MÄRJAMAA GÜNAASIUM Maarit Tilk TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade
põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded. Proloog taevas issand ja Mephistopheles räägivad inimesest. Mefisto kirub inimene on väiklane, huvideta võrdleb rohutirtsuga. Issand ja Mephistopheles saliva kihlveo. Mephistopheles saab õiguse kallutada Fausti otsingute teelt kõrvale, tasuks saaks Faustil hinge. I. osa teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu kuidas neid teadmisi rakendada. Faust tahab leida elu mõtet, hetke, mis oleks nii kaunis, et sooviks seda peatada. ta ihkab teha midagi kasulikku endale ja kogu inimkonnale.
Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged
Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada. Jumal on filantroop e. Inimesearmastaja. Mefisto meelest on inimene halb, ihne ja kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa : ÖÖ ( Fausti iseloomustus)
leidnud, selle, mille juurde ta kindlalt jääb ja enam rohkemat ei ihka ja hüüab: "Oh ilus hetk, oh viibi veel!"(lk 47) Faust soovib saada osa elu täiuslikkusest- " Ma ihkan meeltemöllu, virgutavat raevu, valusat naudingut ja armuvaevu.... Kõik, mis on osaks saanud inimsoole, nüüd minu põue põletama tulgu, et heast ja halvast osa saaks mu vaim......" (lk 49) . Faust kõhkleb enne teeleminekut. Mefisto julgustab: " Tea, kui sa enda silmas maksad, ka elus läbi lüüa jaksad " lk 56 Algab Fausti "proovilepanek" Mefistotelese poolt. "Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante "Jumalikku komöödiat". Ent kui Dante on põrgus vaatleja, siis Faust läbib ise põrguvürsti poolt korraldatud katsumused kehastab otsivat inimest tema maapealses üksilduses. Teejuhiks pole tal mitte heatahtlik Vergilius, vaid reetlik Mefistoteles, kelle siht on omakasu.
Faust 1.) Zanr: värsstragöödia · Traagiline lõpplahendus · Traagiline konflikt · Kurbmäng 2.) Põhiteemad: · Teha kõik, et saada mida sa tahad, hiljem armastuse nimel 3.) Konflikt: · Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli
nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8. Kas Mefisto saab Fausti hinge? On see õiglane? Miks? Mida see näitab? Mefisto ei saanud Fausti hinge. Ühest küljest on see õiglane, sest Faust ei olnud nii halb. Ta oli sügavas depressioonis, kui ta lepingu Mefistoga sõlmis. Teisest küljest on see siiski natuke ebaõiglane, kuna oli ju leping.
mis on üllam kui Mephisto poolt pakutav primitiivne õnn. 23. Faust ja Mephisto on keerulisemad tegelased, kui esmapilgul paistab: nende loomisel pole lähtutud must-valgest printsiibist, sest neis on nii head kui ka kurja. 24. Kultuuriloos on faustilik tegelane tavaliselt üksi või seotud võrdväärse vastandtegelasega, tegelaspaar kehastab aga ühelt poolt loovat ja teisalt hävitavat alget. 1.1. Tegelased · Mefisto (Kurat) · Issand · Faust peategelane; nn katsejänes; teadlane, kes ei ole endaga rahul. · Waqner kabineti teadlane, keda ei huvita väline elu. Tahab luua kuntslikult inimese. · Margareta 1.2. Lõik Kes Sündmus Kommentaar Mefisto Kirjeldab inimeste elu. Mefisto ei ole nõus inimeste
juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati mitu aastakümmet New York’i ooperihooaega just nimelt „Faustiga”. Doktor Faust oli teadlane, kes oli terve oma elu püüdnud kõiki maailma varjatud saladusi tundma õppida. Ometigi mõistis ta oma surmatunnil, et sugugi kõike ta siiski ei tea ning tõeline elu jäigi elamata. Teadmisjanu, unistusi ja isegi Jumalat maha needes, kutsub ta kogemata enda ette saatan Mefisto. Saatan pakub Faustile kuulsust, rikkust ja võimu, kuid oma parimad päevad läbi elanud teadlast ahvatleb vaid noorus, mille abil ta armuda ja elu võlusid nautida saaks. Ta sõlmib Mefistoga lepingu, mille tagajärjel tema soov täitub. Faust armub noore Margarete ilusse ning teeb kõik, et ka neiu teda märkaks. Samal ajal on Margarete vend Valentin aga sõtta minemas ning vahetult enne minekut palvetas ta, et Jumal tema kallist õde kurjuse ja kiusatuste eest hoiaks
1. RÜHM ptk "Öö" a) Millega tegeleb Faust, mis teda vaevab? Mida otsib? b) Mida arvab Faust inimestest? c) Millise lahenduse ta oma probleemidele leiab? 2. RÜHM ptk "Linnavärava ees" ja "Töötuba" d) Kuidas suhtub Faust linnarahvasse ja lihtrahvas Fausti? e) Mis oli Fausti arvates kõige algus f) Kirjelda Fausti ja Mefistofelese kohtumist, millise ettepaneku teeb Mefisto Faustile? 3. RÜHM ptk "Auerbachi kelder" ja"Nõiaköök" a) Millise ahvatluse pakub Mefisto Faustile? b) Kas Faust läheb Mefisto õnge? c) Mis oli Mefisto arvates selle põhjuseks? d) Kirjelda nõiakööki Rühmade põhiesinejaid hinnata KODUS: Milliseid naudinguid pakub Mefisto veel Faustile? Miks hülgab Faust Margarete? 10. TUND TEEMA: Romantiline draama. Goethe "Faust"
kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski, kellel oli Gounoud´iga loomelaadilt palju ühist, pidas Gounoud´ esmaklassiliseks meistriks ooperi vallas. Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süngusest. Ma ei oleks arvanud, et oskan ooperit nautida, sest nooremana ooperit kuulates ja vaadates ei pakkunud see mulle üldse huvi. Kuid nüüd tunnen, et võin ka edaspidi ooperit kuulata. Eriti meeldisid mulle lauljate kostüümid, need olid värvilised ning luksuslikud. Olen kindel, et lähen edaspidigi ooperit vaatama, sest nüüd oskan juba sellist muusikat hinnata.
" Selle peale ütleb Wagner: ,,Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele." Wagner ei usu kunstidesse. Ta väidab, et elu on liiga lühike, et selle aja jooksul midagi olulist ja kasulikku luua: ,,Ah jumal, kunst on pikk, kuid üürike on elu! Kesk kriitilist ja hoolsat otsiskelu mul sagedasti meel on murelik." Faust usub, et Wagner peab imidzit kõige tähtsamaks. 1.3. Faust neab kõike. Ta on lootuse ning usu kaotanud ning Mefisto teab seda ja pakub Faustile lahendust. Ta ütleb (Osa ,,Töötuba"): ,,Siin olen sulle abiks heas ja ohus, ja teen ja täidan kõik, mis tahta tead. Kui teises ilmas näeme, on su kohus: mu tahtmist samal viisil täitma pead.", ,,Löö liitu minuga ja varsti sa unustad kõik vanad haavad, su silmad imet näha saavad." Fausti teispoolsus ei kohuta: ,,Mis teises ilmas, mind ei rõhu, see ilm siin esmalt põrmuks lühu ja siis las teine ärgata... kui oma tee siin ära olen käinud, siis
Põhipilliks klaver. Mängis klaverit ja oli palju pianist. Ta oli ooperi teatri ja sümf. Orkestri dirigent. Muuskaliseks eeskujuks Paganini. Looming Saksamaa perioodil loodud peamine looming. Palju on kirjutanud klaveri teoseid ja sümf. muusikat. Tema looming programmiline muusika. Oli selle austaja ja pooldaja. Teinud klaveripalade tsükleid(3)."Rännuaastad", ,,Armuunel". Loonud 2 sümf. , mis on programmilised. I sümf. "Faust" I osa kirjeldab peategelast, II -Margareta, III- Mefisto. II sümf. ,,Dante jumalik komöödia" järgi ,,Dante"- I osa põrgu, II puhastustuli. Uus zanr- sümfooniline poeem. Kokku kirjutanud 13 poeemi. Kirjanduslik suzee. Armastatum sümf. ,,prelüüdid". ,,Ungari". Kirjutanud 19 Ungari rapsioodiat.Aitas kaasa Ungari kultuuri arengule.
Nad kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaalia- reisidelt. Siin on meenutusi loodusest ("Äike", "Allikal", Wallenstadti järve ääres" jne.), kuulsatest kunsti- ja kirjandusteostst (Raffaeli maalist "Kihlus", Michelangelo skulptuurist "Mõtleja", Dante ja Petrarca teostest), itaalia rahva elust. Programmpealkirjad on ka peaaegu kõikidel Liszti sümfoonilistel teostel. "Fausti- sümfoonia" kolm osa "Faust", "Margareete" ja "Mefisto" kehastavad Goethe teose peakangelasi. "Dante- sümfoonia" kaks osa "Põrgu" ja "Puhastustuli" kajastavad üldistatult Dante "Jumaliku komöödia" põhikujundeid. Sümfoonilise poeemi looja Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Nii nimetatakse üheosalist tavaliselt sonaadivormis teost, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti on sel kirjanduslik süzee. Liszt kirjutas üldse 13 sümfoonilist poeemi.
kui jumala loodud olendit, kellele on antud elu ning väärtused. Näide on tuua Fjodor Dostojevski teosest "Kutiöö ja karistus", kui Raskolnikovile oleks nagu antud kellegi poolt ülesanne teha halvaga, midagi head. Ehk siis ta tappis inimese, kes teisi pettis. Tal olid väärtused ning eesmärgid paigas ja teada. Samuti oli Meister ja Margaritas kus Wolandil oli ülesanne teiste uskumusi, arusaamasi ning käitumist mõjutada või muuta. Nii ka Fausti Mefisto. Eksistensialism on tugevalt seotud usu ja religiooniga ning on kõigis ühiskondades inimeste elu ja kultuuri kujundamisele tohutut mõju avaldanud, mistõttu religioosse hariduseta jääb maailma kultuuripärandi mõistmine puudulikuks. Võib olla usu pärast just polegi see kirjandusvool enam nii populaarne. Eksistensialismis rõhutati ka seda, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga ja ühiskonnaga
Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. NÄITED KIRJANDUSEST: Faust, Harry Haller, mingil määral Raskolnikov. Kui Faust lausub tolle kuulsa, imetletud lause: ,,Kaks hinge asuvad, ah, rinnas mul!" siis unustab ta Mefisto ja terve hulga teisi hingi, kes on tal samuti rinnas. Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. ,,ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa
kirjanduse kõrval ka Sigmund Freudi teoseid inglise keeles ning tõlkeid vene keelest. Teosed: "Merereis" (1915) , "Jacobi tuba" (1922) , "Proua Dalloway" (1925) , "Tuletorni juurde" (1927) , "Orlando: elulugu".Thomas Mann (6. juuni 1875 Lübeck 12. august 1955 Kilchberg Zürichi lähedal) oli saksakirjanik.Aastal 1929 sai ta Nobeli kirjandusauhinna ja 1949 Goethe auhinna.Kirjanik Heinrich Mann oli Thomas Manni vanem vend.Ka Thomas Manni poeg Klaus Mann oli kirjanik, kelle tuntuim teos on "Mefisto". Romaani ainetel on ungari rezissööril István Szaból 1981. aastal valminud samanimeline film. Thomas Mann sündis Lübeckis, jõuka kaupmehe ja senaatori Thomas Johann Heinrich Manni perekonnas. Tema ema, Júlia da Silva Bruhns, oli Brasiilia päritolu. Pärast isa surma 1891. aastal kolis perekond elama Münchenisse.Aastal 1905 abiellus jõukast juudi perest pärit Katia Pringsheimiga (1883 1980), neil oli kuus last
endale tõmmanud ning teksti sisu oleks tagaplaanile jäänud. Näitlejate ja kujunduse kõrval tuleks kindlasti mainuda ka pianist Madis Muuli, kes terve vaatuse vältel klaveri taga mängis ning sellega etenduses valitsenud emotsioone ja tundeid edastada aitas. Lisaks muusikale poolele kasutati näitemängus ka palju eriefekte. Näiteks doktori Mefistofelese marionetiks saamisel tekkis hetkeks Fausti ümber elava tule ring ning tuld võis näha ka stseenis, kus Mefisto käes olev raamat järsku leekidesse puhkes. Just sellised ootamatud üllatused tõmbavadki publiku tähelepanu ning muudavad etenduse huvitavamaks. Läksin teatrisse arvamusega, et näen seal igavat tummfilmietendust, kuid ma ei osanud arvata, et mind midagi nii vapustavat ees ootab. Kõik näitlejad mängisidki tummetendusele kohaselt: ülepakutud emotsioonid, pantomiin ning pisut naiivseid käitumised, aga kõik see moodustas ühtse terviku, mis mõjus üllatavalt elavalt ja värskelt.
Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas, et saab Fausti kukutada, ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane, kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei saa. Tarkus teda ei rahuldanud, sellepärast otsustas ta maagiast abi leida. On alati arvatud, et tarkus on väärtus, intelligentsed inimesed saavutavad edu, kuid kas ikka on nii? Täna räägitakse emotsionaalsest intelligentsusest kui
muud, kui tunda end hetkekski õnneliku ja rahulolevana. Selles teoses kajastuvad kõik tüüpilised Kuradi-legendide motiivid. Olemas on nii leping kui ka klassikalised naudingud. Kuid lõpuni ei suuda Fausti köita ei ilusad naised ega veinikeldri-prassingu, volbriöö meeletu peomöll ega prestiizne ametikoht. Ta vajab midagi sügavamat ja erakordsemat; midagi, mis tooks hinge rahu ja annaks elule mõtte. Mefisto poolt pakutav on küll ühel hetkel huvitav, kuid juba järgmisel tundub labane ja pinnapealne. Nii tüdineb vana mees kiiresti. Lõpuks Faust mõistab, et elu mõte ei ole ainult oma soovide täitmine. Palju suurema ja kestvama naudingu võib saada teisi aidates. Kuna ta leiab oma elumõtte ja tee rahuloluni peaaegu ise, päästavad taevased jõud professori hinge Saatanaga sõlmitud lepingust vabaks. See teos
· "Faust": teema, probleemid, teose osad, tegelased, idee. ,,Faust" on Goethe elutöö, mida ta kirjutas 60 aastat. See on kunstisaavutuse kõrgeim tase ning ta oli ajalooline tegelaskuju. Faustist on loodud veel ka teisi teoseid. Teose osad (5-maagiline number) 1. Pühendus 2. Eelmäng teatris (3 osalejat: tetridirektor, näitleja, kirjanik) 3. Proloog taevas (tuleb välja teose põhiprobleem; 3 peainglit + Mefisto+ Jumal=5) 4. ,,Faust" I osa (kohtumine Mefistofelesega, Faust ilusa hetke otsingul) 5. ,,Faust" II osa (jätkab ilusa hetke otsimist, Hiljem, kui ta tagasi Saksamaale naaseb saab tema elu eesmärgiks töö teiste inimeste õnne nimel, Jumal arvab, et Faust pole muudetud loomaks ning ta on teinud mõitsuse abil ka häid otsuseid; Kui Faust sureb võitlevad inglid Fausti hinge pärast ja võidavad) Teema ja probleemid
vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne. Pääseb raksustest napilt, veiderdaja, nt Mefisto. HEIDEGGER: olemisõp-ontoloogia: olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks?, Mis teeb selle, mis on, selleks, mis ta on?, Mida täh ol olla? In.kond on sellele kogu aeg vastust otsind, sellest ka relig, mis ütl, et jumal lõi, kuid so lihtsust vastus, jätab olemise tõelisuse varju. Tegelt peab see jäämagi küs-ks ja panema in mõistma maailma ja ol
Keskel tempo mitu korda vaibus ning edasi läks aina kiiremaks. Teose juures oli õige huvitavam jälgida, kuidas pianisti valdas klaverit ja tema tehnika oli vapustav. Sõrmed lausa tantsisid.Kolmas esineja oli Ralf Taal.Esimene pala, mida tema esiteas oli Schubert-Liszti ,,Soirees de Vienne" : valse-caprice nr 6. Pala hakkas väga süngelt. Dünaamika oli vali ja tempo kiire.Vahepeal läks meloodia pehmeks ja dünaamika palju vaiksemaks.Teine teos oli Frenc Lisztilt ,,Mefisto-valss" nr 1. Teos oli väga madalas registris ja tempokas.Neljas esineja Mihkel Poll, esitas esimese teose Sergei Rahmaninovilt Prelüüd nr 16 G-duur op.32 nr 5 . Kohe oli näha kui proffesionaalne oli pianist.Meloodia oli voolav,dünaamika suhteliselt vaikne ja teost esitati kõrges registris.Teine pala oli Frederic Chopin´ilt Ballaad nr 4 f- moll op.52.Mulle isiklikult oli väga huvitav kuulata heliloojate teoseid, kellega olime eelnevalt tutvunud muusika tundides
