50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 46 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
naxitrallike
Õppematerjali autor
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine KeÜS-is on sätestatud muuhulgas: ︎Keskkonnakaitse põhimõtted (6, ühtivad keskkonnaõiguse printsiipidega) ︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest) Keskkonnaalased õigused
Jah võib nii öelda küll. Globaliseerumine ühtlustab kõike ja väärtusi ei eristata enam, säästva arengu puhul on tähtis mitmekesisus ning selle väärtustamine. Üleilmastumine on kaasatoonud mitmed keskkonnaprobleemid. Näiteks kliima muutused, maa- ja veereostus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja kõrbestumine- see mõjutab meid kõiki. 6. Säästva arengu tool, tasakaal kolme K-vahel Tasakaal 3 komponendi vahel: 1) KESKKOND – looduskeskkonnal põhineb kogu elu, kaasa arvatud inimene 2) KOGUKOND – vajalik on sotsiaalne areng ja teiste inimestega arvestamine; nüüd ja tulevikus. Enne kui pole arengumaades tagatud inimestele tervislik elukeskkond, ligipääs veele, arstiabile, haridusele ja töökohtadele – ei saa me rääkida sealse looduskeskkonna kaitsmisest 3) KASU – majandus peab olema, ilma selleta ei saa arendada ei keskkonnakaitset ega sotsiaalseid hüvesid
akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS),
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid