Mõtle oma koduse toidutarbimise peale ning too välja põhjuseid, miks toitu ära visatakse (nii kodumajapidamises kui ka nt restoranis, poes). Kuidas vähendada kodust toiduraiskamist? Kas oled söönud puuvilju, mis on kahjustada saanud? Kui oluline on Sinu jaoks toiduvälimus? Miks on oluline teada, kust meie toit pärit on? Miks on toidule ,,parim enne" ja,,kõlblik kuni" kuupäevad märgitud? Mis on nende kahe märgistuse erinevus? Toitu visatakse ära, sest seda sai liiga palju valmistatud, see on liiga kaua seisnud, toit on riknenud või kasutamise kuupäev on möödunud. Poodides visatakse toitu ära, sest toiduaine välimus ei näe kõige parem välja, ning seetõttu seda ei osteta. Toidu parim enne kuupäev on möödunud. Kodust toiduraiskamist saab vähendada ostes väiksemates kogustes toitu, kergesti riknevad toidud panna sügavkülma, kasutada ära eelmise päeva toidujääke. Minu jaoks on toidu välimus üsna tähtis. Poes puuvilju valides valin...
a 146 tonni (2004. a oli see 25 tonni) Sellega võib tunnistada nende jäätmete järsku, kuuekordset kasvu. Vanaõli Vanaõli kui ohtliku jäätmeliigi hulka kuulub mistahes kasutuselt kõrvaldatud määrde, kütte ja tööstusõli. 2007. a tekkis 157 tonni (2004 a. 93 tonni) vanaõli. Prognoos: Hinnanguliselt aastaks 2013 tekib Narvas kuni 300 tonni vanaõli. Ohtlikud jäätmed kodumajapidamises Majapidamistes tekkivad ohtlikke jäätmeid peab eraldama nende tekkekohas, kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Missugused ohtlikud jäätmed tekivad kodus? vanad ravimid; päevavalguslambid; Säästupirnid; elavhõbedaga termomeetrid Vanaõli,õlised kaltsud; värvi, laki ja liimijäätmed; kodukemikaalid. Click to edit Master text styles Second level
väljapääsu kohaga. Selle mõtles välja Sir James Dewar 1892-l aastal. Kasutatakse enamasti sooja või külma vedeliku temperatuuri säilitamiseks. Seda tuntakse ka nimega "termos". James Dewar avastas selle anuma oma krüogeneetika või külmageneetika uurimise käigus juhuslikult ja tema auks on see nimi. Hiljem hakati tegema seda uute materjalidega nagu klaasi ja alumiiniumiga. Anuma otstarve igapäevaelus: 1) Kodumajapidamises ja toiduainetetööstuses- toitude ja jookide säilitamiseks ja transportimiseks. Kuivjää hoidmiseks. 2) Laborites ja tööstustes- vedela lämmastiku säilitamiseks ja transportimiseks. 3) Meditsiinis ja veterinaaris- sügavkülmutatud sperma säilitamiseks ja transportimiseks. Viirusliku materjali säilitamiseks. 4) Geofüüsikas- vedeliku lämmastiku hoidmiseks
sellest kõlbulik joogiveeks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeressursid on jaotunud erinevalt, mõnel pool on märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele. Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, kuna selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud 4% kasutatavast veest jaguneb muude majapidamis toimingute vahel. Kas teadsid et? Ligi 75 protsenti majapidamises tarbitavast veest kasutatakse just vannitubades. Kõige suurem veetarbija on tualett, kus kulub üle 40
Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimalusi alates asjadest millega tuleks arvestada maja ehitusel, kuni lihtsate nipideni, millega on võimalki vett kokku hoida märkimisväärselt palju. Töö uurimuslik osa põhineb katsetel ning selle tulemuste analüüsil. Antud uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks. Töö teemast lähtuvalt püstitati hüpotees, muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid. Lisaks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on vee säästlikumad kasutamisviisid kodumajapidamises? 2. Millite tegevuste peale kulub kodus vett? 3. Kui palju vett kulub kodus erinevate tegevuste peale? 4. Kui palju vett tarbivad kodused seadmed? Töö koosneb kolmest osast: esimeses antakse ülevaade vee kasutamisest ja sääsmisest, teises
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil
Roostevaba teras • Roostevaba teras on terastetüüpide üldnimetus, mis sisaldab vähemalt 12% Cr ning erinevates kogustes Nikkelit(Ni), Süsiniku(C), Titaani(Ti) jm elemente. • Võrreldes teiste terastetüüpidega, siis näha et roostevaba terase omaduseks on korrosioonikindlus oksüdeerivas keskkonnas. Roostevaba terase tüübid • Hakati kasutama pärast Esimese maailmasõja lõppu peamiselt masina- ning keemiatööstuse. Tänapäeval võib leida kodumajapidamises kasutavatest söögiriistadest kuni erinevate lahendusteni autotööstustes ja mujal. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi roostevaba terase tüüpe: ferriit-, martensiit- ning austeniit- Martensiit teras • Martensiit-terase Cr sisaldus on 12 – 18%. Teras on karastatav ning tugev. See teras on lisaks veel magnetiline. Võimalik on seda sepistada ja sulatada, kuid mitte keevitada. See teras sobib kõige paremini masinaosade valmistamiseks.
KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE UTILISEERIMINE SISUKORD · Sissejuhatus......................................................lk 3 · Kodus tekkivad jäätmed...................................lk4 · Jäätmete utiliseerimine.....................................lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms).
sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük: 1) valmistab ja müüb oma kaubamärgiga elektri- ja elektroonikaseadmeid; 2) müüb muude tarnijate toodetud seadmeid oma kaubamärgi all edasi, välja arvatud juhul, kui toote kaubamärgi saab omistada punktis 1 nimetatud tootjale; 3) veab elektri- ja elektroonikaseadmeid Euroopa Liidu liikmesriiki sisse või sealt välja majandus- või kutsetegevusena. Kodumajapidamises kasutatav elektri- ja elektroonikaseade on seade, mida kasutatakse tavapäraselt kodumajapidamises, ning kaubanduses ja tööstuses, asutuses ja mujal kasutatav elektri- ja elektroonikaseade, mis oma laadi tõttu sarnaneb kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadmega. Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr. 65, 20.04.2009 https://www.riigiteataja.ee/akt/13173439 - Patareide ja akude märgistamise viis ja kord - Määrusega kehtestatakse
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid Olmejäätmed on koduses majapidamises nin...
· Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest
viimistusmaterjale. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode, millest üle 50% kasutatakse ehitustel. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada. Viimaste aastatega on PVC hakanud asendanud paljusid traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon ja savi. PVC-d leida väga erinevatel elualadel näiteks on PVC esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel (pudelites). Kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad „vakstud“ on enamasti polüvinüülkloriidist. Lisaks valmistatakse PVC-st kandikuid, kilesid, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. Viimasel ajal on PVC kasutus tema ohtlikkuse tõttu vähenenud. Kuna PVC valmistamisel kasutatav koostisaine (vinüülkloriid) on toksiline, siis on selle sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis rangelt reguleeritud. Samuti on teada, et eriti PVC toodete valmistamiseks kasutatav
Kooli nimi Prügimajandus Ees- ja perekonna Klass 2017 Sisukord Sisukord……………………………………………………………….2 Sissejuhatus…………………………………………………………...3 Töö sisu……………………………………………………………….4 Kasutatud kirjndus…………………………………………………….5 2 Sissejuhatus Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest...
põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange"
Klorobenseen kasutatakse lahustitena ja vaheühenditena tootmises. Dioksiinid on polükloropolütsüklilised ühendid, mis kujutavad keskkonnale väga tõsist ohtu. Võivad põhjustada loote väärarengut, võib esile tuua HIV-ga sarnaseid nähte. Need ühendid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele. Dioksiinide tekitajad on prügipõletustehased, metallurgijatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Et vähendada dioksiinide sattumist loodusesse ei tohiks kodumajapidamises põletada kloorisisaldavaid materjale, ahjudes ja lõketel ei tohiks põletada tundmatust materjalist jalatseid, kotte pudeleid, karpe. Heterotsüklilised ühendid Hetero teistsugune. Sisaldavad lämmastikku, hapnikku, väävlit, fosforit, süsinikku. Püridiin värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik. Leidub kivisöetõrvas. Pürrool tumeneb õhu käes kiiresti, oksüdeerub kergesti, haisev vedelik. DNA ja RNA nukleotiidides olevad lämmastikalused on heterotsüklilised.
Jäätmemajandus-ja käitlus REFERAAT Sisukord 1. Sisukord 2. sissejuhatus 3. Mis on jäätmed? 4. Jäätmekäitluse areng 5. Jäätmete liigitus 6. Jäätmed 7. Mis on olmejäätmed? 8. Ohtlikudjäätmed 9. Kokkuvõte 2.Sissejuhatus Saab teada mis on jäätmed? Jäätmekäitluse areng, kuidas liigitada jäätmeid ? Mis on olmejäätmed ja ohtlikudjäätmed ? 3. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna...
inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. · Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. · Biojäätmed biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; · Ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal
Artur Kaupmees IV kodutöö. Tarbeplastid Kodutöö Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2015 1 Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. PE on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100´C-140´C. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või puhumisel plastnõusid (näiteks ketšupi, majoneesi pudelid). Madaltihedast polüetüleenist (LDPE) ja lin...