aastal Verdi ühe võitluskaaslase Itaalia kirjaniku Manzoni mälestuseks ja on tänapäeval üks kuulsamaid ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. Verdi kirjutas samal ajal ka teisi vaimulikke teoseid. Selleks ajaks oli maise teekonna lõpetanud ka tema abikaasa Giuseppina. Verdi tahtis üldse ooperikirjutamisega lõpparve teha. Siis aga juhtus maestro kokku oma kunagise suure kritiseerija noore helilooja, kirjaniku ja libretisti Arrigo Boitoga (1842-1918), kes ka ise kirjutas kaks ooperit: "Mefisto" ja "Nero". Nüüd oli Boito vanameistrist vaimustuses. Nad kohtusid 1879. aastal Roomas Verdi "Reekviemi"ettekandel. Boito pakkus Verdile koostööd ning suutis heliloojat veenda veel ühte ooperit kirjutama. Kolme päeva pärast andis Boito Verdile Shakespeare'i "Othello" järgi tehtud stsenaariumi. Kuid kui Verdi siiani oli kirjutanud oopereid mõne kuuga, siis "Othello" esietendus oli alles 5. veebruaril 1887. aastal. Ooper võeti taas väga
· Pani klaveri kõlama nii nagu kõlaks terve orkester · Klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja värvikaks · Õhutas klaverimängu oskust, imetles Paganinit · Sümfoonilisel ja klaverimuusikal · Programmilise muusika pooldaja ja arendaja · 3 klaveripalade tsüklit ,,Rännuaastad"- muusikaline reisikirjeldus, mis kajastab muljeid helilooja Sveitsi ja Itaalia reisidelt · 3 osa : Faust, Margarete, Mefisto (Peakangelasi kajastavad Göthe) · Dante sümfoonia 2 osa : ,,põrgu", ,,puhastus" kajastavad Dante ,,Jumaliku kömöödia" põhikujundeid · Uus zanr- sümfooniline poeem · Kirjutas üle 13 sümfoonilise poeemi, mis enamasti on loodud(nt. Sheakespeare, Hugon) · Leiame ka sünnimaale pühendatud teose ,,Ungari" ja on loonud Ungari rapsioodiaid · 1842. Esines TÜ aulas · 1875. Asutas ta Pestis muusikaakadeemia, mis kannab tema nime siiamaani
Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. NÄITED KIRJANDUSEST: Faust, Harry Haller, mingil määral Raskolnikov. Kui Faust lausub tolle kuulsa, imetletud lause: „Kaks hinge asuvad, ah, rinnas mul!” siis unustab ta Mefisto ja terve hulga teisi hingi, kes on tal samuti rinnas. Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. „ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa
tantsuviisid Tervet ooperit läbib saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu. Väga head muusikalised karakterid. Tänapäeval üks maailma mängitavamaid oopereid. Charles Gounod (1818-1893) on lüürilise ooperi esindaja. Lüürilises ooperis väljenduvad subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, aluseks klassikalised kirjandusteosed - "Romeo ja Julia", "Faust"- K: "Juveeliaaria" Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud. Itaalia Gioacchino Rossini (1792-1868), kelle esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud. "Sevilla habemeajaja" Beaumarchais` komöödia alusel (ka Mozarti Figaro pulm, samad tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng
tunda end hetkekski õnneliku ja rahulolevana. Selles teoses kajastuvad kõik tüüpilised Kuradi- legendide motiivid. Olemas on nii leping kui ka klassikalised naudingud. Kuid lõpuni ei suuda Fausti köita ei ilusad naised ega veinikeldri-prassingu, volbriöö meeletu peomöll ega prestiizne ametikoht. Ta vajab midagi sügavamat ja erakordsemat; midagi, mis tooks hinge rahu ja annaks elule mõtte. Mefisto poolt pakutav on küll ühel hetkel huvitav, kuid juba järgmisel tundub labane ja pinnapealne. Nii tüdineb vana mees kiiresti. Lõpuks Faust mõistab, et elu mõte ei ole ainult oma soovide täitmine. Palju suurema ja kestvama naudingu võib saada teisi aidates. Kuna ta leiab oma elumõtte ja tee rahuloluni peaaegu ise, päästavad taevased jõud professori hinge Saatanaga sõlmitud lepingust vabaks. See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene
omavaheliste suhetega. Speeril oli naise osa: tänu temale nägid ilmavalgust ideed, millega Hitler teda oli "viljastanud". Speeri kavanditest ei puudunud kunagi märge: "Teostatud Hitleri ideede kohaselt." Speeri siiraimad tunded ja kiindumus ei kuulunud mitte tema enda perekonnale, vaid Hitlerile. Aastakümneid hiljem meenutab te: "Ühe suure ehituse nimel oleksin kui Faust oma hinge ära müünud. Oma Mefisto olin ma juba leidnud." Hitler nimetas oma soositud arhitekti relvastuse ja laskemoona riigiministriks. Füürer ootas energiliselt Speerilt imetegusid. Viimane täitiski Hitleri lootusi armee kiirel relvastamisel, saavutades seda sadade tuhandete sunnitööliste ja koonduslaagri vangide tööjõudu kasutades. Speeri pidev võitlus efektiivsema relvatootmise nimel pikendas sõda kindlasti kuude kui mitte terve aasta võrra.
Kuradiga. Mefistofeles = Kurat= Eitusvaim meis enestes. Teos on filosoofiline. Kolm sissejuhatust: Pühendus môte noorusajale ja noorusele Eelmäng kolm tegelast 1.direktor: teater peab pakkuma uut ja värsket, et rahvas ummistaks kassad, igale maitsele vaja rabavat lugu. 2. luuletaja mitte koor, vaid tuum on oluline, poeesia ülendab inimest. 3. komödiant: "...te andke elu läbilôige, et igüks näeks oma hinge. Proloog taevas Mefisto: "Inimene on kui rohutirts..." Issand: "Kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski ihkab ôiget rada..." 1. Faust leiab, et elu on tühja jooksnud. Faust tahab maailma, elu, aja ja ruumi tuumateada saada: "Kus on see eluläte, mis küljes maa ja taevas ripub?" 2. Vôrreldes Wagneriga on Faust rahulolematum ja otsiv. "Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." 3. Pôhivihje elumôttele lk.35 Kas alguses oli sôna, alguses oli môte, alguses oli tegu? 4
TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist. Juss: Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse
Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. "Tolm ja tuli" üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega ja on kõige arbujalikum tema luulest. See kogu ülistab inimese vaimsust ja vaimuvabadust ning kunsti, selle ilu ja vägevust. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Alveri varasem luule on sümbolistlik ning kasutab maailmakirjandusest tuntud nimesid ja kujundeid (Faust, Mefisto, don Quijote, Dante, Goethe jt). Stiil on romantiline, kujundid kõrgelennulised. Ta arutleb eksistentsiaalsete probleemide üle (küsiva inimlapse lugu nagu luuletuses ,,Suured voogajad" (,,Titaanid")- ,,Aga küsiva inimlapse legend need titaanid toob jällegi maa peale vangi."). Avaldub pidev püüd täiuslikkuse poole (,,On päris kindel: jalge alla jääb sulle
annaabi.ee 
