Tänu sellele pääses ta tutvuma antiikskulptuuride koguga linnavalitseja Lorenzo de' Medici aias San Marco kloostri lähedal. Aia ülevaatajaks oli Bertoldo di Giovanni, kuulsa skulptori Donatello(1386-1466) kunagine abiline, kes juhendas noori kunstnikke raidkunsti tehnilistes küsimustes. See seltskond andis tõuke Michelangelo vaimsele arengule ja seal sündisid ta esimesed skulptuurid: ,,Madonna trepil" ja ,,Kentauride lahing" Madonna trepil (u 1489-92) Kentauride lahing (u 1492) 1494 lahkus Michelangelo kodulinnast Firenzest peale Lorenzo de' Medici surma põgenenud rahutuste tõttu. Ta põgenes Bologna-nimelisse linna, kus sõbrunes aadlisoost Gianfrancesco Aldovraniga, kes talle ka peavarju pakkus. Seal sai ta oma esimese avaliku tellimuse.Tema ülesandeks oli raiuda dekoratiivskulptuurid Dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicuse hauale. Nii valmisidki ,,Ingel küünlajalaga" ja ,,Püha Petronius"
.. 64 Ideaalne trepi kõrgus on 15-16 cm, lubatud aga 14 ... 18 cm ja kedli korrusel 20 cm. Laius 25 ... 30 cm . Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire. Trepi käsipuu kõrgus on astmest 1,0m. Materjal : · Betoon, raudbetoon trepp · Kivi trepid · Metall trepid · Puittrepid · Klaas trepid Välistrepid Ehitatakse niiskuskindlast materjalist. ( betoon, raud, kivi )Katte materjal ei tohi olla libe ja vunament ehitatakse eraldi põhi hoone trepist. Tuletõrje trepid Ehitatakse metallist ja hoone piirdest väljapoole.
Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. MAIADE MÄLESTISED Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad
Kukkumine aknast Surm Üliõpilane, Trellid, mitte Maja omanik Siis kui koristaja, täielikult võimalik 1. 9 külaline avatavad aknad Komistamine trepil Surm, Üliõpilane, Valgustus, Maja omanik, Võimalikult vigastused koristaja, hoiatavad valvur kiiresti 2. külaline 6 sildid, käsipuu lisamine
Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) "Germanicuse surm" 1627 Ma...
Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest. Kui kell lõi üks, oli kogu kummitus jälle kadunud. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas - enne üleni võlgades - veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel õelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Selle maja fassaadil kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga on sein. Väljastpoolt paistab, nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud maalida kinnimüüritud akna ette kardina.
Müra Töökaaslaste kõne, Vaheaegadel viibida raadio hääled, väljast (2) tööruumist väljas kostev müra, arvutite teistsuguses sumin võib mõjutada keskkonnas. keskendumist. Müra on tervisele kahjulik kuna koormab kuulmiselun- deid ja aju. Kukkumisoht Kukkumine on võima- Trepil liikudes lik inimliku eksimuse (1) kasutada toeks korral. Põrandad on käsipuud, liikumisel kaetud libisemiskindla olla ettevaatlik ja vaibaga, trepil on tähelepanelik. karestatud kate ja ühel pool käsipuu. Võimalik kukkumisoht trepil ja vale liikumiskiirus Keemilised ohutegurid
distsipliini järele, mis talle ta kodu meenutavad, kuigi tegelikult on ta kodutu. Ta käib tihti väljas joomas. Ta külastab ka teatreid, kuid ei kannata välja ei sümfooniaid ega näitemänge. Ta on üksik, kuigi tema isiksus tõmbab nii mõnegi tema ligi. Enda analüüsimiseks, ,,haiguse" vastu ravimi leidmiseks ning piinamiseks väljendab ta end kirjutamisega. Talle meeldib lugeda ning vaadelda ( nt araukuaaria, mille puhtust ta trepil jälgis). Ta suhtleb väheste inimestega ning isegi nemad ei saa tema olemisele päris pihta. Teose erinevad tegelased on justkui Halleri vastandiks: Herminelt õpib ta asju, mida pole varem teinud ning naiselikku hellust, Pablo, kes on vastandina Hallerile hea väljanägemisega, aitab tal maagilises teatris kogeda uskumatuid elamusi. Maria abiga taasavastab ta füüsilised naudingud. Haller põlgab kaasaega, ta ei pea kaua vastu ei kinodes ega teatrites, ta ei kannata kaua lugeda
Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal
sõjavangi. Elulugu • Pärast sõda töötas Kurt Vonnegut mitmesugustes ametites, muuhulgas ajakirjanikuna ja ühes esimestest Saabi müügiesindustest USA-s. • 1945. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga ja peale kolme oma lapse lapsendasid nad noorelt surnud õe ja õemehe kolm last. • Alates 1950. aastast oli Vonnegut vabakutseline kirjanik, loomingu kõrgaeg oli 1960.-1970. aastatel. • Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistustesse. Looming • Tema loomingu algusperioodi moodustasid ulmejutud, mida ta kirjutas sissetuleku eesmärgil. • Esimesed Vonneguti romaanid olid samuti ulmeromaanid. “Pianoola” (1952) ja “Titaani sireenid” (1959) • Hilisemad romaanid käsitlesid rohkem tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid
RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA KOOLILE Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e ...
(firma nimi) õmblusosakonna töökeskkonna riskianalüüs Objekti nimetus: .................... töökeskkond Objekti aadress:Lääne- Virumaa, Sõmeru, Lao 2 Koostamise kuupäev:26.11.2010 Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepiservad liiga teravad ja Koridorid, trepil III kukkumisoht puuduvad käsitoed Töökohas, liikumistsoonis II 2) põrandakattel on tükke ära ja III servad on üles 3) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, selle nurgad ja servad, Liikumistsoonis; II sissetulevate kaupade paigutus keset tuba ja konteinerid
Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning sulane külmetas trepil, Maali ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kusta aga hakkas uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kusta veel seal oli. Maali ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud, kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis kas ta tõesti sinna läheb. Maali heitis talle pidevalt ette, et teab mida sulane tegelikult tahab.
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et perekonnas oli kunstiharrastus traditsiooniks (Henri vanaisa, isa ja onu olid head joonistajad).Ema kiitis Henri püüdlused kunsti vallas heaks ning püüdis igati nooruki võimeid arendada. Kõik laabunuks hästi, olnuks poisi tervis veidi tugevam. Henri murdis parketil libastudes jalaluu, mis...
suvalisi väärtusi, vaid ainult teatud kindlaid väärtusi. Need väärtused saavad üksteisest erineda vaid kindlate suuruste – nn kvantide kaupa. Üheks selliseks suuruseks on energia. Tuleb välja, et aatomitel saab olla ainult teatud kindla väärtusega energiaid. Energia kvantolemus võib ilmneda ka makromaailmas. On selliseid olukordi, kus kehal saavad olla ainult kindlad energia väärtused. Näiteks trepil seisval inimesel on kas ühele või teisele astmele vastav potentsiaalne energia. Kahe astme vahepealset asendit ja vastavat energiat ei õnnestu saavutada. Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega. Mida suuremad on elektronide energiad tuuma suhtes, seda suurem on ka aatomi energia. Elektroni energia aga on seda suurem, mida suurem on elektroni tõenäolisim kaugus tuumast.
kaugustesse. Oli taas vaikus. Vaikse meloodiana kostus tuulekellade summutatud helinat, mis rippusid pea iga külamajakese ukse kohal. Tuul oli jäänud nõnda vaikseks, et kaunid tuulekella kõlad hakkasid tasakesi vaibuma. Siis astus ühest väikse ovaalse aknaga uksest välja vanem meesterahvas, kes oli tulnud trepimademele suitsu tegema. Mees soigutas omi mõtteid peas. ,,Ma istusin nõnda väljas trepil, kui mu naine veel elas. Polnud suitsetamis, polnud kurbust, polnud üksildust. Me istusime siin kiiktoolis kahekesi, tema käsi minu käes, sõrmes oli tal alati erakordselt ilus nartsissikujuline sõrmus, mida peetakse õnneliku abielu sümboliks. Mu pilk oli alatasa sellel sõrmusel ja mõtted meie abielul. Meil oli õnnelik abielu ja see sõrmus tõestas seda veelgi." Mehel oli sõrmede vahel seesama sõrmus ja pinksalt vaatas ta nartsissi õit, mis oli nii habras ja väeti
Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve Kallas- Päss (1901-1953), Laine Kallas-Poska (1902-1941), Sulev Kallas (1904-1941), Lembit Kallas (1906), Hillar Kallas (1910-1978). Aino ja Oskar Kallas Hiiumaal oma maja trepil Elukohad 1887-1900 Soomes 1900-03 Peterburis 1903-18 Tartus 1919-22 Helsingis 1922-34 Londonis 1934-44 Tallinnas 1944-53 Rootsis 1953-56 Helsingis 1924-38 viibis suviti Hiiumaal Kassaris. Aino Kallase suvitusmaja Kassaris Rasked hetked elus 28.08.1888. suri Aino isa uppudes 1906 suri ja sündis Lembit 06.04.17. ema surm 06.02.41. poja Sulevi enesetapp 16.08.41. tütre Laine surm Oskar Kallas suri 26.01.1946. 07.11.53. tütre Virve surm
Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väga romantiline miljöö. Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid. Paljud Underi luuletused on sonetid, seda nõudlikku klassikalist vormi järgib luuletaja põhijoontes kindlalt , kuigi lubab endale ka vabadusi. 1920. aastal sai temast ajalaulik. Romantlilisest naisest, kes naudib päikeseloojangut terrassil on äkki
sellest, kas nad töötavad akuutravihaiglas, järel-, hooldus- või taastusraviosakonnas. Samuti võivad füsioterapeudid töötada haridusasutustes, spordiklubides, tervisekeskustes ja mujal.Füsioterapeudi tavapärane tööpäev kestab kaheksa tundi.Füsioterapeut kasutab oma töös peale spetsiaalse varustuse ka igapäevases elu- ja töökeskkonnas kasutatavaid esemeid. Füsioteraapia keskmes on inimese liigutusfunktsioonid, näiteks kõndimise õpetamine ruumis, õues ja trepil. Füsioteraapiat tehakse selleks kohandatud saalis, individuaalteraapia ruumis, basseinis, vajadust ja võimalust mööda ka patsiendi/kliendi kodus.Füsioterapeut kasutab oma töös kehalise võimekuse arendamiseks vajalikke vahendeid (kummilindid, hantlid, treadmill, varbsein jne);füsioterapeutilise hindamise vahendeid (goniomeeter, dünamomeeter, stetoskoop, sfügomanomeeter, mõõdulint, liigutuste videoanalüüs, EMG jne) ja
vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria - Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine - Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta
Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed
Carmen seda nii ei jätnud ja vigastas kaastöötajat noaga. Carmen võetakse selle eest vahi alla ja Joze peab teda saatma kinnipidamisasutusse. Aga oma naiseliku käitumise ja kavalusega petab ta ära Joze ja põgeneb. Asi päris sinna ei jäänud. Joze sai selle eest karistada ja ta pandi vangi. Seda heategu aga Carmen ei unustanud. Joze istus oma aja ära ja sai peale seda tagasi teenistusse. Ta pidi valvama kord koloneli trepil, kus võeti külalisi vastu. Joze oli üllatunud, kui nägi, et koloneliga koos tuli Carmen. Carmen sosistab Joze'ile kõrva ühe koha, kus nad pidid pärast kokku saama. Seal tasus Carmen tekitatud vaeva kirgliku ja armastustäis ööga. Järgmine kord kohtusid nad linnaväravas, kus Carmen tahtis, et Joze teda salakaubaga läbi laseks. Selle eest lubati ka sama kirglikut ja armastust täis ööd, aga Carmen ei ilmunud kohale. Nüüd sai Joze aru, et Carmen ainult
Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei lase tal elu elada ja nautida. Mõlemad poolel on teineteisega vaenujalal. Pidev eluvigade nägemine tekitab Harrys suitsiidimõtteid. Ta arvab, et on lihtsam vääratada habemenoaga ja piinad lõpetada (nii vaimsed kodanliku elu haledus kui ka füüsilised
monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine taevas, külgedel sambad millel on inglid. 9. Raffael- sixtuse madonna- Madonnal on süles laps, kummalgi pool inimene ja all kaks pisikest inglit 10. Giorgione- magav veenus- paljas naine lamab diivanil Küsimused ja vastused: 1. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo Da Vinci? L.Da Vinci oli arhitekt, maalikunstnik, teadlane, skulptor, edukas õukondlane, graafik, kirjanik. Sündis Vincis 1452-(1519) 2
ja savi pottidest. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Ehituskunst Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Kokkuvarisemine 700800 pKr jätsid Maiad oma suurejoonelised linnad maha ja hakkasid edasi asuma väiksemates külades. Pole täpselt teada miks. 13001500 pKr hakkas Maia kultuuri jälle arenema kuni Hispaanlaste vallutusteni nende aladel.
Kolm musketäri Noor gaskoonlasestd'Artagnan, kes oli alati tahtnud saada musketäriks asus teele Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega ...
Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur.
3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe
Näiteks seda kui inimesed peavad inimesi, kes neist natuke erinevad, neist endist mingil moel madalamaks. Minu mäletamist mööda tegi ka Harry’le reaalsus haiget, täpsemalt öeldes tänapäeva inimeste pinnapealsus ja hoolimatus. Minu tänapäeva ja Harry tänapäeva vahele jääb küll aastakümneid, kuid teemad on ometi samad. Kodanlikkust Harry ei sallinud silmaotsaski. Samas oli ta suuteline kodanlikkuse ilu kaugelt imetlema. Mind kõnetas seik “Stepihundist”, kus Harry trepil istus. Tärpentinilõhn ja araukaaria tuletasid Harryle meelde lapsepõlvekodu ja puhtust. Hoolimata sellest, et Harry ei oleks selles täiuslikus maailmas, kus valitseb täielik kord, mitte kunagi elada suutnud, leidis ta sellegipoolest selle korra ja puhtuse täielikult imetlemisväärse. Ma ei oska öelda, kas Harry täielikult mõistab seda maailma, võibolla ei olegi võimalik midagi täielikult mõista, kuid fakt, et on võimalik midagi
Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silus habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd oli parem käsi vasaku pääl . ,,Näidend" Neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest antud oli märk Neljas vaatus pidi kohe algama, publik kogunes, sest antud oli märk Mind peatas enne viimast etteastet üks käharpäine, mehine kolleeg ja seistes trepil kõrgemal paar astet, mult küsis nii see mehine kolleeg: Kui palju, Juhan-poiss, sul olnud osi neid, kui palju, Juhan-poiss, sul olnud osi neid, kus mängu käigus surma saama pead? Neid osi peast kas nimetada tead? Ma vastasin: neid olnud neli-viis, ma vastasin: neid olnud neli-viis, ja küsisin, et miks sa küsid siis ja küsisin, et miks sa küsid siis. Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead
tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokits Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa toidu pärast, söödab omaltpoolt parimate paladega. Kümnerublalised Fokitsi käes olid muutunud taas kümnerublalisteks
Algul peol sõbrad pakuvad, võidakse küll ära öelda, kuid kui pidevalt näed, et tuttavad uimasteid pruugivad mõtled, et miks mitte proovida ka ise. Vahel tõesti proovitakse korra ja rohkem ei tarvitata, kuid enamusele siiski hakkavad seda sorti ained meeldima. Alguses võib olla lahe kui pidudel on väga hea tuju sees. Kuid kui selline asi muutub juba harjumuseks või hullemal juhul juba sõltuvuseks, siis ei ole enam eriti pääseteed elu allakäigu trepil. Saab otsa raha mille eest narkootikume osta ja hakatakse varastama. Mõned inimesed on võimelised isegi ühe doosi mõnuaine pärast tapma. Tavaliselt peetakse perekonda lapse esimeseks õpetajaks ja suunajaks. Kuid on palju juhuseid, kus korralikust perekonnast on tulnud varas või narkomaan ja sellises olukorras mängib ikkagi põhilist rolli sõpruskond. Võib olla on vanemad lihtsalt liiga palju piiranud enda last ja ta ei ole kursis laias maailmas asetsevatest ohtudest ja pahedest
üks "välismaalane". Kuuldes veel, et ta võib saada meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Talle antakse purk kreemi ning palutakse telefonikõnet ootama jääda. Õhtul telefoni teel saadud juhiste järgi lendab Margarita kohtumispaika, kust viiakse teda edasi autoga. Naisel palutakse sel ööl olla Wolandi korraldatud peoperenaine, millega Margarita ka nõus on. Tema ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada. Vastutasuks selle kõige eest, on pimedusevürst nõus täitma Margarita soovi. Woland sisimas teab, mida Margarita kõige enam igatseb, kuid ballilt on külaline Frieda naisele nii sügava mulje jätnud, et Margarita palub Frieda vabastamist. Vaatamata sellele, et Woland lubas täita vaid ühe soovi, toob ta ka Meistri Margarita ellu tagasi. Woland käitub sel viisil seetõttu et ta tajub kui tugev on kahe inimese vaheline armastus
