Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Keskkonnakorraldus vastatud (0)

Loodus - Keskkonnakorraldus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist tüüpi KMH on vajalik?
  • Kes on avalikkus?
  • Miks peaks avalikkus osalema?
  • Mis on avalikkuse kaasamise meetodid?
  • Mis on saastelubade programm?
  • Millal tuleb taotleda kompleksluba?
  • Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba?
  • Millised on IPPC kuumemad teemad Eestis?
  • Mis on PVT BAT?
  • Milline on looduslik seisund?
  • Kuidas looduslik seisund muutub?
  • Milline on eesmärk?
  • Kuidas eesmärk saavutatakse tegevused ja meetmed?
  • Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest?
  • Milline on ajakava?
  • Millised on ressursid?
  • Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle?
  • Sissejuhatus
    Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest).
    Loodus – Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed.
    Keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
    Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine
    Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais , tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine.
    Keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine , hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
    Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks .
    Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
    Keskkonnanorm – Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.).
    Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
    Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed.
    Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks.
    Keskkonnaluba – keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks.
    Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele , headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele.
    Keskkonnasertifitseerimine – sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele.
    Keskkonnaökonoomika – majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte .
    Keskkonnatehnika - Tehnika – ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises.
    Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad ).
    Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes.
    Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid.
  • Säästev areng ja tarbimine
    Jätkusuutlik areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Inimkeskne jätkusuutlik areng tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade mõistliku kasutamise ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamisega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia:
    • ressursside tarbimine,
    • taastumatute varade kasutamine,
    • keskkonna reostus ,
    • toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine),
    • jäätmed.

    Maksimumini:
    • efektiivsus,
    • korduskasutus, taaskasutus , ümbertöötlemine
    • ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust)
    • taastuvate ressursside kasutamine.

    Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist . Inimestele peaks olema tagatud kõrge elukvaliteet , turvaline ning puhas elukeskkond nii täna kui ka tulevikus.
    Säästev areng on vajalik kuna loodusvarad ammenduvad , keskkond on globaalselt saastunud, sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab, maailma jagunemine rikasteks ja vaesteks seejuures rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks). Keskkonna probleemide tekke põhjusteks on:
    • ebaperemehelik ressursside kasutamine
    • vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas)
    • madal keskkonnateadlikkus
    • väär tarbija mentaliteedi juurdumine
    • keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus
    • keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus

    Säästva arengu instrumendid:
    • Seadusandlikud. Keskkonnastandardid.
    • Teadus, innovatsioon
    • Turumehhanismid
    • Majanduslikud vahendid ( keskkonnamaksud , toetused, subsiidiumid ) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem)
    • Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid.

    Säästva arengu põhivaldkonnad:
    • Tööstus – ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid
    • Energeetika – kohalikud energiaallikad , kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst.
    • Transport – ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine
    • Põllumajandus – liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine
    • Turism – eelistada kohalikku lahendust

    Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.)
    Et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju, on kasutusele võetud ökomärgised. Paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodus-sõbralikkust. (Vt. loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad “ tabelid “, millest ma ei saanud suurt midagi aru)
  • Keskkonna taluvusvõime
    Säästev kasutus tähendab keskkonna ja selle elustiku kasutamist piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet) ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse , mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega.
    keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine . Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel ).
    bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne , kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber.
    Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , kiskjad, toit, varjepaikade olemasolu jpt.
  • Keskkonnastrateegia
  • Eesmärgid
    Keskkonnaalased tegevusesuunad ja eesmärgid:
    • Reostuse ennetamine ja vältimine
    • Ressursikasutuse vähendamine
    • Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine
    • Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine
    • BAT; BEP
    • Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel
    • Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine

    Eesti keskkonnastrateegia:
  • Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut.
  • Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia säästlikuks käsutamiseks ning saasteainete ja jäätmete vähendamiseks.
  • Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - suunata energiapoliitika tehnoloogia täiustamisele, et toota ja tarbida efektiivsemalt; rohkem kasutada taastuvaid energiaallikaid, vähendada energia tootmisel kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimist; kõigi energiakasutusega kaasnevate keskkonnakaitse-kulude arvestamine energia hinna sisse.
  • Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele.
  • Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust.
  • Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud
  • Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse.
  • Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine.
  • Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine.
  • Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas . See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat.
    Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030:
    Üldised eesmärgid:
    • Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis ohtlike häirete tagasitõrjumine
    • Looduslike süsteemide toimimise kaitsmine
    • Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas, kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja keskkonda sh säästvat linnakeskkonda
    • Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks keskkonna taluvusvõimet
    • Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele viivate tegevuste järelevalve, korralduslik, tehniline ja tehnoloogiline toetus ning võimalustekohane riigitugi

    EL prioriteetsed tegevused:
    • Veemajanduse arendamine
    • Jäätmekäitluse arendamine
    • Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine
    • Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine
    • Keskkonnaseire võimekuse parandamine
    • Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine
    • Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine

  • Keskkond ressursside allikana
    Peamisteks ressurssideks on vesi ( pinnavesi , põhjavesi), õhk ja muld .
    Taastumatuteks loodusvaradeks Eestis on põlevkivi, fosforiit , liiv, kruus, ravimuda. Taastuvateks loetakse turvast , metsa, tuult , vett-hüdroenergiat, päikeseenergiat, kalavarusid.
    Tähtis on ka geneetiline ressurss: taimestik , loomastik, liigisisene geneetiline varieeruvus, ökosüsteemide mitmekesisus , maastike mitmekesisud.
    Ressursiks on ka kultuurimälestised – arheoloogia, ajaloo, kunsti, arhitektuurimälestised; UNESCO kultuuripärand (UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mis on leitud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised)
  • Keskkonnakaitse põhiprobleemid
    Olulisemad keskkonnaprobleemid:
    • Välisõhu saastamine , negatiivne mõju inimese tervisele, ökosüsteemidele, ehitistele
      Tegu on globaalse probleemiga. Peamisteks saastajateks on kasvuhoonegaasid CO2 ja NOx.
    • Militaarne jääkreostus
    • Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine

    Probleemiks on militaarne jääkreostus (Tapa, Ämari, Haapsalu jt), põllumajanduslik reostus , kaevandusveed.

    Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM , EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor ; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas.
    • Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed

    Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid.
    • Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid-ökovõrgustikud

    Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega.
    • Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele

    Tehiskeskkonnas on müraprobleemid, radoon , mitte keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid, ebatervislikud hooned, vähene energiasäästlikkus, tervist kahjustavad töötingimused.
  • Reostusallikad
    Nii looduslikud protsessid kui ka inimeste poolt põhjustatud protsessid toodavad teatud tüüpi kõrvalsaadusi. Normaaltigimustes need kõrvalproduktid(tuntud ka kui reoained ), sattuvad tagasi keskkonda. Looduslikes tingimustes nad lagunevad isepuhasusprotsesside käigus – looduse võime assimileerida.
    Reoaine on soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine õhus, vees või mullas, mis ohustab tervist või keskkonda. Sattudes keskkonda tõstab loodusliku fooni taset.
    Saastumine - mis tahes inimeste tervist või heaolu ohustava tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide sattumine keskkonda
    Reostus - õhu, vee või pinnase saastamine soovimatu koguse aine või energiaga. Õhu, vee, pinnase või toidu füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste soovimatu muutus, mis võib ebasoodsalt mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust.
    Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes.
    Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale.
    Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel.
    Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel.
    Bioakumulatsioon – aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või eristunud. )
    Biokontsentratsioon - Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon organismis on kõrgem kui selle aine kontsentratsioon organismi ümbritsevas õhus või vees. (Enamasti puudutab organismile võõraid aineid/ühendeid.)
    Biomagnifikatsioon - Protsess, mille tulemusena on kõrgema toiduahela taseme organismis aine akumulatsioon suurem kui toidus olev kontsentratsioon (aine on üha suurema kontsentratsiooniga liikudes kõrgemale toiduahelas ).
    Akuutne mürgisus - Äge mürgisus, mõjub kahjulikult juba lühiajalisel eksponeerimisel organismidele.
    Krooniline toksilisus - Kestev mürgisus, kahjustav toime organismidele ilmneb vaid kauakestval või püsival ekspositsioonil.
    Eksponeerimise tase - alampiir, mille juures ei täheldata kahjustavat mõju ja tase ,mille ületamisel ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime.
  • Punktreostusallikad
    Kindla asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu :

    Reostuskoormuse määramine suhtelisel lihtne:
    • Olemas puhastustehnoloogiad, “raha”, investeeringud
    • Kehtestatud saaste load, IPPC
    • Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta
    • Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-”toruotsa “ kontroll
    • Kehtestatud EQO- keskkonna lubatud piirväärtused
    • Piirnormid eri tööstusharudele, BAT

    BAT – Tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobilikuks heite viimiseks lubatud tasemeni.(PARIM- kõige tõhusam; VÕIMALIK- antud arengutasemel tehnika, mis on majanduslikult kättesaadav; TEHNIKA- Hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise kavandamist,ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist).
    Eesmärgiks jäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine; Vähemohtlike ainete kasutamine; Ainete taaskasutus ja ringlus; Uue tehnoloogia ja teadusliku progressi kasutamine; Emissiooni päritolu selgitamine; Tootmiskogemuste kasutamine; Keskkonnaseire; Energia efektiivne kasutamine; Õnnetuste ja avariide vältimine; Keskkonnakvaliteedi standardite arvestamine.
  • Hajuallikad
    Kindla asukohata allikaist lähtuv reostus.
    Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga.
    Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed ):
    • Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest
    • looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad
    • Õlid, rasvad , toksilised ained linnade tänavatelt
    • Setted, erosioon ehitusaladelt,põldudelt,metsamaalt, veekogu kalda alalt
    • Bakterid , toitained farmidest, sõnniku hoidlatest(vähene mahutavus),sadevetega urbaniseeritud aladelt
    • Veekogude, veejuhtmete hüdromodifitseerime
    • Õhureostus
    • Hajureostusega võitlemiseks tuleb rakendada kompleksseid meetmeid: seadusandlikke, juriidilisi, organisatsioonilisi, tootmis-tehnoloogilisi, agronoomilisi, keskkonnakaitselisi.

  • Reoainete liigitus ja transport keskkonda
    Reoaine allikas võib olla: antropogeene, looduslik, punktallikas, hajus, statsionaarne, tubane, välisõhu, …
    Transportijaks on keskkond, õhk, vesi, muld,tolm, toit,…
    Looduslikud allikad - looduslike protsesside, biogeokeemilise aineringe osa, vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud , ulukid, tormid , üleujutused, looduslik erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine .
    Antropogeensed - inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile.
    Peamised punktreoained:
    • Toitained

    Fosfor ja lämmastikuühendid – Veekogude lämmastikukoormusest pärineb suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained , väetised, erosioon.
    • Bakterid

    Fekaalsed kolibakterid
    • Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid

    Biomagnifikatsioon
    Koguorgaanika
    Õlid ja rasvad
    Reoainete klassifikatsioon :
    • Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk.
    • Püsivad reoained – anorgaanilised sünteetilised kemikaalid , millised lagunevad ainult osaliselt.
    • Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt.), milledel puudub looduses lagunemisringe.

    • Termiline – põhjustab temperatuuri muutusi
    • Eutroofne – üleliigne taimetoitainete(N ja P ühendid) sisaldus soodustab veetaimestiku vohamist
    • Bakterid, viirused , kunstlikud hormoonid- olmereovetega, loomheidetega jne.

    • Keemilised reoained
      • Toksilised – mürgised ained, kahjustavad inimese tervist sissehingatuna, neelatuna või naha kaudu.
      • Ohtlikud ained – ohustavad inimese tervist või keskkonda.
      • Kantserogeensed ained – vähki tekitav.
      • Mutageensed ained – mutatsioone tekitav, geenide muutusi põhjustavad.
      • Teratogeensed ained – põhjustavad loodete väärarendeid.

    Leviku mehhanism :
    Levinuna õhu, tuule vooludena hingatakse sisse, imenduvad naha kaudu ja neelatakse.
    Lahustuvad ja levivad vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu.
    Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla.
  • Inimmõju keskkonnale ja selle vältimise teed
    Keskkonnapoliitika põhimõtted:
    • Kahjulike mõjusid ennetav, ettevaatusprintsiip
    • Saastuse vältimise põhimõte
    • Integreerimispõhimõte - keskkonna küsimuste arvestamine ja integreerimine otsuste tegemisse kõigis eluvaldkondades.
    • Seaduste ja normidega arvestav
    • Põhimõte “ saastaja maksab”
    • Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas-lokaliseerimine reostusallika juures
    • Partnerluse printsiip
    • Avatuse printsiip
    • Säästva arengu põhimõte

    Keskkonnakaitse põhiprintsiibid:
    • Ennetav tegevus, reostuse vältimine, ennetamine
    • “ saastaja maksab printsiip”
    • Olelustsükli analüüs
    • Ressurssikasutuse vähendamine
    • Jäämete tekke vältimine, vähendamine,taaskasutamine
    • Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine
    • BAT;BEP
    • Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel
    • Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine

    Ennetav printsiip – ettevaatusprintsiip
    Odavam on keskkonnamõjude - reostuse ennetamine ja võimalike probleemide vältimine reostuse tekkekohas. Saastust tuleks vältida juba tootmisprotsessides, mitte hajutada reostust keskkonda ja alles siis meetmete rakendamine. Tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim või isegi võimatu.
    Ennetamine , mitte ainult reostuskontroll.
    Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse.
    Saastaja /Tarbija /Kasutaja maksab
    Keskkonna kasutajatel ja reostajatel lasub täielik vastutus oma tegevuse eest. „Saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt katab kõik kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, saastaja ehk kahju tekitaja ning üldiselt tuleb vältida keskkonna kahjustamisega kaasnenud kulutuste panemist ühiskonnale. Kui keegi näiteks hävitab väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi maksmisele on ta kohustatud taastama endise olukorra.
    Tootjad peavad oma tegevuse viima vastavusse keskkonnakaitsenõuetega. Loodusvarade kasutamise eest tasutakse maksudega/tasudega.Toote hind kajastab kõiki kulutusi k.a. keskkonnakulutusi.
    Inimmõju keskkonnale saab vähendada ka tarbija mõjutamise teel. Tarbijaid mõjutatakse säästma toodete kaudu. Toodetel rakendatakse keskkonnamärgiste süsteeme. Kui muutuvad tarbimisharjumused hakatakse ka vastavaid tooteid nõudma, seega on tähtis ka muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes.
    Kasulik on keskkonnaga arvestamine juba toote kavandamisel. Materjalikulu ja koguse vähendamine tootes ja tootmisprotsessis; Keskkonnasõbralikuma (ohutuma, taas- või korduvkasutatud; biolaguneva) materjali ja toorme kasutamine; tootmistehnoloogiate optimeerimine ; energia kokkuhoid ; jäätmete ja heitmete vähendamine. Samuti pakendi kasutuse ja koguse vähendamine; taas- ning korduvkasutatava pakendi kasutamine. Toote levitamisel (transpordil) tuleks eelistada keskkonnasõbralikumaid transpordivahendeid või toota tarbija lähedal; logistika optimeerimine. Peaks arvestama keskkonnamõju vähendamisega ka toote kasutamise ajal (väiksem ning keskkonnasõbralikema energia- ja kulumaterjalide tarbimine) ning pikendama toote esmast eluiga (kvaliteedi ja kestvuse parandamine, kergem korrashoiu, hoolduse, parandamise ja uuendatavuse võimalus, toote funktsionaalsuse tõstmine).
    Meetmete rakendamine saasteallika juures
    ELV – emission limit values (heitkoguste piirväärtused). Toruotsalahendus. Alustada tuleks juba tehnoloogiast .
    EQS - environmental quality standards (keskkonnakvaliteedi standardid ). Kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmed.
    Jäätmekoguste vähendamine. Saasteainete emissiooni vähendavad abinõud: puhastusseadmed, taaskasutus, ringlussüsteemid.
    IPPC – kompleksne reostuse vähendamine ja kontroll. Vee, õhu, pinnase kaitse reostuse eest. Ühine keskkonnaluba.
    Probleemi lahendamisel ei tohi reostust üle kanda:
    • Ajas
      Plastiku taaskasutamine raskmetallidega.
    • Ühest keskkonnast teise
      Puhastame vee, aga saastame enam õhku ning tekitame jäätmeid.
    • Ühest asukohast teise

    Ohtlike ainete transport välismaale.
    • Ühest ainest teise ainesse.
      Ühe ohtliku aine asendamine teisega.
    • Produkti tarbimisel.
      Vähendame autotransporti, mille tõttu võib suureneda hoopis lennureiside arv.

