Võivad määrata: - tooete füüsikalised või keemilised parameetrid (nt pliisisaldus kütuses) - toote käsitlemise, märgistamise või pakendamise nõuded - tooetst lähtuvate keskkonnategurite piirmäärad Nähtud ette toote sihipärasel kasutamisel. Ohtlikke aineid sisaldava toote puhul võivad toote märgiistamsie ja tarbija informeerimise erinõuded olla ka sellised, mis hoiavad ära ebasihipärasel kasutamisel tekkiva või jäätmetest lähtuva kahju. KESKKONNALOAD Süsteem sai alguse 180 Napoleoni dekreedist. Ei sea eesmärgiks saaste täielikku likvideerimist, on suunatud saaste vähendamisele. Uutel ettevõtetel tavaliselt kehtivad nõuded, juba tegutsevatele antakse reageerimiisaega. Sageli peetakse seda diskrimineerivaks. Kompleksluba annab õiguse va läbi eeldatavalt suure keskkonnamõju või kõrge keskkonnariskiga tegevust, kui see võib põhjustada keskkonnamõjutuste kandumist ühest keskkonnaosast teise või suure jäätmehulga tekkimist
13. Riikliku planeeringu valdkonnad. Asustus infrastruktuur, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. 14. Keskkonna globaalsed probleemid abinõud. Ökoloogiline jalajälg teavitus ja rahalised abinõud Kliimasoojenemine süsiniku vähendamine atmosfääris Joogivee reostamine tööstustele keskkonnasõbralikuma tootmise kehtestamine Metsade hävimine metsa juurde istutamine a. Keskkonna regulatsioonivahendid. Keskkonnaload, normatiivid (ettevõte peavad oma tegevuses järgima näiteks teatud saasteainete sisaldusele, mürale, heitveele või ka toodetes ohtlike ainete sisaldusele kehtestatud piirmäärasid), standardid (kkjuhtumissüsteemid ISO 14001 ja EMAS), piirangud, keelud, järelvalve b. Keskkonna mõjud on füüsikalis-keemilised, bioloogilised, kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud. 15. Keskkonna majanduslikud abinõud. Näited Eesti kohta.
seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: "normatiiv", "standard", "keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv". Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude
KASUTUSLUBA- keskkonnamõju hindamise vajadust hinnata (nt kui tahetakse kasutusotstarvet muuta sel juhul nt) , vajadusel võib KOV nõuda täiendavaid uuringuid, kooskõlastusring, arvamuste küsimise ring (10 p kooskõlastamiseks9 kooskõlastamist eeldatatakse. 331-62-03 kasutusloa andmine on kaalutlusotsus (tuleb ka ehitusloa väljastamist kontrollida tagasiulatuvalt) 331-15-16 kasutusloa teema 331-73-16 kasutusloa kõrvaltingimusi puudutab (kasutusviisidel ehitise suhtes) Keskkonnaload VAIDLUSTAMINE: saab vaidlustada haldusaktina üldkorras st populaarkaebuse õigust ei ole. Planeeringut ehitusloa menetlemise kauduja käigus vaidlustada ei saa. Planeeing on üldreeglina omandanud õigusakti kvaliteedi. RK lahendid: Viru poja kaasus 3-0-6-1210 TLn Ringkonnakohus Vt kasutusloa osas 24.11.2017 RK määrus nr 3-17-1398 Keskkonnamõju hindamine nii planeerimis-kui ehitusloa menetluses.
toonud kaasa keskkonna reostumise, mille jäljed põhjavees püsivad pikka aega. Põhjavee hea seisundi tagamiseks on vastu võetud hulk õigusakte, eestkätt vee seisundit negatiivselt mõjutavate tegevuste ohjamiseks nii tööstuse kui ka põllumajanduse valdkonnas. On kehtestatud keskkonnanõuded ohtlikele tegevustele ja objektidele. Põhjavee kaitseks rakendatakse vett mõjutavate tegevuste eelneva kooskõlastuse nõuet (erinevad keskkonnaload, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit). Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja aurumine, sõltuvad otseselt ilmastikust. Inimene suudab põhjavee bilanssi ja veetaset lokaalselt muuta veehaaretega, kaevandustest ning karjääridest vee eemaldamisega ning maade kuivendamisega. Inimmõju lõppedes taastub põhjaveekogus mõne aastaga.
Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4
Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4
15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26
keskkonnariskidega. Produkti ehk tootenormatiivid On võrdlemisi erineva sisuga ja võivad määrata kindlaks: Toote füüsikalised ja keemilised parameetrid, nt ravimite või pesupulbrite lubatud koostise; Toote käsitlemise, märgistamise ja pakendamise nõuded, eriti nende toodete puhul mis sisaldavad toksilisi ja ohtlikke aineid; Saastuse hulga, mida toode teatava aja jooksul võib emiteerida. Kõikidele tootjatele ühesugused 18. Keskkonnaload Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Oma olemuselt jagunevad keskkonnaload nelja erinevasse rühma: lihtload, keskkonnakompleksload, eriload ja erakorralised load. Jagunevad: Lihtluba on luba, mis antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast
Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust
· Valitsuse poolt väljatöötatud ja elluviidavat strateegiat, eeskirju ja protseduurireegleid, k.a.kaadrit ja ressursse · Valitsuse ressurssidesuunamine sellistesse ettevõtetesse, mis kujutavad endast suurt potentsiaalset ohuallikat keskkonnale · Olemasolevate seaduste ja teiste õigusaktide rakendamine riigi kõigis piirkondades ja sektorites · Tingimuste ja piirangute kehtestamine, mis tagab keskkonda viidavate heitmete vastuvõetava taseme 7.1 Keskkonnaload ja nende liigid Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevust Keskkonnaload · Lihtluba-vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks. Lihtluba ühe loodusressursi
o välisõhu normatiivid o vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) o heitvee (jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas) o pinnase normatiivid o naftasaadustega seotud rajatis o ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad o mootorsõiduki heitgaasi saasteainete nõuded o vedelkütuse kvaliteedi nõuded keskkonnaload: o lubade liigid: kompleksluba, lihtluba keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks. Tasutakse loodusressursi kasutusõiguse eest (loodusressursi kasutusõiguse tasu) ja keskkonna saastamise eest (saastetasu) tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba
tootestandardites. ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon CEN - Euroopa Standardikomitee Eestis: ÕHK, VESI, RADIATSIOON, MÜRA,PINNAS Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Kvaliteedinormatiivid Heitenormatiivid Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba; vee erikasutusluba; välisõhu saasteluba; jäätmeluba; Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba; maavara kaevandamise luba; geoloogilise uuringu luba; üldgeoloogilise uurimistöö luba; Raieluba - KKA Jahiluba – jahipiirkonna haldaja PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba.
Kultuuriloolisus 13. kultuurilooline väärtus Keskkonnakaitse korraldus -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava -Institutsioonid -Meetmed Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed Ärahoidvadmeetmed: -Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine -keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised Regulatsioonivahendid: -keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud Keskkonnakorralduse majandushoovad: -Järelvalve -Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne Keskkonnakaitse Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon
Keskkonnanormatiivi liigid: kvaliteedinormatiivid, heitenormatiivid, tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne), tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteid keskkonnanormatiividest: Veeseadus sätestab, et joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KeM: keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafilise informatsioon, metsandus. Keskkonnaload, lubade liigid. Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Kompleksluba, lihtluba. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend.
· Otsese reguleerimise vahendid: o keskkonnanormatiivid ja -standardid o piirangud ja keelud · tsoneerimine ja maakasutuse planeerimine (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering (linna või valla), detailplaneering) · kaubanduspiirangud. · Keskkonnalubade süsteem (1810 Napoleoni dekreet) o Eesti õigusruumis vee erikasutusluba, jäätmeload, atmosfääriõhu saasteload, keskkonna- kompleksluba jt keskkonnaload. · Keskkonnamõjude hindamine. 32. Selgitage, kuidas saab keskkonna reguleerimist majanduslikult põhjendada. · Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. · Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta.
· ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas. Keskkonnanormatiivid Eestis. · Välisõhu normatiivid · Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta) · Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). · Pinnase normatiivid · Naftasaadustega seotud rajatis · Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnaload. Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. · ehitusluba; · ehitise kasutusluba; · keskkonnakompleksluba; · vee erikasutusluba; · välisõhu saasteluba; · jäätmeluba; · ohtlike jäätmete käitluslitsents; · kiirgustegevusluba; · maavara kaevandamise luba; · geoloogilise uuringu luba; · üldgeoloogilise uurimistöö luba;
ja majanduslikke meetmeid, nagu loodusvarade kasutamismaksud, saastetasud, trahvid, preemiad jm. Need meetmed sunnivad ettevõtteid vähendama loodusvarade tarbimist ja keskkonna saastamist, vältima inimeste elukeskkonna halvenemist ning soodustama selle parendamist. Möödunud sajandi 20.30. aastate majanduskriis ning praegune majanduslik ja ökoloogiline olukord näitavad, et mitmetel aladel on mõistlik juhtimine vajalik 2. Keskkonnaload ja Eesti sadamad Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Keskkonnaluba saamine on vajalik Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste
Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk) o Napoleon – keskkonnaload o 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60.aastad (utilitaristlik ja antropotsentriline keskkonnakaitse) Weimari Vabariigi põhiseaduse § 155 kehtestas maatükkide ja nende oluliseks osaks olevate loodusvarade kasutamise kohustuse – et tööstusele oleks küllalt toorainet 1808 Preisi valitsuse instruktsiooni “õigust ja haldust tuleb rakendada
annaabi.ee 
