.....................14 Lisad...................................................................................................................................................15 Lisa 1...............................................................................................................................15 Lisa 2...............................................................................................................................16 Sissejuhatus Lugesin Nikolai Gogoli teost ,,Revident", kuna see jäi mulle õpetaja antud teoste nimekirjast silma. Olin selle raamatu kohta kuulnud ja tahtsin teada saada, millest see räägib. ,,Revident" on komöödia viies vaatuses. Töö eesmärk on anda ülevaade raamatu sisust, autori elust ja loomingust ning anda omapoolne hinnang. 3 Nikolai Gogol 1. aprill 1809 4. märts 1852 Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsos Ukraina mõisniku Vassili Gogol-Janovski peres
Antsla Gümnaasium Mihkel Kannimäe 12B klass NIKOLAI GOGOL "SURNUD HINGED" referaat Juhendaja: õpetaja IRI REILE Antsla 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogoli elulugu.........................................................................................................................4 Nikolai Gogoli loomingu üldiseloomustus...........................................................................................6 Nikolai Gogol "Surnud hinged"...........................................................................................................7 Minu arvamus teosest "Surnud hinged"...............................................................
Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni. Nimed on teatud semantikaga, mis on kooskõlas tegelase iseloomuga. Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust). 14.02.07 1) Autobiograafiline foon isiklikest elamustest lähtudes, prototüüpide probleem. Sügavalt isiklikult läbitunnetatud teos
Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta filosoofiat, muistseid keeli, ajalugu. Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole.
ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a., ühineb selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletab ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism. Tema majas käib koos Peterburi edumeelne noorkogu. Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja. Selles grupeeringus hakkab käima üks üliõpilane, kes on tegelikult salapolitseinik. 23.aprillil, 1849.a. arreteeritakse enamus noori seal, kui Dostojevski loeb ette Gogoli kirja. Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. Mis on inimese elueesmärk? - Paljuneda ja õndsust saavutada. Kuidas selleni jõuda? - Relatiivne. Pöördus Peterburi tagasi pärast sünnitööd. Ilmub kaks teost: "Märkmed surnud majas" ja
«Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnastuudios on ta lavastanud enam kui 30 lavastust, sealhulgas ZSvanetski ja Aimla "Ei mingit kahtlust", Suhhovo-Kobõlini "Toimik", Rostandi "Cyrano de Bergerac", Gogoli "Revident", Kalli "Prügikast ehk alguse asi" ja "Prügikast 2 ehk põhi paistab". 2005 aasta veebruaris asutas ta Vana Baskini teatri. Ta on avaldanud 1993. aastal mälestusteraamatu «Raudeesriide taga» ja ta on lasknud kirjutada tema välja mõeldud anektootidest mitu anektoodi raamatut. Eesti NSV teeneline kunstnik 1984, Eesti NSV rahvakunstnik 1988. Huumoripreemia Meie Mats 1987.
Lisaks oli Petsorini saatus teada ja ta põgenes selle eest; Onegin sellesse ei uskunud. Lisaks pakkus Petsorin Grusnitskile korduvalt lepitust, kuid Onegin Lenskile seda ei pakkunud ja seega Onegini duelli vastane otsustas kõike emotsiooni ajel, Petsorini vastane üritas algselt viimast alandada hoopis teistmoodi. Samuti oli erinev see hulk, mitu naist keegi võrgutas ja see, et Petsorini üks naistest erinevalt Onegini omast suri. N. Gogoli elu ja looming N. Gogol (1809-1852) oli pärit Ukrainast ja oli perepea, sest isa suri varakult. Kirjutades ühe oma esimestest poeemidest, oli ta veendunud, et see oli tippteos, kuid ta naerdi välja ja ta ei leidnud muud tööd ning keegi ei ostnud ka tema raamatuid, seega ta ostis need ise ära ja põletas nad. Ta kolis küll korra Saksamaale, kuid rahapuuduses naases Peterburgi. Pöördepunktiks oli Puskiniga tutvumine, sest viimane andis talle ideid, kuna leidis, et Gogolis on annet
Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit. Pilet nr. 2 1. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov, Gogoli poeemid. Romantiline kangelane oli üksik, kahtlev, mässumeelne, vastuolus rahvaga. Tegelane on elus pettunud, õrnad illusioonid, spliin. Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv sinine.
kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse keelde Teosed Juba oma esimese näidendikoguga ,,Clara Gazuli teater" saavutas Merimee tuntuse.Nagu romantikule kohane,debüteeris ta skandaalselt kasutades väljamõeldud autori nime Järgmises teos ,,Guzla ehk Valimik Illüüria luulet" sisaldas valdavalt Merimee enda loodud lõunaslaavi rahvalaulude ,,tõlkeid" Merimee järgmised teosedromaanid ,,Jacquerie,, ja ,,Charles IX valitsemise kroonika,,1572.a Pärtliööst
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. Neljandal eluaastal mindi elama Palamuse kirikualevisse. Seal algul elati halvas üürikorteris, kuid pärast enda ehitatud järveäärses majas. Õppimist alustas ta Änkküla külakoolis, kuid 1895. aastal läks ta Palamuse kihelkonna kooli. 1899. aastal oli Oskar Luts 2.klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Koolis köitsid teda seiklusjutud ja Gogoli looming. Oskar Luts õppis apteekriks. 1903. aastal ta töötas Kivisilla apteegis, kuid sealt ta pidi ära minema Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. 1905. aastal ta töötas Narvas Joaoru apteegis, kuid ta lahkus sealt tagasi Tartusse. 1907. aastal asus ta ajutiselt elama vanemate juurde. Seal kirjutas ta näidendi "Joosep Ärkla". Kui saabus sõjaväe kutse läks Oskar Luts Poolamaale Holmi. Seal viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki
maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakoolis. Lahkumine Palamuselt... 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal
saadavad emotsioonid. Öeldakse, et inimesi ja armastust ei saa osta. Igapäevaelu näitab aga vastupidist ja see on igati kahetsusväärne. Tihti näeme meediast, et igal rikkurist vanamehel jookseb järel kahekümneaastane silmarõõm. Seda aga vaevalt keegi muu kui rahaga seletab. Samuti on levinud korruptsioon ja see, kuidas inimesed ennast ja oma põhimõtted lihtsalt maha müüvad, seda muidugi omakasu eesmärgil. Seda teemat kajastab ka Nikolai Gogoli teos ,,Surnud hinged", kus iga lepingu ja kokkuleppe tähtsaks osaks oli pakk sularaha ning kõrgemate sidemete olemasolul saadi kõik oma tahtmised. Selge on, et raha mängib elus põhirolli, sellest ei saa üle ega ümber. Küll aga ei ole raha õnn ja armastus. Kindlasti on inimesi, kelle jaoks see nii on, aga mina sellega ei nõustu. Tõeline õnn on siiski postiivsed emotsioonid. Mida vähema raha inimene hakkama saab ning mida vähem asju ta suudab ilma rahata ajada, seda rikkam ta on.
jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Haridustee Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, ,,Isamaa Kalendri", ,,Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud
Ta kirjutas ooperi ümber. Ooperil oli esietendus, kuid hiljem see keelati, polevat tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda. Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku.
Raamat on kahe otsaga asi ühelt poolt on see suunatud vene lugejale ja teisalt on silmas peetud, et Reisija on vene kultuuri kandja Euroopas. Reisija kohtub Kantiga, Herderiga, Goethet pole kodus. Reisija on võrdse kultuuri esindaja. Ta räägib kõikidest kuulsustest suure lugupidamisega, aga ta ei tunne, et Vm kultuur on nendest halvem. K hakkab ka publitseerima oma novelle ja jutustusi. ,,Vaene Liisa" tõi K-le suurt kuulsust. 1. aprill 2009 Täna möödub 200 aastat N. Gogoli sünnist. Simoni kloostri juures asuski onnike, kus elas Liisa oma emaga. Seal on ka tiik, kuhu Liisa uppus. Novellis on neli tegelast Liisa, Erast, ema ja jutustaja see on uudne! Novell avaldati 1792. Tekst põhjustas palverännakud. Inimesed hakkasid külastama Simoni kloostri tiiki. Nad hakkasid kirjutama nimesid puukoortele. Nad valasid pisaraid. Külastatakse neid kohti, kus elasid Voltaire ja Rousseau, aga ka neid kohti, kus toimus ,,Uue Heloise'i" tegevus.
Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde ...
aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi.
Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis: Kr. J. Peterson, L. Koidula Sotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani zanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? ,,Dzentelmen kirjanduses". Loomingutunnusj.: teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumine. Töötas muinsuskaitseinspektorina >20a. Tundis huvi vene keele vastu (õppis ära) ja tõlkis Puskini ja Gogoli teoseid. Ta tuli kirjandusse näidenditega, näidenditekogu ,,Clara Gazuli teater". Laialdaselt sai tuntuks ajaloolise romaaniga ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 6. Millised on romantilised jooned teoses ,,Carmen"?(Põhiprobleemid) Eksootika(mustlasteema) Tugevad karakteris Metsikud kired Röövlid, salakaubavedajad, nõidus, ebausk VÕIKS OLLA Kangelanna Carmen on vastuoluline isiksus
väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Anni Larin 11B Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi , süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Veel on ta kirjutanud ooperid ,,Jõuluööl", ,,Lumineid", ,,Kuldkikas". Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul.
1871.aastal lahkus Rimski-Korsakov mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja takistab teda loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi
Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta filosoofiat, muistseid keeli, ajalugu. Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole.
Lisa 3) fakulteediga. Ta avastas, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja see takistab teda loomingu loomisel. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja Vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena Vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale
Stassov:"Need üksteist meest, kes astuvad ühte jalga, rihmad üle rinna, ja tirivad lotja, on tugevad ja mehised murdumatud mehed". Kunstikriitik Vladimir Stassov on ka öelnud:"Repin ei maalinud "burlakke" mitte selleks, et vaatajaid härdaks teha või kutsuda esile kaastundeohkeid. Teda vapustasid nähtud tüübid ja karakterid, temas tekkis vajadus maalida seda kauget tundmatut vene elu, ja ta maalis niisuguse stseeni, millele võrdset võib leida ehk Gogoli kõige hingestatumast loomingust." "Burlakid Volgal" eksponeeriti ülemaailmsel kunstinäitusel Viinis ja tõi kunstnikule üldise tunnustuse. Pilt asub hetkel Peterburis Vene Riiklikus muuseumis. Maal valmis aastatel 18841888. Maal räägib Vene revolutsiooni aegadest, kus on kujutatud üllatunud perekond pagendusest tagasi tulnud pereliikmest. Maal on üks Repini paremini väljendatud sotsiaalse vaatenurga alt teos, mis iseloomustab Peredvizhnike liikumist.
Sisukokkuvõte - Gogol "Revident" Venemaa väikelinna funktsionärid(liidrid) saavad teada, et nende linna on saabumas valitsuse revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv.
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli...
1927 läks Rahvateater pankrotti ja Karl Jungholz kutsus Pinna "Estoniasse". Siin muutus Pinna mängulaad tõsisemaks, ta loobus osaliselt senistest ülepakkumistest. Enamat süvenemist võimaldas ka tööhulga vähenemine - nüüd tegeles Pinna lavastamisega vaid aeg-ajalt ja pühendus esmajoones näitlemisele. Üksteise järel sündisid Pinna hiilgerollid: Protassov L. Tolstoi "Elavas laibas", Cesar Marcel Pagnoli triloogias, linnapea Nikolai Gogoli "Revidendis", Vestmann Eduard Vilde "Pisuhännas". Lisaks tööle "Estonias" lavastas ja esines Pinna aeg-ajalt pea kõigis Eesti teatrites, aega jätkus ka memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks. Tema saavutusi hinnati ka ametlikult - 1931 nimetati Pinna "Estonia" teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti "Estonia" seltsi auliikmeks ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt.
Vene romatism 1. · Tekkis 19.sajandil · Kujunemist mõjutasid ajaloolised sündmused(Nagu kogu Euroopas avaldasid ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule kuldseks ajaks ja seda suuresti tänu kuulsaimale vene luuletajale Puskinile.) 2. Aleksandr Sergejevits Puskin · 6. juuni 1799 10. veebruar 1837( Sündis 6.juunil 1799. aastal Moskvas aadliperekonnas ja suri 10.veebruaril 1873 Peterburis) · Vene r...
7. peatükk. Professori mõtisklused. 8. peatükk. Sissekirjutus, vargus, professor ja bormental otsibad väljapääsu situatsioonist. 9. peatükk. Pealekaebamine, operatsioon. Epiloog. Sarik pärast operatsiooni. Autori keel ja stiil Suure osa teosest moodustavad monoloogid, eriti esimeses peatükkis, kus kajastatakse koera mõtteid. Teema ja idee Lev Tolstoi, kes Nabokovi jaoks oli Gogoli, Kafka, Prousti ja Flaubert'i kõrval samuti geenius, on öelnud: "Kui ma tahaksin sõnades väljendada seda, mida ma oma romaaniga öelda tahtsin, siis peaksin ma sama romaani uuesti ning täpselt samamoodi ümber kirjutama... Ja kui kriitikud on sellest juba aru saanud ning on võimelised seda, mida ma väljendada soovisin, ümber jutustama, siis õnnitlen ma neid kõigest südamest ning kinnitan süakalt, et nad teavad sellest rohkem kui mina. "
7. peatükk. Professori mõtisklused. 8. peatükk. Sissekirjutus, vargus, professor ja bormental otsibad väljapääsu situatsioonist. 9. peatükk. Pealekaebamine, operatsioon. Epiloog. Sarik pärast operatsiooni. Autori keel ja stiil Suure osa teosest moodustavad monoloogid, eriti esimeses peatükkis, kus kajastatakse koera mõtteid. Teema ja idee Lev Tolstoi, kes Nabokovi jaoks oli Gogoli, Kafka, Prousti ja Flaubert'i kõrval samuti geenius, on öelnud: "Kui ma tahaksin sõnades väljendada seda, mida ma oma romaaniga öelda tahtsin, siis peaksin ma sama romaani uuesti ning täpselt samamoodi ümber kirjutama... Ja kui kriitikud on sellest juba aru saanud ning on võimelised seda, mida ma väljendada soovisin, ümber jutustama, siis õnnitlen ma neid kõigest südamest ning kinnitan süakalt, et nad teavad sellest rohkem kui mina. "
saamisele käega lööma.Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid.Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi. Teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A.Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903.
talviti ravimas Sveitsis, kuhu lahkus ta 1912. Suri Sveitsis Bernis Waldau närvihaigete kliinikus, tema tuhk toodi kodumaale ja maeti 1981 Rahumäe kalmistule. 1 Kirjanikuna K. kirjaniku tegevus algas tõlgete ja muganduste avaldamisega: "Asujad Kanada metsas"(1877), "Vene-Türgi sõda 1877" I-II (Tartu 1877), tõlketööde avaldamist jätkas ta ka järgmistel aastatelNeist väärivad nimetamist N. Gogoli "Kasaka-hetman Taras Bulba" ning Krummacheri Herderi rahvaluulealane teos "Mõistukõned ja luule jutustused"( mõlemad 1880). Tema peateoseks kirjanikuna kujunes jutustus "Kindel eesmärk" ("Valgus" 1885-86; rmt. Tartu 1888), mis pajatab kärneripoisi järjekindlast ülesrühkimisest miljonäriks; tõepäraste lõikude kõrval esineb rohkesti väljamõeldist, stiililt on teos lame ja ebaühtlane. Trafaretsetele süzeekäikudele on rajatud psüholoogilise taotlusega pikem
Kodu Bulgakovi ,,Meister ja Margaritas" Maailma folklooris on alati olnud oluline metsa ja kodu vastandamine: kodu = kindel kaitstud koht; mets = ebakindlus. Arhailised mudelid sellisest vastandamisest on jäänud püsima ka uuemal ajal. Puskini luules on traditsioonide, ajaloo, iseseisvuse ideede koondpunktiks koduteema. Gogolil on see väljendatud ühest küljest kodu/anti-kodu, teisest küljest kodu/"kodutuse" vastandamisena. Dostojevski mütoloogiline algkuju sulandub Gogoli traditsiooniga. Bulgakovi teostes saab kodust kultuuriruumi semiootiline element (olulisim ruumiline ja semantiline tähendus): kasutatakse ruumilisi metafoore, näidakse fantastilisena, selleks et kirjeldada tolleaegsete kodude olukorda; öelda asju, mida tänu tsensuurile teistmoodi ei saanud. Bulgakovil on just kodu ja ,,anti-kodu" vastandamise sümboolsus üks peamisi ideid: koduks sisemine, suletud ruum (kaitseallikas, harmoonia ja loomingulisus); väljaspool kaos, hävitamine ja surm
kokku 92 raamatut. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. Mees, kes naeris salaja (Liisi Rosenvald) Tuglas ütles, et tema ei ole veel ühte naerukriipsu Lutsu näol näinud. Ja enamalt jaolt Luts oligi tõsine. Ega humorist, kes teisi naerma ajab, saa siis ise lõkerda. Aga proua Valentina kirjeldab raamatus "Mälestusi Oskar Lutsust", kuidas Luts naerab kõva häälega ja nõrkemiseni: on oma voodis selili, Gogoli kogutud teosed kõhu peal, loeb ja naerab. Valentina Luts ühel kaunil mesinädalate-ööl meest hulluses kahtlustas: "Märkasin, et abikaasa on üles tõusnud, väikese tule süüdanud ja kirjutab midagi. Ise naerab sealjuures, nii et pisarad tulevad vahel silma, ja suitsetab kõvasti.'' Valentina Luts ühel kaunil mesinädalate-ööl meest hulluses kahtlustas: "Märkasin, et abikaasa on üles tõusnud, väikese tule süüdanud ja kirjutab midagi
24. aprillil lahkus Lermontov Peterburist ja oli sunnitud tagasi minema Kaukaasiasse. Haigustõendi esitamisega sai ta siiski jääda Pjatigorskisse, kus ta 1841. aastal sai surma duellil ohvitser N.Martõnoviga. Dostojevski Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate aastate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke (saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng). Dostojevski tunnetas oma lähedust demokraatlikule kultuurile kui põhilisele ja määravale suunale. Ta lähenes sotsialistlikele ringidele ja käis agarasti nende koosolekutel. Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja
t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab: * egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt.
1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest, Turgenevi jutud ning leedu legendi aineline ,,Lokis". Osalt lõpetamata jäänud teosed: kriitilised tööd vene kirjanduse kohta- ,,Nikolai Gogol", ,,Aleksander Puskin", ,,Ivan Turgenev". Kunstiajaloolistest töödest tähtsamad ,,Ajaloolised mälestusmärgid", ,,Keskaja arhitektuur" ja ,,Inglise kunst". Tema loomingus puuduvad laiahaardelised sotsiaalsed romaanid. Tema zanr oli novell. Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga
äärseid külasid. Tema keel on suurepärane plastiline, värske, väljendusrikas ja omapärane. Mitte alati ei alistu see keel surnud grammatikareeglitele, kuid on alati elav ja varjundirikas. See on selline keel, mis tavaliselt kutsub esile andetute toimetajate meelepaha, kes tahavad, et teos oleks kirjutatud hingetult, värvitult ja poleeritult. Ega siis Repin asjata olnud nii vaimustatud Gogoli keelest ja olnud päri Majakovski novaatorliku keelega. Kuni vanaduspäevini vihkas ta triviaalselt sileda ,,literatuurse" stiili puisust ja kahvatust. Ise eelistas ta kirjutada ,,barbaalselt metsikult", ,,sküütlikult", ega püüdnud kunagi saavutada nõndanimetatud ,,head stiili". On iseloomulik, et seal, kus Repinil ilmneb ,,hea stiil", langeb tema kirjanduslik andekus. Oma ,,barbaarse stiiliga" oskas ta väljendendada selliseid peeni
kiiresti hävineda. Selle legendi algatajaks peetakse Peeter I hüljatud abikaasat. Peeter I saatis oma esimes naise Avdotja kloostrisse, kus viimane needis Peterburi ära. 19. saj I kolmandikul tekib vene kirjanduses nn ,,Peterburi tekst" teadlaste poolt paika pandud sõnaühend see on kirjanike loomingus kirjeldatud Peterburi. Peterburi on linn, kus elavad vaesed ja kannatavad inimesed. Nt ,,Vaskratsanik" siin on õnnetu tegelane Jevgeni. Veel on näiteks Gogoli ,,Sinel" selle tegelane on Akaki Akakijevits, kes on samuti vaene inimene. Gogolit peetakse uue tekkiva kirjandussuuna, realismi esiisaks. 3 Peterburi tekstis on palju sarnaseid jooni tegelased, vaesus, aga ka Peterburi kliima. Autor pöörab alati tähelepanu kliimale. Kliima mõjutab inimese elu-olu. Need motiivid ei põhine väljamõeldisel. Peterburi kliima on alati niiske ka suvel. Seal sajab tihti vihma. Seal sajab
Aastal 1950 ilmus Kivikalt 100-leheküljeline poeem "See on see maa". Tegemist on Kivika monumentaalseima tööga luulestiilis, sest eelkõige prosaistina tuntud kirjanik oli varem kirjutanud vaid üksikuid luuletusi. Aastal 1957 ilmus Kivikalt veel ka lühijuttude kogumik "Tulililled". 2.6. Tõlked, Teosed Albert Kivikas tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega eesti keelde. Tema poolt vene keelest tõlgituna on Eestis ilmunud Nikolai Jevreinovi "Lõbus surm" (1922) ja Nikolai Gogoli "Surnud hinged" (1938). Teosed Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli "Mina" (Tartu 1920) lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan
(positsioonilt) pole üksnes ohver, vaid et ka temagi vastutab ebanormaalse elu eest, s.t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab: * egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil
Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). 35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms
Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). 35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms
Romantism, mille parimaks näiteks vene dramaturgias oli Aleksandr Puskini tragöödia ,,Boriss Godunov", suruti suuremalt jaolt maha range riikliku tsensuuri abil, mis oli isegi karmim kui Preisimaal. Veel tükk aega pärast liberaalse Aleksander III troonile astumist valitsenud politseiriigi mentaliteet sandistas uut dramaturgiat, lükates oluliste uute näidendite lavaletuleku mitme aasta võrra edasi. Üksnes Nikolai I üllatav isiklik poolehoid kindlustas Gogoli komöödia ,,Revident" lavastamise. Kära lavastuse ümber paisus Peterburis niisama suureks kui ,,Hernani" tekitatud furoor Prantsusmaal (romantistide ja klassitsistide kokkupõrge), nii et Gogol pidas vajalikuks riigist lahkuda ega tulnud tagasi enne 1848. aastat. Selle näidendi pärast ja Aleksanrd Gribojedovi komöödiaga ,,Häda mõistuse pärast" omandas vene teater tigeda, mõnikord isegi groteskse ja
,,Sinine kaardivägi" (2013) tegevuskoht Riia, kus reaalne geograafia ja läti kultuur seguneb fantastilise väljamõeldud ajakujundi ja sündmustikuga. Magistraalne joon on üliõpilasorganisatsioon (traditsioon, järjepidevus, põlised kombed). Loovuse ja elurõõmu vastandus standardühiskonna esindajatega. ,,Gogoli disko" (2015) spekulatiivses võtmes lugu tuleviku düstoopilises Viljandis elustuvast Gogoli vaimust; esoteerilise ja religioosse kirjanduse paroodia, kummalised venelastest tegelaskujud ja väga kaasahaarav ja vaimukas jutustamine (eriti üllatavad värsked võrdlused ja täpsed epiteedid) , samas jäi ,,maailma" loomine kuidagi liiga minimalistlikuks. 11. Eestivene kirjandusest (Igor Kotjuh, Andrei Ivanov, P. I. Filimonov) Kui 2000. aastate kirjanikel oli läänelik orientatsioon, siis eesti-vene kirjandus on erinev (,,Teise") vaade eesti avalikule ruumile (A
Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid käigult, teksti alguses teadmata, kuidas täpselt kõik jätkub. Dostojevski konkreetsed romaanid kujutavad endast tegelikult ühtainsat suurt romaani, mille sisuks on venelasest kristlase heitlused sisemise tasakaalu leidmiseks enne jõudmist sinna riiki, kus pole torme ega marusid
