Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskkonnakorraldus vastatud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist tüüpi KMH on vajalik ?
  • Kes on avalikkus ?
  • Miks peaks avalikkus osalema ?
  • Mis on avalikkuse kaasamise meetodid ?
  • Mis on saastelubade programm ?
  • Millal tuleb taotleda kompleksluba ?
  • Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba ?
  • Millised on IPPC kuumemad teemad Eestis ?
  • Mis on PVT/ BAT ?
  • Milline on looduslik seisund ?
  • Kuidas looduslik seisund muutub ?
  • Milline on eesmärk ?
  • Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed) ?
  • Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest ?
  • Milline on ajakava ?
  • Millised on ressursid ?
  • Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle ?
 
Säutsu twitteris
  • Sissejuhatus
    Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest).
    Loodus – Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed.
    Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
    Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine
    Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais , tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine.
    Keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine , hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
    Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks .
    Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
    Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.).
    Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
    Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed.
    Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks.
    Keskkonnaluba – keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks.
    Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele , headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele.
    Keskkonnasertifitseerimine – sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele.
    Keskkonnaökonoomika – majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte .
    Keskkonnatehnika - Tehnika – ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises.
    Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad ).
    Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes.
    Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid.
  • Säästev areng ja tarbimine
    Jätkusuutlik areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Inimkeskne jätkusuutlik areng tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade mõistliku kasutamise ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamisega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia:
    • ressursside tarbimine,
    • taastumatute varade kasutamine,
    • keskkonna reostus ,
    • toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine),
    • jäätmed.

    Maksimumini:
    • efektiivsus,
    • korduskasutus, taaskasutus , ümbertöötlemine
    • ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust)
    • taastuvate ressursside kasutamine.

    Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist . Inimestele peaks olema tagatud kõrge elukvaliteet , turvaline ning puhas elukeskkond nii täna kui ka tulevikus.
    Säästev areng on vajalik kuna loodusvarad ammenduvad , keskkond on globaalselt saastunud, sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab, maailma jagunemine rikasteks ja vaesteks seejuures rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks). Keskkonna probleemide tekke põhjusteks on:
    • ebaperemehelik ressursside kasutamine
    • vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas)
    • madal keskkonnateadlikkus
    • väär tarbija mentaliteedi juurdumine
    • keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus
    • keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus

    Säästva arengu instrumendid:
    • Seadusandlikud. Keskkonnastandardid.
    • Teadus, innovatsioon
    • Turumehhanismid
    • Majanduslikud vahendid ( keskkonnamaksud , toetused, subsiidiumid ) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem)
    • Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid.

    Säästva arengu põhivaldkonnad:
    • Tööstus – ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid
    • Energeetika – kohalikud energiaallikad , kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst.
    • Transport – ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine
    • Põllumajandus – liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine
    • Turism – eelistada kohalikku lahendust

    Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.)
    Et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju, on kasutusele võetud ökomärgised. Paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodus-sõbralikkust. (Vt. loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad “ tabelid “, millest ma ei saanud suurt midagi aru)
  • Keskkonna taluvusvõime
    Säästev kasutus tähendab keskkonna ja selle elustiku kasutamist piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet) ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse , mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega.
    keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine . Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel ).
    bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne , kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber.
    Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , kiskjad, toit, varjepaikade olemasolu jpt.
  • Keskkonnastrateegia
  • Eesmärgid
    Keskkonnaalased tegevusesuunad ja eesmärgid:
    • Reostuse ennetamine ja vältimine
    • Ressursikasutuse vähendamine
    • Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine
    • Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine
    • BAT; BEP
    • Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel
    • Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine

    Eesti keskkonnastrateegia:
  • Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut.
  • Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia säästlikuks käsutamiseks ning saasteainete ja jäätmete vähendamiseks.
  • Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - suunata energiapoliitika tehnoloogia täiustamisele, et toota ja tarbida efektiivsemalt; rohkem kasutada taastuvaid energiaallikaid, vähendada energia tootmisel kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimist; kõigi energiakasutusega kaasnevate keskkonnakaitse-kulude arvestamine energia hinna sisse.
  • Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele.
  • Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust.
  • Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud
  • Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse.
  • Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine.
  • Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine.
  • Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas . See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat.
    Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030:
    Üldised eesmärgid:
    • Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis ohtlike häirete tagasitõrjumine
    • Looduslike süsteemide toimimise kaitsmine
    • Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas, kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja keskkonda sh säästvat linnakeskkonda
    • Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks keskkonna taluvusvõimet
    • Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele viivate tegevuste järelevalve, korralduslik, tehniline ja tehnoloogiline toetus ning võimalustekohane riigitugi

    EL prioriteetsed tegevused:
    • Veemajanduse arendamine
    • Jäätmekäitluse arendamine
    • Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine
    • Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine
    • Keskkonnaseire võimekuse parandamine
    • Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine
    • Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine

  • Keskkond ressursside allikana
    Peamisteks ressurssideks on vesi ( pinnavesi , põhjavesi), õhk ja muld .
    Taastumatuteks loodusvaradeks Eestis on põlevkivi, fosforiit , liiv, kruus, ravimuda. Taastuvateks loetakse turvast , metsa, tuult , vett-hüdroenergiat, päikeseenergiat, kalavarusid.
    Tähtis on ka geneetiline ressurss: taimestik , loomastik, liigisisene geneetiline varieeruvus, ökosüsteemide mitmekesisus , maastike mitmekesisud.
    Ressursiks on ka kultuurimälestised – arheoloogia, ajaloo, kunsti, arhitektuurimälestised; UNESCO kultuuripärand (UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mis on leitud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised)
  • Keskkonnakaitse põhiprobleemid
    Olulisemad keskkonnaprobleemid:
    • Välisõhu saastamine , negatiivne mõju inimese tervisele, ökosüsteemidele, ehitistele
      Tegu on globaalse probleemiga. Peamisteks saastajateks on kasvuhoonegaasid CO2 ja NOx.
    • Militaarne jääkreostus
    • Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine

    Probleemiks on militaarne jääkreostus (Tapa, Ämari, Haapsalu jt), põllumajanduslik reostus , kaevandusveed.

    Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM , EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor ; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas.
    • Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed

    Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid.
    • Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid-ökovõrgustikud

    Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega.
    • Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele

    Tehiskeskkonnas on müraprobleemid, radoon , mitte keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid, ebatervislikud hooned, vähene energiasäästlikkus, tervist kahjustavad töötingimused.
  • Reostusallikad
    Nii looduslikud protsessid kui ka inimeste poolt põhjustatud protsessid toodavad teatud tüüpi kõrvalsaadusi. Normaaltigimustes need kõrvalproduktid(tuntud ka kui reoained ), sattuvad tagasi keskkonda. Looduslikes tingimustes nad lagunevad isepuhasusprotsesside käigus – looduse võime assimileerida.
    Reoaine on soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine õhus, vees või mullas, mis ohustab tervist või keskkonda. Sattudes keskkonda tõstab loodusliku fooni taset.
    Saastumine - mis tahes inimeste tervist või heaolu ohustava tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide sattumine keskkonda
    Reostus - õhu, vee või pinnase saastamine soovimatu koguse aine või energiaga. Õhu, vee, pinnase või toidu füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste soovimatu muutus, mis võib ebasoodsalt mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust.
    Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes.
    Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale.
    Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel.
    Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel.
    Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või eristunud. )
    Biokontsentratsioon - Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon organismis on kõrgem kui selle aine kontsentratsioon organismi ümbritsevas õhus või vees. (Enamasti puudutab organismile võõraid aineid/ühendeid.)
    Biomagnifikatsioon - Protsess, mille tulemusena on kõrgema toiduahela taseme organismis aine akumulatsioon suurem kui toidus olev kontsentratsioon (aine on üha suurema kontsentratsiooniga liikudes kõrgemale toiduahelas ).
    Akuutne mürgisus - Äge mürgisus, mõjub kahjulikult juba lühiajalisel eksponeerimisel organismidele.
    Krooniline toksilisus - Kestev mürgisus, kahjustav toime organismidele ilmneb vaid kauakestval või püsival ekspositsioonil.
    Eksponeerimise tase - alampiir, mille juures ei täheldata kahjustavat mõju ja tase ,mille ületamisel ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime.
  • Punktreostusallikad
    Kindla asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu :

    Reostuskoormuse määramine suhtelisel lihtne:
    • Olemas puhastustehnoloogiad, “raha”, investeeringud
    • Kehtestatud saaste load, IPPC
    • Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta
    • Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-”toruotsa “ kontroll
    • Kehtestatud EQO- keskkonna lubatud piirväärtused
    • Piirnormid eri tööstusharudele, BAT

    BAT – Tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobilikuks heite viimiseks lubatud tasemeni.(PARIM- kõige tõhusam; VÕIMALIK- antud arengutasemel tehnika, mis on majanduslikult kättesaadav; TEHNIKA- Hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise kavandamist,ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist).
    Eesmärgiks jäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine; Vähemohtlike ainete kasutamine; Ainete taaskasutus ja ringlus; Uue tehnoloogia ja teadusliku progressi kasutamine; Emissiooni päritolu selgitamine; Tootmiskogemuste kasutamine; Keskkonnaseire; Energia efektiivne kasutamine; Õnnetuste ja avariide vältimine; Keskkonnakvaliteedi standardite arvestamine.
  • Hajuallikad
    Kindla asukohata allikaist lähtuv reostus.
    Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga.
    Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed ):
    • Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest
    • looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad
    • Õlid, rasvad , toksilised ained linnade tänavatelt
    • Setted, erosioon ehitusaladelt,põldudelt,metsamaalt, veekogu kalda alalt
    • Bakterid , toitained farmidest, sõnniku hoidlatest(vähene mahutavus),sadevetega urbaniseeritud aladelt
    • Veekogude, veejuhtmete hüdromodifitseerime
    • Õhureostus
    • Hajureostusega võitlemiseks tuleb rakendada kompleksseid meetmeid: seadusandlikke, juriidilisi, organisatsioonilisi, tootmis-tehnoloogilisi, agronoomilisi, keskkonnakaitselisi.

  • Reoainete liigitus ja transport keskkonda
    Reoaine allikas võib olla: antropogeene, looduslik, punktallikas, hajus, statsionaarne, tubane, välisõhu, …
    Transportijaks on keskkond, õhk, vesi, muld,tolm, toit,…
    Looduslikud allikad - looduslike protsesside, biogeokeemilise aineringe osa, vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud , ulukid, tormid , üleujutused, looduslik erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine .
    Antropogeensed - inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile.
    Peamised punktreoained:
    • Toitained

    Fosfor ja lämmastikuühendid – Veekogude lämmastikukoormusest pärineb suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained , väetised, erosioon.
    • Bakterid

    Fekaalsed kolibakterid
    • Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid

    Biomagnifikatsioon
    Koguorgaanika
    Õlid ja rasvad
    Reoainete klassifikatsioon :
    • Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk.
    • Püsivad reoained – anorgaanilised sünteetilised kemikaalid , millised lagunevad ainult osaliselt.
    • Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt.), milledel puudub looduses lagunemisringe.

    • Termiline – põhjustab temperatuuri muutusi
    • Eutroofne – üleliigne taimetoitainete(N ja P ühendid) sisaldus soodustab veetaimestiku vohamist
    • Bakterid, viirused , kunstlikud hormoonid- olmereovetega, loomheidetega jne.

    • Keemilised reoained
      • Toksilised – mürgised ained, kahjustavad inimese tervist sissehingatuna, neelatuna või naha kaudu.
      • Ohtlikud ained – ohustavad inimese tervist või keskkonda.
      • Kantserogeensed ained – vähki tekitav.
      • Mutageensed ained – mutatsioone tekitav, geenide muutusi põhjustavad.
      • Teratogeensed ained – põhjustavad loodete väärarendeid.

    Leviku mehhanism :
    Levinuna õhu, tuule vooludena hingatakse sisse, imenduvad naha kaudu ja neelatakse.
    Lahustuvad ja levivad vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu.
    Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla.
  • Inimmõju keskkonnale ja selle vältimise teed
    Keskkonnapoliitika põhimõtted:
    • Kahjulike mõjusid ennetav, ettevaatusprintsiip
    • Saastuse vältimise põhimõte
    • Integreerimispõhimõte - keskkonna küsimuste arvestamine ja integreerimine otsuste tegemisse kõigis eluvaldkondades.
    • Seaduste ja normidega arvestav
    • Põhimõte “ saastaja maksab”
    • Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas-lokaliseerimine reostusallika juures
    • Partnerluse printsiip
    • Avatuse printsiip
    • Säästva arengu põhimõte

    Keskkonnakaitse põhiprintsiibid:
    • Ennetav tegevus, reostuse vältimine, ennetamine
    • “ saastaja maksab printsiip”
    • Olelustsükli analüüs
    • Ressurssikasutuse vähendamine
    • Jäämete tekke vältimine, vähendamine,taaskasutamine
    • Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine
    • BAT;BEP
    • Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel
    • Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine

    Ennetav printsiip – ettevaatusprintsiip
    Odavam on keskkonnamõjude - reostuse ennetamine ja võimalike probleemide vältimine reostuse tekkekohas. Saastust tuleks vältida juba tootmisprotsessides, mitte hajutada reostust keskkonda ja alles siis meetmete rakendamine. Tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim või isegi võimatu.
    Ennetamine , mitte ainult reostuskontroll.
    Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse.
    Saastaja /Tarbija /Kasutaja maksab
    Keskkonna kasutajatel ja reostajatel lasub täielik vastutus oma tegevuse eest. „Saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt katab kõik kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, saastaja ehk kahju tekitaja ning üldiselt tuleb vältida keskkonna kahjustamisega kaasnenud kulutuste panemist ühiskonnale. Kui keegi näiteks hävitab väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi maksmisele on ta kohustatud taastama endise olukorra.
    Tootjad peavad oma tegevuse viima vastavusse keskkonnakaitsenõuetega. Loodusvarade kasutamise eest tasutakse maksudega/tasudega.Toote hind kajastab kõiki kulutusi k.a. keskkonnakulutusi.
    Inimmõju keskkonnale saab vähendada ka tarbija mõjutamise teel. Tarbijaid mõjutatakse säästma toodete kaudu. Toodetel rakendatakse keskkonnamärgiste süsteeme. Kui muutuvad tarbimisharjumused hakatakse ka vastavaid tooteid nõudma, seega on tähtis ka muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes.
    Kasulik on keskkonnaga arvestamine juba toote kavandamisel. Materjalikulu ja koguse vähendamine tootes ja tootmisprotsessis; Keskkonnasõbralikuma (ohutuma, taas- või korduvkasutatud; biolaguneva) materjali ja toorme kasutamine; tootmistehnoloogiate optimeerimine ; energia kokkuhoid ; jäätmete ja heitmete vähendamine. Samuti pakendi kasutuse ja koguse vähendamine; taas- ning korduvkasutatava pakendi kasutamine. Toote levitamisel (transpordil) tuleks eelistada keskkonnasõbralikumaid transpordivahendeid või toota tarbija lähedal; logistika optimeerimine. Peaks arvestama keskkonnamõju vähendamisega ka toote kasutamise ajal (väiksem ning keskkonnasõbralikema energia- ja kulumaterjalide tarbimine) ning pikendama toote esmast eluiga (kvaliteedi ja kestvuse parandamine, kergem korrashoiu, hoolduse, parandamise ja uuendatavuse võimalus, toote funktsionaalsuse tõstmine).
    Meetmete rakendamine saasteallika juures
    ELV – emission limit values (heitkoguste piirväärtused). Toruotsalahendus. Alustada tuleks juba tehnoloogiast .
    EQS - environmental quality standards (keskkonnakvaliteedi standardid ). Kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmed.
    Jäätmekoguste vähendamine. Saasteainete emissiooni vähendavad abinõud: puhastusseadmed, taaskasutus, ringlussüsteemid.
    IPPC – kompleksne reostuse vähendamine ja kontroll. Vee, õhu, pinnase kaitse reostuse eest. Ühine keskkonnaluba.
    Probleemi lahendamisel ei tohi reostust üle kanda:
    • Ajas
      Plastiku taaskasutamine raskmetallidega.
    • Ühest keskkonnast teise
      Puhastame vee, aga saastame enam õhku ning tekitame jäätmeid.
    • Ühest asukohast teise

    Ohtlike ainete transport välismaale.
    • Ühest ainest teise ainesse.
      Ühe ohtliku aine asendamine teisega.
    • Produkti tarbimisel.
      Vähendame autotransporti, mille tõttu võib suureneda hoopis lennureiside arv.

    Samuti ei tohiks probleemi lahendamisel tekitada uut ( lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem). Efektiivsusele vastutöötamine ei anna tulemusi – suurendame automootori efektiivsust , kuid ostame võimsamaid autosid. Keskkonna parandamisele suunatud kulutuses tuleb arvestadada, et selle võrra võivad jääda muud olulisemad probleemid lahendamata .
    Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest :
    • Väheneb saateainete hulk
    • Parandada loodus-ja töökeskkonna seisundit ning ohutust, vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid . Paraneb töötajate töötervishoid
    • Väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadlusandlusega
    • Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud
    • Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid
    • Vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest.
    • Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid
    • Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
    • Parandada tooteohutust ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, mis omakorda võib tuua tulu
    • Paraneb konkurentsivõime
    • Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
    • Paraneb avalikkuse suhtumine

    Ei käsitlenud:
    2.3 EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis – aruanne, eesmärgid ja tegelikud saavutused erinevates valdkondades
    2.4 Eesi Säästva arengu seadus – seadus, mis sätestab säästva arengu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskkonnakorraldus vastatud #1 Keskkonnakorraldus vastatud #2 Keskkonnakorraldus vastatud #3 Keskkonnakorraldus vastatud #4 Keskkonnakorraldus vastatud #5 Keskkonnakorraldus vastatud #6 Keskkonnakorraldus vastatud #7 Keskkonnakorraldus vastatud #8 Keskkonnakorraldus vastatud #9 Keskkonnakorraldus vastatud #10 Keskkonnakorraldus vastatud #11 Keskkonnakorraldus vastatud #12 Keskkonnakorraldus vastatud #13 Keskkonnakorraldus vastatud #14 Keskkonnakorraldus vastatud #15 Keskkonnakorraldus vastatud #16 Keskkonnakorraldus vastatud #17 Keskkonnakorraldus vastatud #18 Keskkonnakorraldus vastatud #19 Keskkonnakorraldus vastatud #20 Keskkonnakorraldus vastatud #21 Keskkonnakorraldus vastatud #22 Keskkonnakorraldus vastatud #23 Keskkonnakorraldus vastatud #24 Keskkonnakorraldus vastatud #25 Keskkonnakorraldus vastatud #26 Keskkonnakorraldus vastatud #27 Keskkonnakorraldus vastatud #28 Keskkonnakorraldus vastatud #29 Keskkonnakorraldus vastatud #30 Keskkonnakorraldus vastatud #31 Keskkonnakorraldus vastatud #32 Keskkonnakorraldus vastatud #33 Keskkonnakorraldus vastatud #34 Keskkonnakorraldus vastatud #35 Keskkonnakorraldus vastatud #36 Keskkonnakorraldus vastatud #37 Keskkonnakorraldus vastatud #38 Keskkonnakorraldus vastatud #39 Keskkonnakorraldus vastatud #40 Keskkonnakorraldus vastatud #41 Keskkonnakorraldus vastatud #42 Keskkonnakorraldus vastatud #43 Keskkonnakorraldus vastatud #44 Keskkonnakorraldus vastatud #45 Keskkonnakorraldus vastatud #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor naxitrallike Õppematerjali autor

    Lisainfo

    E.Loigu keskkonnakorralduse kordamisteemade vastused
    Keskkond , loodus , keskkonnamõju , Keskkonnahäiring , sotsiaalsfäär

    Mõisted

    keskkonnamõju, keskkonnareostumine, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine, keskkonnakaitse, keskkonnanorm, keskkonnatasu, keskkonnamaks, keskkonnaluba, keskkonnaaudit, keskkonnasertifitseerimine, keskkonnaökonoomika, keskkonnatehnika, keskkonnahoidlik tehnoloogia, keskkonnapoliitika, 1 lõpus, säästev kasutus, hüpoteetiliselt, keskkonnateadlikkuse edendamine, õhukvaliteedi parandamine, jääkreostuse likvideerimine, peamisteks ressurssideks, peamisteks saastajateks, tehiskeskkonnas, reoaine, saastumine, reostus, keskkonnamõju, keskkonnamuutus, mõjutatud keskkond, bioakumulatsioon, biokontsentratsioon, biomagnifikatsioon, krooniline toksilisus, eksponeerimise tase, bat, transportijaks, looduslikud allikad, antropogeensed, fekaalsed kolibakterid, püsivad reoained, termiline, vohamist, ennetav printsiip, tagajärgede likvideerimine, saastaja, elv, ippc, seaduse kohaselt, keskkonnamärgis, ökomärgised, ökomärgis, olelusring, olelusringe analüüs, abiootilised loodusvarad, ökoloogiline jalajälg, mere pindalaga, globaalset hektarit, nähtamatu voog, btk, keskkonnamaksud, subsiidiumid, keskkonnalubadega kauplemine, detailplaneering, keskkonnamõju, keskkonnamõju, täiendavalt, kmh, loa, kmh, tegevuslubade väljastajad, mmn, algne mmn, konventsioonist, keskkonnaaudit, auditiklient, siseaudit, auditeerimist, keskkonnaluba, eriluba, rakendama tootmis, pvt, ippc, ippc, arendada sotsiaal, õhusaastemaks, bat, keskkonnajuhtimine, keskkonnajuhtimissüsteem, keskkonnapoliitika, täiustamine, juurutamine, ökokaardistamine, ökokaardistamine, ökokaardistamine, tegevuskavade koostamine, või sotsiaal

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    53
    pdf
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf
    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
    26
    docx
    Keskkonnahariduse eksam
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    58
    docx
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun