi
· Peateos on `'Gulliveri reisid'' allegooriline- sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades ja allegooria on mõeldud tolle aja Inglismaa kohta + tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik
môista ja nimetab neid inimeste omadusi ravimatuteks haigusteks. Kui Gulliver pakub hiiglastele raha, ei taheta seda vastu vôtta, sest raha on üldiselt pôlu all. Gulliver, soovides kuningale meelepärane olla, soovitab kuningal oma vôimu kindlustamiseks püssirohtu kasutada. Talle vastatakse, et sôda vôib pôhjustada üksnes omandiiha, kuid hiiglased on sellest pahest vabad. Kuningas ütleb, et sôda vôib valla päästa vaid ôel geenius, inimsoo vaenlane. Laputamaa Laputamaa asub lendaval saarel st. tal puudub side maaga, on ebamaine, ebaelulune. Laputamaa on teadlste maa, kus tegeldakse niisuguse teadusega, millest ei ole kasu, näiteks projekteeritakse maju, mille ehitamist tleb alustada katusest st. "ôhkuehitamist", päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid)
annaabi.ee 