kandja, pahategija. Polegi teada, miks ta külvab enda ümber kurja, see on lihtsalt tema ülesanne. Sisuliselt tegu anektoodiga, algselt tegu kummalise elujuhtumiga, hiljem omandab koomilise väljundi. Anektoot selline eriline ja kummaline juhtum, anektoodist saab sel ajal üheks populaarseks väljundiks. Klassikaline näidend oli alati mingi panoraam, omaette maailmapilt, aga dramaturgia mille aluseks on anektoot vaatab maailmale väga lihtsalt. Ülesanne lihtsustub äärmuseni. Isegi Gogoli ,,Revident", aluseks anektoot, mille andis talle Puskin. Isegi Gogol võtab näidendi aluseks anektoodi. Anektoot võib olla õudne, kummaline jne, tähtis on efektne puänt. Siin on näha seaduspärasust uus lavasüsteem põlgas nähtuste analüüsi ja eelistas nendele tegevust. Haaravat süzeed. Võib pidada teerajajaks siin puhul romantikuid, kes lõid segi klassitsismi ja tõid teravad ja haaravad süzeed vastanduvad mõistlikkusele. Irratsionaalsuse lembus algabki romantikutega
Teatri esmased reageeringud muutustele ühiskonnas: · Suurem sõnavabadus võimaldab tuua lavale teemasid, mis seni on olnud tabudeks (nt küüditamine, nõukogude poliitikat ja ühiskonnakorraldust kritiseerivad teemad, sh nn tööstusteema) · Saluri ,,Minek" (Mikiver Draamateater, Pedajas Endla), Kruusvalli ,,Pilvede värvid" (Mikiver Draamateater), Kruusvalli ,,Vaikuse vallamaja" (Mikiver Draamateater, Kerge Vanemuine), Kaplinski ,,Neljakuningapäev", Gogoli ,,Revident" jt. ,,Neljakuningapäev" oli keelatud tsensuuri poolt ja nüüd toodi lavale, kui teatud vabaduse märgina. Elu versus teater 1988 Tartu rahu tähistamine, Teater ei jõua eluga sammu pidada kõnekoosolekud Kodanike komitee TV ja ajakirjandus on operatiivsemad sündmuste kajastajad ja seega suuremad
Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Pilet nr 5. Nikolai Gogoli (1809-1852) elu ja looming. Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsõs ukraina mõisniku Vassili Gogol- Janovski peres. Tema ema oli poja sündides alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast.
, klassits., valg.klassits. romant. 10 Nimeta periood ja autor ood, essee, sonett, ajal.romaan 11. Selgita môisteid:eepos, tragöödia, epigramm, kantsoon, passioon, orkestra, poeem, renessanss 12. Mis teosest, kes on autor? Iokaste, Orgon, Childe Harold, Gertrud, Gessler, Tatjana, Pet`sorin 13. Missuguse kirjandusliigiga on seotud Fontaine, Rochefoucauld, Scott, Cervantes? 14. Nimeta Pu`skini loomingust viis luuletust, üks draamateos, proosateos, lüroeepiline teos +teema 15. Nimeta neli Gogoli teost, lisa peamôte 16. Kellele kuulub "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", Wilhelm Tell," "Carmen", "Othello", "Aeneas" 17. Lisa teose autor, pealkiri ja peategelase nimi, lähtudes antud teemast-probleemist 1) Romantiline armastustruudus madala elunautimise ja sadistlik-vôimuka elulaadi küüsis. Armastus ei nôua vastuarmastust, armastusvabaduse nimel surmaminek. 2) Rikka loomusega romantilise üksikkangelase traagika tegevusetus keskkonnas, mis viib spliinini.
Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes teineteise võidu kirjutasid vaimustunud oode küll Leninile, Stalinile ja kom. pareile. Heliloojad kes sellega kaasa ei läinud, oli oht saada „keelatud heliloojateks“. Dmitri Šostakovitš (1906–1975) 1919–1925 Peterburi konservatoorium Pianist (käis Chopini konkursil) ja helilooja (lõputöö 1. sümfoonia) Ta oli Meyerholdi teatris pianist-helilooja. Oma esimese ooperi „Nina“ (Nikolai Gogoli süžee), kirjutas Šostakovitš 1928. a., mis tekitas pärast esmalavastust tormilisi diskussioone. Lugu ise on kantud absurdihuumorist. Tegevus toimub 19. saj. Venemaal. Ooperis lähtub Šostakoviš pigem numbriaariast, kui muusikadraamast. Olulisel kohal orkestratsioon. On löökpillid ja balalaikad. Ooper pidas Leningradis vastu 16 etendust ning võeti siis liiga skandaalsena mängukavast maha. Š oli ka II ooper, 1934. a. valminud „Katerina Izmailova“ 9. Ekspressionismi jätkumine 1920
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
