· "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas" · "Peagi saabun tagasi su juurde" · "Pärnu ballaad" · "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav" · "Vaid sina, Niina" · "Vaid sulle kuulub mu süda" · "Veel viivuks jää" · "Viimne valss" · "Viljandi serenaad" · "Õige valik" Arne Oit Arne Oit oli eesti helilooja ja akordionist. Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude züriide poolt. Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese
,,Jupiteri sümfoonia", ,,Hafneri sümfoonia", ,,Praha sümfoonia", ,,Sümfoonia nr. 40". Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud sümfoonia tellimuse sai Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 2. Serenaad. ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 3. Viiulikontserdid. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on
Novell sonett tragöödia Marginaal haiku komöödia Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA poeem romanss passioon
valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947
· "Ei suutnud oodata sa · "Saaremaa polka" mind" · "Saaremaa valss" · "Hall sõdurisinel" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Helmi" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Sinilind" · "Joogilaul" · "Su silmist näen ma igal · "Kevad südames" öösel und" · "Kirjake koju" · "Suveöö serenaad" · "Läbi saju" · "Suudle mind" · "Ma loodan, et saan sellest · "Tartu marss" üle" · "Tsebarkul" · "Ma olen liig halb" · "Tiiu, Tiiu" · "Ma olen naine, kes ei · "Unelmate tänav" armu" · "Vaid sina, Niina" · "Muinaslugu muusikas" · "Vaid sulle kuulub mu · "Mul meeles veel meloodia" süda"
varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947
Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. 2009. aastast on Turi Euroopa lavadel tuntust kogunud wagnerilauljana. Kavas: Giuseppe Verdi (1813- 1901) Avamäng ooperile "Saatuse jõud" Benjamin Britten (1913-1976) Serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile VAHEAEG Richard Wagner (1813-1883) Avamäng ooperile "Rienzi" WWV 49 Faust- avamäng WWV 59 Avamäng ooperile "Nürnbergi meisterlauljad" WWV 96 Teoste iseloomustus: Verdi avamäng ooperile "Saatuse jõud" on kahtlemata tema ooperite kõige suurem ja võimsam algus. Avamäng on oma olemuselt laiahaardeline, läbitöötatud sonaadivormis, milles sisalduvad helilooja mõned kõige säravamad orkestrimeloodiad. Avamäng keskendub
Lisainformatsiooni uurides sain teada veel, et kodumaises erialakirjanduses on Adamson- Ericut läbi aegade määratletud kui ühte Pariisi koolkonna silmapaistvamat esindajat Eestis. Tema õppimine erinevates Pariisi vabaakadeemiates aastatle 1924-1928 ning sellega kaasnenud intensiivne osalemine sealses kunstielus andis tema stuudiumile erilise mitmetahulisuse, millest sai ammutada inspiratsiooni ja loomejõudu kogu hilisemas elus. Adamson-Eric. ,,Serenaad". 1924. Õli. Adamson-Eric. Autoportree (koos silmusega). 1929. Õli. Üks kõige enam meelde jäänud maale kandis pealkirja ,,Serenaad", mis oli kujutatud kui lähivõte mingist väiksemast osast, mis kuulub suure terviku linna hulka, mida ta oli kujutanud ka ühel teisel maalil. Kui ma ei eksi, siis selle teise maali nimeks võis olla ,,Maastik". Pilt meeldis mulle oma erksa värvilahenduse ja stiili poolest
dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi · 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud"
Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam sarnaseid jooni? Palun põhjenda. Kõige enam leian sarnase joone, kohe pikemalt mõtlemata Clenn Miller „Kuupaiste serenaad“ palas. Ivo linna loos on küll kiirem rütm, aga minu meelset on sarnased. Pala 5 meenutab ka. Ühine „õõtsumine“ on täielikult esindatud.
1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" 2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmekülgsemaks nt "Margrete voki ääres" "Muusikale" "Forell" Kirjutas ka soololaulutsükleid "Ilus möldrineiu" koosneb 20 laulust, lihtsad palmilaulud samas mõni ka läbikomponeeritud "Talvine teekond" koosneb 24 laulust, seal Schuberti eluraskused, 3-osalised "Luigelaul" koosneb 14 laulust INSTRUMENTAALMUUSIKA
Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja oli helilooja Johann Strauss juunior. Schubert- austria helilooja. Kirjutanud üle 600 laulu(N: Metshaldjas) , laulutsüklid, kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia,
seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur" Minu arvates oli kontserdil esitatud teosed heliliselt väga sarnased arvestades, et nad olid kirjutatud nelja erineva helilooja poolt. Meloodiad olid enamasti lihtsad, mis
sajandi kronos teoseid. Itamza ,,Escalay'' oli aeglane . See meenutas mõnest kohast India kultuuri . Selles oli ka hästi palju kordusid. Minule endale isiklikult see teos eriti ei meeldinud. John Zorni on ameerika helilooja . Tunnis kuulasime me ,,9-piuline nuut'' . See meenutas kohati väga multifilmi ,,Tom & Jerry'' tunnusmuusikat, mis mulle väga meeldis. Oli selline äratundmise rõõm. Kindlasti oli see üks mu lemmik teosed nendest kuulatud teostest. John Adams'i teos ,,Väike serenaad'' oli hästi kiire . Minu arvates ei läinud helid väga kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos.
d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp) Uuemal ajal on L põhizanriks lüüriline luuletus, mida jaotatakse teemade järgi trohheus: /-/
Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946
Tema looming hõlmab kõiki zanreid, kuid tuntumad neist on oratoorium ,,Aastaajad" ja sümfoonia ,,Üllatussümfoonia" Tema pani keelpillikvartettile aluse. (1732-1802) Wolfgang Amadeus Mozart lääne muusikaajaloo üks säravaimaid andeid, imelaps, kes juba kuue aastasena esines keisrinna ees omaloodud klaveripaladega. Kuulsamad teosed on ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt"(rahvusliku ooperi rajaja), sümfoonia nr 40 G-moll ja serenaad ,,Väike öömuusika". Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn. Jäi elus lõpus kurdiks ning hakkas viimasel aastatel viljelema romantistlikku muusikat. (1770-1827) Gluck saksa helilooja, ooperi reformija
ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hallikäär, ,,Jõuluööl võib juhtuda ime" (Ehala) solist Risto Paiste, ,,Ära kao" (Lehto) solistid Ave Opp ja Andres Opp, Coming of age (Loughlein); EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor ,,Sauer" ,,Jeruusalemma tütred" (Tobias), ,,Laudate" (Nystedt), ,,Seisab valurikas ema" (Sisask), ,,Kui kallis on Sinu arm" (Kaasik), Jõulurööm (Videen); segakoor ,,Sauer", ,,Saada mind Sa" (Kõrvits) solist
sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. A.H. Tammsaare Karl Ristikivi KUNSTIELU Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A. Rinne - Penni serenaad MUUSIKAELU Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940
ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. 5 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Loomingunimekiri Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Narva valss 1944 Aegviidu valss 1945 Saaremaa valss 1949 Viljandi serenaad 1944 Pärnu ballaad 1945 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Saaremaa polka 1947/1948 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Hall sõdurisinel 1943 Eidekene hella 1944 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Tartu marss 1943 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Muinaslugu muusikas 1939 Sinilind 1940 Läbi saju 1948 Ei tea 1939/1946 veel viivuks jää 1934 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940
Fifth level aluse romantismile muusikas Tõi muusikasse palju uut: muutis soololaulud kontsert- teosteks ning lõi uusi zanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Franz Schuberti kuulsamad teosed "Serenaad" http://www.youtube.com/watch?v=JtA9Js-22ko "Ave Maria" http://www.youtube.com/watch?v=sXGgKiYSVuE Pjotr Tsaikovski (18401893) Second level Click to edit Master text styles vene helilooja. Ta oli üks vene Third level klassikalise sümfoonia rajajaist Fourth level
laulu Goethe teosest "Wilhelm Meister" (1826) · Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", "Teisik" , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , "Serenaad" jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab Schubert veel suurema tiheduse, dramatismi ja psühholoogilise sügavuse. 8 Laululooming Maht ja tähtsus Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus.
võtsid eeskuju paljud romantismiajastu heliloojad. Tema muusikat tuntakse terves maailmas ja ta on jätnud üle 600 teose (osa pole säilinud). Pärast surma jagunesid Mozarti teosed üle Euroopa laiali. Looming Mozarti loomingu saab jagada: 1) Sümfooniad kirjutas üle 40 sümfoonia. ,,Jupiteri sümfoonia" ehk 41. sümfoonia ja 40. sümfoonia on kõige tähtsamad ja tuntumad. 2) Serenaad mitmeosaline instrumentaalteos ansamblile vabas õhus esitasmiseks. Nt. ,,Väike öömuusika". 3) Viiulikontserdid 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on
hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). · laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel · kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud · üle 100 laulu · kirjutas laule Eesti linnadest ning igaühega neist oli tal omamoodi suhe. Siia kuuluvad näiteks "Narva valss", "Viljandi serenaad", "Pärnu ballaad", " Pühapäev Kadriorus" jt Mida on tehtud Valgre lauludega? · on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas" · Raimond Valgre elu ja loomingut käsitlevad telefilm "Igavesti Teie", näidend "Valge tee kutse" ning mängufilm "Need vanad armastuskirjad". Töö koos viiuldaja Artur Rannega · koos Rannega algas Valgre töö elukutselise muusikuna · lauluvihik "Modern Lööklaulud", kus ilmus seitse Valgre laulu, esimene neist
suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. ITK leinalaul, pühendatud austatud surnule. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teisest lahkuda. SEREENA õhtulaul, milles on välja kujunenud serenaad. PASTORAAL karjalaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis
05.18), : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), https://kulturologia.ru/blogs/200615/24953/ ] 3. Muusika ja tantsud 3.1. Muusika 1940.a. lõpust kuni 1950.a. alguseni stiljagid eelistasid Glen Milleri orkestri svingi muusikat, eriti kuulsaid muusikapalasid, mis esinesid filmis ,,Päikese oru serenaad". 6 Laul ,,Rong Tsatanugule" filmist ,,Päikese oru serenaad" sai stiljagide hümniks ( rahva suus levinud kui ,,tsutsa"). Pardon me, boy Is that the Chattanooga Choo-Choo Track twenty nine, Boy, you can give me a shine
Händel oli saksa helilooja, kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Bartholdy oli samuti Saksamaalt pärit. Neljandaks sai kuulda harfil esitatud G.B.Pescetti teost ,,Andante". Pescetti oli Itaalias sündinud organist ja helilooja. Viiendana kuulasin M.Sinki ,,Süda on püha paik". Marje Sink oli üks viljakamaid Eesti vokaalmuusika loojaid. Tema laulude üldarv ülatub tuhandeteni. Järgmised kolm teost olid G.Caccini ,,Amarilli mia bella", F.Schuberti ,,Serenaad" kogumikust ,,Luigelaul" ja G.F.Händeli aaria ,,Ombra mai fù" ooperist ,,Xerxes". Giulio Caccini oli Itaalia päristoluga helilooja, õpetaja, laulja, pillimängija ja kirjanik. Ta oli üks ooperi rajajatest. Üheksas lugu kanti ette vaid harfil ja see oli C.Debussy ,,Arabesk". Claude Debussy oli prantsuse helilooja, keda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Kümnendana esitati M.-A.Charpentier'i ,,Panis angelicus". Marc-Antoine
R. Wagner ooper „Lohengrin“ act3 pikad akordid, väikesed pausid J. Brahms IV sümf. 4.osa pikad akordid, väikesed pausid R. Schumann III sümf. 1. osa vaheldub marss, valss L. Van Beethoven “Appassionata“ 1. osa (vaikne algus, kiire klaver vahepeal) L. Van Beethoven V sümfoonia 1. osa (saatuse koputus) W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta W.A. Mozart „Väike öö serenaad“ 1. osa (kiire tempo) ta taa tatatatataaa J. Haydn sümfoonia nr. 83 „Kana“ 1. osa („säutsumine“) J. Haydn keelpillikvartett B-duur op.50 nr.1 1.osa (tšello 1 noot, kõrge) G.F. Händel suit „Veemuusika“ avamäng (viiul dimpanid...) J.S. Bach Brandenburgi kontsert nr.4 1.osa (flööt+viiul) A. Vivaldi Aastaajad „Suvi“ 1. osa (pikemad rasked viiulitõmbed algul) Klaver J.S
kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Rüütellikusest räägitakse tänapäevalgi. Kui kedagi iseloomustatakse kui rüütellikku inimest on see üks parimatest komplimentidest ja kiitustest. Eks iga tänapäeva meeste
sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi
4. Väiksemaid tsükleid moodustavad 7 laulu Walter Scott`i sõnadele (1825) ja 4 laulu Goethe teosest "Wilhelm Meister" (1826) 5. Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", "Teisik" , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , "Serenaad" jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab Schubert veel suurema tiheduse, dramatismi ja psühholoogilise sügavuse. Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal Zumsteig, Reichardt jt. olid teisejärgulised heliloojad
Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia
põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks
,,Ma loodan, et saan sellest üle", ,,Helmi", ,,Veel viivuks jää", ,,Meloodia", ,,Mul meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb", ,,Joogilaul", ,,Läbi saju", ,,Saaremaa valss". Legend Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast. Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks
Pirkanmaan Viro-Viikko 10. – 17. 10. 1999.} "Vennaskond. Ma armastan Ameerikat" (2001, VHS, 140 min., DayDream Productions/Kaljukotkas/Trubetsky Pictures), "Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas" (2004, 2DVD, 185 min., Vennaskond/DayDream/Trubetsky Pictures). "Vennaskond. New York" (2006, DVD, 140 min., Trubetsky Pictures). "Pirates of Destiny" (2007, DVD, 150 min., Trubetsky Pictures). Näitlejana, animaatorina või muusika autorina/interpreedina "Serenaad" (animaator, rež. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rež. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rež. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rež. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rež. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rež. Ain Prosa, 1999) "Moguči" (muusika: Vennaskond, rež. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rež. Erle Veber, 2008) Ülesanne
Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad') Cloeman Hawkins (tõi jazz-muusikasse saksofoni! Temas alates sai see üsna armastatud pilliks) Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing.
20 õpetajad. Enamasti õpilaste vastajatest olid tüdrukud ja analüüsi järgi tuli välja, et mõlemadest koolidest vastasid küsimustikule 33 tüdrukud ja 27 poissi, kõik õpetajad on naised. Joonis 1. Teosed,mis on tuntuvad 6. klassi õpilastele. Mina arvan, et kõik 6. klassi õpilased on tuttavad Mozarti loominguga hästi.Kõige kuulsam Mozarti töö selle eaka rühma hulgas on `Rekviem`, aga kõige tundumatu on `Väike öö serenaad`.Tõenäoliselt, see näitab, et lapsed meie koolis on huvitanud klassikalise muusika vastu. Joonis 2. Kuidas 6. klassi õpilased suhtuvad klassikalise muusikalise. Tõenäoliselt, ma oli väga rahul, et enamik lapsi viitab klassikalise muusika positiivselt ja mitte üks laps negatiivselt.On see hea, minu arvates, sest lastele meeldib see muusika.Klassikaline muusika on rahul ja mõjutab lapsele ainult positiivselt. Joonis 3. Missugused muusikastiilid 6. klassi õpilased eelistavad.
Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks joonteks olid armastus, seiklus, kirg, nauding ja maise elu ülistamine. Zanriteks olid näiteks *sirventees (sõttaminekulaul) *kantsoon (5-6 silpi, reffääniga)*pastorell(esitajaks oli naine, karjaselaul)*alba(hommikulaul)*serena(serenaad)*ballaad(refrääniga tantsulaul)*romanss (neiu kaebelaul) 8. Mida olulist on andnud rüütlikirjandus, mõni näide rüütlikirjandusest pärit motiivide kasutamisest. Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9. Iseloomusta keskaegset draamat, nimeta ka liigid.
suuga maksma panna, kuid siis peab oktett musitseerima ppp ning soolotsellisti ja laulja tämber absoluutselt sulama. Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad" keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis
konkursil 2006) Ikka veel kummitab! (2005) 5 Karikatuurikogumikud täiskasvanutele: Kaugel naljast (1964) Pildiraamat koolijärikutele (1970) Jahikoera memuaarid (1974) 84 lk. (1976) Veekandja (1980) Ho-Ho-Hoo (2002) Jahikoera memuaarid (uute piltidega kordustrükk 1974. a. vlj, 2004) 6 IV Tunnustus Gabrovo huumorifestival: grand prix "Kuldne Aisopos" õlimaali "Serenaad" eest (1989) Huumoriauhind "Meie Mats" (1991) I Nukitsa konkurss: 3. koht kunstniku kategoorias Ralf Parve raamatu "Suur sõnelus" piltide eest (1992) Kultuurilehe ja AS BürooTarve 1994. aastal ilmunud Eesti lasteraamatute kujundusvõistlus: peaauhind "Pokuraamatu" eest (1995) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind lastekirjanduse alal "Pokuraamatu" eest (1995) Kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja
Kangelaslaulud e. Eeposed. 12 saj Prantsuse Rolandi laul 13 saj Skandinaavia Vanem Edda 13 saj Saksamaa Nibelungide laul 14 saj Hispaania Laul minu Cidist 1849 Soome Kalevala 10 saj Vene bõliinad 1862 Eesti Kalevipoeg Rüütlikirjandus: Rüütli daami kultused. Rüütliromaanid, ,,Tristan ja Isolde". Luule: Alba Hommikulaul Serenaad Õhtulaul, neiu akna all Ballaad Tantsulaul Romanss Kaebelaul Pastoraal Kurjuse laul Linnakirjandus: Rüütlikirjandusele vastukaaluks, kaupmeeste ja käsitööliste jne maitsele. Satiir avameelsus ja labane nali. ,,talupojast tohter" Renessanss Suund kirjanduses, maalikunstis, arhitektuuris, muusikas, kunstis. Inimene: iseseisvus, vastutus. Kaitsta kõike inimlikku. Humanism. Esindajad Dante ,,Jumalik komöödia" (3 osa: põrgu, puhastustuli, paradiis
Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga ,,Saaremaa valss". Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga dzässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel kontserdi poolel esines veel Estonian Voices Kadri Voorandi juhtimisel. Ka teist kontserdiosa alustas Estonian Voices ning peale nelja lugu kutsuti taas lavale Hovanesian. Kontserdi lõpetuseks esitati ühiselt Raimond Valgre lugu ,,Viljandi serenaad". Kontserdil ei olnud paika pandud selget ajastut, millest lugusid esitati, sest esitatud Valgre lood olid eelmise sajandi algusest ning Voorandi, Vindi ja Randalu looming esindas selle sajandi uuemat ja värskemat dzässmuusikat. Just see oligi huvitav, et erinevate esinejate ettekandele tuli muusikat erinevatest ajastutest ning et lugude keskele oli põimitud improvisatsioonilisi muusikalisi ,,duelle" Estonian Voices lauljate ja Estonian Dream Big Bandi orkestrantide vahel
teenistusest; Viini periood „Haaremirööv“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“; 1787. aatal keiserlik kammermuusik, „Võluflööt“ 3) Orkestrimuusika: Sümfooniad: 1778. aastal esimene sümfooniaorkestri kasutamise võimalus, amane on jõuline väljendus Instrumentaalkontserdid: kõige rohkem Viini perioodil 4) Kammermuusika Palju teoseid erinevatele koosseisudele: sonaadid klaverile ja viiulile Serenaad „Väike öömuusika“ 5) Ooperid 1786. aasta suurooper „Figaro pulm“ 1787. aasta „Don Giovanni“ 1791. aasta „Võluflööt“ 6) Reekviemid 1791. valmimata jäänud Reekviem, lõpetas tema õpilane Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist „Requiem aeternam dona eis Domine“, mis eestikeelses tõlkes tähendab Igavene rahu anna neile, Issand. Reekviemis kasutatakse missa osi
Ma armastan Ameerikat" (2001, VHS, 140 min., DayDream Productions/Kaljukotkas/Trubetsky Pictures), "Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas" (2004, 2DVD, 185 min., Vennaskond/DayDream/Trubetsky Pictures). "Vennaskond. New York" (2006, DVD, 140 min., Trubetsky Pictures). "Pirates of Destiny" (2007, DVD, 150 min., Trubetsky Pictures). 2 FILMID (NÄITLEJANA, ANIMAATORINA VÕI MUUSIKA AUTORINA/INTERPREEDINA) "Serenaad" (animaator, rez. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rez. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rez. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rez. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rez. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rez. Ain Prosa, 1999) "Moguci" (muusika: Vennaskond, rez. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rez. Erle Veber, 2008) 3 4
Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmepalgelisemaks nt. "Margarete voki ääres", "Muusikale", "Forell" Soololaulutsüklid "Ilus möldrineiu" koosneb 20st lihtsast salmilaulust, "Talvine teekond" 24 laulust, enamasti kolmeosalised, "Luigelaul" 14 laulust Instrumentaalmuusika
1778. Sageli nimetatakse neid sonaate reisisonaatideks,kuna nad kajastavad neil aastail toimunud rännakute muljeid ja elamusi. [4.Lk.116] Mozarti loomingusse kuuluvad ka mitmed serenaadid. Esimeseks viljakamaks serenaadide loomise perioodiks Mozarti elus olid Salzburgi-aastad.Vähemalt pidustuste ja lõbustuste osaski püüdis see linn olla võrdne suurlinna Viiniga. 1773.aastal,kui õuenõuniku Andretteri poeg abiellus, tuli Mozartil kirjutada suur kaheksaosaline serenaad. Sündmuste eriline iseloom tingis muusika pidulikkuse,see aga omakorda puhkpillide suure osatähtsuse ansamblis.Teost nimetatakse tänapäevalgi Andretteri serenaadiks.[4.Lk.111] 6 Mozarti teosel ,,Reekviem",mis loodi tellimusel,on tema loomingus eriliselt tähtis koht. Seda eelkõige selle sügavalt üldinimliku sisu ja erilise väljendusjõu tõttu. Teos
kurtuaasne luule üldiselt väldib. 5) ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. 6)ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkude. 7) SERENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD.(õhtulaul daami akna all). 8) PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. 9)ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul (lugemik 116-117) 10)BALLAAD- refrääniga tantsulaul. Trubaduuride vaim kandus Prantsusmaalt Saksamaale ja Itaaliasse. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja laulikuid nimetati minnesinger (armastuslaulik)
Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser. · SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121)
Teoses on kasutatud kanoonilist ladinakeelset missateksti ning Leelo Tungla "laulva revolutsiooni" ajal sündinud luuletusi. Raimo Kangro kõige viimaseks teoseks üldse jäi "Ülemlaul" (2001, tekst piiblist) meeskoorile. Teosed 1968 Klaverisüit op. 1 1969 Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal) Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr
40". Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud sümfoonia tellimuse sai Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Ta on kirjutanud ka serenaade nagu näiteks ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsimiperioodi istrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". Mozart oli tegelikult aga klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette
annaabi.ee 