põõsa alla jätnud suure tuisu pärast, et ta ise pääseks sealt, ta tahtis need hommikul ära võtta sealt, kuid jäi põõnama ning hiljem seda kotti juba seal enam polnud. Lugu lahenes väga sõbralikult ning kõik kahtlusalused pääsesid puhtalt ja kotis olevad asjad jõudsid ilusti poodi nagu alguses planeeritud oli. Sandra jalg oli haige olnud, peale operatsiooni andis see siiski veel tunda ning ta lonkas. Ta oli lihtsalt ühe juhuse kaudu tutvunud Rainiga, kes nägi Sandrat poe trepil kukkumas. Sandra leidis Rainist lohutust, ta suutis läbi elada seda valu tänu Rainile, kes talle nii suurt heameelt avaldas. Sandra vahetas kooli ning kui uskumatu see ka polnud, käis Rain ka seal. Nad hakkasid nii hästi läbi saama.. kuni Sandra sõbranna Meeli oli näinud Raini ühe blondi tibiga kinos. Tuli hiljem välja, et see oli Raini tüdruk. Sandra oli päris pettunud ning kaotanud igasuguse lootuse. Kuni ühel õhtul tuli Rain Sandra juurde, nad tantsisid, see
teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis kas ta tõesti sinna läheb. Poiss peatus ning läks tagasi aida varju. Maali
juures ka tema ateljeekooli õpilased[4]. 1914-1923 töötas ta Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis ja 1923. aastast Riigi Kunsttööstuskoolis õpetajana[1]. 1914 kolis Tallinna kaksikvend Kristjan Raud, kes hakkas koos maapaost naasnud Ants Laikmaa ning viimase õpilase Nikolai Triigiga eesti kunstielu korraldama. Ka Paul Raud osales Eesti Kunstiseltsinõukogu liikmena ning võttis osa Eesti kunsti ülevaatenäitustest. Paul Raud suri oma maja, Lühike jalg 9 ees, komistades trepil ja lüies pea surmavalt vastu trepikäsipuud. Ametlike portreetellimuste täitmine oli vaid üks tahk Paul Raua loomingust. Kõrvuti Eesti- ja Liivimaa mõisates valmivate portreedega sünnib tema pintsli alt ka hulk teoseid, mis kujutavad talupojaperest pärit poisile tuttavat maaelu ning maastikke. Talupoja ainelist loomingut rikastasid koos vennaga tehtud matkad Pakri saartele ja Muhusse. Kunstnikud viibisid Pakri saartel 1896, 1897 ja 1899 suvel, Muhu saart külastati 1898. aasta suvel
hommikul ära võtta sealt, kuid jäi põõnama ning hiljem seda kotti juba seal enam polnud. Lugu lahenes väga sõbralikult ning kõik kahtlusalused pääsesid puhtalt ja kotis olevad asjad jõudsid ilusti poodi nagu alguses planeeritud oli. Sandra jalg oli haige olnud, peale operatsiooni andis see siiski veel tunda ning ta lonkas. Ta oli lihtsalt ühe juhuse kaudu tutvunud Rainiga, kes nägi Sandrat poe trepil kukkumas. Sandra leidis Rainist lohutust, ta suutis läbi elada seda valu tänu Rainile, kes talle nii suurt heameelt avaldas. Sandra vahetas kooli ning kui uskumatu see ka polnud, käis Rain ka seal. Nad hakkasid nii hästi läbi saama.. kuni Sandra sõbranna Meeli oli näinud Raini ühe blondi tibiga kinos. Tuli hiljem välja, et see oli Raini tüdruk. Sandra oli päris pettunud ning kaotanud igasuguse lootuse. Kuni
Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal hulgas ka sadu koolipoisse ) Narva alla, kus toimusid nende tuleristsed. 29 November Hommikuks oli Narva Punaste käes ning raekoja trepil kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt. Eestis alas punane terror, üle viiesaja inimese tapeti, mitu tuhat küüditati, kiusati taga vaimulikke, kehtestati taas enamlikud reformid. Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rakveres. Pööre sõja käigus Detsember möödus pideva punaväe pealetungi täheall. Järjest langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu jõululaupäeval tähtis raudteesõlm, Tapa.
Samal ajal lausudes vana idi.... Matnud isa ja jättes majapidamise Glafira hoolde, sõitis Lavreski Moskvasse. Seal asus ta ülikooli õppima. Moskvas ta armuski Varvarasse ja abiellus temaga, jättes ülikooli pooleli. Moskvast kolisid nad edasi Pariisi ja mis edasi sai, sai alguses kirjeldatud. Lavreskile alguses meeldis seltskonnaelu, kuid hiljem hakkas juba ära tüütama. Järgmisel päeval tuli Lavretski Kalitinite majja, et hüvasti jätta. Talle tuli maja trepil vastu Liisa. Liisa oli koos õega minemas kirikusse, kuna oli pühapäev. Lavretski jättis Liisa ja Lenitskaga hüvasti, paludes enda eest kirikus palvetada. Liisa palus Lavretskil neid mitte unustada. Võõrastetoas kohtas Lavretski Marja Dmitrijevnat. Nad ajasid juttu ja kuniks Marja Dmitrijevna küsis, kas pole tõsi, et Vladimit Nikolaitsev on väga meeldiv noormees. Ta ütles, et Vladimir Nikolaitsev on Liisast huvitataud. Seejärel küsis, kuidas Liisa Lavretskile meeldib
kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) Marie Under (1883 1980) Impressionistlik noorusluule (rühmituse "Siuru" aegne looming); luulekogud "Sonetid"(1917), "Sinine puri" ja "Eelõitseng"( 1918). M. Under "Aiad"2 See helge suvepäev läeb uhkelt looja ja roosaid helbeid heidab aiateile, kui punast viina üle käte meile, kes valgel trepil istume ja sooja ning õhetavat õhtut tervitame, mis sama vaimustav ning veetlev oli eile Ah, kaunid päevad, kaunimaile öile nad õitsend vastu. Armsam, unistame! Kaasmaitseja, eks olnd ka meie päev täis valget õitsmist, punast pillamist! Nüüd käib me üle magus valuhoog, Ja nagu peenralt tõusev lõhnavoog toob ööle oma ohvrit, andumist me süda, vaikses õnnes härdaks läev. Underi impressionistlik luule
Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline. Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu, mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha, kuna ta jääb suure tamme alla varju. Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand´i õlimaal ,,Poiss punastes pükstes". Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub, üks käsi kuue taskus. Teises käes hoiab oma soni. Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall. Taustaks on loodus, sest maalilt on näha pruunikasrohelist looklevat metsa ning rahulikku sinakat taevast
*Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone. Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar
puidust toodetud paberiga. Millegi vaba Freoonivaba toode Toode ei sisalda freooni Toode ei sisalda cadmiumi CADMIUMFREE Toode ei sisalda niklit NICKELFREE Toode ei sisalda alumiiniumit ALUMINIUMFREE Vaipade märgistused Sobib trepil Keskkonnasõb- kasutamiseks Harjaga pestav Laotada sirgelt ralik, looduslik Talub ratastooli ja materjal ratastega mööblit Mitte pesta ega Keemiline märguda puhastamine keelatud Tapeetide märgistused
Märgiga tähistatakse neid kaupu, mis on teiste samalaadsetega võrreldes keskkonnasõbralikumad, vanapaberist toodetud paber kui keskkonnasõbralikum võrrelduna otse puidust toodetud paberiga. Millegi vaba Freoonivaba toode Toode ei sisalda freooni CADMIUMFREE Toode ei sisalda cadmiumi NICKELFREE Toode on niklivaba ALUMINIUMFREE Toode ei sisalda alumiiniumi Vaipade märgistus Sobib trepil kasutamiseks Harjaga pestav Laotada sirgelt Keskkonnasõbralik, looduslik materjal Talub ratastooli ja ratastega mööblit Mitte pesta ega märguda Keemiline puhastamine keelatud Tapeetide märgistamine Niiskuskindel Pestav Tugevalt pestav Harjaga pestav Tugevalt harjaga pestav Pleekimisekindel Väga hea pleekimiskindlus Suurepärane pleekimiskindlus Rahuldav pleekimiskindlus Liim kanda tapeedile
· Trepi tõus projekteeritakse kaldega 1:1 kuni 1:2 et trepp oleks mugav kasutada. Arvestatakse järgmise seosega: 2h+b=63...64cm ( kus h-astme kõrgus cm ja b- astme laius cm) · trepi minimaalne laius elamutes on - korruselamutes 1,3m - kõrghoonetes 1,6 m Trepid ei tohi olla trepimarsist kitsam kui astme esiservad ei ole paraleelsed siis astme laiust mõõdetalse ühe käigureaga trepil o,6m kaugusel astme kitsamast otsast. Keerdtrepi astme laius kitsamast otsast peab olema vähemalt 15cm trepi käsipuu kõrgus peab olema 1,0 meetrit käsipuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on minimaalselt 45mm ühe trepimarsis peab olema vähemalt 3 astet, kuid mitte üle 18 astme Sirged trepid võivad olla: Keerdtrepid võivad olla a)ühekäigulised a) sirgkülgsed ühekäigulised
Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna ,,invaliid" oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal. Rõõmusõnumi, milleks on Tom'i uudis, et ta on kutsunud ühe töökaaslase neile järgmiseks õhtuks sööma, poetab ta kui muuseas emaga kahekesi trepil kuult soove soovides. See on just kui vastuseks ema soovile, mida ta tegelikult tol hetkel ei esitanud. Ema, saades peatselt saabuvast külalisest teada, läheb sellest väga põlema ning hakkab kiiruga grandioosseid plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima ,,Õnne! Õnne kogu eluks!", mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom'i
Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna „invaliid” oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal. Rõõmusõnumi, milleks on Tom’i uudis, et ta on kutsunud ühe töökaaslase neile järgmiseks õhtuks sööma, poetab ta kui muuseas emaga kahekesi trepil kuult soove soovides. See on just kui vastuseks ema soovile, mida ta tegelikult tol hetkel ei esitanud. Ema, saades peatselt saabuvast külalisest teada, läheb sellest väga põlema ning hakkab kiiruga grandioosseid plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima „Õnne! Õnne kogu eluks!”, mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest.
Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna ,,invaliid" oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal. Rõõmusõnumi, milleks on Tom'i uudis, et ta on kutsunud ühe töökaaslase neile järgmiseks õhtuks sööma, poetab ta kui muuseas emaga kahekesi trepil kuult soove soovides. See on just kui vastuseks ema soovile, mida ta tegelikult tol hetkel ei esitanud. Ema, saades peatselt saabuvast külalisest teada, läheb sellest väga põlema ning hakkab kiiruga grandioosseid plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima ,,Õnne! Õnne kogu eluks!", mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom'i
Sandra Silver 22.05.10 Pildianalüüs Raffaeli ,,Ateena kool" ,,Ateena kooli", mis on maalitud aastatel 1510-1511, peetakse Raffaeli üheks kuulsaimaks freskoks. Suurejooneline seinamaal on peaaegu 8 meetri laiune ja 5 meetri kõrgune ning asub Vatikani palees, mis on Rooma paavsti ametlik residents. Ruum, kus kunstiteos asub, oli esialgu kasutusel raamatukoguna, hiljem hakati seal tähtsaid lepinguid allkirjastama. Oma pisut eksitava nimetuse sai fresko 18. sajandil : maali põhiteemaks on tegelikult filosoofia (mõningatel andmetel on teos tuntud ka selle nime all) ja seda peetakse tolleaegsete olulisemate ilmalike tõekspidamiste kajastuseks. Tähtsaimal kohal - maali keskpunktis- seisavad kaks ...
Mariann-Doris Tuisk 6.b klass ,, Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist" Astrid Lindgren Peategelased: Kalle: Kalle on usin poiss, kellele meeldib väga detektiivi töö. Suureks saades tahab ta väga detektiiviks hakata. Valgeroosi ( kamp ) üks liige. Eva- Lotta: Eva - Lotta on julge ja nutikas tütarlaps. Valgeroosi liige. Anders: Anders on Valgeroosi pealik ja tal on blondid juuksed. Kalle Blomkvistile meeldib väga detektiivitöö. Ta ei ole kahjuks, aga ühtegi juhtumit lahendanud. Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav ja neil oli plaan end natuke lõbustada. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale paki, millel oli pikk nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbasid nad ruttu nöörist. Üks naine sai väga vihaseks ja pahandas lastega. Varsti tuli mingi mees ja Kalle tõmb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
