Kaasas vaid üksikud tarvilikud pisiasjad, alustas ta oma teekonda. Ta sattus rajale, millel oli palju inimjalgade, kuid kõige enam hobuste jalajälgi.. Hobused (ehk hiihnhm'id), kes valitsevad seda tavatut saart, suudavad rääkida, nad on mõistuspärased ja korralikud, terased ja taibukad, intelligentsed ja viisakad, neil on isegi oma keel ning selles keeles tähendab hiihnhm looduse täiuslikkust. Sõprus ja heatahtlikkus on hiihnhmide kaks peavoorust ning need on omased kogu tõule. Võõrast kaugeimast maanurgast koheldakse samuti nagu lähimat naabrit; kuhu iganes ta ka ei läheks, ikka tunneb ta end kodus olevat. Hiihnhmide kodudeks on maasse rammitud ja vitsega põimitud palkidest madalad hooned, millel on lame õlgedega kaetud katus ning savipõrand. Ka füüsiliselt on hiihnhmid väga võimekad, nad lüpsavad lehmi, suudavad ajada niiti nõela
Gulliver sõidab Jaapanisse ja sealt edasi Amsterdami ning sealt Inglismaale. IV osa Neljandas osas läks Gulliver kapteniks laevale ,,Seikleja". Ta sõitis Barbadosesse ja värbas seal uusi madruseid, sest paljud olid teekonnal surnud. Gulliveri õnnetuseks oli ta värvanud mereröövlid kes laeva üle võtsid ja ta tundmatule saarele jätsid. Gulliver märkas saarel inimesesarnaseid elajaid jähuusid ja hobusesarnaseid loomi Hiihnhme. Gulliver õppis kiiresti ära hiihnhmide keele ja imestas, et nende keeles pole muud sõna halbadele asjadele kui jähuu. Ta võõrdus täielikult inimestest ja unustas ära valetamise. Gulliveri kahjuks otsustas suurnõukogu, et ta peab lahkuma hiihnhmide seast. Gulliver ehitas ühe hiihnhmi abiga endale kanuu ja sõitis sellega saarelt minema. Ta korjas üles üks Portugali laev ja viis Lissaboni, kust ta edasi sõitis Inglismaale.
teadust ja poliitikat . Iga klubi liige sai ühe teema millest satiir kirjutada Swifti teemaks reisiraamat kaugetest maadest. Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse suhtutakse kas koletisse või naljakasse kurioosumisse. Mõistujutt võimuihast, upsakusest, fanatsimist, alatusest ja inimloomusest. Esimene trükk müüdi läbi nädalaga. Seda loeti kui reisikirja, kui sotsiaalset satiiri ja kui fiosoofilist mõistulugu. Mäng suuruse ja väiksusega, muutis Gulliveri laste seas populaarseks. Mõistliku elukorralduse reeglid. Suri 19
õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kirjutanud selles teoses mitmetest erinevatest maailmadest: liliputtide maa kui väikluse ja kitsarinnalisuse maa, hiiglaste maa kui tarkuse ja arukuse maa, Laputa saar kui teaduse maa ning lõpuks hiihnhmide maa kui õilsuse ja ideaalse ühiskonna maa. Reaalses maailmas on vaja seadusi kuna on inimesi, kes soovivad teistele halba, et enda elukvaliteeti parandada. On ka inimesi, kes ei suudaks end ilma piiranguteta ohjata, nad ei näeks seaduserikkumisel midagi halba, kuna nad pääseksid karistuseta. Kuid on olemas ka siiralt häid inimesi, kel on tugev moraalne kasvatus, kahjuks on neid vähe ning enamus maailma rahvast ei hooli teistest inimestest ja nende tunnetest
GULLIVERI REISID Jonathan Swift Arst ja meresõitja Lemuel Gulliver võtab ühtekokku ette neli reisi: Liliputimaale ja Brobdingnagi, vastavalt kääbuste ja hiiglaste juurde, lendavale saarele Laputa ja lõpuks tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigis neis muinasjutulistes maailmades leiab Gulliver eest hästi väljakujunenud tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse kui võõrasse suhtutakse kas kui koletisse või naljakasse kurioosumisse. Liliputtide juures on Gulliver mägiinimene, keda kõik ta määratu jõu pärast kardavad. Leebusega saavutab ta kiiresti kääbuste poolehoiu. Ta kutsutakse õukonda, saab kuninga soosingu osaliseks, ja kui läheneb vaenulik sõjalaevastik, saab Gulliverist võõrustajate päästja.
Jonathan Swift(1667 1745) Pärit Iirimaalt vaesunud vaimulikust perest. Sai hea hariduse tänu oma onule, kes oli mõjukas vennike. Tema kuulsaim teos on "Gulliveri reisid" - peetakse Robinson Crusoe paroodiaks. Filosoofiline satiir 18 saj Inglismaa elust. Esimene osa "Teekond Lilliputti" - kriitikat saab see, et need tegelased seal saarel on ka hingelt väikesed. II osa "teekond (hiiglaste juurde) seal on hiiglased hingelt suured ja Gulliver tunneb ennast väiksena. III osa ta jõuab Hiihnhmide juurde ja seal on ka jähuud. Esimesed on hobused..need käituvad nagu inimesed. Jähuud on siis inimeste asemel.Gullivere ainus soov on jääda nende juurde elama. Moliere (1622 1673) Prantsuse kõige ausam inimeste kujutaja. Prantsuse Shakespeare. Tema isa oli tapitsiir sisustaja. Sai hea hariduse, õppides jesuiitide ordus. Mis loodi katoliku võimu taastamiseks. Jesuiidid toetusid tunnetele. Paljud piiblilood õpetati selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta
8. Daniel Defoe- inglise valgustuskirjanik · ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" - üksikule saarele sattunud merehädalise jutustus 9. Jonathan Swift inglise valgustuskirjanik · ,,Gulliveri reisid" 1. Osas läheb autor liliputlaste maale, kus ta tunneb ennast hiiglasena. 2. Osas läheb autor hiiglaste maale, kus ta tunneb ennast liliputina. 3. Osas läheb ta lendavale Laputa saarele. 4. Osas läheb autor hiihnhmide maale, mille asukad hobused iseloomustavad õilsust ja arukust. 10. Samuel Richardson inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa" vastandavad voorust ning pahesid, kusjuures esile tõuseb peategelaste sisemaailm, lihtsa inimese tunded ja moraal. 11. Henry Fielding- inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu" peategelased leidlaps Tom Jones ja ta
“Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine “Gulliveri reisid”(1726) – Swift on suur inimpõlgur, suured kriitilised üldistused nii oma ajastu kui ka tulevikuühiskonna kohta – hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis; I Liliputtide maa II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid essee “Projektidest”(1697) – käsitleb sots elu probleeme essee “Puhastverd inglane” (1701) – arusaam puhastverd inglasest on fiktsioon pamflett “Kõige lihtsam viis dissenteritest lahti saada” (1702) “Hümn häbipostile”(1703) “Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A.Selkirk), realistlik kujutuslaad, detailiderohke, päeviku-vorm; II ja III osa
väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid) tahetakse toiduaineid saada. Vôlurite maa?TALVETI ÔPIKUS POLE Gulliverile näidatakse varasemat ajalugu, Ta näeb Rooma senati ja Inglise parlamendi istungit. Rooma senatis istuvad kangelased ja pooljumalad. Inglise parlamendis vargad riisujad, mürgeldajad. Hiihnhmide maa Sel maal elavad hiihnhmid, kes on hobused, kuid olemuselt inimlikud, neil on inimmôistus ja nad on arukad. See maa peab oluliseks ühiskondlikke hüvesid, üksikisiku egoistlikkusest ei peeta midagi, kôik peavad kôigiga arvestama. Hariduse ja öppimise toel on nende riigist saanud môistuse riik. Kired on on saanud hukkamôistu osaliseks ja sellel omadusel ei ole asu sel maal.Tegelikult on see tundmuste mahasalgamine
annaabi.ee 
