Näiteks ,,ABD ehk Luggemise-Ramatus" sisaldavad metoodilisi juhiseid. Kõige tähtsam, millega Masing sai üldtuntuks, oli ,,Maarahwa Näddala-Leht". Selles oli sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi ja vanasõnu. Tähtis oli ka see, et tänu temale täiustus eesti alfabeet õ-tähega. Ta märkas lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Esimesena ilmus avalikkuse ette ning sai ühtlasi kõige tuntumaks karakteriks Jenoveva. Selle andis välja Pärnu köster, J.Rosenplänteri abiline, C.Fr.Lorenzsoner pealkirja all ,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist
instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, Viini heliloojate liit. Looming- 4 sümfooniat, laulud. ,,Ungari tantsud", ,,Saksa reekviem". F.Liszt- Ungari, Monotematism, korraldas listomaaniaid, 1861- ,,Kristus", 1867-Budapesti oratooriumi asutamine. Looming- prog. muusika, klaveriteosed, 2 sümfooniat ,,Faust" ,,Hamlet", reekviem, kammermuusika, vaimulik muusika. R
"Ohtukuulutus" 1874 mustriga"1888(sarnane P.P.CHAVANNES aga mitte sama pilt) ,,Vaene kalur" "Alfred Sisley ja tema naine" 1868 ,,Vaga Jenoveva valvab H.T.LAUTREC Pariisi [le"1886 ,,Moulin Rouge" 1891 "Tantsija laval" 1876 C.PISSARRO E.DEGAS "Tee versaillest st Louviesennessee" 1870 "Hobuste v]iduajamine" 1869 "Tantsuklass"1872 G.MOREAU
õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti keele grammatika, aluseks põhjaeesti keskmurre. Euroopas kasvas huvi eksootiliste kultuuride ja väikerahvaste vastu, Eestis väljendus see estofiilide näol. Uuriti eesti keelt ja kultuuri. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilid olid ka Kreutzwald ja Faehlmann.
Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1. Teda ei võetud konservatooriumisse, sest peeti andetuks Giuseppe Verdi
aastal, kui kirjaniku isa sai mõisnikult vabakirja. 2. Kooli lõpetamise takistuseks sai vanemate kehv majanduslik olukord. 3. Ohulepal avanesid Kreutzwaldil ootamatult edasiõppimise võimalused. Vennastekoguduse juht Fr.Genge otsis kolme eestlasest noormeest avatava seminari õpetajateks ning Kreutzwald osutus sobivaks kandidaadiks ja sai jätkata tasuta õpinguid Tallinna saksa kreiskoolis. 4. Kreutzwald astus kirjandusliku avalikkuse ette ,,Vaga Jenoveva eluloo" tõlkega. 5. Kreutzwald asus 1825.aastal õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. 6. Kreutzwald tegeles suvevaheaegadel rahvaluule kogumisega, tehes selleks Harjumaa kõrval ka pikemaid reise Põhja-Tartumaale. 7. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist alustas Kreutzwald tööd Võru linnaarsti kohal. 8. Kreutzwald pühendas jutukese oma armsaima lapse, Marie Ottilie, mälestuseks, kes suri 15-aastasena. 9
Seal oli ta dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Liszt andis kõik, et teatri kunstilist taset Weimaris tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil siiski lavale tuua algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate ja interpreetide tutvustamiseks. Suurt tähelepanu pööras oma õpilastele, kellelt ta tasu ei võtnud. Weimari perioodil loodud tähtsamad teosed: 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"; siminoor klaverisonaat, enamus ungari rapsoodiaid. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus. Liszti oli sügavalt veendunud kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idees kõik
traditsioonid olnud suhteliselt nõrgad, seetõttu kulges üleminek romantismile sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks. William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge, Robert Southey, Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast. Vaimustunud juba õige varakult prantsuse valgustajatest, kujunes ta vabameelse vaadetega noormeheks, kellele polnud võõras ka mässuvaim
teiseski õukonnas, januneti siin rohkem lõbusa ajaviite kui kunstilise elamuse järele. Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi (nt. J. Brahms).
Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre
NÄIDISEKS MINU DEFINITSIOON Elumôtte ja armastuse filosoofiline kujutamine läbi inimese sisevastuolu, viies lugeja vastutustunde ja töö väärtuse môistmiseni Mis see on? Missugune ta on? 21 näited sentimentalism Ingl. lk.125 ôpik, Saksamaal/loe 8.kl. ôpik Jenoveva, Venemaal Karamzini "Vaene Liisa"loe MKL Romantism ajalooline taust romantismi tunnusjooned 1. tekkis draama kui tôsielunäidend, sest tegelikus elus on traagiline ja koomiline kôrvuti, ülev ja madal samuti 2.valdav liik oli luule, eriti poeem 3. kolm tähtsat teemat vabadusvôitlus, armastus ja loodus 4.tähtsustati rahvuslikkust, ülistati kangelaslikkust 5.proosas tegi vôidukäigu ajalooline romaan 6.proosateose tegelased sageli liialdatud, moonutatud Vaata Talveti tunnusjooni 2
annaabi.ee 
