KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lava...
seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: "normatiiv", "standard", "keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv". Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude
EHITUS-JA PLANEERIMISÕIGUS, KONSPEKT koos kohtulahenditega (planeerimisõiguse loeng) 1) huvide tasakalustamise ja lõimimise PM. Planeerimise PM, 3-3-1-31-16 riiklike huvide kohta 2) elukeskkonna parendamise pm 3) avalikkuse kaasamise ja teavitamise pm' 4) teabe piisavuse pm (praegu Reidi tee teema) õ5) otstarbeka, mõistliku säästliku maakasutuse PM Planeerimispädevus jagatd riigi ja KOV vahel.küsimused tuleb lahendada tsandil, kus nendega on kõige otstarbekam tegeleda, vt 3-3-1-41-06 lõplik lahendus sünnib alati avaliku võimu ja avalikkuse koostöös Üleriigiline planeering esmane- üldine arengukava, olemuselt deklaratiivne 1) maakonna planeering'2) KOV üldplaneering- kus teed, kvartalid, rohealad 3) detailplaneering, mis määrab konkreetse kinnistu maakasutuse piirid ja otstarbe, viisi. Materiaalses mõttes õigusakt, määratleb haldusaktile omasel viisil asjaolusid, üldkorraldus. ERIplaneering- pm funktsionna...
toonud kaasa keskkonna reostumise, mille jäljed põhjavees püsivad pikka aega. Põhjavee hea seisundi tagamiseks on vastu võetud hulk õigusakte, eestkätt vee seisundit negatiivselt mõjutavate tegevuste ohjamiseks nii tööstuse kui ka põllumajanduse valdkonnas. On kehtestatud keskkonnanõuded ohtlikele tegevustele ja objektidele. Põhjavee kaitseks rakendatakse vett mõjutavate tegevuste eelneva kooskõlastuse nõuet (erinevad keskkonnaload, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit). Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja aurumine, sõltuvad otseselt ilmastikust. Inimene suudab põhjavee bilanssi ja veetaset lokaalselt muuta veehaaretega, kaevandustest ning karjääridest vee eemaldamisega ning maade kuivendamisega. Inimmõju lõppedes taastub põhjaveekogus mõne aastaga.
Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4
Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4
15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26
Kasutatakse enamasti seal kus on tegemist suurte ja ilmsete keskkonnariskidega. Produkti ehk tootenormatiivid On võrdlemisi erineva sisuga ja võivad määrata kindlaks: Toote füüsikalised ja keemilised parameetrid, nt ravimite või pesupulbrite lubatud koostise; Toote käsitlemise, märgistamise ja pakendamise nõuded, eriti nende toodete puhul mis sisaldavad toksilisi ja ohtlikke aineid; Saastuse hulga, mida toode teatava aja jooksul võib emiteerida. Kõikidele tootjatele ühesugused 18. Keskkonnaload Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Oma olemuselt jagunevad keskkonnaload nelja erinevasse rühma: lihtload, keskkonnakompleksload, eriload ja erakorralised load. Jagunevad: Lihtluba on luba, mis antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast
Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust
· Valitsuse poolt väljatöötatud ja elluviidavat strateegiat, eeskirju ja protseduurireegleid, k.a.kaadrit ja ressursse · Valitsuse ressurssidesuunamine sellistesse ettevõtetesse, mis kujutavad endast suurt potentsiaalset ohuallikat keskkonnale · Olemasolevate seaduste ja teiste õigusaktide rakendamine riigi kõigis piirkondades ja sektorites · Tingimuste ja piirangute kehtestamine, mis tagab keskkonda viidavate heitmete vastuvõetava taseme 7.1 Keskkonnaload ja nende liigid Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevust Keskkonnaload · Lihtluba-vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks. Lihtluba ühe loodusressursi
o välisõhu normatiivid o vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) o heitvee (jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas) o pinnase normatiivid o naftasaadustega seotud rajatis o ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad o mootorsõiduki heitgaasi saasteainete nõuded o vedelkütuse kvaliteedi nõuded keskkonnaload: o lubade liigid: kompleksluba, lihtluba keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks. Tasutakse loodusressursi kasutusõiguse eest (loodusressursi kasutusõiguse tasu) ja keskkonna saastamise eest (saastetasu) tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust; 10) 26 protsenti riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast; 11) keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Keskkonnakaitse korraldus • Keskkonnaõigusaktid • Institutsioonid • Ärahoidvadmeetmed • planeerimine • keskkonnamõjude hindamine • keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, riski hindamised • Regulatsioonivahendid • keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud, järelvalve) • Keskkonnakorraldusemajandushoovad • Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine Keskkonnaõiguse printsiibid • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine • Saastaja maksab • Ettevaatus ja vältimine • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-) • Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
· Otsese reguleerimise vahendid: o keskkonnanormatiivid ja -standardid o piirangud ja keelud · tsoneerimine ja maakasutuse planeerimine (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering (linna või valla), detailplaneering) · kaubanduspiirangud. · Keskkonnalubade süsteem (1810 Napoleoni dekreet) o Eesti õigusruumis vee erikasutusluba, jäätmeload, atmosfääriõhu saasteload, keskkonna- kompleksluba jt keskkonnaload. · Keskkonnamõjude hindamine. 32. Selgitage, kuidas saab keskkonna reguleerimist majanduslikult põhjendada. · Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. · Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
ja majanduslikke meetmeid, nagu loodusvarade kasutamismaksud, saastetasud, trahvid, preemiad jm. Need meetmed sunnivad ettevõtteid vähendama loodusvarade tarbimist ja keskkonna saastamist, vältima inimeste elukeskkonna halvenemist ning soodustama selle parendamist. Möödunud sajandi 20.30. aastate majanduskriis ning praegune majanduslik ja ökoloogiline olukord näitavad, et mitmetel aladel on mõistlik juhtimine vajalik 2. Keskkonnaload ja Eesti sadamad Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Keskkonnaluba saamine on vajalik Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste
Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk) o Napoleon – keskkonnaload o 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60.aastad (utilitaristlik ja antropotsentriline keskkonnakaitse) Weimari Vabariigi põhiseaduse § 155 kehtestas maatükkide ja nende oluliseks osaks olevate loodusvarade kasutamise kohustuse – et tööstusele oleks küllalt toorainet 1808 Preisi valitsuse instruktsiooni “õigust ja haldust tuleb rakendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