Kui muudetakse energiat ühest liigist teise, läheb alati osa energiat kaduma hajudes soojusena.Seepärast tuleb inimestel kasutusele võtta üha uusi looduslikke energiavarusid. TÖÖ W = fd VÕIMSUS = P = W/t = 12 watti 1 hp = 746 watti ehk nt 12 / 746 = x hp ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on kõige levinum ja mugavaim viis kasutada energiat. Kasutatakse tööstuses, transpordis, põllumajanduses, kodumajapidamises jne. Teistes energialiikides on eesmärk kas teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuuri, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi vms. Kõige sellejaoks on vaja energiat, ning elektrienergia on kõige arenenum selle poolest. Elektrienergiat on lihtne transportida ühest kohast teise juhtmete abil. SOOJUSENERGIA KEEMILINE ENERGIA Energiat saab ka põlekivist ja lõhkeainetest. Taoline energia on keemilise päritoluga, sest see vabandab keemilise reaktsiooni läbi
Need viiakse spetsiaalsetesse kohtadesse. Mõned vallad korraldavad aeg-ajalt ohtlike jäätmete .kogumisringe. 2. Jäätmete liigitus tekkimise järgi: Tootmisjäätmed tekivad reeglina toodangu valmistamisel. Tootmisjäätmeid tekib sageli suurtes kogustes, kuna toodangu iseloom ja tehnoloogia ei võimalda sageli ära kasutada kogu toormaterjali. Toiduainetetööstuses tekivad põhiliselt taimsed ja loomsed jäätmed. Olmejäätmed tekivad kas kodumajapidamises või näiteks tänavatekoristamisel. Vastava statistika järgi tekib inimese kohta umbes 300-500kg olmejäätmeid. Jäätmete vältimine koduses majapidamises algab tarbitava kauba valikust. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 3. Jäätmete liigitus kasutatavuse järgi: Teisene toore - siia kuuluvad jäätmed, mida saab kasutada toodangu valmistamiseks, energia saamiseks jne Heitmed - mittekasutatavad, keskkonda suunatavad jäätmed. Prügilad on
Neid jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole seda krunti, kus need on tekkinud. Kui jäätmeid kogutakse ühiste mahutitega, võib suuremõõtmelised jäätmed paigutada nende mahutite juurde. Jäätmete esialgne sorteerimine Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele. Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
Põltsamaa Ametikool Tööohutus P1 Siim Laur Kaarlimõisa 2012 1. Vanametall Eesti üks suurimaid vanametalli kokku ostjaid on Kuusakoski . Nimetus Hind alates /tonn Hind alates EEK/tonn 1 TERAS 1 203 3176 2 TERAS 2B 187 2926 3 TERAS 3 175 2738 4 TERAS 3/ romu 125 1956 TERAS 3/ romu ohtlik 5 TERAS 4 115 1799 6 MALM 1 180 2816 7 MALM 13 145 226 2. Taara Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakend...
seadusele alati mingi osa kasutatud energiast ka soojuseks. Elektriseadme kasuteguriks loetakse suurust , kus E on seadmes kasutatud energia ja E k saadud kasulik energia, mille saamiseks seade on loodud. Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. VAHELDUVVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See tähendab, et voolu suund muutub 50 korda sekundis. Ka vahelduvvoolu võimsust ja tööd saab arutada samade valemite abil mis alalisvoolu korralgi. Ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused Ie ja Ue, mis leitakse valemist ja , Kus Io ja Uo on võnkuva voolutugevuse ja võnkuva pinge maksimaalväärtused
Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid
Loovad inimesed-edukas riik Inimesed, kes meie riigis elavad, moodustavadki riigi. Kui inimesed ise on loovad, otsivad võimalusi paremaks toimetulekuks ja loovad ise töökohti, on ka riik edukas ja ühiskonnal tervikuna läheb hästi. Loovust saab rakendada väga mitmetes eluvaldkondades. Näiteks majanduslikult raskel ajal on sellest abi toimetulekuks. Loomingulisust saab hästi rakendada kodumajapidamises kasutada vanu asju ära uueks otstarbeks, teha kodu mõnusamaks ja praktilisemaks taaskasutusmaterjalide abil. Kui oled oma eluaseme vanast ilmest tüdinenud, pole tingimata tarvis remondiks välja käia suuri summasid. Vahel saab toale uue ilme anda ka palju raha kulutamata. Näiteks võib võtta ette ema või vanaema kapid ja leida sealt mõne vana ja kasutuna seisva, kuid täiesti korraliku ja just uuesti moodi läinud või mõnusalt retrohõngulise kanga
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise koht...
