Kirjandus 10.klassile (0)

Kirjandus 10.klassile
Mõisted
Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast.
Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund , mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja - roomat . “Mõtlen, ehk olen olemas”
Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjandusžanr filosoofiline romaan või jutustus.
Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine , individualism (mõiste mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.), ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.
Maksiim - üldist ellusuhtumist väljendav põhimõte, käitumisreegel v. juhtlause / Lühikesse lausesse pandud elutarkus või reegel.
Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika žanreid).
Robinsonaad - Kirjandusteos, merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel?? Tihti kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani „ Robinson Crusoe ” laadis. / teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu.
Küsimused
Miks on olulised:
Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane.
Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kuulsus tuli talle ootamatult: nimelt esitas ta ajalehekuulutuse põhjal ühele konkursile filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna . Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi ja sisemisi tunge . Tema õpetuse kohaselt on inimeste hindamisel oluline just headus , mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse ! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju romantilisele kirjandusele.
Diderot - mitmekülgne intellektuaal ja karm usukriitik, kes võitles aktiivselt eesrindlike kodanike ideede eest. Tal oli entsüklopeedialiste teadmistega filosoof, kes koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Tema juhtimisel ilmus kokku 17 köidet ning 11 lisaköidet. Ta kirjutas ka veel inglise kodanlasedraama eeskujul näidendeid ja avaldas teoreetilisi töid, milles käsitles draama esteetikat, kutsudes üles hülgama klassitsismi rangeid piiranguid.
Defoe - esindas inglise valgustuskirjanduses keskklassi vaatepnkti, mille järgi on odanliku tsivilisatsiooni allikaks töö. Ta tõi inglise kirjandusse uue žanri, valgustusromaani, mille solid ühte sulanud seiklusromaan ja sotsiaal - filosoofiline romaan. “Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused” autor.
Swift - Jonathan Swift (30. november 1667, Dublin , Iirimaa – 19. oktoober 1745, Dublin) oli iiri ingliskeelne kirjanik, satiirik, esseist ja anglikaani kiriku vaimulik, kelle teostest on Eestis tuntuim " Gulliveri reisid". Algselt avaldas Swift kõik oma teosed pseudonüümide all (nt Lemuel Gulliver) või anonüümselt. Swift oli oma kaasajal inglise kirjanduse tuntuim satiirik ning tema teosed on avaldanud maailmakirjandusele tohutut mõju. "Gulliveri reisidest" on tehtud teatrilavastusi ja filme.
Fielding - Henry Fielding (22. aprill 1707 - 8. Oktoober 1754 ) oli inglise romaanikirjanik ja draamakirjanik. Sündis Sharphamis ja õppis Etoni kolledžis. Henry ema suri, kui Henry oli 11-aastane, Henryt kasvatas tema vanaema, kuid ta käis oma isal Londonis ka külas. 1728 läks ta Hollandisse ülikooli õppima, kuid raha puudumise tõttu pidi ta tagasi Londonisse minema kus ta hakkas kirjutama näidendeid. Fieldingi valgustuslik optimism pani ta uskuma helgemasse tulevikku inimese moraalse täiustumise võimalusse. Samas iseloomustab tedagi valgustajale omane piiratus - ebaõigluse ja rahavõimu maailmale vastandab ta heasüdamlike ning “loomulike” inimeste väikese maailma.
Näidendeid: ‘’Vägistamine peale vägistamist’’ (1730), ‘’ Loterii ’’ (1732).
Novelle : ‘’Amelia’’ (1751), ‘’Tom Jonesi ajalugu’’ (1749)
Byron - George Gordon Noel Byron, (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Byron on kõige tähtsamate Briti luuletajate seas, tema loomingul on endiselt suur loetavus ja mõju.
Ta oli kapten John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace 'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta reisis palju Euroopas ja elas seitse aastat Itaalias. Hiljem astus ta Kreeka iseseisvussõtta võitlema Osmanite riigi vastu.George Gordon Noel Byron alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega, kuid 1806. ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. Alles "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan ", mille viimane laul jäi pooleli . Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero ). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele.
Shelley - Percy Bysshe Shelley (4. august 1792 – 8. juuli 1822) oli inglise romantiline luuletaja, kelle kuulsate luuletuste hulgas on "Ozymandias", "Ode to the West Wind" ja "To a Skylark". Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas baronetitiitli pärijana. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810), milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. Samal aastal avaldas Shelley koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". Oxfordis õppides andis ta välja luulekogu "Posthumous Fragments of Margaret Nicholson". Võib-olla tegi kaastööd kaasüliõpilane Thomas Jefferson Hogg. 1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus " ("The Necessity of Atheism"), mille pärast ta pidi koos Hoggiga Oxfordist lahkuma . Isa sekkumisel oleks ta võinud ülikooli edasi jääda, kui ta oleks oma vaadetest lahku öelnud. Ta keeldus ning see viis täieliku suhete katkemiseni isaga. Aastal 1811 põgenes Shelley Šotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Seejärel siirdus ta Järvepiirkonda kirjutama, kuid varsti pärast seda külastas Iirimaad , et kirjutada poliitilisi pamflette. 1813 avaldas ta poeemi "Queen Mab: A Philosophical Poem". See oli mõjutatud briti filosoofist William Godwinist ning väljendas tolle radikaalset filosoofiat. Shelley, kes oli õnnetus abielus, armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. Juulis 1814 põgenesid nad mandrile, läbides Prantsusmaa ja jõudes Šveitsi. Kuue nädala pärast sai neil raha otsa ja nad naasid Inglismaale.
Keats - (1795- 1821 ) ,Ta oli Inglise romantismi poeet , Ta reputatsioon kasvas pärast surma ning ta kasvas juba 19. sajandi lõpuks üheks armastatumatumaks Inglise poeediks.
Moliere `i looming, tähtsus. - “Tartuffe” Moliere kirjutas elulähedasi ja vaba vormiga komöödiaid. Lõi farsse ja farsskomöödiaid (whatever the fuck they are) piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Klassitsistliku draama suurim esindaja.

Goethe looming. „ Faust “ I-II - Värssdraama I osa ilmus täielikul kujul 1808. Ja II osa 1832 . Aastal. Kokku kestis “Fausti” loomine üle 60 aasta. Teost lõpetades tõdes Goethe: “Oma edaspidisele elule võin ma nüüdsest peale vaadata kui kingitusele ja õigupoolest polegi nüüd enam tähtis, kas ja mida ma veel teeksin.” Nii mahu kui ka keeruka ülesehituse tõttu ei sobi “Faust” tegelikult draama traditsioonilistesse žanripiiridesse, teda võib vaadelda pigem kui filosoofilis -dramaatilist poeemi.
16. Sajandi rahvalegendil põhineva “Fausti” kirjutamisel oli Goethe mõjutanud ka renessansidramaturgi Christopher Marlowe’l (nagu legendiski) on kuradiga liitu astunud inimene põrgutules põlemise vältimatult ära teeninud, olgu selle inimese eesmärgid pealegi üllad, siis Goethe vaatleb inimese saatust ja inimelu väärtust avaramalt.
“Fausti” I osa on vaatusteks jaotamata. Avalugu “Eelmäng teatris” käsitleb draamakirjandust: teatridirektor, komödiant ja luuletaja arutavad oma humoorikas kolmkõnes, milline peaks olema ideaalne saksa näidend. Teine eellugu “ Proloog taevas” on otsekui võti kõige järgneva mõistmiseks. Issanda ja peainglite kõrvale ilmub langenud ingel Mefistofeles , kes iseloomustab inimeste elu: nende “põlv on nii paha, et seda nähes kurati ei taha neid enam kiusata ”. Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo , et suudab hukutada Fausti hinge. Issand ei kahtle Faustis, kuid on samas ka veendunud, et isegi kurja tundes leiab inimene mõtte toel endas hingejõudu ja armastust - “ka kurjast kasvab hea”.
Põhiteksti alguses kohtame meeleheitel Fausti, õpetlast, kes peab pärast oma askeetlikku enesesalgamist mõrult tõdema, et pole leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas.

Hugo looming. „ Jumalaema kirik Pariisis“ - Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis kirjutada romaani, mille peategelaseks oleks Jumalaema kirik ise. Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks.

Puškini looming. „ Jevgeni Onegin“ - Vene luuletaja Aleksandr Puškini värssromaan (1825–1832), mis sai nime peategelase järgi. Maailma kirjandusklassikasse kuuluv teos on sisu kõrval tähelepanuväärne ka vormiliselt, sellest pärineb klassikaline värsivorm Onegini stroof .


Ilukirjanduse põhiliigid: eepika, lüürika, dramaatika

Ilukirjanduse žanrid:
suurvormid : eepos, romaan
väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot.