Damise iseloomustus teose "Tartuffe" põhjal Teoses "Tartuffe" oli Damis Orgoni ja Elmire poeg. Minu arvates pole noormeest raamatu järgi väga raske kirjeldada, sest tema roll polnud kirjutises kuigivõrd suur. Mulle tundus, et Damisel olid ülekaalus pigem halvad iseloomu omadused, kui head, kuid igal inimesel on nii häid ning halbu külgi. Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema
Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) Cleante & Orgoni vaidlus jälle Tartuffe pärast. Orgon ei tagane oma seisukohtadelt (VI stseen) II VAATUS Orgon vestleb Marianega ja pärib Tartuffe kohta; Mariane nõus kõigega, mis isa palub (I stseen)
Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna.
[Footnote 1: Referring to the rebellion called La Fronde, during the minority of Louis XIV.] [Footnote 2: Moliere's note, inserted in the text of all the old editions. It is a curious illustration of the desire for uniformity and dignity of style in dramatic verse of the seventeenth century, that Moliere feels called on to apologize for a touch of realism like this. Indeed, these lines were even omitted when the play was given.] SCENE III ELMIRE, MARIANE, DAMIS, CLEANTE, DORINE ELMIRE (to Cleante) You're very lucky to have missed the speech She gave us at the door. I see my husband Is home again. He hasn't seen me yet, So I'll go up and wait till he comes in. CLEANTE And I, to save time, will await him here; I'll merely say good-morning, and be gone. SCENE IV CLEANTE, DAMIS, DORINE DAMIS I wish you'd say a word to him about My sister's marriage; I suspect Tartuffe Opposes it, and puts my father up To all these wretched shifts
Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa). 3. Saabus Orgon. 4. Orgoni poeg Damis tahab Valère õega abielluda, aga saab seda teha ainult siis, kui Valère abiellub Damise õega. 5. Orgon päris Dorinelt (teenijanna), kuidas tema maal oleku ajal majas olukord oli olnud. Dorine pajatas, et proua oli haige olnud, Tartuffe aga oli ennast kõige paremini tundnud, prouast mitte hoolides ning ainult süües ja magades. Orgon tundid mehele kaasa. 6. Cleante arvas, et Dorine naeris Orgonile näkku, Orgon oli aga vastakal arvamusel.
Iseloomuste peategelast, tema suhteid teiste tegelastega. Mida, keda ta hindab? Miks ta suhted selliseks kujunevad, nagu need kujunevad? Petšorin ei oska inimestega suhteid hoida, eriti naistega. Samas on ta julge ja otsusekindel, proovib inimestele meeldida ja tundub, et ka talle meeldivad inimesed. Petšorini suhtub nendesse pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga? Minu arust on tegu tragöödiaga, sest see näided on traagilisel konfliktil põhinev ja traagilise lõpplahendusega. Põhjenda. ...
majast välja tõstaks. 4.Dorine oli terve romaani peale kõige ilmekam tegelane. Ta oli alati olemas kui kuskil käis mingi jutuajamine. Samuti oli ka ta hästi teadlik majas toimuvast. Ta suutis alati midagi vaimukalt teravat vahele öelda, kui pererahvas midagi arutas. Ja ta ei andnud kunagi alla, kuigi teda mitmeid kordi vait jääma sunniti. 5. Orgoni perekonda kuulusid tema ema- proua Pernelle, naine Elmire, tütar Mariane, poeg Damis, naisevend Cleante. Proua Pernelle oli samuti Tartuffe vagadusest vaimustatud nagu ta poeg Orgongi ja ta ei lasknud kuidagi oma arvamust kõigutada. Elmiret jättis aga kõik see külmaks. Ta ei lasknud sellest laimamsest, ega ka Tartuffe vagadusest ennast kõigutada. Tütar Mariane oli nõus kõikke mida ta isa temalt palus. Ka oli ta nõus loobuma oma armastusest Valere'i vastu ja isa tungival nõudmisel saama Tartuffe kaasaks. Damis aga ol keevavereline ja kohati ka suhteliselt mõtlematu
2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegela...
8. Keda peeti 17. sajandil korralikuks inimeseks? Inimene, kes pidas teistest lugu. 9. Mitu last oli Moliere'l? 3, tütar ja 2 poega. Üks poeg suri 11 kuuselt, teine 6 kuuselt Iseloomusta Moliere loomingut. Kajastas tolleaja Prantsusmaa elu ja kombeid ja kritiseeris ühiskonda ja inimeste pahesid. Kirjutas nii et meeldida rahvale ja kuningale. Nimeta ,,Taratuffe" peategelasi. (5) 1) kaupmees Orgon 2) tema naine Elmire 3) kaupmehe ema Pernelle 4) Orgoni ja Elmire poeg Damis 5) nende tütar Mariane 6) Tara'tuffe valevaga 7) Valere Mariane armsam 8) Cleante Elmire vend Lühike Taratuffe iseloomustus. (tegelane) Tegevus toimus Pariisis (17. saj) Orgoni majas. Valevaga petistav tüüp petab Orgoni perekonda, laseb kirjutada enda nimele vara ja maja. Orgoni abikaasa paljastab ta. Tänu kuningale saab Orgon tagasi oma varanduse ja Taratuffe läheb vangi.
Teatriretsensioon „Tartuffe“ Autor: Kaspar-Eerik Maarand Tallinn 2017 Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näiden...
Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1. rändnäitleja, kuninga soosing, mida kujutas ja mida naeruvääristas teoseti,
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...