Rapla Ühisgümnaasium RIIDEKOI Referaat Rapla 2012 1 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................ 3 VÄLIMUS ................................................................................................ 3 ELUTSÜKKEL .......................................................................................... 3 HARJUMUSED ......................................................................................... 4 ELUKOHT ............................................................................................... 4 PROBLEEMID INIMESELE ......................................................................... 5 HUVITAVAID FAKTE RIIDEKOIST .............................................................. 6 KASUTATUD ALLIKMATE...
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks. § 62. Ohtlike jäätmete pakendamine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. Kuidas oleks pidanud preili Karbik tegutsema? Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti Vanaraud vanaraua kokkuostupunkti Puulehed kompostihunnikusse Paber ja klaas vastavasse kogumiskasti Kui suur on karistus? Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise
Keemilised omadused PVC on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode. Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada. Viimaste aastatega on PVC hakkanud asendanud paljusid traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon ja savi. Tänapäeval võib PVC-d leida väga erinevatel elualadel. PVC kasutusalad PVC on esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel, näiteks pudelites. Kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad ,,vakstud" on enamasti polüvinüülkloriidist. Lisaks valmistatakse PVC-st kandikuid, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. Viimasel ajal on PVC kasutus tema ohtlikkuse tõttu vähenenud. Polüvinüülkloriidist valmistatakse ka happeaku anumaid ja separaatoreid. Dielektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga. Ehitustel kasutatakse plasti veel kaablijuhtmete isoleermaterjalina ja metalltorude kaitseks korrosiooni eest
materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Jäätmeid on viite liiki : *Ohtlikud jäätmed *Tavajäätmed *Püsijäätmed *Biolagunevad jäätmed *Olmejäätmed Olmejäätmed: Olmejäätmete hulka kuuluvad inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed,
0 out of 1.0 Select one: True False Question 6 Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised heitunud isikud spekulandid, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel palgata sundpuhkused Question 7 Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 heitunud isikute kategooriasse tööjõu koosseisu
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, kä...
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad met...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 ESSEE TERRASS Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku väljendi all mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või betoonkivist. Puitterras...
seetõttu tuleb neid koguda olmejäätmetest lahus. Vanaõli tekib nii ettevõtetes(autoremondi töökojad, autobaasid jne) kui ka koduses majapidamises. Kui vanaõli tekitajal, ehk jäätmevaldajal, ei ole olemas jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, siis on ta kohustatud oma vanaõli edasi andma isikule, kes omab nii jäätmeluba kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja isiklikes sõiduvahendites tekkinud vanaõli jäätmekäitlejale üle andma kohaliku omavalitsuse organite määratud korras. Kogumispunktid organiseerib kohalik omavalitsus.[2] Andmed taaskasutatava õli koguse kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt arvatakse, et Eestis jõuab ümbertöötlemisele kolmandik kasutatud õlist.[3] Vanaõli kogumine Vanaõli tuleb pakendada õlikindlasse pakendisse (soovitavalt originaaltaara), mis tuleb märgistada vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr. 39 29
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:.............................................................5 Pakendikonteinerisse tul...
Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused paigaldanud kogumiskonteinerid. Ohtlikud jäätmed tuleb transportimiseks ja laadimiseks pakendada nii, et oleks välistatud nende purunemine, mahavoolamine või õhku paiskumine. Erinevad ohtlikud jäätmed tuleb pakendada eraldi. Tavaliselt kodumajapidamises Muud ohtlikud jäätmed: tekkivad ohtlikud jäätmed: - Tervishoiuasutuste ohtlikud - aegunud ravimid jäätmed - elavhõbeda kraadiklaasid - sõjaväe reostus - kodukemikaalid - ehitusel tekkivad ohtlikud - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid jäätmed - värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid - põlevkivi jäägid - väetised ja pestitsiidid
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
väljasorteerimist. Euroopas põletatakse aastas üle 500 miljoni tonni jäätmeid rohkem kui 400 põletusseadmes. Sorteerimata olmejäätmete masspõletamise kõige levinumaks, lihtsamaks ja töökindlamaks põletustehnoloogiaks on liikuva restiga tahkekütuse katel (Joonis 4). Joonis 4. Sorteerimata tavajäätmete (olmejäätmete) põletamise blokkskeem restkoldega katlas. Jäätmed kui kütus. Olmejäätmeid tekib kodumajapidamises ning ettevõtetes. Erinevalt teistest fossiilsetest kütustest (maagaas, kivisüsi jne) on olmejäätmed heterogeense ja muutliku koostisega. Olmejäätmete põletamisel tekib võrreldes teiste kütustega suur hulk tuhka: jäätmetealase kirjanduse andmetel 5- 10% põletavate jäätmete mahust ja ca 20-35% põletatavate jäätmete kaalust. Olmejäätmete (tavajäätmete) kütteväärtus võib tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite, sh plastpakendite kasutamine
köhides ega aevastamisel. Seda väga lihtsal põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta ainult inimese organismis. HIV ei levi vee kaudu. HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest. Kartma ei pea ühes basseinis ujumist ega sääsehammustust. Samal põhjusel ei nakatu inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades ja nii edasi. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. HIV ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Nakkus ei levi kättpidi ka tervitamisel, patsutamisel ega kallistades. Grippi on palju lihtsam saada, HIV-nakkust on palju lihtsam vältida. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? Turvaline seksuaalelu- kaitse ennast ja oma partnerit. Selleks kasuta
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid...
Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12. Aids ja hiv ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. 13. STLH eest saab kaitsta: kasutada kondoomi; üldse mitte seksida; kindel seksuaalpartner; arsti kontroll; turvaseksi teadlikus. 14. Murdeeaga seotud probleemid: Murdeealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all. Üks tüüpilisemaid on vistrike ( akne ) tekkimine näo piirkonnas. Koos
TALLINNS POLÜTEHNIKUM Elektriseadmete ohutusklassid Referaat Elektriohutus Elektrik KEE-16 Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Jaan Lepp 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elektriohutus...............................................................................................................................4 Ohutusklassid ja kaitseaste..........................................................................................................4 Elektriseadmele...........................................................................................................................6 Elektriseadmete maale...
7. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine 8. Biolagunevate jäätmete käitlemise arendamine 9. Kokkuvõte ja järeldused BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMISE VAJALIKKUS Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud mõisted Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad 6070%biolagunevaid jäätmeid (massi %).
(Talvar, 2009, lk. 91) 5 5. LINAÕLI KATSE Kõige levinumaks isesüttimisvõimeliseks õliks on linaõli. Linaõli kasutatakse peamiselt värvitööstuses värvide, õlide ja lakkide tootmises. (Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013) Päästeameti menetluse praktikas on mitmeid näited, kus linaõli hooletul käitlemisel on tekkinud tulekahju. Linaõli on levinud toode kaitsmaks kodumajapidamises leiduvaid mööbliesemeid ja muid puitpindu. Tulekahju võib tekkida siis, kui linaõliga kokkupuutunud töövahendeid (pintsel,kaltsud,paber) ei käidelda õigesti. Visates linaõliga kokkupuutunud esemed prügikasti, võivad need headel tingimustel isesüttida. Elulistest näidetest juhinduvalt viisin läbi primitiivse katse linaõli isesüttimisest. Imiteerisin tavaelus remonttöödejärgset olukorda, kus kasutati linaõli ja peale tööd visati
Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K) Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu. (Kroon, K) Kõik inimese tegevused on seotud mingisuguse energiakuluga. Tööstuses, transpordis, teeninduses, põllumajanduses, kodumajapidamises ja igapool mujal on lõpptulemuse või eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuurireziimi, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi, võimendada signaale jne. Kõigeks selleks on vaja suurel hulgal energiat, tänapäeval kasutatakse selle energia saamiseks peaasjalikult elektrienergiat. Elektrienergiat on lihtne muuta teist liiki energiaks. (Kroon, K) 5 2. ENERGIAALLIKAD
Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K) Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu. (Kroon, K) Kõik inimese tegevused on seotud mingisuguse energiakuluga. Tööstuses, transpordis, teeninduses, põllumajanduses, kodumajapidamises ja igapool mujal on lõpptulemuse või eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuurireziimi, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi, võimendada signaale jne. Kõigeks selleks on vaja suurel hulgal energiat, tänapäeval kasutatakse selle energia saamiseks peaasjalikult elektrienergiat. Elektrienergiat on lihtne muuta teist liiki energiaks. (Kroon, K) 2. ENERGIAALLIKAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
