13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.
ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17
Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik.
Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
Ooperi kujunemine-lavateos,mis ühendab endas muusika,näitemängu,kujutava kunsti ,sõnakunsti,luule,proosa,arhitektuuri. Tunnused-orkestri saade,solistide olulisus, kaunistused,koori ja orkestri numbrid.Ooper kujunes eelkõige Ferenzes,kus kujunes haritlastering CAMERATA.Seal uuriti vanakreeka luulet ja draamat.Vincenzo Galilei oli esimene kes püüdis vanakreeka tekstile luua muusikat,sündis ooperi idee. Ooperi eelkäijad: 1. Vana-Kreeka tragöödia2.liturgiline draama3.müsteerium4.moralitee (koolinäidend)5.intermeediumid ( õokonnapidustustel). Monteverdi panus ooperi arengusse: helikeel- kasutab orkestr i kõlavärvi(orkestersuurem), iga osalejat ja meeleolu saadab teatud pill, sisu ja sõnad viis kokku instrumentide valikuga. temaatika-Vana- Kreeka tragöödia oluline ooper "Orpheus". Kammerlaul- soololaul, kus saatjaks on väike ansambel või BASSO CONTINO. Da capo aaria-ABA vorm,mus A osa korratakse lõpus,aga A nooti ei kirjutata,sai alguse itaaliast.
Lugemisdraama lavastamiseks vähesobiv, juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. Miraakel pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu
Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud. Farssi esitati alguses (millal? kus?) rahvapidustustel. Narrimängud kuulusid (mille?) karnevalipidustuste juurde.
Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike
Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: VanaRooma tragöödia, Liturgiline draama, Müsteerium, Moralitee, Intermeedium; Firenze ,,Camerata": Cameratas sündis ooperi idee, seal tegutsesid luuletaja Ottario Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Esimesi barokkoopereid: Jacopa Peri ,,Daphne" Claudio Monteverdi panus: Helikeel kasutas suurt orkestrit, dünaamika oli kontrastne ja vahelduv, muusika oli väljendusrikas, kasutas muusikalisi kujundeid
Kristuse ristilöömine jne. Tihtipeale näitlejad läksid liiga hoogu, võidi ohtu panna ristilrippuja elu, esines ka surmajuhtumeid. Need paarsada tegelast olid kõik ilmalikud, käsitöölised. Ei mängitud vaid piiblit, vaid ka apogliivasid: pühakute elulood. Põimiti sisse ka poliitilisi vihjeid. Olustik andis ainest massistseenidele. Meile teadaolevates müsteeriumitekstides on kirjas: siia panna farss. Farss ja moralitee mõlemad peegeldavad keskaegse elaniku vaadet. Ei vaja eksisteerimiseks müsteeriumit. Farss kaldub põhjakihi poole. Tihti petmiseteema, kõik petavad kõiki. Farsis tegemist kelmustega. Farsi sünni kohta puuduvad andmed. Farsi aluseks oli kirjanduslik tekst. Nende tekstidega käidi ümber väga hooletult. Alles 16.sajandil ilmusid originaalsed veidrikud, kes hakkasid koguma farsiraamatuid, neid trükiti ilmusid kollektsionäärid. Farss oli üks müsteeriumielement,
· Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja tegelasteks olid isikustatud mõisted, nagu Armastus, Surm, Tõde,Usk.
( Tuntuim teos on: " Aadama mäng"- Aadama ja Eva pattu langemine, oluline tegelane oli Kurat. · Tsunftid- käsitööliste organisatsioonid, nende kätte läks ka etenduste korraldamise õigus. Et näidata oma jõukust muutusid ka etendused suurejoonelisemateks. · Müsteeriumide vennaskond- loodi 15.saj., see ühendas proffessionaalseid näitlejaid. · Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud
ilmalikke elemente ja see kasvab ka ulatuses. Kujunevad piibliainelised näidendid müsteeriumid, näitlejateks ilmalikud isikud ja ettekandepaigaks tavaliselt kirkuesine väljaks või turuplats. Müsteeriumide kõrval tekib 13. sajandil miraakel- imemäng, mille ainestik oli ammendatud pühakute elust või neitsi Maarja legendidest. Ka miraaklite ainestik muutub aja jooksul ilmalikumaks. Kõige hilisemaks keskaja draamazanriks on didaktiline moralitee, mis tekkis Prantsusmaal 14- 16. sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile prantsuse linnaluule suurim esindaja Francois Villon ja itaalia suurkirjanik Dante Alighieri. 14.
Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume.
Milline nägi välja keskaja teater ja kes olid valdavalt näitlejad? 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid, lihtkodanikud või kooripoisid.
keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul. · Kangelaseepos: Eepiline teos, kus kangelane elab läbi raskeid katsumusi oma rahva ja riigi nime. · Müsteerium: Piibli lugudel põhinev näitemäng. · Miraakel: Apostlite, jumalaema imeteod. · Moralitee: Õpetlik näidend. · Keskaja inimene ei olnud kunagi üksi, alati oli jumal temaga. · Tähtis oli teada, et nädalas on 7 päeva ja viimane on pühapäev. · Memento mori pea meeles, et sa sured.
,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik),
õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9. Iseloomusta keskaegset draamat, nimeta ka liigid. Jagunes kaheks kiriklik ja ilmalik draama. Kuna jutlused olid ladinakeelsed ning paljud ei mõistnud, hakati jutlusi kooripoiste abil läbi mängima. Laval kolm osa taevas, maa ja põrgu. Ilmalik näitekirjandus arenes kiriklikust välja. Zanrid: * müsteerium * miraakel * moralitee * satii * farss 10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha ühiskonnasuhete peegeldusi, samas ka humoorikas kommetekirjeldus ja rahvatarkuse kogu. Roosiromaan noormees näeb unes, kuidas ta satub aeda ning armub imekaunisse Roosi.
· Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile)
) ajal. 3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised stseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18
Proosa Lüürika Lüroeepika Draama Rüütliromaan Kantsoon Uut tüüpi Müsteerium kangelaslaulud Novell Sonett Miraakel Allegoorilised Ballaad Moralitee poeemid Madrigal Farss Õpetlikud Romanss poeemid Mis probleemid pärinevad keskajast ning on siiani aktuaalsed? Ususõjad islmamimaades, Ameerikas vallutatakse maa ja viiakse sinna koheselt misojonärid, et rahvast enda usku pöörata
Etendus võis kokku kesta terve nädala. 15saj moodustati müsteeriumite vennaskond, mis koondas erinevaid näitlejaid (tänapäeva mõistes proffesionaalid). Muutus etenduse koht, neid hakati mängima suurtes saalides ja lossides. Kirik ei sallinud vennalike lõbusid. 16saj keelustati müsteeriumid. Müsteeriumid ei olnud ainuke zanr. Oli olemas ka Miraakel (imelood piibli põhjal). Esimene miraakel oli hinge müümisest kuradile. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkis 15saj moralitee. Arenesid koomilised näidendid. Koomilised seotud siis pühade või tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati pahameelt. Zanriteks olid sotii ja farss, sotii on narrimäng, kõike pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud. Kasutati simultaanlavasid. Seal paiknes korraga mitu erinevat tegevuspaika. Alustati alati peakiriku juures ja liiguti edasi turuplatsile. Kui ühes linnaotsas alustati ja teises lõpetati, siis liikumise käigus toimus etendus
kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva koletised, kes tema teele ette satuvad. põhizanrid romaan ja novell. "Vanem Edda" (9. - 10. saj) on Teatris müsteerium, miraakel, moralitee, Skandinaavia eepos, mille varajasem osa farss; keskaja lõpus asenduvad need jutustab maailma ja inimese loomisest, tragöödia ja komöödiaga. jumalate ja hiidude võitlustest, jumalate Kirjanduse arenemist takistasid omavahelistest tülides, maailma lõpust ja
„Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“
· James Joyce 19 saj, iiri kirjanik, ,,Pagulased", modernism · Bertolt Brecht 19 saj, saksa, ,,Kolmekrossiromaan" · Jorge Luis Borges - ,,Aleph", postmodernism · Umberto Eco - ,,Roosi nimi", Itaalia, postmodernism Lääne MÕISTED · eepos - uskumusega seotud pärimuslik fantastiline jutustus, mis räägib maailma loomisest ja hävingust, inimesest, jumalatest jne · rüütliromaan Euroopa keskaja ja uusaja kirjanduszanr. · Moralitee - keskajal allegooriline ja moraliseeriv näidend. · Hagiograafia pühakute ülistav elulugu · allegooria kahemõtteline mõistujutt, nt vanasõnad · commedia dell'arte - 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. · Mimesis - nii filosoofia kui kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, vms vahel
Hilisel keskajal kujunesid neist väljaspool kirikut etendatud müsteeruimid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahekduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteeruim kannatusmäng ehk passioon, molles esitati Jeesuse elu viimaseid tseene kuni tema ristisurmani. Muusikaliste tseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis- muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised tseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj
Lorris oma loo, mida jätkas Jean de Meung täiesti teises, naturalistlikus laadis. Didaktilise kirjanduse oluline teema oli ka fortuuna. Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante ,,Jumalik komöödia" jääb keskaja ja renessansi piirile, kuid see on tüüpiline didaktilise kirjanduse näide. Müsteerium, miraakel, moralitee on kirikliku kirjanduse näited nn liturgiline teater. Moralitee oli õpetlik lugu, mis elas keskaja üle. Müsteerium oli piiblilugude põhjal kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel oli religioosse sisuga, tavaliselt tuli pühak appi peategelasele, kes oli sattunud ebamugavasse olukorda
Langenuna ahastab hukka läinud elu pärast. Ta kirjutab põhiliselt trondoone ja ballaade. Ühel hetkel oli kaalutlev, tark ja harras, kuid järgmisel hetkel oli küüniline, rõve ning miski polnud talle põha. ,,Kadedad keeled" ja ,,Poodute ballaad". 54. Keskaja draama: zanrid ja nende iseloomustus. Keskaegset draamat nimetatakse ka liturgiliseks draamaks. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod Moralitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega Farss jämekoomiline olustikuline lühinäidend, kus oli väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii narrimäng, mille tekst kohati improviseeriti, võisid nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri.
Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli- teemalised näidendid. Üht osa nim. müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng". Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee. Õpetliku sisuga. Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad. Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad. Rio De Janieros on ka. Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus
Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli-teemalised näidendid. Üht osa nim. müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng". Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee. Õpetliku sisuga. Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad. Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad. Rio De Janieros on ka. Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine
ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu moralitee kôlbelise sisuga sotii e. narrimäng narripühadel Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi
müsteeriumid (ladina k – teenistus). Tuntuim müsteerium on „Aadama mäng“ , kajastab Aadama ja Eeva patutegemist. Madu kasutab ära naise psühholoogiat, ahvatleb, meelitab teda õuna maitsma. Aadam on pika taibuga ja temast räägitakse vähe. Madu meelitas teda sellega, et ta saaks nii iseseisvust juurde ja ta pole kehvem kui meessugu. Kahte tüüpi lavad. Simultaanlavadel mängitakse mitmes kohas laval korraga (linn, küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias
Fantastiliste kujunditega. Ka jumalik komöödia oli kirjutatud nägemusezanris. 13. saj kuulub ka veel keskaegse teatri nähtus (ka 14 ja 15 saj). Erines põhjalikult antiiksest teatrist, kasvas välja kirikurituaalidest, religioossest taustast. Seotud usupühadega, selge moraalse didaktilise eesmärgiga. Lühikesed näidendid. Sisult lihtsad. Kõige rohkem prantsusmaalt. Miraaklid üks näidentite liik. Miraakel Theophilest. Miraaklid põhinesid pühakute imetegudel. (MKL lugeda!). moralitee zanr moraalinäided, allegooriline. Keskaja lõpp taustanähtused: 13. saj tähistas ka vaimulike ordude teket. Katoliiklus hakkas mitmekesistuma. Hiliskeskaja vaimuelu on küllaltki mitmekesine. Kirjaoskajaid rohkem, kirikuelu ise mitmekesisemaks. 13. saj laguses karmeliitide ordu teke, 13. saj alguses frantsiskaanid (Püha Frantsiscus ülistas inimese ja looduse sidet ja lihtsust). 13. saj keskel augustiinlased, 13. saj algul dominikaanid
Dionysosele. Orkestra taga asetses Skena ( telk, garderoobina kasutusel). Näitlejad kandsid koturne (poolemeetrisi tallaga jalanõusid), maske (karakterile omased näojooned peal). Osi mängisid mehed. Naisi ei lubatud ka vaatama. Vaadeldakse kahesuguseid vastuolusid: jumalad ja inimesed; ühiskond ja inimesed (Aischylos) Sophakles, Aischylos, Aristophanes. keskaja teater (6-15 saj) domineerisid usulise sisuga näidendid müsteerium (piiblisündmused) moralitee e. karnevalijant (lustlik, kuid õpetus sees) Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte (karnevalipidustus, millest on välja kasvanud rahvakomöödia) Selles on alati 2 armastajapaari ( esipaar ja subretipaar kõrvalrollides). Alati veel ka koomiline vanamees ( nt. Pantalone, sakslastel Hanswürst) Parim esindaja Lope de Vega, Shakespeare Klassitsistlik draama: ( 17 saj) Eeskuju antiigist, väga range ülesehitusega ( aja-
mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid
inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (19221971) "Muhu monoloogides" (1968), Jaan Kross (1920) "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970). Mooses legendaarne iisraellaste juht ja seaduseandja. Piibli järgi juhtis Mooses iisraeli rahva Egiptusest läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis Jumal talle kivitahvlid 10 käsuga, mis said juudi usundi ja kõlbluse aluseks. moralitee keskaegne allegooriline õpetlik draama, mille tegelased on inimesega seostuvad abstrahheeritud mõisted: õiglus, mõistus, tõde, kahetsus, meeleheide, usk, ausus jt. motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. moto kirjandusteose alguses esinev juhtmõtteline lause, luuletus, aforism vm tekst, mis aitab avada teose peamõtet
riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus
annaabi.ee 