    Samuti ei tohiks probleemi lahendamisel tekitada uut ( lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem). Efektiivsusele vastutöötamine ei anna tulemusi – suurendame automootori efektiivsust , kuid ostame võimsamaid autosid. Keskkonna parandamisele suunatud kulutuses tuleb arvestadada, et selle võrra võivad jääda muud olulisemad probleemid lahendamata .
    Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest :
    • Väheneb saateainete hulk
    • Parandada loodus-ja töökeskkonna seisundit ning ohutust, vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid . Paraneb töötajate töötervishoid
    • Väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadlusandlusega
    • Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud
    • Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid
    • Vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest.
    • Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid
    • Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
    • Parandada tooteohutust ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, mis omakorda võib tuua tulu
    • Paraneb konkurentsivõime
    • Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
    • Paraneb avalikkuse suhtumine

    Ei käsitlenud:
    2.3 EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis – aruanne, eesmärgid ja tegelikud saavutused erinevates valdkondades
    2.4 Eesi Säästva arengu seadus – seadus, mis sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused
    2.5 Säästev Eesti 21-2005 – arengustrateegia, tegevusssuunad eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks (mida tuleks teha, erinevad teed ja lahendused)
    2.6 Eesti keskkonnastrateegia
    2.7 Eesti keskkonnastrateegia 2030 – arengustrateegia, mis lähtub Säästev Eesti 21 põhimõtetest ja on katusstrateegia kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele
    4. Keskkonna korralduslikud ja süsteemanalüüsi meetodid ja vahendid
    5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides.
    KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Hinnang antakse ennekõike lähtuvalt strateegilise valiku tegemise otstarbekuse või ebaotstarbekuse vaatenurgast ja selle eesmärk on planeeringu või arengukava kehtestaja tähelepanu juhtimine strateegilise otsuse langetamisest tulenevatele võimalikele tagajärgedele.
    Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus". Seaduse kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise üldeesmärk:
    • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel,
    • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja
    • edendada jätkusuutlikku arengut.

    Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise metoodika
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine on planeeringu või arenguvaka elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine. See peab andma planeeringu või arengukava kehtestajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe mõistmaks, mis võib selle otsuse eluviimisega hiljem kaasneda. Mõju hindamise eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel keskkonna jätkusuulikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus või lisamine arengukavasse. Hindamise tulemusel seatakse planeeringu või arengukava elluviimiseks konkreetsed keskkonnatingimused ( leevendavad meetmed) ja planeeringu või arengukava elluviimise seiremeetmed.
    Keskkonnamõju strateegiline hindamise eripäraks ruumilise planeerimise puhul on see, et KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering (üldplaneering, detailplaneering vms). Seetõttu peab hindamise käigus seatud keskkonnatingimused viima sisse hinnatavasse planeeringusse KSH eksperdi , planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Sellisel juhul muutuvad seatud keskkonnatingimused edasisel projekteerimisel ja arendustegevusel siduvaks.
    Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse tõenäoliselt olulist mõju, nagu nõuab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ (27.06.2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Keskkonnamõju loetakse oluliseks vaid siis, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi võrreldes olemasoleva olukorra või seni kehtivate planeeringutega või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
    Hindamisel lähtutakse reeglina sellest, et keskkond on kogu ruum meie ümber ehk keskkond kõige laiemas mõttes. St keskkonna mõiste hõlmab mõjude hindamisel ja valikute kaalutlemisel endas komponente nii majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest (sh näiteks külamiljöö, kultuuripärand, linnaruum, tehiskeskkonna esteetika, arhitektuuripoliitika jms) kui ka looduskeskkonnast. Hindamisel arvestatakse, et strateegia on kaugema eesmärgi saavutamise kava või selle saavutamise viisi teadlik püstitamine. Samuti lähtutakse hindamisel sellest, et planeeringuprotsessi viiakse läbi planeerimisseadusest tulenevalt avalikkust kaasavalt, eri valdkondi arvestavalt ja erinevate valdkondade ning avalikkuse, riigi, omavalitsuse jt osapoolte huvisid kombineerivalt ning ühendada püüdvalt.
    Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert on vaid üks planeeringu järgsete arenguotsuste kaalutlemisesse kaasatud osapool. Ekspert viib hindamise läbi vastavalt konkreetsele hinnatavale ruumilisele planeeringule planeerimisseadusega määratud üleandeid arvestavalt või konkreetse arengukava täpsusastmele. Keskkonnamõju strateegilisele hindamisele võib järgneda ka projekti keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on täpne hinnang konkreetsele projektlahendusele ja selle tehnilistele ning tehnoloogilistele aspektidele arvestades väga detailselt ka keskkonnaolusid projekteeritava objekti asukohas. Lisaks võimaldab seadus nõuda ka projekteeritud hoone või rajatise kasutuselevõtu jaoks vajalike erilubade keskkonnamõju hindamist (nt välisõhu saasteloa KMH).
    Keskkonnamõju vähendamine (ei osanud seda loetelu kuskile panna, aga see oli kahes loengus, nii et tundus tähtis olevat ;))
    • Toote kavandamine- ökodisain:
    • Tootmisprotsess ;
    • Toote pakendamine;
    • Toote levitamine-vedu;
    • Toote kasutamine- tarbimine;
    • Toote kasutamisest kõrvaldamine-jäätmekäitlus.
    • Toote kavandamine

    • Materjalikulu-koguse vähendamine tootes;
    • Keskkonnasõbralikuma materjali- toorme kasutamine tootes;
    • Ohutumate materjalide- kemikaalide eelistamine;
    • Taaskasutatud - korduskasutatud materjali-toorme kasutamine.
    • Töötlemine ja tootmine

    • Tootmistehnoloogiate optimeerimine (BAT);
    • Materjalikasutuse vähendamine;
    • Ohutumate materjalide kasutamine;
    • Energia ja vee säästlik kasutamine-kokkuhoid;
    • Õhuemissioonide vähendamine;
    • Reoveeheite vähendamine;
    • Jäätmete vähendamine
    • Toote pakendamine

    • Pakendamise optimeerimine:
    • Pakendi koguse vähendamine
    • Taaskasutava-korduskasutava pakendi kasutamine
    • Toote levitamine- vedu

    • Toote levitamise-veo optimeerimine:
    • Toote toimetamine tarbijani
    keskkonnasõbralikuma; Veovahendi valik
    • Logistika optimeerimine
    Toote kasutamine
    • Mõju vähendamine toote kasutamise ajal:

    • Väiksem energiatarbimine
    • Kulumaterjalide vähesem tarbimine
    • Keskkonnasõbralikumate kulumaterjalide kasutamine,
    • Toote esmase kasutuea pikendamine : Toote kvaliteedi parandamine, kestvuse suurendamine , hooldus , parandamine, osiste vahetamise võimalus, hooldusteenuse pakkumine.
    • Toote kasutusest kõrvaldamine

    • Toote kasutusea optimeerimine: koostisosade taaskasutamine,
    • Toote osadeks lahtivõtmine,
    • Toote ümbertöötamine,
    • Tootest tekkinud jäätmete ohutu põletamine ja kõrvaldamine, biolagunevate materjalide kasutamine
    4.2 Ökomärgised (11.0-11.3)
    Keskkonnamärgis on mis iganes märgis tootel või teenusel, mis valdavalt sümboli kujul annab tarbijale keskkonna või tervisekaitsega seotud informatsiooni.
    Keskkonnamärgiseid:
    • Ökomärk
    • Roheline Energia
    • Mahemärk
    • Roheline võti

    • Põhjamaade roheline luik
    • Saksa roheline punkt
    • Ümbertöötlemine
    • Soome firma roheline luik

    Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab teatud kriteeriumidele ning avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju (valmistamisel, tarbimisel, kasutamisel ja kasutamisest kõrvaldamisel) kui sama otstarbega ja kvaliteediga märgiseta toode või teenus kogu oma olelusringi jooksul. Ökomärgised on võetud kasutusele, et lihtsustada tarbijal valikute tegemist toodete ja teenuste seas. Ökomärgis eristab toote teistest samaväärsetest ning annab turueelise.
    Ökomärgis on keskkonnamärgis, mille annab välja sõltumatu osapool, toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringutele.
    Ökomärgis tõhustab tootjaid arvestama keskkonna küsimustega ja tootma enam keskkonnasõbralikke tooteid. Toote keskkonnakaitsemõju hindamine ökomärgise taotlemise protsessis toob esile parendamise võimalused (nt. Tehnoloogia muutumine) ning üldjuhul tõhustab ka ressursikasutust (st. hoiab kokku raha). Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive.
    Eestis oma ökomärgist ei ole; kasutusel on näiteks mahepõllumajanduse toodetele mahemärk
    Ökomärgis antakse kindlale tootele. Ökomärgist ei anta toiduainetele, jookidele, ravimitele.
    Ökomärgiste toote rühmad
    • puhastusvahendid (nt pesupulbrid , seebid, šampoonid, nõudepesuvahendid);
    • seadmed (nt elektripirnid, soojuspumbad , televiisorid, arvutid );
    • pabertooted (nt koopia- ja joonestuspaber, pehmepaber tooted);
    • kodu ja aed (nt madratsid, värvid, lakid , põrandakatted, puidust mööbel);
    • riietus (nt jalanõud, tekstiilitooted);
    • turism (nt puhkekülad ja - laagrid , majutusteenused
    Keskkonnasõbralike toodete märgistamine
    Maailmas on keskkonnamärgised ja deklaratsioonid kasutusele võetud selleks, et anda toote võimalikule tarbijale võimalus leida ja osta tooteid, mis mõjutavad keskkonda minimaalselt. Ökomärgistamine algas Euroopas 1970- date lõpus. Ettevõtted jõudsid arusaamisele, et teatud toodete ja teenuste puhul võivad keskkonnaomadused muuta turueelistusi. Hakati väljastama toodetele ja pakenditele keskkonnamärgiseid nagu näiteks “looduslik”, materjalina taaskasutatav , põletatav-ei anna keskkonda ohtlikke aineid.
    Eesti ja ökomärgistamine
    Eestis reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus-
    11.1 ELi ökomärgis.pdf
    11.2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus – Riigi Teataja .mht
    ISO standardid
    •14024-keskkonnamärgised ja deklaratsioon (tüüp I)
    •14021-isedeklareeritavad märgid (tüüp II)
    •14025-muud(tüüp III), annab infot tootest
    Eesti ökomärgis
    Eesti ainus nn “Esimest tüüpi” märgis on Eesti ökomärgis “Puhas keskkond”. Keskkonnahoidlike toodete märgistamine Eesti ökomärgisega on sätestatud Pakendiseaduse paragrahviga 9 ja selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1997. a. määrusega Eesti ökomärgise andmise kord.
    Ökomärgi eelised:
    • Informeerib klienti
    • Parandab majanduse efektiivsust
    • Turu areng kiireneb
    • Toodete pidev areng
    • Keskkonnamärgiste pidev areng
    Ökomärgiste eesmärk:
    • Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale
    • Loodusvarade tõhusam kasutamine
    • Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine
    • Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas
    • Aidata kaasa keskkonnaseisundi parandamisele
    • Tarbija keskkonnateadlikkuse ja harjumiste kujundamine
    • Informeerida tarbijaid
    • Parandada majanduse efektiivsust
    • Toodete pidev areng
    • Keskkonnamärgiste pidev areng
    Kriteeriumid:
    • Produktile orienteeritud
    • Olelusringe analüüs- Life cycle Analyses (LCA)
    • Läbipaistvus
    • Kättesaadavus
    • Usaldusväärsus
    Ökomärgised – kolm rühma:
    • Erapooletu institutsiooni poolt antavad (ISO klassifikatsiooni kohaselt 1. tüüpi) märgised, mis põhinevad mitmel kriteeriumil ning toote elutsükli analüüsil.
    • Isedeklareeritavad (ISO klassifikatsiooni kohaselt 2. tüüpi) märgid. Siia kuuluvad märgid ja deklaratsioonid, mille abil tootjad ja edasimüüjad reklaamivad ise oma toodete keskkonnasõbralike omadusi
    • Muud keskkonnaga seotud märgid (energiamärgid, ökosüsteemi märgid, põllumajanduse mahemärgid jne)
    4.3 Toote keskkonnadeklaratsioonid
    Toote keskkonnadeklaratsioon sisaldab üldandmeid toote ja tootja kohta ning pakub informatsiooni toote kogu elutsükli kohta, alates toorme tootmisest ja energia tarbimisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni.
    Toote elutsükli igas faasis on teatud keskkonnamõjud, nt. energiakulu , jäätmete tekitamine vm. Toote keskkonnadeklaratsioon pakub antud keskkonnamõjude kohta kvantitatiivset infot, hõlbustab võrrelda toodete keskkonnasõbralikkust ja aitab klientidel vastavalt sellele teha oma valikuid . Ühtlasi saavad kliendid olemasolevat infot enda poolt teostatavates elutsükli analüüsides kasutada.
    4.4 Keskkonnahoidlik tootearendus (KTA) – ökodisain
    KTA
    • Vaatleb toote suhteid keskkonnaga.
    • Integreerib keskkonnaaspektid tootearendusprotsessi.
    • Arvestab kõiki tootmise ja tarbimise ahela mõjusid.
    • 60% - 80% toote olelusringi mõjudest on determineeritud tootearenduse faasis;
    • Vahend ärihuvide ja ettevõtluse kaasamiseks keskkonnategevusse
    Eesmärgid
    • Täita tootmisel keskkonnakaitse nõudeid
    • Vähendada tootmiskulusid
    • Toote marketing
    • Sertifitseerimine, standardiseerimine
    7 Ökodisaini strateegiat
    1.Arengu uus kontsept -dematerialiseerimine, teenuste pakkumine-auto rent, pesuteenused
    2. Optimeerimine- printer , faks, koopia, tooted parandatavad, hooldus
    3. Materjali optimeerimine-puhtam materjal, taastuv materjal, väiksem energiakulu, teisene materjal, kasutuskõlblikud jäätmed
    4. Produkti optimeerimine- vähem energiat, puhtam energia, vähem jäätmeid, tarbimisväärtus
    5. Pakkimine, hea transport, logistika
    6.Vähenda kasutusea mõju, vähenda energia, kemikaalide kulu, puhtam energia allikas
    7. Elutsükli lõpp- taaskasuta materjali, uus disain , ringlusse võtt, osade taaskasutamine
    KTA uurimisala
    • Loodusteadused: ökoloogia, termodünaamika, füüsikaseadused, ökosüsteeme ja inimese tervist mõjustavad aspektid
    • Mikroökonoomika and tehnoloogia: majandussuhted, struktuurid ja tooted, mis kujundavad ettevõtlussüsteeme
    • Sotsiaalsed teemad ja makroökonoomika: sotsiaalsed struktuurid ja teemad, mis kujundavad ühiskonda, peegeldades väärtushinnanguid
    KTA: uuendusideede prioritiseerimismaatriks
    KTA eelised ja puudused:
    • Eelised:
    • Hõlmab kõiki keskkonnaaspekte ja toote olelusringi etappe
    • Hõlmab ka kaudseid mõjusid
    • Prospektiivne, proaktiivne
    • Keskendumine tootearendusele mõjutab kuni 80% toote keskkonnamõjusid
    • Lisaks keskkonnavõidule ka äriline võit
    • Puudused:
    • Võimalik pealiskaudne infohankimine võib viia ekslikele järeldustele
    • Pole kohustuslik, mistõttu vähe levinud
    4.5 Toote olelustsükli hindamine
    Olelusring on toote või teenuse eluiga; hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest.
    Olelusringi kuuluvad toote valmistamiseks vajaliku toorme kaevandamine ja tootmine, toote valmistamine, pakendamine, tarbijale levitamine, kasutamine ning toote kasutusest kõrvaldamine ehk tekkivate jäätmete käitlemine. Olelusringi hulka kuulub ka etappidevaheline transport.
    Olelusringe analüüs hindab toote keskkonnamõjusid alates tooraine hankimisest ,tootmisest, tarbimisest kuni toote käibest kõrvaldamiseni.
    Olelusringi analüüsist lähtudes antakse tootele ökomärki.
    Olelusringe analüüs- Life Cycle Analyses (LCA)
    • Üks keskkonnajuhtimissüsteemi vahenditest;
    • Aitab otsuste tegemist tööstuses, valitsus- ja valitsusvälistes organisatsioonides-riikliku poliitika kujundamine, strateegiline planeerimine , toote või tootmise kujundamine või ümberkujundamine;
    • Turustamine- ökomärgistamine.
    LCA Hindab mõju:
    • Inimese tervisele;
    • Ökosüsteemidele;
    • Loodusressursside kasutamisele
    “Hällist hauani”
    • Uus mõtteviis, mida hakati 1970- aastatel arendama;
    Uuritakse ja analüüsitakse tootest põhjustatud võimalikku keskkonnamõju kogu olelusringe vältel.
    Olelustsükkel
    • Toorme hankimine- loodusvarade kaevandamine, energia, vesi jt.
    • Toote valmistamine;
    • Levitamine;
    • Kasutamine;
    • Taaskasutus;
    • Korrashoid;
    • Lõplik kõrvaldamine- prügimäele ladustamine ;
    • Igale tsüklile lisandub transport;
    NB! Erinevatel toodetel on keskkonnale erinev mõju- olelustsükli erinevates etappides.
    LCA jaotatakse nelja ossa :
    1. Eesmärk ja ulatus
    2. Inventuuranalüüs, ( andmete kogumine sisendi ja väljundi kohta, arvutused)
    3. Keskkonnamõju kirjeldus (indikaatorite valimine, rühmitamine, kaalumine jne.)
    4. Tulemuste tõlgendamine
  • Eesmärk ja ulatus
    Eesmärk ja käsitlusala on LCA väga tähtis osa. LCA tulemused oluliselt sõltuvad sellest, millised otsused tehakse selles faasis.
    Hindamise eesmärk
    • Olemasolevat toodet keskkonnamõju poolest paremaks muuta, näiteks: kujundada uus toode
    • Toodet nõuetele vastavaks muuta-ökomärgis
    • Toote keskkonnaomadusi põhjalikumalt tundma õppida, kindlaks teha toote olelusringi eri etappide mõju keskkonnale
    Eesmärgi ja käsitlusala määratlemine
    • Hindamiskava, uurimisobjekt
    • Hinnatav toote
    • Tootesüsteemi piirid-tootmine, turustamine, vedu, jäätmed
    • Mõjukategooriad ja olelusringi mõju hindamise metoodika
    • Algandmete kvaliteet
    Süsteemi piir
    • Põhitootmise või töötlemise sisendeid ja väljundeid
    • Turustamist ja vedu
    • Elektri ja soojuse kasutamist
    • Toote kasutamist ja hooldamist jäätmete käitlemist
    • Vanatoodete käitlemist (korduvkasutus, ringlussevõtt)
    • Abitootmist
    Käsitlusala
    • Määratleb hindamise piirid ja ulatuse , mida võetakse hindamisel arvesse ning milliseid hindamismeetodeid kasutatakse, kirjeldatakse:
    • Tootesüsteemi
    • Tootesüsteemi piire
    • Mõjukategooriaid
    • Algandmete kvaliteedinõudeid
    • Kitsaskohti jne.
  • Inventuuranalüüs
    LCA andmete kogumis ja arvutustoiminguid hõlmav ning tootesüsteemi sisendeid ja väljundeid kirjeldav
  • Olelusringi mõju hindamise 3 etappi :
    1. Liigitamine ja iseloomustamine ;
    2. Normaliseerimine ;
    3. Hindamine ja kaalumine.
    • Etapp 1: Liigitamine ja iseloomustamine
    Liigitamine
    • Kõik ained jagatakse klassidesse vastavalt nende keskkonnamõjule
    • Näiteks, ained, millised põhjustavad globaalset soojenemist või osoonikihi lagunemist liigitatakse kahte erinevasse klassi
    • Mõned ained kuuluvad enam kui ühte klassi
    • Näiteks, NOx on toksiline , soodustab hapestumist ja eutrofeerumist.
    Iseloomustamine
    Selleks teisendatakse iga mõjukategooria inventuuranalüüsi tulemused tunnustegurite abil ühisühikusse ning nende liitmise teel saadakse iga mõjukategooria indikaatortulemus
    Mõjukategooriad I
    1.Abiootilised loodusvarad-kaevandamine- ammendumine ;
    2.Biootilised ressursid -loomastik, taimestik;
    3. Maakasutus ;
    4.Kliima muutused, globaalsoojenemine;
    5.Osoonikihi lagunemine ;
    6.Fotokeemilise osooni moodustumine;
    7.Toksilisus inimestele;
    8.Ökotoksilisus;
    9.Hapestumine;
    10.Eutrofeerumine- toitelisuse suurenemine.
    Mõjukategooriad II
    • Ressursid: Energia, Vesi, Toorained, Maa, märgalad
    Mõjukategooriad III
    • Inimese tervis-heaolu: Ökotoksikoloogiline mõju, sh. töökeskkond; Mitte toksiline mõju, sh. töökeskkond; Mõjud töökeskkonnale
    • Etapp 2: Normaliseerimine
    • Hinnata iga indikaatortulemuse suhtelist tähtsust
    • Selleks jagatakse indikaatortulemus taustväärtusse
    • Taustväärtuseks piirkonna koguheide, ressursikasutus
    • Piirkonna koguheite või ressursikasutuse inimese või mõne muu näitaja kohta
  • Tõlgendamine
    •Tõlgendamisel analüüsitakse ja hinnatakse süstemaatiliselt tootesüsteemi inventuuranalüüsi ja olelusringi mõju hindamise tulemuste vastavust eesmärgile ja käsitlusalale
    LCA tugevad küljed
    • Läbipaistev
    • Objektiivne
    • Kvantitatiivselt mõõdetav
    • Sobib ettevõtetele
    • Sobib süsteemi täiustamiseks, säästlikkuse saavutamiseks
    • Arvestab erinevaid ainevooge
    LCA nõrgad küljed
    • Väga kompleksne;
    • Vajab väga palju andmeid-andmepuudus probleemiks, kehv kvaliteet, halb kättesaadavus;
    • Ei arvesta tuleviku muutusi tehnoloogias , tarbimisharjumistes jne.;
    • Ei tegele toote sotsiaalsete ega majanduslike aspektidega;
    • Arvestab ainult teada olevaid ja mõõdetavaid keskkonnaaspekte;
    • Vajab palju ressursse;
    • Vajab ekspert arvamusi, teadmisi.
    • Raske on kirjeldada LCA-s maakasutuse muutusi;
    • Mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele;
    • LCA-potentsiaalsed keskkonnamõjud-mitte tegelikud;
    • Toote kasutusfaasi keskkonnamõjusid raske mõõta-oponendid ”hälli ja haua”uurimus;
    •LCA ei käsitle asukoha valikut- KMH;
    • Ühe aine või ressursi keskkonnamõjuga- ainevooanalüüs;
    • Ettevõtte keskkonnamõjuga- keskkonnaaudit;
    • Keskkonna riskidega- riskianalüüs;
    • Ei võimalda arvesse võtta kõiki keskkonnamõjusid.
    4.6 Ökoloogiline jalajälg 8.0-8.1
    Ökoloogiline jalajälg näitab seda nähtamatut (kaudset) materjalivoogu, mida toote valmistamiseks tegelikult kulub.
    Ökoloogilise seljakoti võib arvutada eraldi:
    • Abiootilise - mittetaastuva ressursi kohta
    • Biootilise- taastuvressursi kohta (vesi, õhk, mets)
    Ökoloogiline jalajälg on loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse- saasteaine, ressursside, jäätmete taastootmiseks, saasteainete assimileerimiseks. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites.
    • Kui jalajälg on Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele.
    See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga , mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.
    MI = ( Mi x Ri )
    • MI – Ökoloogiline seljakott
    • Mi – Materjali kaal
    • Ri – Seljakoti faktor
    Viis rikkamat maad vs Viis vaesemat
    • Tarbivad ca. 86% kogu maailma toodangust, viis vaesemat aga 1,3%
    • Tarbivad 45% kogu lihast ja kalast, viis vaesemat aga 5%
    • Tarbivad 58% kogu energiast, viis vaesemat vaid 4%
    • Tarbivad 84% kogu paberist, viis vaesemat aga vaid 1,1%
    • Omavad 87% kogu maailma sõidukitest, viis vaesemat aga 1% ( UNDP , 1998).
    Ökoloogilise jalajälje plussid:
    • Ressurssidel on piirid- jätkusuutlikkuse indikaator
    • Näitab riikide vastutust-globaalne vastutustunne-võrdõiguslikkus
    • Võrdlusvõimalus teiste riikidega, terve maailmaga
    • Analüüsida ja hinnata tootmise ja reostuse bilanssi -jäätmete, heidete assimileerimiseks vajalikku territooriumi
    Ökloogilise jalajälje 6 komponenti-ruumi
    1.Taimede kasvatamine
    2.Loomade kasvatamine
    3. Metsaraie
    4.Kalapüüdmine
    5.Infrastruktuur
    6.Emissioonide absortsioon ( CO2)
    Ökoloogilise jalajälje rakendamine
    • Riigi, regiooni, linna, ülikooli jne. kohta.
    • Elaniku kohta.
    • Konkureerivad Tehnoloogiad. (kütus jne.)
    • Arenevad tehnoloogiad
    • Poliitilised otsused ja planeeringud ( raudtee , asulad, põllumajanduslik maa jne.)
    • “Hällist - hauani” analüüsimisel.
    • Ja muud.
    Maa ökoloogiline jalajälg
    Maa ökoloogiline jalajälg oli WWF andmetel 2005.aastal 17,5 miljardit globaalset hektarit (gha) ehk 2,7 globaalset hektarit inimese kohta. Samas oli produktiivse maa varu sel aastal kokku 13,4 miljardit globaalset hektarit ehk 2,1 globaalset hektarit inimese kohta
    Eesti ökoloogiline jalajälg (K. Lipp)
    Eesti ökoloogilise jalajälje 6,4 gha globaalset hektarit/inimese kohta võib osadeks jagada järgmiselt: ·
    • Süsiniku osakaal 2,79 gha / inimese kohta
    • Põllupinna osakaal 0,84 gha / inimese kohta
    • Karjamaa osakaal 0,14 gha / inimese kohta
    • Metsa osakaal 2,37 gha / inimese kohta
    • Kalapüügi territooriumi osakaal 0,08 gha / inimese kohta
    • Täisehitatud maa osakaal 0,18 gha / inimese kohta
    Eesti maailmas üheksandal kohal (WWF andmeil)
    Põhjused
    • Loodusressursside ületarbimine
    • Ökoefektiivsuse tõstmine (faktor 4, Faktor 10)
    • Keskkonnareostus
    • CO2 emissioonid
    • Majanduslik, ühiskondlik, keskkonna ja poliitiline dimensioon
    Ökoloogiline jalajälg ja teadus
    • Ökoloogiline jalajälje analüüs ei kajasta alati tegelikku keskkonna mõju.
    • Kuid ta on piisavalt hea, et näidata mida on vaja teha.
    • Hea pedagoogiline vahend.
    • Sageli ökoloogiline jalajälg alahindab inimtegevuse mõju keskkonnale ja inimese tervisele ja heaolule.
    Ökoloogilise jalajälje vähendamise strateegia
    • Ökoloogilise efektiivsuse tõstmine
    • Ressurssi kasutuse efektiivsuse tõstmine
    • Vee, energia, tooraine säästlik haldamine ja kasutamine jne.
    • Tarbimise vähendamine
    • “Majanduslik kasv = Progress” ?
    • “Tarbimine = Elukvaliteet” ?
    • Keskkonnasaaste ohjamine
    4.7 Materjalivooanalüüsid
    Materjalivoog
    Materjalivoog arvestab, milline osa kasutatud loodusressursist ja produktist kasutatakse majanduses:
    • Kas otse produktina või produkti levitamisel ja teenuste osutamisel.
    • Või kaudselt läbi materjalide millel saab põhineda tootmine
    Materjalikulu
    Ainevoog ja kogukulu tootmistegevuse; peegeldab ainete tarbimisega seotud keskkonnamõju (saastamine, jäätmeteke). Kui materjalikulu ja materjalivooge vähendada, siis vähenevad ka tootmisega seotud keskkonnaprobleemid. Materjalikulu hulka arvestatakse ka kaevandamise kõrvalmõjud.
    Materjalivoo analüüs (MFA)
    Analüüsimeetod, mis käsitleb materjalikasutuse tõhusust tootmise ja tarbimises. Saab tuvastada süsteemis kõige suurema materjalikulu ja materjali väljundiga ( jäätmed, heitmed ) lülid, et seda ohjata . Tavapärased majandusanalüüsi meetodid enamasti materjalikasutuse tõhusust ei peegelda, sest need käsitlevad rahavooge.
    • Materjalivoo analüüsi on arendatud alates üheksakümnendatest paljude uurimisinstituutide organisatsioonide poolt.
    • Esimene materjalivoo arvestamine rahvuslikul tasandil: varajastes 1990’es toimus Austrias ja Jaapanis .
    •2001 aastal meetod harmoniseeriti rahvusvahelisel tasandil-metodoloogiline juhend. ( Eurostat , 2001).
    Materjalivoo analüüsi eesmärgid
    • Indikaatorite leidmine loodusvarade kasutamisel inimese poolt.
    • Sotsiaalmajanduslikud indikaatorid . (ressursikasutuse efektiivsus, tootmisprotsessi efektiivsus jne.)
    • Poliitilised indikaatorid ja majandushoovad ressursside kasutamise vähendamisel.
    • Erinevate elustiilide ja harjumuste keskkonna tagajärgede analüüsimine.
    • Toetada säästlikku arengut: globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil
    • Parandada ökoloogilist seisundit ja inimeste tervist
    • Säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti
    • Vähim võimalik ressursivoog tehnosfääri ja ökosfääri vahel-eesmärk
    Materjalivoo hindamine
    • Eesmärk on määrata materjalivoo sisendid ja väljundid majandusprotsessis (regioonis, riigis, ettevõttes, kodumajapidamises jne.) teatud aja jooksul.
    • “Hällist hauani” printsiibi kasutamine.
    –Lineaarne materjalikasutus eeldab, et materjalivoog on ühesuunaline, siseneb majandussüsteemi ja lahkub sealt kui toode ja heitmed õhku, vette, pinnasesse.
    • Suletud materjalivoog “Hällist hauani.”
    • Suletud materjalivoog eeldab, et kõik jäägid peaksid minema tagasi taaskasutusse.
    Materjalivoo analüüs
    • Termodünaamika esimene seadus:
    Kogusisend = koguväljund + akumulatsioon tootesse.
    • Materjali bilanssi põhimõtet kasutatakse tööstuste, majapidamiste, riikide, regioonide jm. kohta.
    Materjalivoo bilanss :
    • Sisend (loodusressursside kaevandamine keskkonnast ja kaupade, toorme import );
    • Väljund (jäätmed, heide õhku, vette, pinnasesse, eksport )
    • Akumulatsioon tootesse, ehitised jne.)
    Materjali väljund
    • Omamaise toodangu väljund loodusesse:
    Emissioonid ja jäätmed: - Emissioonid õhku
    - Jäätmed ja ladustamine prügilatesse
    - Emissioonid vette
    • Omamaise kaevandamise kaudne voog :
    - Kaevandustegevus, karjäärid jt.
    - Biomassi koristuse jäätmed
    - Pinnase kaevandamine
    • Eksport: - Tooraine
    - Pooltöödeldud produkt
    - Lõpp-produkt
    “Kaudne” voog arvestatakse ekspordi hulka.
    Emissioonid ja jäätmed:
    • Emissioonid vette
    Lämmastik (N), Fosfor (P), Biokeemiline hapnikutarve (BHT), Keemiline hapnikutarve (KHT), Hõljuvained (SS), Raskmetallid , Toksilised ained, Materjalide ladustamine merre (Dumping)
    • Emissioonid õhku: CO2, SO2, NOx (e.g. NO2), CH4, CO, N2O, NH3, CFC-s, Raskmetallid
    • Jäätmete ladustamine: Olmejäätmed, Tööstus- ja kommertsjäätmed, Reoveesette, Kaevandatud pinnas, Kaevandusjäätmed, Ehitusjäätmed jm.

    Materjali sisend
    • Omamaine kaevandamine: - Fossiilsed kütused (põlevkivi, gaas , õli)
    - Mineraalid (kruus, liiv, savi jt.)
    - Biomass (põllu- ja metsamajandusest
    • “Kaudne” omamaine kaevandamine: - Kaevandamise jäägid
    - Biomassi kasutamise jäägid
    - Pinnasejäägid
    • Import: - Tooraine
    - Pooltöödeldud produkt
    - Lõpp-produkt
    “Kaudne” - voog arvestatakse impordi hulka
    “Kaudne-nähtamatu” ainevoog ( Hidden flows)
    Nähtamatu voog on kaevandustegevuse tulemus, see on see osa materjalist mis ei jõu tootmisse aga samuti kaevanduse tulemusena nähtamatu voog teistes riikides kes impordivad toodet.
    Materjalivoo analüüsi indikaatorid
    • Sisendi indikaatorid
    • Väljund indikaatorid
    • Tarbimise indikaatorid
    Eesmärgiks on identifitseerida tegevused mis avaldavad survet keskkonnale ja anna üldist informatsiooni.
    • Materjali sisendi indikaatorid
    • Otsene materjali sisend-majandusse (DMI): - DMI = Omamaine kaevandamine + Import
    • Kogumaterjali sisend (TMI): - TMI = DMI + kasutamata omamaise kaevandamise jäägid.
    • Materjali kogukäive (TMR): - TMR = TMI + “kaudne” voog mis lisandub impordile
    • Kohalik materjali kogukäive: - Kohalik TMR = TMI – Import
    • DMI = TMR-kohalik HF – välismaine HF
    • Materjali tarbimise -sisend indikaatorid
    • Kohalik materjali tarbimine (DMC): - DMC = DMI – Eksport
    • Kogumaterjali tarbimine (TMC): - TMC = TMR – eksport ja ekspordi kaudne voog
    • Füüsikalise kaubanduse bilanss (PTB): - PTB = import – eksport
    • Väljund indikaatorid
    • DPO ( Domestic Processed Output) (Kohaliku toodangu väljund): s.o. heitmed keskkonda, emissioonid vette, õhku, pinnasesse ja jäätmed
    • Majanduse poolt taaskasutatud materjalid ( metall , paber, klaas jm.) DPO ei arvesta
    Toitainete bilanss (Ökol. Tehn. Keskus)
    • Toitainete kasutamise efektiivsus:
    NUR = toitainete sisend voog /toitained toidus
    Bilanss: Btk = MV + OV+ BN+ AN- S, kus
    Btk- taimekasvatusbilanss (kg/ha)
    MV-kasutatud mineraalväetisi (kg/ha)
    OV-kasutatud orgaanilist väetist (sõnnik) (kg/ha)
    BN-bioloogiliselt fikseeritud õhulämmastik (kg/ha)
    AN-õhukoormus, sademetega lämmastikku (kg/ha)
    S-saagiga põllult eemaldatud toiteelemente (kg/ha)
    N-õhust ca. 5kg/ha kohta.
    4.8 Keskkonnakorralduse majanduslikud hoovad
    Keskkonnakorralduse majanduslike vahendite rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui nende reostus- ja jäätmemahukatel võistlejatel.
    Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised:
    • kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas (saastaja/tarbija maksab);
    • loodusvarade kasutamise ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded.
    • majanduslikuks mõjutamiseks kasutatakse ja kavatsetakse rakendada toetust riigieelarvest ja saastekahju hüvitist, loodusvarade kasutusõiguse hinda, keskkonnakaitse eesmärgil diferentseeritud riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, keskkonnakindlustust (riskikindlustust).

    Viis tüüpi majandushoobasid:
    • Keskkonnamaksud – hindade reguleerimise kaudu mõjutada tootjaid ja tarbijaid ning tulude saamine keskkonnakaitse vajaduste rahuldamiseks
    • Teenusemaksud – tarbijamaks, katab kas osaliselt või täielikult keskkonnateenuste hinna. Nt reoveekäitlus. Tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest.
    • Subsiidiumid – uue tehnoloogia stimuleerimiseks, uute turgude loomiseks keskkonnatoodetele/teenustele, tarbimisharjumuste muutmine. Eesmärk on mõjutada sastajaid oma tegevust muutma puhtamate tehnoloogiate kasutamiseks.
    • Keskkonnalubadega kauplemine – saastekoguse ja ressursikasutuse vähendamiseks
    • Kindlustus ja kahjude kompensatsiooni mehhanismid – eesmärgiga tagada adekvaatne kompensatsioon keskkonnaohtlike tegevuste korral ning selle ennetamine.
    5. Territooriumide planeerimine
    4.1 Planeeringud
    Planeerimine
    • Planeerimine- arenguprotsesside prognoosimine , arendustegevuse korrastamine
    • Ruumiline planeerimine- töö ruumilist väljundit omavate või ruumi mõjutavate protsessidega
    Planeerimisseadus
    Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
    Kohalik omavalitsus :
    1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;
    2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;
    3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
    Kujunemise alused
    • Euroopas eelmise sajandi algul
    • Linnade kasv, tööstuse areng
    • Planeeringud põhiliselt linnadele ja linnalistele asulatele
    •1860-st aastatest regionaalplaneerimine , maakonnaplaneering k.a. hajaasustus
    •1983 Euroopa Regionaalse/ Ruumilise Planeerimise Harta
    Planeerimise olemus
    • Linnaplaneerimine - arhitektuurne
    • Ruumiline planeerimine-arvestab sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist, keskkonnakaitselist aspekte
    • Nn. integraalne sotsiaalmajanduslik, tasakaalustatud arengukava
    Tuleb kaasata kõik võimaliku huvigrupid , avalikkus
    Planeerimistasemed
    • Üleriigiline planeering-Eesti 2010
    • Maakonnaplaneering
    • Üldplaneering
    • Detailplaneering
    Ruumiline planeerimine/ Spatial planning-Harta
    • Varasem linnaplaneering oli vaid arhitektuurne planeerimine
    • Nüüd Hartas-planeerimine pole võimalik
    ilma sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud käsitluset
    • RIO konverents 1992-tuleneb
    • Arengukava-planeeringu realiseerimisega kaasnevate võivate keskkonnamõjude hindamise-avalikkuse huvid
    • Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng
    • Ruumilise planeeringu põhimõte
    • Demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ja pikaajalisusele orienteeritud
    • Demokraatlikkus, planeering tuleb läbi viia selliselt , et oleks tagatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus
    • Kõikehaarav, planeerimine peab tagama erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimise ning nende integreerimise üldistesse lähtealustesse
    • Funktsionaalsus, planeerimine peab arvestama ühistel väärtushinnangutel, kultuuril ja huvidel baseeruva regionaalse teadvuse olemasoluga, mis mõnikord ületab administratiivsed ja territoriaalsed piirid
    • Orienteeritus, peab analüüsima ja arvesse võtma pikaajalisi muutusi: majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja keskkonna trende, muutusi ja arenguid
    • Integratsioon EU, raudteeühendus, head maanteed ,piiriületamise kiirus jne. NB! Aruteluks Eesti ja Euroopaga ühendusteed?
    • Rohevõrgustik, rohealade terviklikkus
    • Detsentraliseerimine ,infotehnoloogia mõju. Tööstuspargid jne.
    • Haridus -haritus koolivõrk ja teed jne.
    • Tööhõive mitmekesistamine, eripaikade konkurentsivõime tõstmine
    Spetsiifilisi probleeme
    • Ülerahvastatud alad
    • Äärealad, nõrk side tööstus ja majanduskeskustega
    • Inimeste siirdumine maalt linna, infrastruktuur
    • Teedevõrk, mahajäävad piirkonnad
    • Inimeste sotsiaal-kultuuriline areng
    • Surve keskkonnale, keskkonna reostumine
    • Tallinn ebaproportsionaalselt suur, mererannikul,
    • Transiittransport läbi linna
    • Euroopa kontekstis väikelinn, vahendite puudus
    • Linna laialivalgumine
    • Linnaosade “getostumine”
    5.2 Üleriigiline planeering
    Üleriigiline planeering
    • Inimese põhivajaduste - elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus - parem rahuldamine igas Eesti paigas
    • Eesti asustussüsteemi-ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine
    • Asustuse ruumiline tasakaalustamine
    • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga
    • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine, rohevõrgustik
    Üleriigilise planeeringu eesmärgid
    • Säästva arengu ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete piiritlemine
    • Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine
    • Asustuse arengu suunamine
    • Üleriigilise transpordivõrgustik ja infrastruktuuri suunamine
    • Ökosüsteemide, maastike võrgustik-rohealad-võrgustik
    • Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine
    NB! Tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi
    5.3 Maakonna planeeringud
    Maakonnaplaneeringud
    Ruumilise arengu suunamine maakonnas , muuhulgas näiteks asustuse suunamine ja puhkealade ning nende kasutustingimuste määramine
    Põhiülesanne: Määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad , Arvestades olemasolevat ja perspektiivset ressursibaasi; Määrata maa-alade üldised kasutus- ja arendustingimused
    5.4 Üldplaneeringud ja detailplaneeringud
    Üldplaneering:
    • Kehtestab reeglid maa-ala kasutamiseks
    • Maakasutuse valdkonnad
    • Piirkonna tsoneerimise, tööstus piirkond, elamuehitus (korrusmajad), eramud, põllumaa, tuleviku ärimaa, puhkealad, kaitsealad jne.
    Üldplaneeringu 7elementi
    • Maakasutus- põllumaa, elamuehitus, ärimaa, tööstus jne.
    • Liiklus - transport, kommunifikatsioonid, teenindus, kaubandus jne.
    • Elamuehitus-kui tihe, eramud, paarismajad, korrusmajad
    • Looduse säilitusalad, natuura, liigikaitse
    • Avatud alad-pargid, rohealad, puhkealad
    • Müra- liiklus, kiirteed, tööstus
    • Julgeolek-turvalisus- politsei, tuletõrje, arstiabi
    NB! Tsoneerimine
    Üldplaneeringu põhimõtted lähtuvad
    • Eesti keskkonnastrateegia (vastu võetud 12.03.1997.a):
    • keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahoidliku tarbimise edendamine;
    • keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine;
    • energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
    • õhukvaliteedi parandamine, sealhulgas sõidukigaasiheite vähendamine;
    • jäätmekäitluse arendamine, jäätmete tekke vähendamine ja taaskasutuse stimuleerimine;
    • jääkreostuse likvideerimine
    • põhjavee säästev kasutamine ja kaitse;
    • pinnaveekogude ja rannikumere kaitse ning veekogude ratsionaalne kasutamine;
    • maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine;
    • tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.
    • Rahvatervise seadus (vastu võetud 14.06.1995)
    Üldplaneeringu eesmärk lähtuvalt rahvatervise seadusest on inimese tervise kaitsmine ja haiguste ennetamine, mis saavutatakse riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Peamiseks ülesandeks on tervisele ohutu elukeskkonna loomine, mida saab teostada läbi üldplaneeringu.
    • Elukeskkonna ja tervisekaitse põhinõuded:
    -Inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
    -Elanike poolt tarbitav joogivesi peab olema tervisele ohutu;
    -Ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuudega inimeste vajadusi;
    -Õppe- ja töötingimused peavad olema tervisele kahjutud
    • Säästva Arengu Seadus(22.08.1995)
    • Tervisliku elukeskkonna loomine (puhas õhk, puhas vesi, reostumata pinnas, korraldatud jäätmemajandus jne.), sealhulgas kõikide linnaosade varustamine puhta joogiveega
    • Linna majanduse planeerimine keskkonda säästvas suunas, rahuldades praeguse elanikkonna huve, kahjusta-mata järeltulevate põlvkondade huve;
    • Tööstuse ja ettevõtluse planeerimisel keskkonna kahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates tähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim;
    • Puhkevõimaluste loomine kasutamata mere rannaaladel ja jõe kallastel
    Üldplaneeringu ülesanded on:
    1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine;
    2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga;
    3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;
    4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine;
    5) maa- ja veealade üldiste kasutamis - ja ehitustingimuste kehtestamine;
    6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni;
    7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse
    8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;
    9) puhke- ja virgestusalade määramine;
    10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine;
    11) muinsuskaitse -, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks;
    12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
    13) riigikaitseliste maa-alade määramine;
    14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks.
    Detailplaneeringud
    Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel.
    Detailplaneeringuga määratakse
    • Planeeritava ala kruntideks jaotamine
    • Krundi ehitusõigus
    • Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted
    • Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad
    • Tehnovõrgud, paigutus
    • Keskkonnakaitse abinõud
    • Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks
    • Riigikaitselised maad
    • Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel
    • Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus
    Detailplaneering
    1) planeeritava ala kruntideks jaotamine;
    2) krundi ehitusõigus;
    3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted;
    4) haljastus ja heakorrastus;
    5) ehitistevahelised kujad;
    6) tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus;
    7) keskkonnakaitse abinõud;
    8) maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks;
    9) vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks;
    10) olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele;
    11) servituutide vajadus;
    12) riigikaitselised maa-alad;
    13) muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused
    6. Keskkonnamõju hindamine (KMH) ja keskkonnaaudit
    Keskkonnamõju - Environmental impact
    • Mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale
    • Iga muutus, mida tegevus võib keskkonnale põhjustada
    • Toimete ja muutuste summa, mida projekt/tegevus võib keskkonnale põhjustada
    • Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

    Keskkonnamõjude jaotus
    • Olemus (positiivne, negatiivne, otsene, kaudne, kumulatiivne );
    • Suurus või ägedus (kõrge, mõõdukas, madal);
    • Ulatus/asukoht (hõivatud pind/ruum, paigutus) – kohalik, regionaalne, piiriülene, globaalne;
    • Ajastus (ehituse ajal, käitlemise ajal, lammutuse ajal, ilmnevad vahetult, hilinemisega, kauakestvad jne.
    • tüüp (biofüüsikaline, sotsiaalne, tervishoiu- alane , majanduslik)
    • parandatav/pöördumatu;
    • võimalikkus (tõenäosus, eeldatava mõju ebakindlus või kindlus );
    • olulisus (tähtis/tähtsuseta, lokaalne , regionaalne, globaalne);
    • kestvus (ajutine/pidev, lühiajaline/ pikaajaline);

    Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
    Täiendavalt on otsustaja kohustatud igakordselt analüüsima ja vajaduse korral lugema keskkonnamõju oluliseks, lähtudes tegevuse:
    1) eeldatava keskkonnamõju ulatusest;
    2) asukohast ja selle keskkonnatingimustest;
    3) tehnoloogilisest tasemest ning jäätme- ja energiamahukusest;
    4) eeldatava keskkonnamõju tõenäosusest, kestusest, sagedusest, pöördumatusest ja toimest;
    5) võimaliku riski ulatusest.
    Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
    1)eeldatavalt piiriülese keskkonnamõjuga tegevus;
    2) toornafta töötlemine, välja arvatud toornaftast ainult määrdeainete tootmine, kivisöe või bitumenoosse põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;
    3) soojuselektrijaamade või muude põletusseadmete rajamine, mille soojatootlikkus on 150 MW või rohkem, samuti aatomielektrijaamade ja muude tuumaseadmete rajamine, demonteerimine või saneerimine;
    4) ärakasutatud tuumakütuse töötlemine;
    5) tuumakütuse tootmine, rikastamine või radioaktiivsete jäätmete töötlemine;
    6) radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga rajamine, rekonstrueerimine või likvideerimine;
    7) malmi sulatamise või terase tootmisega seotud tegevus, kui aastatoodang ületab 5000 tonni;
    8) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise, keemilise või elektrolüütilise protsessi abil;
    9) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine;
    10) seadmete kasutamine keemiliste ainete tootmiseks tööstuslikus mahus keemiliste protsesside abil, kui toodavad: – üldorgaanilisi aineid; – üldanorgaanilisi aineid; – lämmastik-, fosfor- või kaaliumväetisi liht- või kompleksväetisena; – biotsiide; – keemilise või bioloogilise töötlemise abil farmaatsiatooteid; – lõhkeaineid; – lahusteid või muid keemiatooteid, mille tootmiseks kasutatakse lahusteid sisaldavaid aineid aastas üle 1000 tonni;
    11) põhimaanteede, kiirteede, raudteede või üle 2100 meetri pikkuse peamaandumisrajaga lennuväljade ehitamine;
    12) siseveekogus üle nelja meetri sügavuse faarvaatriga sadamate või veeteede rajamine;
    13) üle kaheksa meetri sügavuse faarvaatriga meresadamate või maismaaga ühendatud laadimis- või mahalaadimiskaide rajamine;
    14) veekogude süvendamine
    15) ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või lõppladustamine;
    16) olmejäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või olmejäätmete prügilate rajamine üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks;
    17) reoveepuhastusseadmete rajamine üle 150 000 inimekvivalendilise võimsusega;
    18) põhjavee võtmine rohkem kui 10 miljonit m3 aastas;
    19) veejuhtmete rajamine, mille aastane keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit m3 või veejuhtmete rajamine, mille veehaardeks oleva veekogu aastane keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni m3 ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viis protsenti aastasest keskmisest vooluhulgast;
    20) tammide ja veehoidlate rajamine rohkem kui 10 miljoni m3 vee kinnipidamiseks;
    21) veekogu rannajoone muutmine;
    22) maagaasi kõrgsurvetrasside või nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks magistraaltorustike rajamine;
    23) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 m3 maagaasi ammutamine;
    24) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine, kui vett võetakse või heitvett juhitakse ära rohkem kui 500 m3 ööpäevas;
    25) linnu- või seakasvatuse rajamine, milles saab kasvatada rohkem kui: – 85 000 broilerit või 60 000 kana ; – 3000 nuumsiga arvestusliku kaaluga igaüks üle 30 kg; – 900 emist;
    26) karjääride rajamine, allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal;
    27) kõrgepingeliinide rajamine, mille võimsus on üle 220 kV või pikkus üle 15 km;
    28) tehiskiu või mineraalvilla tootmine;
    29) tselluloosi, paberi või kartongi tootmine;
    30) naftatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3;
    31) keemiatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3 D- või C-kategooria kemikaali, või 500 m3 B-kategooria kemikaali või 50 m3 A-kategooria kemikaali;
    32) üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala pöördumatu muutmine, nagu kuivendamine, raadamine ; 33) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine .
    Seire
    • Projekti jääkmõjude seire;
    • Audit ;
    • Planeeritud leevendavate meetmete kontroll;
    • Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused

    6.1 KMH eesmärk
    KMH - Kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik . On kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine.
    KMH eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
    KMH eesmärgid
    • Kavandava tegevuse/projekti keskkonna-alase planeering parandamine;
    • Tagada ressursside sobiv ja efektiivne kasutus; aidata kaasa Säästva Arengu tagamisele
    • Määratleda asjakohased abinõud tegevuse/projekti võimalike mõjude leevendamiseks;
    • Aidata kaasa otsustajate/loa-andjate informeerimisele, k.a. loa-taotlejale keskkonna tingimuste kehtestamine.

    KMH ja jätkusuutlik areng
    • vältida pöördumatuid kahjustusi keskkonnale, vältida reostust
    • kasutada ennetavat printsiipi
    • KMH eesmärk on soodustada tulevase tegevse kogumõju (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnahinnang)
    • aktiivne avalikkuse kaasamine

    6.2 Keskkonnamõjude hindamine
    Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist , millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab:
    • ehitusluba või ehitise kasutusluba
    • keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba , välisõhu saasteluba , jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsenti või kiirgustegevusluba
    • maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba
    • eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument
    Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
    • Taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju
    • Kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid

    Keskkonnamõju hindamine jaguneb :
    • KMH – keskkonnamõju hindamine - projektid
    • KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine – poliitika, plaanid, programmid

    Keskkonnamõju hindamine hõlmab :
    • loodus-
    • tehis -
    • sotsiaal-majandus-
    • kultuuriline keskkond, millele võib kavandatav tegevus mõju avaldada.

    KMH on
    • poliitika instrument
    • planeerimise vahend
    • teadusliku prognoosimise meetod
    • avalikkuse kaasamise vahend

    KMH on vajalik
    • kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
      • keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara
    • või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
    • KMH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides

    KMH uurimisalad
    • teadusharud (ökoloogia, keemia, füüsika, hüdroloogia jne)
    • keskkonnatehnika
    • planeeringud
    • keskkonna juhtimine

    KMH peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet:
    • faunale, flooale, pinnasele , veele , õhule, kliimale, maastikule
    • elanikkonna tervis ja heaolu
    • kultuuripärand, materiaalne vara
    • nende tegurite koostoime ja vastastikune mõju

    Tegevusluba on:
    • Ehitusluba või ehitise kasutusluba
    • Keskkonnakompleksluba
    • Vee erikastusluba
    • Välisõhu saasteluba
    • Jäätmeluba
    • Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba
    • Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba
    Tegevusload, kui võidakse nõuda KMH-d
    • ehitusluba;
    • ehitise kasutusluba;
    • keskkonnakompleksluba;
    • vee erikasutusluba;
    • välisõhu saasteluba;
    • jäätmeluba;
    • ohtlike jäätmete käitluslitsents;
    • kiirgustegevusluba;
    • maavara kaevandamise luba;
    • geoloogilise uuringu luba;
    • üldgeoloogilise uurimistöö luba;

    Tegevuslubade väljastajad-otsustaja

    Keskkonnaministeerium
    • Vee erikasutus-piiriveekogudel
    • Territoriaalvetes
    • Välisõhu saasteluba- üle 100 meetri maapinnast
    • Ohtlikud jäätmed
    • Üleriigilise tähtsusega maardla kavandamisluba
    • Mäetöödelõpetamine üleriigilise tähtsusega maardlas
    • Geoloogilise uuringu luba-üleriigiline tähtsus
    • Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine

    Maakonna keskkonnateenistus
    • Vee erikasutus sisemaal
    • Välisõhu luba alla 100 m korstna puhul
    • Jäätmeluba
    • Keskkonnakompleks luba
    • Kaevandusluba –kohaliku tähtsusega maardlas
    • Geoloogiline uuring-kohaliku tähtsusega
    • Üldgeoloogiline uuring – ühe maakonna piires

    KMH protseduur :
    • Keskkonnamõju hindamist korraldab arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia)
    • Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta.

    Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel.
    • Korraldatakse programmidele (näit. Veekaitse programm)
    • Korraldatakse planeeringute koostamisel (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid)
    • Strateegiliste planeerimisdokumentidele - strateegia, arengukava, tegevuskava, (näit. Riikliku Jätkusuutliku Arengu strateegia)
    • Seaduste ja määruste eelnõudele

    Sõelumine
    • Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH?
    • Millist tüüpi KMH on vajalik?
    • Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d?
    • Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud
    • Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud.
    • KMH esimene oluline etapp

    Keskkonnamõju hindamise programm
    Ekspert ja arendaja:
    1) kavandatava tegevuse eesmärk;
    2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
    3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
    4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus;
    5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava ;
    6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või ....
    Keskkonnamõju hindamise aruanne
    (2) Ekspert koostab keskkonnamõju hindamise aruande, mis:
    1) kirjeldab tegevust, selle eesmärki, ulatust, asukohta ning tegevuskoha keskkonnaseisundit ja tegevusega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee-, pinnase- ja õhusaastatus, müra, vibratsioon , valgus, soojus , kiirgus;
    2) kirjeldab alternatiivseid asukohti ja projektlahendusi ning põhjendab nende vahel tehtud valikut lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust;
    3) määratleb eeldatava keskkonnamõju ulatuse keskkonnaseisundile, inimese tervisele ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, kliimale, kaitstavale loodusobjektile ja muinsuskaitseobjektile;
    4) hindab tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju toimet ning kirjeldab ohu vältimiseks või leevendamiseks kavandatud abinõusid;
    5) hindab loodusressursside kasutamise otstarbekust;
    6) teeb ettepaneku keskkonnaseire ja keskkonnaauditeerimise korraldamiseks;
    7) sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi;
    8) sisaldab kolmandate isikute ettepanekuid ja nende arvestamise või mittearvestamise põhjuseid;
    9) sisaldab hindamistulemuste lühikokkuvõtet.
    KMH kasu
    • Projekti rakendamisel vähenenud hind ja ajakulu;
    • Suurem projekti tunnustus (nõusolekud);
    • Väldib negatiivseid mõjusid ja seaduste-määruste rikkumisi;
    • Väldib lammutuskulusid;
    • Minimaliseerib riske;
    • Puhtam keskkond, tervem elanikkond, looduse kandevõime;
    • Keskkonna-säästlikum planeerimine, projekteerimine .

    6.3 Alternatiivide analüüs
    Alternatiivid
    • Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse;
    • “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele;
    • Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne;
    • Enamsti antakse valida 3 kuni 10 erineva alternatiiivi vahel erineva tehnilise, planeeringu lahendusega, et saada parim tulemus.

    6.4 Leevendavad meetmed
    Leevendavad abinõud
    • Vältida, vähendada projekti negatiivseid mõjusid;
    • Luua abinõude kava, et vältida, vähendada mõjusid;
    • Minimaliseerida-suuruse vähendamine,
    • Re-planeerimine;
    • Projekti asukoha muutus;
    • Restauratsioon;
    • Kompenseerimine ,
    • Reostuse kontrolli süsteemid.

    6.5 Üldsuse kaasamine
    Avalikkuse kaasamine
    • Teostab inimeste õigust infole ja osalusele otsustus-protsessis (Aarhusi Konventsioon );
    • Informeerib, konsulteerib;
    • Ennetab ja lahendab konfliktid;
    • Kes on avalikkus?
    • Miks peaks avalikkus osalema ?
    • Mis on avalikkuse kaasamise meetodid?

    MMN - mitte-minu-naabrusse –sündroom
    • Paikkondlik vastuseis prügilate, teedeehituse, ohtlike (sh radioaktiivsete) jäätmete ladustamiskohtade, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomise vastu
    • Tavanõudmine on, et objekt rajataks kuhugi eemale, mitte minu kodu lähedale. Algne MMN-liikumine ohtlike jäätmete ladustamise vastu rikastes Põhja riikides põhjustas ohtlike jäätmete ladustamise üleviimist Lõuna vaesematesse riikidesse, mis omakorda algatas nendes riikides keskkonnaõigluse liikumise

    6.6 Piiriülene keskkonnamõju hindamine
    Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb ka mõjutatav riik ning selle territooriumil elav asjaomane avalikkus kaasata keskkonnamõjude hindamisse. Vastav kohustus tuleneb piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist  ning piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni KSH protokollist .
    Üldine informatsioon
    • Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale või kui seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik, tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamisest teavitada mõjutatavat riiki.
    • Kui KSH programmi koostamisel  selgub , et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale, saadab  Keskkonnaministeerium sellele riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui toimub programmi avalikustamine Eesti Vabariigis.
     Teade mõjutatavale riigile sisaldab:
    • kava nime ja selle lühikirjeldust;
    • andmeid kava koostaja ja kehtestaja kohta;
    • kava koostamise ja KSH ajakava ning tõenäoliselt olulise keskkonnamõju lühikirjeldust;
    • teatele vastamise ja kommentaaride esitamise tähtaega.
    Kui mõjutatav riik soovib osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises:
    • edastab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu enne selle kehtestamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande enne selle heakskiitmist;
    • võimaldatakse mõjutataval riigil osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises ja alustatakse konsultatsioone keskkonnamõju ning selle leevendamise ja kõrvaldamise meetmete asjus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.

    6.7 Keskkonnaaudit
    Keskkonnaaudit – süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile. Kaudtiga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne.
    Keskkonnaauditeerimise eesmärk – perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule. Auditeerimise tulemuste põhjal saab teha vajalikke muutusi, et saavutada soovitud olukord.
    Keskkonnaauditeerimise läbiviimine:
     Konfidentsiaalsus
    (1) Keskkonnaaudiitor ei tohi auditikliendi nõusolekuta avaldada keskkonnaauditeerimise käigus saadud teavet kolmandale isikule ega kasutada seda auditikliendi vastu, kui seadus ei sätesta teisiti.
    (2) Auditiklient on kohustatud keskkonnaauditeerimise käigus inimese tervist või keskkonda ohustavate asjaolude korral rakendama meetmed selle ohu kõrvaldamiseks ja teavitama ohust keskkonnateenistust.
    Juhtkonnapoolne ülevaatus
    Organisatsiooni tippjuhtkonna regulaarne KKJS ülevaatus, et selgitada muudatuste vajadus poliitikas, eesmärkides. Ülevaatus tuleb dokumenteerida
    Keskkonnaaudiitor ei tohi auditikliendi nõusolekuta avaldada tegevuse käigus saadud teavet kolmandale isikule. Auditiklient on kohustatud auditeerimise käigus inimese tervist või keskkonda ohustavate asjaolude korral rakendama meetmed selle ohu kõrvaldamiseks ja teavitama ohust keskkonnateenistust.
    Siseaudit – enese kontrolliks, välisaudit – sertifitseerimiseks.
    Auditeerimist on tarvis ka EMASi ja ISO keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamiseks. [Emas ei keskendu ainult otsesele keskkonnamõjule vaid ka mitteotsesele mõjule, näiteks teenuste või planeerimisprotsessi kaudu]. EMAS nõuab auditit iga kolme aasta järel, ISO ei määratleb ajavahemiku vaid kõrge keskkonnariskiga tegevuse jaoks.
    7. Keskkonna kasutus ja saasteload
    Loodusvara kasutuõiguse tasu
    • Kaevandamise tasu
    • Kalapüügiõiguse tasu
    • Metsa raieõiguse tasu
    • Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu

    Mis on saastelubade programm?
    • Valitsuse poolt väljatöötatud ja elluviidavat strateegiat, eeskirju ja protseduurireegleid, k.a.kaadrit ja ressursse
    • Valitsuse ressurssidesuunamine sellistesse ettevõtetesse, mis kujutavad endast suurt potentsiaalset ohuallikat keskkonnale
    • Olemasolevate seaduste ja teiste õigusaktide rakendamine riigi kõigis piirkondades ja sektorites
    • Tingimuste ja piirangute kehtestamine, mis tagab keskkonda viidavate heitmete vastuvõetava taseme
    7.1 Keskkonnaload ja nende liigid
    Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevust
    Keskkonnaload
    • Lihtluba-vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba –loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks. Lihtluba ühe loodusressursi kasutamiseks-või, ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks: õhusaasteluba;vee-erikasutusluba; kaevandamisluba: geoloogilise uuringu luba
    • Keskkonnakompleksluba- antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks
    • Eriluba - antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal. Eriloaga võib teatud tingimustel ületada kehtestatud keskkonnanormatiive. Selle tüübi lubadest on Eestis väljastatud ajutist vee-erikasutusluba ja välisõhu erisaasteluba, vastavalt veeseadusele ja välisõhu kaitse seadusele
    • Erakorraline luba - antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Siiani enim kasutatud ohustatud liigi üle riigipiiri viimisel, kaitsealuste liikide isendite kasutamisel, liikide isendite ümberasustamisel jms. tegevuste puhul
    • IPPC-üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse viimiseks ja jäätmete käitlemiseka nn. keskkonnakompleksluba
    Keskkonnaload
    • Vee erikasutusluba
    • Loodusvarade kasutus-,kaevandamise ja uurimisload
    • Maa-ainese kaevandamise luba
    • Maavara kaevandamise luba
    • Geoloogilise uuringu luba
    • Kalapüügiluba
    • Jahiluba
    • Metsa raieõigus
    • Saasteload
    • GMO

    Kompleksluba
    • Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk, vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi
    • kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid;
    • kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja omaseiresüsteemi kirjeldust;
    • kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le ülemineku tegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses
    • kompleksluba on tegevuskohakeskne
    • kompleksluba on tähtajatu;
    • kompleksluba on kohustuslik eelpool nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatele käitistele, tegevusvaldkondade alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

    Millal tuleb taotleda kompleksluba?
    • Uued käitised peavad taotlema luba enne tegevuse alustamist.
    • Olemasolevad käitised peavad esitama loataotlused Vabariigi Valitsuse määruses märgitud tähtpäevaks ajavahemikus 1. maist 2003 kuni 01. jaanuarini 2007.
    • Käitised võivad taotleda luba ka tähtajast varem.
    • Õhu-, vee- ja jäätmeluba omavatel käitistel on soovi korral õigus taotleda kompleksluba.

    Luba peab sisaldama
    • Kõikide tootmisprotsesside ja – tingimuste kirjeldusi
    • Arvesse tuleb võtta tavalist protsess, sagedasemaid õnnetusjuhtumeid, ajutisi ettenägematuid- ja hetkeseisakuid, tootmise võimalikku lõpetamist
    • Omaseiret, pidevat ülevaadet survest keskkonnale ja ressurssikasutust
    • Leevendavaid meetmeid
    • Meetmeid õnnetusjuhtumite ennetamiseks
    • Tegevuskava BAT saavutamiseks ,kui seda ei ole saavutatud?

    Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse:
    1) vee-energia saamiseks;
    2) põllumajandusmaa niisutamiseks;
    3) kalakasvatuse tarbeks;
    4) põhjaveekihist ööpäevas vähem kui viis kuupmeetrit , välja arvatud juhul, kui võetav vesi on joogiks kasutatav mineraalvesi , ja veekogust vähem kui 30 kuupmeetrit.
    Vee-erikasutuse luba peab olema
    • võetakse vett pinnaveekogust enam kui 30 m3/ööpäevas
    • võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/ööpäevas
    • juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse
    • toimub veekogu tõkestamine, paisutamine või allalaskmine;
    • veekogust maa-ainese kaevandamisega mõjutatakse veekogu seisundit või veevoolu
    • vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi (ehitise püstitamisel, laevade laadimisel , veekogude süvendamis- ja puhastustöödel
    • maavarade kaevandamisel veekogust, hüdrotehnilised tööd jne

    Geoloogilise uuringu luba
    • Uurimistööd maavara kaevandamise eesmärgil
    • Määratleb uuritava ala suuruse, mahu, läbiviimise tingimused, kestvuse
    • Üleriigilise tähtsusega maavara-Keskkonnaministeerium;
    • Kohaliku tähtsusega- maavalitsuse keskkonnateenistus
    • Uuringu teostaja kooskõlastab tegevuse kohaliku omavalitsuse, kinnisasja omaniku(valdaja), side-,elektri-,õhu- ja kaabliliinide ning maa-aluste torustike omaniku ja haldajaga

    Maavara kaevandamise luba
    • Dolomiidi ,fosforiidi, järvelubja, järvemuda, ehituskivi, kruusa ,liiva, lubjakivi ,meremuda,põlevkivi, savi, turba lasundid, mis on arvele võetud maavarade kadastris
    • Määratletakse piirid ja tingimused
    • Üleriigiline tähtsusega – KM
    • Kohaliku tähtsusega - maavalitsus

    Kalapüügiluba
    • Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks omavalt laevalt Läänemeres alates 20 m sügavusjoonest kuni majandusvööndi välispiirini ja teiste riikide vööndites riikidevaheliste lepete alusel(Keskkonnaministeerium)
    • Kaluri kalapüügiluba annab füüsilisele isikule õiguse meres kuni 20 m alani ning avalikuks kasutamiseks antud siseveekogudes(KM, maavanem ,kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik )
    • Rannaelaniku kalapüügiluba annab rannaküla alalisele elanikule õiguse kalapüügiks piiratud arvu kalapüügi vahenditega merel ja Peipsi järvel(kohalik omavalitsus või maavanem)

    Jahiluba
    • Suurulukite luba – põder, punahirv ,metssiga, pruunkaru , ilves
    • Väikeulukid – hunt, rebane , kährik jt. väiksemad kiskjad ja jahilinnud(11 looma ja 23 linnuliiki)
    • Loa väljastab riigijahipiirkonna haldaja , rendijahipiirkonna rentnik või erajahipiirkonna valdaja

    Kompleksluba
    • Ühine luba- õhk, vesi, pinnas
    • Kohustus ennetada reostuse teket, teostama enese seiret, rakendama tootmis-ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid
    • Keskkonnajuhtimissüsteemi
    • Eeldab BAT, PVT. PVT-le ülemineku tegevuskava peab kompleksluba sisaldama
    • Tähtajatu
    • Tegevuskohakeskne
    • Ettevõtete künnisläve kehtestab Vabariigi Valitsus

    Keskkonnalubade taotlemine
    • Kui taotlete keskkonnaluba võib sellega kaasneda keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine. Sellisel juhul peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.
    • Keskkonnalubade väljastamist menetlevad Keskkonnaministeerium, maakonna keskkonnateenistused ning teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimased piirduvad enamjaolt kalapüügi ja maa-ainese kaevandamise lubadega
    • Avalik protsess
    • Elektrooniline keskkonnalubade infosüsteem-Keskkonnateabe Keskus

    Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba?
    • Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba)
    • Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja –erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba)
    • Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine)
    • Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks
    • Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba)

    7.2 IPPC, saastuse komplekse vältimise ja kontrolli seadus
    IPPC-i eesmärk
    • Eesmärk-puhtama tootmise põhimõtete järgimine, mitte likvideerida reostuse tagajärgi vaid ennetada keskkonnaprobleeme-suurtootmises
    • Tootmistehnoloogia täiustamine, kulude vähendamine,
    • Ressursside vähendamine: elekter , vesi, tooraine, materjalid jne.
    • Tootmisprotsesside optimeerimine
    • Vähendada jäätmeteket
    • Puhastusmeetmete kasutamine , kus vajalik

    IPPC-i kuus põhimõtet
    • terviklik, integreeritud lähenemine(art.7)
    • ELV – emissioonide piirväärtused(art.9.3)
    • BAT kasutamine(art.9.4)
    • lubade perioodiline ülevaatus8art.12 ja 13)
    • Omaseire-ettevõtte seire(art.9.5)
    • Üldsuse osalemine(art.15)

    Integreeritud lähenemine
    • ennetada, vältida emissioone vette, õhku, pinnasesse, tagada keskkonna terviklik kaitse
    • mitte ülekanda reostust ühest keskkonnast teise

    IPPC eesmärgid
    • Kaitsta keskkonda kui tervikut
    • Võtta kasutusele ressurssi säästlik ja jäätmevähene tehnika
    • Vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise
    • Integreerida kogu vee-,õhu-ja pinnase kaitset saastamise eest,lubade süsteem
    • Tõsta käitaja vastutust inimese tervise ja keskkonda ohustava tegevuse eest

    IPPC tendentsid Euroopa Liidus
    • Arendada sotsiaal- ja majandussfääri tasakaalustatult ja keskkonda säästes;
    • Saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jääke;
    • Katkestada lineaarne seos majanduse kasvu ja selle keskkonnamõju vahel
    • Tagada keskkonnasõbralik maine
    • ENAP – Avastades uusi keskkonnaregulatsiooni suundi (ing. -exploring new approches on environmental regulation
    • Peateemad:
      • 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid
      • 2. Saaste heitmete kaubandus
      • 3. Tööstusettevõtete keskkonnaregulatsioon (IPPC)

    IPPC tegevusevaldkonnad
    • elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine;
    • vedel- ja gaasiliste kütuste rafineerimine ning tahke kütuse utmine;
    • metallide tootmine ja töötlemine;
    • mineraalsete materjalide töötlemine;
    • keemiatööstus;
    • jäätmekäitlus;
    • tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;
    • toiduainetööstus;
    • Põllumajandus- suurfarmid
    • pinnatöötlus või - viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
    • vineeri ja puitkiudplaatide tootmine;
    • grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
    • loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine

    Millised on IPPC kuumemad teemad Eestis?
    • Õigusaktide muutmine
    • Eelseisvad tähtajad loataotluste esitamiseks
    • Need mis valmistavad raskusi või on lihtsalt segasevõitu
    • Need, mis tulevad nn Brüsseli uudistena
    7.3 Saasteload, saastetasud
    Keskkonnasaasteluba on dokument, milles määratakse need põhinõuded ja tingimused, mida peab täitma ettevõte, kellele saasteluba antakse, et mitte sattuda vastuollu keskkonna seadustega.
    Saasteload
    • Välisõhu saasteluba
    • Vee saasteluba
    • Jäätmeluba
    • Reoveesette laotusluba
    • IPPC- Integrated Pollution Prevention and Control -Saastuse komplekne vältimine ja kontroll

    Saastetasu rakendamine
    • orgaanilisi aineid
    • fosforiühendeid
    • lämmastikuühendeid
    • hõljuvaineid
    • sulfaate ;
    • ühealuselisi fenoole
    • naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte
    • heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0
    • käesolevas lõikes nimetamata muid ohtlikke aineid.

    Õhusaastemaks - finantsinstrument kasvuhoonegaasi emissioonide vähendamiseks
    Saastetasude kehtestamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

    1.Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine
    • maksul peavad olema selged eesmärgid;
    • maksumaksjal peavad olema reaalsed alternatiivid;
    • maksustatavad suurused peavad olema kergesti mõõdetavad.
    2.Saastetasu ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust
    • maksu saab vältida;
    • maks on kompenseeritav;
    • maks on kasutatav rahvusvaheliselt

    Jäätmeluba
    • tavajäätmete veoks teenustööna (näiteks olmejäätmete ja kanalisatsioonisetete äravedu)
    • jäätmete kõrvaldamiseks (näiteks lõppladestamine prügilatesse, loomste jäätmete matmispaikadesse)
    • jäätmete taaskasutamiseks (näiteks puidujääkide põletamine, jäätmete kasutamine täitmiseks);
    • ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele
    • tootmistegevuses tekitamiseks alates kindlatest mahtudest, mis on sätestatud vastavakeskkonnaministri määrusega.

    Veeluba( Veeseadus )
    • Veevõtmiseks pinnaveekogust alates 30 m3/ööpäevas
    • Põhjavee võtmiseks alates 5 m3/ööpäevas
    • Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks
    • Kaevandamine ,tahkete ainete uputamiseks
    • Vee füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi omadusi muutev tegevus(süvendamine, vesiehitised,puhastamine, maavara kaevandamine)
    • Heitvee ja vett saastavate ainete juhtimine veekogusse/pinnasesse v.a isiklikud majapidamised oma maakasutuse piires

    Reoveesete
    • Tekib reovee puhastamisel
    • Settelaotusluba on vaja kui setet on üle 20kg (kuivainena)
    • Annab kohalik omavalitsus

    Saastetasu eesmärk
    • majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda (ennetada, vältida, vähendada)
    • koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks (KIK)
    • stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist
    Keskkonnasaasteloa eesmärk
    • Tagada valitsuse kontroll ja anda võimuorganitele ülevaade majandustegevuse mõjust keskkonnale
    • Võimaldada valitsusorganitel otsustada, kas antud tegevus on teatud tingimustes lubatud või mitte
    • Paremini kaitsta keskkonda
    • Vähendada inspekteerimist

    Saastetasu asendamine
    • Ettevõte vabastatakse saastetasu maksmisest kuni kolmeks aastaks, peab investeerima keskkonnakaitsesse
    • Tegevus peab olema teostatav, asjakohane , jätkusuutlik
    • Riigi võetud kohustusi toetav
    • Puudub ühtne eesmärk, vähe teadlikkust

    7.4 Keskkonnahüvitised, keskkonnamaksud
    Keskkonnatasu on
    • keskkonna kasutusõiguse hind
    • kohustuslik makse
    • kasutatakse reegline keskkonnakaitse rahastamiseks
    • laekub riirgieelarvesse sihtotstarbeliselt
    • maksab tootja
    • läheb tootmiskuludesse
    • mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid kasutusele võtma
    Vastavalt keskkonnatasude seadusele: keskkonnatasud jaotatakse: loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks
    Keskkonnatasude eesmärk:
    • ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist
    • tõhustada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist
    • toetada riigi keskkonnakaitse haldusaktide kasutamist ning suurendada nende tõhusust
    • aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulutuste muutmisele tootmiskuludeks ja selle arvestamisele toodete hinna sisse
    • ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetemid
    • koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks

    Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse , v.a Kohalikku eelarvesse laekub tasu
    • 50% üleriigilise tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral;
    • 100% kohaliku tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral;
    • 50% vee erikasutusõiguse tasust, v.a piiriveekogude korral;
    • 75% tavajäätmete saastetasust (põhimäärast!!)

    Keskkonnatasu kasutamine
    • Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil,
    • v.a taastuvate loodusvarade – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks.

    Raha kasutamine
    • EL õigusaktide nõuete täitmiseks
    • Reoveekäitlusprojektid
    • Prügilate ehitus, sulgemine , saneerimine, nõrgvete puhastus
    • Keskkonnateadlikkuse tõstmine

    Üldine põhimõte
    • Tuleb mõjutada neid, kes saavad midagi teha, s.o loodusvarade kasutajaid ja saastajaid, seega – tasu;
    • vähemalt 2015. aastani peaksid säilima keskkonnatasud.

    Keskkonnamaksud
    • energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis)
    • transpordimaksud (automaksud, teemaksud-raskeveokimaks)
    • saastetasud
    • loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud)

    Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki
    • MÕJUTADA KÄITUMIST
    • SAADA TULU

    Saastekahju hüvitised
    • Rahaline kompensatsioon
    • Tasuvad kui paiksetest saasteallikatest välisõhku viidavad kogused on suuremad kui lubatavad või milliseid aineid ei ole märgitud saasteloas
    • Kui vette või pinnasesse juhitakse aineid kogustes ,mis võib kahjustada inimese tervist või looduskeskkonda
    • Prügiladustajad ning isikud, kes paigutavad jäätmeid selleks mitteettenähtud kohtadesse

    7.5 Puhtam tootmine (BAT)
    Mis on PVT/ BAT?
    PVT on lühend sõnaühendist parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju.
    BAT - võimalikult efektiivsed ja arenenud, tehniliselt ja majanduslikult teostamiskõlbulikud tootmis- ja puhastusmeetodid , nende haldamis- ja jälgimissüsteemid ning muud abinõud, mille kasutamisega võib hoida ära keskkonna kahjustamise või võib seda efektiivselt vähendada. Hõlmab nii tootmise planeerimist, käitamist, hooldust, seiresüsteemi korraldust kui ka seadmestikku ja selles toimuvat tehnoloogilist protsessi.
    • Parim tähendab tõhusaimat viisi kaitsta keskkonda kui tervikut.
    • Tehnika all mõeldakse käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise ning käitamise, käitise tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi.
    • Võimalik tehnika tähendab käitajale mõislikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
    Parima võimaliku tehnika määramise alused: jäätmevaese tehnoloogia kasutamine; vähemohtlike ainete kasutamine; tootmises kasutatavate ja tekkivate ainete ning jäätmete kordus- ja taaskasutamine; tööstusharus tõhusaks osutunud tehnoloogia seadmete ja töömeetodite kasutamine; tehnoloogiauuendused teadussaavutused; käitaja teadmiste tase ja arenguvõime; heite laad, mõju ja kogus; käitise käikuandmise aeg; parima võimaliku tehnika evitamiseks kuluv aeg; kasutatava vee ning toorme kogus ja laad ning energiakasutuse tõhusus; vajadus vältida või minimeerida heite keskkonnamõju ja sellega kaasneva riski vähendamist; vajadus vältida õnnetusi ja vähendada nendega kaasnevat keskkonnaohtu; ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohane teave parima võimaliku tehnika kohta.
    8. Keskkonnaseire
    Keskkonnaseire on plaanipärane ja järjepidev keskkonnaseisundi jälgimine, mõõtmised ja keskkonnaseisundi hindamine ajas ja ruumis. Rotatsioonseire toimub teatud sagedusega ja piiratud parameetrite osas.
    8.1. Keskkonnaseire eesmärgid ja taotlused
    Eesmärgid:
    • jälgida muutusi keskkonnas
    • anda alus keskkonnakaitsemeetmete kavandamiseks, täideviimiseks ja hindamiseks
    • andmete kogumine pikaajaliste muutuste välja selgitamiseks
    • loodusliku fooni, inimtegevusest mõjustamata keskkonna parameetrite kohta andmete kogumine ja nüüdisaegse seisundi võrdlemine fooniga, inimmõju hindamiseks
    • jälgida mitmesuguste reoainete ja häiringute saatust keskkonnamõju hindamiseks
    • alus keskkonnakvaliteedi hindamiseks
    • keskkonnakaitse meetmete tõhususe kontroll ja alus ettepanekuteks poliitika muutmiseks
    • piiriülese reostuse fikseerimine ja rahvusvaheliste kokkulepete täitmine
    Tuleb leida vastused järgmistele küsimustele:
    • milline on looduslik seisund?
    • kuidas looduslik seisund muutub?
    • kas täheldatud muutused on ohtlikud elustikule?
    • kas muutused on vastavad prognoositule ja lubatava taseme piires?
    • kas seisund vastab kehtestatud normatiividele?
    Taotlused (ülesanded):
    • keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ja analüüsimine
    • abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine
    • saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine
    • keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine
    • bioloogilise mitmekesisuse hindamine
    • taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine
    • keskkonda mõjutavate tegurite hindamine

    Keskkonnaseire näitab üldist seisundit ja näitajate taustväärtusi. Selle saavutamiseks on vaja kindlat proovivõtustrateegiat, proovivõtukohtade ja mõõdetavate näitajate valikut.
    Keskkonnaamet vastutab riikliku, maakonnavalitsus regionaalse ja omavalitsus kohaliku keskkonnaseire eest. Kuid keskkonnaseire iseendast ei taga veel keskkonna kaitset.
    8.2. Seire põhietapid
    • tippjuhtkonna toetusel määratletakse keskkonnapoliitika, keskkonnaeesmärgid, konkreetsed sihid
    • keskkonnategevuse tarbeks kehtestatakse planeerimissüsteem ja protseduurid
    • keskkonnategevuse tõhususe kontroll, korrigeeriv, ennetav, hooldav tegevus
    • siseaudit, süsteemi toimimise usaldusväärsuse kontroll ja seire
    • tippjuhtkonna tehtav ülevaade keskkonnajuhtimisest ettevõttes, kõikjal vajalik seire
    Seire programm peab sisaldama:
    • olemasoleva olukorra hindamine, milline on info, seniste vaatluste analüüs
    • soovitatavad mõõtmised, mida peab mõõtma, kontrollima
    • kuidas, millega mõõta, metoodika
    • kavandatav vaatlusvõrk, jaamad , kus mõõtmised tuleb läbi viia
    • seiresüsteemi struktuur – kes vastutab ja kes haldab andmeid
    • mõõtmiste sagedus, kui tihti
    • mis see maksab, investeeringud
    Keskkonnaseire 3 funktsiooni:
    • analüüs, mõõtmine ja keskkonna seisundi hindamine
    • hoiatav, informeeriv – avastama ja hindab riske varakult
    • esitlus, ettekanne, keskkonna ülevaade keskkonna seisundist ja poliitikast, otsusetegijatele

    8.3. Seire andmiste üldistamine ja teavitamine
    • vajalik metodoloogia vastavalt info tüübile
    • andmete kontroll ja vastavad usalduse piirid
    • andmebaas
    • graafikud , et hinnata trende, muutusi
    • diagrammid , kaardid informatiivseks esitamiseks
    • tasakaalustatud, interdistsiplinaarne üldistamine
    • tuleviku prognoos, aga samuti ajas tagasi, kui võimalik, võrdlus ajalooliste andmetega

    8.4. Järelvalve
    • seireandmetest selgita välja trendid, informatsiooni vajaka jäämised, mõjud ja tagajärjed
    • hinda vastavust kriteeriumidele, keskkkonnanõuetele
    • kasuta infot vajadusel korrigeerida , täiustada seireprogrammi
    • täiusta ja paranda keskkonnakaitse meetmeid
    Järelhooldusseire eesmärgiks on jälgida ettevõtte või selle osa lõpliku seiskamisega kaasnevaid tegevusi ja tulemusi.
    9. Keskkonnajuhtimine
    Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid.
    Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega.
    Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes.
    • keskkonnapoliitika on aluseks iga organisatsiooni KKJS-le
    • see seab nii pikaajaliste kui ka lühiajaliste strateegiad
    • määrab mis suunas KKJS peaks minema
    • loob visiooni kõikidele töötajatele

    9.1. Keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14000 seeria ja EMAS)
    Rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. ISO 14001 sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid.
    ISO 14001:
    • standard määratleb keskkonnajuhtimise süsteemidele esitatud nõuded
    • on kasutatav mistahes tüüpi ja mistahes suurusega ettevõttes ning on sobitatav väga erinevate geograafiliste , kultuuriliste ja sotsiaalsete tingimustega
    • sisaldab nõudeid, mida saab kontrollida
    • ei määratle konkreetseid keskkonnanõudeid
    Alustamine – organisatsioon selgitab välja ja hindab oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte ning oma tegevuse vastavust õigusaktidele
    Keskkonnapoliitika – organisatsioon töötab välja oma keskkonnapoliitika vastavalt olulistele keskkonnaaspektidele ja muudele olulistele teguritele.
    Kavandamine – organisatsioon määratleb oma keskkonnaeesmärgid ja –ülesanded ning koostab keskkonnajuhtimiskava nende põhjal.
    Elluviimine – organisatsioon ohjab oma ressursse (personal, kapital , tehnoloogia) ning koostab selged toimimisprotseduurid tegevuste läbiviimiseks ja eesmärkideni jõudmiseks, määratledes seejuures rollid ja vastutuse.
    Kontroll ja korrigeerimine – organisatsioon hindab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja võrdleb seda seatud eesmärkidega keskkonnaauditi, järelevalve ja –mõõtmiste abil.
    Täiustamine – organisatsioon teeb süsteemi vajalikud parandused , tuginedes juhtkonnapoolse ülevaatuse otsusele.
    ISO 14001 sertifitseerimine:
    • standardi nõuetele vastavust kontrollib sõltumatu (nn kolmas) osapool
    • selleks viib akrediteeritud audiitor läbi välisauditi
    • kui nõuded on täidetud, saab organisatsioon ISO 14001 sertifikaadi, mille kehtivus on tähtajaline (3 aastat)

    EMAS:
    EMAS on Euroopa Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem. EMASi juurutamine on vabatahtlik, kuid tulevikus möödapääsmatu, mis on tingitud nii kasvavast keskkonnateadlikkusest kui ka konkurentsivõitlusest turu.
    • organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine ja parandamine
    • avalikkusele ja teistele huvitatud osapooltele olulise informatsiooni tagamine
    Eesmärgid:
    • KKJS loomine ja rakendamine
    • KKJS tulemuslikkuse perioodiline hindamine
    • teabe andmine keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta ning avatud dialoog avalikkuse ja teiste huvitatud osapooltega
    • töötajate aktiivne kaasamine ja asjakohane koolitus
    EMASi juurutamiseks peab organisatsioon: juurutama ja laskma auditeerida KKJS-i vastavalt ISO14001 nõuetele; koostama keskkonnaaruande; laskma sõltumatul tõendajal hinnata keskkonnapoliitikat, keskkonnajuhtimissüsteemi, auditeerimisprotseduuride ja keskkonnaaruande vastavust EMASi määruse nõuetele; saatma tõendatud aruande pädevale asutusele registreerimiseks; tegema keskkonnaaruande avalikkusele kättesaadavaks.
    EMAS registreerimine:
    • esitada kinnitatud keskkonnaaruanne pädevale asutusele
    • Eestis pole registreerimistasu
    • pädev asutus kontrollib organisatsiooni seaduslikku vastavust
    Mis kasu on EMASi juurutamisest: (kehtivad ka ISO 14001 kohta)
    • majanduslikud põhjused – ressursside säästlik tarbimine ja korduskasutus aitab kulusid kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida. Aitab ennetada ja ohjata tegevusest tulenevaid keskkonnariske, mistõttu on miinimumini viidud ka õnnetustest ja hädaolukordadest tulenev kahju, mille majanduslikud tagajärjed võivad olla ettevõtte jaoks saatuslikud.
    • suhted ametkondadega – organisatsioonid , kes tegelevad KKJSi juurutamisega on ametkondade silmis positiivsel kohal, sellega nad näitavad, et hoiavad oma keskkonnamõju kontrolli all.
    • avalikud hanked ja tarneahelad – üha enam ettevõtteid ja riigiasutusi on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta.
    • tarbijate nõudmised – iga päevaga tõuseb tarbijate hulk, kes nõuavad keskkonnasõbralikumaid tooteid. Keskkonnahoidlike toodete turuosa suureneb pidevalt ja toodete keskkonnanäitajad on üha olulisemad müügiargumendid.
    • ettevõtte turuväärtus – tõhusalt toimiv keskkonnajuhtimine tõstab turuväärtust ettevõtte müümise, ostmise või liitumise korral.
    • edumeelne juhtimine – KKJS hõlbustab asja- ja ajakohase teabe kogumist ja töötlemist ning põhjendatud juhtimisotsuste tegemist, vajalik teave on kättesaadavam ka töötajatele, äripartneritele ja huvirühmadele.
    • toodete ja teenuste kvaliteet – keskkonnajuhtimisvõtete rakendamine on kvaliteedijuhtimise loomulik edasiarendus, juhtimisvaldkonnad täiendavad teineteist.
    • tehnoloogiline arend ja innovatsioon – keskkonnategevuse parandamisetulemuseks on tihti uued hoiakud ja ideed, nt innovaatilised lahendused tootmistehnoloogias.
    • finantsasutused ja kindlustusettevõtted – KKJS olemasolu võib toetada välisrahastamise saamist või kindlustusmaksete vähendamist.
    • töötajate motivatsioon – keskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust, inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus ettevõttes.
    • töötajate ja elanike tervis – keskkonna- ja ohutusnõuete hoolikas täitmine, ennetavate meetmete rakendamine mõjutab töö- ja elukeskkonna kvaliteeti.
    • suhtlemine – toimiv KKJS tagab harmoonilise kooseksisteerimise ka naabruskonnaga ja sealsete elanikega.
    • säästev areng – tuleb tagada keskkonna parenemine ja säilimine.

    ISO 14001 ja EMAS võrdlus:
    • EMASi kohaselt registreeritud organisatsioon vastab ka ISO 14001 nõuetele
    • EMASi määrus esitab organisatsioonile mõned lisanõuded, nt keskkonnaaruande koostamine ja avalikustamine
    • EMASi registreering kestab 3 aastat, aga keskkonnaaruande parandused tuleb 12-kuuliste vahemike tagant sõltumatu tõendaja poolt kinnitada
    • EMASi puhul on nõutud töötajate aktiivne kaasamine ning organisatsioonidel, kes ei ole eelnevalt tunnustatud KKJS kohaselt sertifitseeritud, kohustus koostada esmane keskkonnaülevaade, eraldi on rõhutatud asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet
    • EMAS sobib neile ettevõtetele ja organisatsioonidele, kelle edukas tegevus eeldab tihedat koostööd väliste huvirühmadega (avalikkus, tarbijad, äripartnerid)

    9.2. Ökokaardistamine
    Ökokaardistamine on lihtne visuaalne vahend eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele oma keskkonnategevuse analüüsimiseks, juhtimiseks ning sellest teavitamiseks. Ökokaardistamine on lihtne abivahend neile ettevõtetele, kes soovivad kiiresti saada ülevaadet oma keskkonnategevusest ja võimalikest probleemidest ning selle põhjal parandada selle tegevuse tulemuslikkust. Ökokaardistamine on ka hea vahend ettevõtte esmase keskkonnaülevaatuse läbiviimiseks, kui juurutatakse standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme (ISO 14001, EMAS).
    Ökokaardistamise metoodika sisaldab mitut etappi, kus määratletakse ettevõtte asukoht ümbritseva suhtes, hinnatakse materjalivoogusid ja ressursikasutust, kaasatakse töötajad probleemide väljaselgitamise ja lahendamise protsessi ning koostatakse ökokaardid, mis üldjuhul käsitlevad kuute teemat:
    • vesi
    • pinnas ja ladustamine
    • õhk, müra ja tolm
    • energia
    • jäätmed
    • riskid
    Saadud andmetele toetudes koostatakse oma keskkonnategevuse esmane ülevaade, mis on aluseks lihtsa keskkonnajuhtimissüsteemi loomisel. Ökokaardistamise käigus määratletakse keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatorid ning koostatakse ka lühike keskkonnaaruanne.
    9.3. Tegevuskavad
    Tegevuskavade koostamine on üks keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementidest. KKJS kavandamisel selgitatakse välja ettevõtte keskkonnaaspektid ja –mõjud, koostatakse keskkonnapoliitika, seatakse üldised keskkonnaeesmärgid ning töötatakse välja tegevuskavad.
    Kui keskkonnaeesmärgid on püstitatud, peab välja töötama konkreetse plaani – keskkonnategevuskava, mis näitab kuidas, millal ja milliseid ressursse kasutatakse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
    Tegevuskava peab vastama järgnevale 6 küsimusele:
    • Milline on eesmärk? Siin kirjeldatakse lühidalt eesmärki, mida soovitakse saavutada. Eesmärki kirjeldatakse nii, et pärast on võimalik selle saavutamist hinnata. Eesmärk peab olema reaalselt saavutatav.
    • Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed)? Selles punktis kirjeldatakse tegevusi, mis tuleb teha eesmärgi saavutamiseks, eesmärgi saavutamise protsessi kulgu .
    • Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest? Määratakse vastutav isik, kes peab jälgima ja kandma hoolt selle eest, et töö saab tehtud ja eesmärk täidetud.
    • Milline on ajakava? Määratakse reaalselt saavutatav ajakava ja tähtajad eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks.
    • Millised on ressursid? Iga eesmärgi täitmiseks määratakse ressursid raha või lisatöötundide näol, koostatakse eelarve.
    • Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle? Kui eesmärgi saavutamise tähtaeg on möödas, hinnatakse, kas eesmärk on täidetud ja kas midagi oleks pidanud tegema teisiti. Kui eesmärki ei ole saavutatud, peab selgitama välja põhjused ja vajadusel välja töötama uue tegevuskava.

    9.4. Keskkonnakaitse aruanne
    Keskkonnaaruande eesmärk on anda üldsusele ja teistele huvitatud isikutele keskkonnaalast teavet organisatsiooni keskkonnamõjust ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusest ning selle pidevast täiustamisest.
    Keskkonnaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
    • organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste kirjeldus
    • organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldus
    • organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega seotud oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus ning selgitus nende aspektide mõju kohta
    • keskkonnaeesmärkide ja –ülesannete kirjeldus, mis on seotud oluliste keskkonnaaspektide ja –mõjuga
    • andmed organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse täiustamise kohta
    • kokkuvõte andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust selle keskkonnaeesmärkide ja ülesannetega
    • muud keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusega seotud asjaolud , sh õigusaktide järgimine seoses olulise keskkonnamõjuga
    • tõendaja nimi, akrediteerimise number ja keskkonnaaruande tõendamise kuupäev
    Keskkonnaaruanne tuleb enne avalikustamist sõltumatu tõendaja poolt kinnitada ja pädeva asutuse poolt koos tõendatud süsteemiga registreerida.
    Organisatsioonidele, kes kasutavad EMAS-i on keskkonnaaruande koostamine ja esitamine kohustuslik.
    10. Keskkonnaindikaatorid
    10.1. Mis on indikaator
    Indikaatoriks nimetatakse olulist füüsikalist, keemilist, bioloogilist, sotsiaalset või majanduslikku ajas muutuvat parameetrit, mida saab mõõta või hinnata kindla teaduslikult põhjendatud metoodikaga ning kasutada korralduslikel eesmärkidel.
    Keskkonnaindikaatoriteks on komplekssete ökosüsteemide või keskkonnaprobleemide hindamisega seotud ja kindla metoodikaga läbi viidud füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste või sotsiaal-majanduslike mõõtmiste ja hinnangute tulemused, mida saab kasutada keskkonnakorralduslikel eesmärkidel.
    • tööriistad, mis esindavad keerulise protsessi lihtsustumist ja kokkusobitamise laadi
    • nad peegeldavad süsteemi kogumit, mis peavad lugu ühiskonna eesmärgist ning neid kasutades saab hinnata olukorda

    10.2. Metoodikad indikaatorite üldistamiseks
    Indikaatorid:
    • surve-seisund-toime (PSR)
    • majanduse arengu surve keskkonnale-seisund-toime (DSR)
    • majanduse arengu surve keskkonnale-surve-seisund-mõju-toime (DPSIR)
    Majanduse arengu surve keskkonnale – majanduslik areng, kui tööstus, põllumajandus, transport, turism; maakasutuse muutused
    Surve – andmed emissiooni kohta ja tuginemine üldistusele, tulemus majanduslike andmete kombinatsioonis koos emissiooni faktoritega, pluss aruanne läbirahvusvahelistes sidekanalites
    Seisund – keskkonna seisundi kajastamine, säästva arengu seisund; keskkonna kvaliteedi ja kvantiteedi mõõtmine vees, õhus, pinnases
    Mõju – mõju inimkonna tervisele, ökosüsteemile; kontsentratsioonid, kalades , toiduainetes, põhjasetetes
    Toime – osutab meetmeid ja rakenduspoliitikat täiustades keskkonna seisundit; poliitika, seadused ja regulatsioonid st ühiskonna vastutoime, meetmed surve vähendamiseks või likvideerimiseks ka. leevendavad meetmed ja abinõud
    Inimkonna tegevus avaldab survet (nagu reostuse emissioon , maakasutuse muutused) keskkonnas, mis võivad põhjustada muutusi keskkonna seisundis (vee saastatus , liigilise mitmekesisuse vähenemine). Ühiskonna vastukaja, muutuste surves seisundile koos keskkonna ja majanduspoliitikaga, ära hoidma programme , vähendama, kergendama survet ja kahju.
    Indikaatorite kategooriad:
    Liik I: adekvaatsed andmed on kasutatavad riiklikus baasis, seisundi seire
    Liik II: täis või osalised andmed on kättesaadavad, kuid täiuslikku tsüklit pole kogutud, kvantitatiivset seisundi hinnangut ei saa teha
    Liik III: üksi käimasolev seire ja/või andmed tagavad andmeid nendele indikaatoritele. Need indikaatorid on põhimõttelised või on uurimuste faasis
    10.3. Keskkonnaseisundi indikaatorid
    • poliitika olulisus ja kasu kasutajatele
    • tagab esindusliku pildi keskkonna oludest, survest keskkonnale või ühiskonna vastutoime meetmed
    • on lihtne, kerge tõlgendada ja suutlik näitama aja kulu trendi
    • on tundlik muutustele keskkonnas ja nendega seotud tegevustele inimkonnas
    • tagab rahvusvahelise võrdluse
    • on lävi või viide väärtustele (võrdlemine, hindamine)
    • omab taustväärtust – fooni, millega võrrelda
    Indikaatorite kasutus:
    • keskkonna kasutuse mõõtmine
    • keskkonna probleemide integratsioon poliitika sektorisse
    • keskkonna ja majandusliku otsuse integreerimine – üldistuste tegemine
    • keskkonna seisundi raporteerimine

    • .DOCX Laadi alla originaalfail 46 lk · .docx · 92 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Keskkonnakorraldus vastatud #1 Keskkonnakorraldus vastatud #2 Keskkonnakorraldus vastatud #3 Keskkonnakorraldus vastatud #4 Keskkonnakorraldus vastatud #5 Keskkonnakorraldus vastatud #6 Keskkonnakorraldus vastatud #7 Keskkonnakorraldus vastatud #8 Keskkonnakorraldus vastatud #9 Keskkonnakorraldus vastatud #10 Keskkonnakorraldus vastatud #11 Keskkonnakorraldus vastatud #12 Keskkonnakorraldus vastatud #13 Keskkonnakorraldus vastatud #14 Keskkonnakorraldus vastatud #15 Keskkonnakorraldus vastatud #16 Keskkonnakorraldus vastatud #17 Keskkonnakorraldus vastatud #18 Keskkonnakorraldus vastatud #19 Keskkonnakorraldus vastatud #20 Keskkonnakorraldus vastatud #21 Keskkonnakorraldus vastatud #22 Keskkonnakorraldus vastatud #23 Keskkonnakorraldus vastatud #24 Keskkonnakorraldus vastatud #25 Keskkonnakorraldus vastatud #26 Keskkonnakorraldus vastatud #27 Keskkonnakorraldus vastatud #28 Keskkonnakorraldus vastatud #29 Keskkonnakorraldus vastatud #30 Keskkonnakorraldus vastatud #31 Keskkonnakorraldus vastatud #32 Keskkonnakorraldus vastatud #33 Keskkonnakorraldus vastatud #34 Keskkonnakorraldus vastatud #35 Keskkonnakorraldus vastatud #36 Keskkonnakorraldus vastatud #37 Keskkonnakorraldus vastatud #38 Keskkonnakorraldus vastatud #39 Keskkonnakorraldus vastatud #40 Keskkonnakorraldus vastatud #41 Keskkonnakorraldus vastatud #42 Keskkonnakorraldus vastatud #43 Keskkonnakorraldus vastatud #44 Keskkonnakorraldus vastatud #45 Keskkonnakorraldus vastatud #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor naxitrallike Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    E.Loigu keskkonnakorralduse kordamisteemade vastused
    Keskkond loodus keskkonnamõju Keskkonnahäiring sotsiaalsfäär

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf

    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

    • Jäätmed • Metsandus • Kalandus • Merekeskkonna kaitse • Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud 
 • Säästev areng riigihanked • Teadus- ja arendustegevus • Keskkonnakorraldus • Vesi • Keskkonnaseire • Välisfinantseerimine • Kiirgus • Välisõhukaitse • Kliima Keskkonnaministeerium valitsemisala Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon)
 Keskkonnaagentuur Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis

    Keskkonna kaitse
    Küsimused-vastused eksamiks
    8
    doc

    Küsimused-vastused eksamiks

    1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), mil

    Keskkonnamõjude hindamine
    Keskkonnamõjude hindamine - spikker
    3
    doc

    Keskkonnamõjude hindamine - spikker

    kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus

    Keskkonnamõjude hindamine
    Keskkonnajuhtimissüsteemid
    6
    odt

    Keskkonnajuhtimissüsteemi d

    Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte. ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis EL-s keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), mis on vabatahtlik juhend ehk standard. Eestis kehtib alates 2015. aasta detsembrist standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nõuded koos kasutusjuhistega. Üldeesmärk: organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine, mis on vabatahtlik protsess. Miks? Näidata, et nad arve

    Keskkonnakaitse
    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
    18
    doc

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

    LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune lii

    Keskkonna kaitse
    Keskkonnamõju hindamise materjal
    12
    pdf

    Keskkonnamõju hindamise materjal

    KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele varale *Nende teg

    Keskkonnamõjude hindamine
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
    58
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

    o omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega kaasnev vastutus ja nende likvideerimise kulud) o eriauditid (jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit) o keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID  keskkonnakorraldus – kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest  keskkonnajuhtimine – kohandatav igasuguse organisatsiooni puhul, kuid kasutatakse rohkem ettevõtetes. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse  Demingi juhtimismudel:

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    24
    doc

    Keskkonnakaitse vastused EMU

    Keskkonnanormatiivid: Keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnastandard: Asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi:  keskkonna-alane juhtimine ettevõttes,  keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud,  keskkonnakaitse taseme hindamine,  toodete elutsükli analüüs,  keskkonnamärgid,

    Keskkonna kaitse


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun