Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed) ?
Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest ?
Milline on ajakava ?
Millised on ressursid ?
Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle ?
Sissejuhatus Keskkond
- Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi
( ka organismi, sh.inimest). Loodus
–
Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda
jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju
– mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos.,
neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu
või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale,
kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine-
Inimtegevusest
põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring
- arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või
negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu
jäätmetest põhjustatud hais , tolm, müra; lindude, närilistevõi
putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju
hindamine –
kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine , hindamine
ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste
analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski
hindamine -
Keskkonnamõju
hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad
keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks . Keskkonnakaitse-
Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud
inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks
ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm
– Teatavareoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes
või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või
keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu
-
Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi
kasutusõiguse tasu, Heitetasu
- saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed. Keskkonnamaks-
maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid
keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba
–
keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit-
Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete
vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele , headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnasertifitseerimine
–
sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika
–
majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle
keskonnamõju majanduslikke aspekte . Keskkonnatehnika
-
Tehnika – ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia
- tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav
tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad ). Pehmetehnoloogia
- kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik
tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika-
Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest;
Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid.
Säästev areng ja tarbimine Jätkusuutlik
areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Inimkeskne
jätkusuutlik areng tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas
loodusvarade mõistliku kasutamise ja ökosüsteemide taluvusvõime
arvestamisega. Jätkusuutlik
areng taotleb tasakaalu
sotsiaalsfääri, majanduse ja
keskkonna vahelning
täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja
tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki
kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse
ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid.
Ehk miinimumini
tuleks viia:
Soodustama
peaks säilitamist,
looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist . Inimestele
peaks olema tagatud kõrge elukvaliteet , turvaline ning puhas elukeskkond nii täna kui ka
tulevikus. Säästev
areng on vajalik kuna loodusvarad ammenduvad , keskkond on globaalselt saastunud, sotsiaalmajanduslikud
probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus
kasvab, maailma jagunemine rikasteks ja vaesteks seejuures rikkad
saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks). Keskkonna probleemide tekke
põhjusteks on:
ebaperemehelik ressursside kasutamine
vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas)
Säästev
(keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine
-
teadlikvalik
võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks,
eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga,
korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi
või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.) Et
pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis
tekitavad loodusele vähem kahju, on kasutusele võetud ökomärgised.
Paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle
loodus-sõbralikkust. (Vt.
loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad “ tabelid “, millest ma ei
saanud suurt midagi aru)
Keskkonna taluvusvõime Säästev
kasutus tähendab keskkonna ja selle elustiku kasutamist piirides,
mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet
(taastootmisvõimet) ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse , mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on
võimalik asendada taastuvatega. keskkonna
taluvusvõime (keskkonnamahutavus)
- keskkonna
varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel
kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine . Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude
kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel ). bioloogias
tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab
vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu,
mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt
on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne , kuid
looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust
mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , kiskjad, toit,
varjepaikade olemasolu jpt.
Keskkonnastrateegia
Eesmärgid Keskkonnaalased
tegevusesuunad ja eesmärgid:
Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel
Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine
Eesti
keskkonnastrateegia:
Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut.
Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia säästlikuks käsutamiseks ning saasteainete ja jäätmete vähendamiseks.
Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - suunata energiapoliitika tehnoloogia täiustamisele, et toota ja tarbida efektiivsemalt; rohkem kasutada taastuvaid energiaallikaid, vähendada energia tootmisel kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimist; kõigi energiakasutusega kaasnevate keskkonnakaitse-kulude arvestamine energia hinna sisse.
Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele.
Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust.
Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud
Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse.
Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine.
Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine.
Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas . See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat. Eesti
keskkonnastrateegia kuni aastani 2030: Üldised
eesmärgid:
Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas, kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja keskkonda sh säästvat linnakeskkonda
Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks keskkonna taluvusvõimet
Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele viivate tegevuste järelevalve, korralduslik, tehniline ja tehnoloogiline toetus ning võimalustekohane riigitugi
EL
prioriteetsed tegevused:
Veemajanduse arendamine
Jäätmekäitluse arendamine
Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine
Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine
Keskkonnaseire võimekuse parandamine
Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine
Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine
Keskkond ressursside allikana Peamisteks
ressurssideks on vesi ( pinnavesi , põhjavesi), õhk ja muld . Taastumatuteks
loodusvaradeks Eestis on põlevkivi, fosforiit , liiv, kruus,
ravimuda. Taastuvateks loetakse turvast , metsa, tuult ,
vett-hüdroenergiat, päikeseenergiat, kalavarusid. Tähtis
on ka geneetiline ressurss: taimestik , loomastik, liigisisene geneetiline varieeruvus, ökosüsteemide mitmekesisus , maastike
mitmekesisud. Ressursiks
on ka kultuurimälestised – arheoloogia, ajaloo, kunsti,
arhitektuurimälestised; UNESCO kultuuripärand (UNESCO poolt
koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mis on
leitud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt
äärmiselt olulised)
Välisõhu saastamine , negatiivne mõju inimese tervisele, ökosüsteemidele, ehitistele Tegu on globaalse probleemiga. Peamisteks saastajateks on kasvuhoonegaasid CO2 ja NOx.
Militaarne jääkreostus
Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine
Probleemiks
on militaarne jääkreostus (Tapa, Ämari, Haapsalu jt),
põllumajanduslik reostus , kaevandusveed.
Reostus
on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM , EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor ; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained;
dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus
põlevkivikaevandamise piirkonnas.
Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed
Pinnasereostusest
ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed,
kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid,
taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid.
Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid-ökovõrgustikud
Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on
märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure
tähtsusega.
Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele
Tehiskeskkonnas
on müraprobleemid, radoon , mitte keskkonnasõbralikud
ehitusmaterjalid, ebatervislikud hooned, vähene energiasäästlikkus,
tervist kahjustavad töötingimused.
Reostusallikad Nii
looduslikud protsessid kui ka inimeste poolt põhjustatud protsessid
toodavad teatud tüüpi kõrvalsaadusi. Normaaltigimustes need
kõrvalproduktid(tuntud ka kui reoained ), sattuvad tagasi keskkonda.
Looduslikes tingimustes nad lagunevad isepuhasusprotsesside käigus –
looduse
võime assimileerida. Reoaine
on soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine õhus, vees või
mullas, mis ohustab tervist või keskkonda. Sattudes keskkonda tõstab
loodusliku fooni taset. Saastumine
- mis tahes inimeste tervist või heaolu ohustava tahke, vedela või
gaasilise aine, energia või mikroobide sattumine keskkonda Reostus
- õhu, vee või pinnase saastamine
soovimatu koguse aine või
energiaga.
Õhu, vee, pinnase või toidu füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste soovimatu muutus, mis võib ebasoodsalt
mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või
tegevust. Keskkonnareostus
- Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis
põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes. Keskkonnamõju
- Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine
füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule
keskkonnale. Keskkonnamuutus
- Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis,
füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel. Mõjutatud
keskkond
- Sotsiaalmajandusliku
ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga
järel. Bioakumulatsioon–
aine
kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised
ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud
organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või
eristunud. ) Biokontsentratsioon
-
Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon
organismis on kõrgem kui selle aine kontsentratsioon organismi
ümbritsevas õhus või vees. (Enamasti puudutab organismile võõraid
aineid/ühendeid.) Biomagnifikatsioon
-
Protsess, mille tulemusena on kõrgema toiduahela taseme organismis
aine akumulatsioon suurem kui toidus olev kontsentratsioon (aine on
üha suurema kontsentratsiooniga liikudes kõrgemale toiduahelas ). Akuutne
mürgisus -
Äge mürgisus, mõjub kahjulikult juba lühiajalisel eksponeerimisel
organismidele. Krooniline toksilisus -
Kestev mürgisus, kahjustav toime organismidele ilmneb vaid
kauakestval või püsival ekspositsioonil. Eksponeerimise
tase - alampiir,
mille juures ei täheldata kahjustavat mõju ja tase ,mille
ületamisel ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime.
Punktreostusallikad Kindla
asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest
vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu :
BAT
–
Tähendab
kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning
nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada
sobilikuks heiteviimiseks lubatud tasemeni.(PARIM- kõige tõhusam;
VÕIMALIK- antud arengutasemel tehnika, mis on majanduslikult
kättesaadav; TEHNIKA- Hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise
kavandamist,ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist). Eesmärgiks
jäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine; Vähemohtlike
ainete kasutamine; Ainete taaskasutus ja ringlus; Uue tehnoloogia ja
teadusliku progressi kasutamine; Emissiooni päritolu selgitamine;
Tootmiskogemuste kasutamine; Keskkonnaseire; Energia efektiivne
kasutamine; Õnnetuste ja avariide vältimine; Keskkonnakvaliteedi
standardite arvestamine.
Hajuallikad Kindla
asukohata allikaist lähtuv reostus. Haarab
laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja
meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga. Hajureostuse
allikad (looduslikud antropogeensed ):
Reoainete liigitus ja transport keskkonda Reoaine
allikas võib olla: antropogeene, looduslik, punktallikas, hajus,
statsionaarne, tubane, välisõhu, … Transportijaks
on keskkond, õhk, vesi, muld,tolm, toit,… Looduslikud
allikad -
looduslike protsesside, biogeokeemilise aineringe osa, vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud , ulukid, tormid , üleujutused, looduslik
erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine . Antropogeensed
- inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile. Peamised
punktreoained:
Toitained
Fosfor
ja lämmastikuühendid – Veekogude lämmastikukoormusest pärineb
suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on
üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained , väetised, erosioon.
Bakterid
Fekaalsed
kolibakterid
Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid
Biomagnifikatsioon Koguorgaanika Õlid
ja rasvad Reoainete klassifikatsioon :
Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk.
Püsivad reoained – anorgaanilised sünteetilised kemikaalid , millised lagunevad ainult osaliselt.
Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt.), milledel puudub looduses lagunemisringe.
Teratogeensed ained – põhjustavad loodete väärarendeid.
Leviku mehhanism : Levinuna
õhu, tuule vooludena hingatakse
sisse, imenduvad naha kaudu ja neelatakse. Lahustuvad
ja levivad vee kaudu, enamasti neelatakse alla,
imenduvad naha kaudu. Rasvlahustuvad ained enamasti
kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela
(biomanifikatsioon), neelatakse alla.
Inimmõju keskkonnale ja selle vältimise teed Keskkonnapoliitika
põhimõtted:
Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel
Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine
Ennetav
printsiip – ettevaatusprintsiip Odavam
on keskkonnamõjude - reostuse ennetamine ja võimalike probleemide
vältimine reostuse tekkekohas. Saastust tuleks vältida juba
tootmisprotsessides, mitte hajutada reostust keskkonda ja alles siis
meetmete rakendamine. Tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim
või isegi võimatu. Ennetamine
, mitte ainult reostuskontroll. Keskkonnanõuete
lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse. Saastaja
/Tarbija /Kasutaja maksab Keskkonna
kasutajatel ja reostajatel lasub täielik vastutus oma tegevuse eest.
„Saastaja
maksab“ põhimõtte kohaselt katab kõik kulud, mis tehakse
saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, saastaja ehk kahju tekitaja ning üldiselt tuleb vältida keskkonna kahjustamisega
kaasnenud kulutuste panemist ühiskonnale. Kui keegi näiteks hävitab
väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi maksmisele on ta
kohustatud taastama endise olukorra. Tootjad
peavad oma tegevuse viima vastavusse keskkonnakaitsenõuetega.
Loodusvarade kasutamise eest tasutakse maksudega/tasudega.Toote hind
kajastab kõiki kulutusi k.a. keskkonnakulutusi. Inimmõju
keskkonnale saab vähendada ka tarbija
mõjutamise
teel. Tarbijaid mõjutatakse säästma toodete kaudu. Toodetel rakendatakse keskkonnamärgiste süsteeme. Kui muutuvad
tarbimisharjumused hakatakse ka vastavaid tooteid nõudma, seega on
tähtis ka muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes. Kasulik
on keskkonnaga
arvestamine juba toote kavandamisel.
Materjalikulu ja koguse vähendamine tootes ja tootmisprotsessis;
Keskkonnasõbralikuma (ohutuma, taas- või korduvkasutatud;
biolaguneva) materjali ja toorme kasutamine; tootmistehnoloogiate optimeerimine ; energia kokkuhoid ; jäätmete ja heitmete vähendamine.
Samuti pakendi kasutuse ja koguse vähendamine; taas- ning
korduvkasutatava pakendi kasutamine. Toote levitamisel (transpordil)
tuleks eelistada keskkonnasõbralikumaid transpordivahendeid või
toota tarbija lähedal; logistika optimeerimine. Peaks arvestama
keskkonnamõju vähendamisega ka toote kasutamise ajal (väiksem ning
keskkonnasõbralikema energia- ja kulumaterjalide tarbimine) ning
pikendama toote esmast eluiga (kvaliteedi ja kestvuse parandamine,
kergem korrashoiu, hoolduse, parandamise ja uuendatavuse võimalus,
toote funktsionaalsuse tõstmine). Meetmete
rakendamine saasteallika juures ELV
– emission limit values (heitkoguste piirväärtused).
Toruotsalahendus. Alustada tuleks juba tehnoloogiast . EQS
- environmental quality standards (keskkonnakvaliteedi standardid ). Kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmed. Jäätmekoguste
vähendamine. Saasteainete emissiooni vähendavad abinõud:
puhastusseadmed, taaskasutus, ringlussüsteemid. IPPC
– kompleksne reostuse vähendamine ja kontroll. Vee, õhu, pinnase
kaitse reostuse eest. Ühine keskkonnaluba. Probleemi
lahendamisel ei tohi reostust üle kanda:
Ajas Plastiku taaskasutamine raskmetallidega.
Ühest keskkonnast teise Puhastame vee, aga saastame enam õhku ning tekitame jäätmeid.
Ühest asukohast teise
Ohtlike
ainete transport välismaale.
Ühest ainest teise ainesse. Ühe ohtliku aine asendamine teisega.
Produkti tarbimisel. Vähendame autotransporti, mille tõttu võib suureneda hoopis lennureiside arv.
Samuti
ei tohiks probleemi
lahendamisel tekitada uut
( lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem). Efektiivsusele
vastutöötamine
ei anna tulemusi – suurendame automootori efektiivsust , kuid ostame võimsamaid autosid. Keskkonna parandamisele suunatud kulutuses tuleb
arvestadada, et selle võrra võivad jääda muud olulisemad
probleemid lahendamata . Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest :
Väheneb saateainete hulk
Parandada loodus-ja töökeskkonna seisundit ning ohutust, vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid . Paraneb töötajate töötervishoid
Väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadlusandlusega
Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud
Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid
Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid
Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
Parandada tooteohutust ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, mis omakorda võib tuua tulu
Paraneb konkurentsivõime
Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
Paraneb avalikkuse suhtumine
Ei
käsitlenud: 2.3
EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis – aruanne,
eesmärgid ja tegelikud saavutused erinevates valdkondades 2.4
Eesi Säästva arengu seadus – seadus, mis sätestab säästva
arengu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 46 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kõik kommentaarid