Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal vaetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. MIS ALANDAB PÕHJAVEE TASET? 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
· Pinnase niiskus: Kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse... Mõisted · Põhjavesi - Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi. · Mineraalvesi - Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Tervistava toimega. · Termaalvesi - Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. Põhjavee kasutamine · Joogivesi · Majapidamine · Tööstused · Põllumajandus Põhjavee reostusallikad · Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, · Kaevandused, · Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), · Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), · Olmereostus, prügilad. Mis alandab põhjavee taset? · Suur veevõtt · Pikk kuivaperiood · Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine · Maaparandustööd kuivendamine
0,97 Tartu Paide Haapsalu Türi Vasalemma 0,93 0,97 0,95 Vee põhilised reostusallikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine vette Põhjasetted Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Reostusained Vee põhilised reostumisnäitajad Orgaaniliste ainete sisaldus
Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti
nende settimise Oluline tamestik, mis hoiaks pinnast veekogu kaldal kinni Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mereeluapaikadele Sellest sõltuvad paljud looma-ja taimeliigid Erosioonist põhjustatud üleujutused Metsade raiumisega kaasnev erosioon võib tekitada ka üleujutusi Puudub pinnas, mis suudaks sealset vett endasse imeda Näiteks banaaniistandustes Reostus Põllumajandus üks suurimaid reostusallikad Taimekaitsevahendid, väetised ja muude agrokeemiatooted Kemikaalid ei jää pidama põldudele, kus neid rakendati Kahjurid ja kasulikud putukad Ohustab otseselt erinevaid veeliike, kuid lisaks ka inimesi Eutrofeerumine Geeniliselt muundatud organism GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud Milleks? GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust
Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. Põhjavee taseme alanemis põhjused: 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine, Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained, Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapnik...
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Reostus ja eutrofeerumine Õppejõud Peeter Pall REOSTUS Joonis 1. Peamised reostusallikad Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma, mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes
Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. *taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. *miksroobidega-lekkivad kanalisatsioonitorud,prügilad. *kaalium-,fosfor-,lämmastik-,kloori- ja kütusetanklad. *mürkkemikaalid-keemiatoodete ladu. *transpordireostus- teele soolatamine. 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. *mehaaniline puhastus-reoaine osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamist või filtreerimist.Mehaanilise
*muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: 4 * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Põhilisteks vee reostuse allikateks on: *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi. (2) Vee erikasutusloa taotleja või vee erikasutaja peab koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks. (3) Kontrollikavas peavad olema esitatud: 1) vee erikasutaja teenindatavate elanike arv; 2) ööpäevaselt võetava vee kogus; 3) vee kvaliteediklass; 4) analüüsitavate näitajate loetelu; 5) iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus; 6) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad; 7) vee reostusallikad, mis asuvad valgala piirkonnas. (4) Joogiveeallikana kasutatava pinnavee kontrolliks ettenähtud näitajad jaotatakse 3 rühma (A, B ja C) vastavalt lisas 3 toodud kontrolli sagedusele. (5) Joogiveeallikana kasutatavat pinnavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:
· tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud
niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. • Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid - põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Õlisaadused, fenoolid - sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid. • Sulfaatreostus - põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega.
3 Vee reostamine inimeste poolt: Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad
sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Saju kestus –esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus –intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. Mikroobidega –lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid – põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad Õlisaadused, fenoolid –sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid Sulfaatreostus –põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega
sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks. Peamiseks eutrofeerumise põhjuseks on maismaal asuvatest allikatest pärinev kõrge lämmastikuJa fosforikoormus. Ligikaudu 75% lämmastikust ja 95% fosforist jõuab merre jõgede kaudu, ning poole sellest annab põllumajanduslik äravool. Muud reostusallikad on metsandus, tööstuslik ja munitsipaalne reovesi, laevadelt ja sõidukitelt pärinev saaste. Umbes 25% lämmastikukoormusest saabub õhust. Olulisteks fosforiallikateks (kuni 24%) on pesu- ja nõudepesuvahendid. Alates 1980ndate aastate lõpust on fosfori- ja lämmastikukoormuse kasv Läänemeres stabiliseerunud, kuid kontsentratsioon on endiselt äärmiselt kõrge, eriti poolkinnistes lahtedes, nagu Liivi laht . Teiseks Läänemere oluliseks probleemiks on ohtlikud
nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad
Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad
PÕLVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS ANALYSIS OF THE ENVIRONMENTAL STATE OF PÕLVA PARISH 2015 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.................................................................................................4 1.1. Põlva vald..................................................................................................................................4 1.2. Ettevõtted...................................................................................................................................4 1.3. Haridussüsteem..........................................................................................................................4 1.4. Elamufond..............................................................
Seal asuvad (joonis 28) Eesti parim põlevkivivaru; suur ehitusliiva maardla Pannjärvel; arvestatav turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari veekihtides; olulise puhkeväärtusega Kurtna maastikukaitseala koos Natura 2000 võrgustiku Kurtna järvede loodusalaga. Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Poorses
juhul katavad viimased pea kogu veepinna. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Taimestik Looduslikest aladest on lõunaosas esindatud valdavalt okas ja segametsad. Põhjaosas lisaks metsadele ka karjamaad ja haritavad maad. Mitmes piirkonnas esinevad hoiu- ja kaitsemetsad. Metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1.Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus
liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu- Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Karula järvede ühisjooneks võib pidada enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks. Suurimateks ohtudeks järvedele on nende liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. Rebäse järv. Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo.
1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise. Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni. Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mere eluapaikadele, millest sõltuvad paljud looma- ja taimeliigid. Reostus Väetiste ning taimekaitsevahendide drenaaz Põhja-Prantsusmaa jõkke. Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad. Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate niisutamistehnoloogiate ning veemajanduse tõttu satuvad kemikaalid lähedalasuvatesse jõgedesse ning järvedesse ning reostavad põhjavett. Need kemikaalid satuvad lõpuks ka merekeskkonda.
magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti
Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates sa...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette.
tarbitava vee hulga järgi. Reovee peapumplas oleva vooluhulga mõõtja andmetel suunati 2011. a. Jõgeva linna reoveepuhastile ligikaudu 15755 m3 reovett. (Ibid., lk 33) 5. Põllumajandus Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Iga põllumees leiab ise, kuidas temal on kõige targem väetada. Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad. Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate niisutamistehnoloogiate ning veemajanduse tõttu satuvad kemikaalid lähedalasuvatesse jõgedesse ning järvedesse ning reostavad põhjavett. Need
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine
ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus. Nende ohtude vältimiseks on vajalikud maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.[21] Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6] Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada
(bakterid, seened, selgrootud loomad). Relikt - on mingi objekt, nähtus või organism, mis on võrreldes endiste aegadega säilinud osaliselt (väikesearvulisena): Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk Reovee-sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks Reovesi - on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes
maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus. Nende ohtude vältimiseks on vajalikud maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.[21] Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. [6] 14 Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused
Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis, kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa). Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Eestis kasutatav joogivesi: 36% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 27% madalatest kaevudest. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks ei ole piisavad. Reostusallikad: Punktreostusallikad – sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted Hajureostus – põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Reostuse näitajad- Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Veekogude eutrofeerumine- taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg. Põhjused: Muldade erosioon
144. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. 145. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. 146. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. 147. Reostajad isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti 148. Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust 149. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. 150. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel.
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine
, mis on saavutatav nende arvu vähendamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu 6. Jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine. Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. · Üks keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast nende tekkimist · Üldist jäätmete kogust tuleb piirata vähendada (NB jäätmete tekkeallikad ja põhitähelepanu sellele) · Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast. Lub. reostusnormidele ohust. juba keskk. ja inimeste tervist. Võimalikud teed: Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn. protsesside muutmine Tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine Taaskasutatavad ümbertöödeldud materjalist pakendid, tooted Tooteea pikendamine Parandatavad, monteeritavad tooted Ohtlike ainete sisalduse vähendamine toodetes Toodete välimuse, kuju või pakendi muutmine
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
arvestata sotsiaalset tulu ega puhta keskkonna väärtust. Igal juhul on reostuse ennetamisele tehtud kulutused oluliselt otstarbekamad kui põhjavee puhastamisele. 12 Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
(Residentsaeg) = (reservuaari maht x aine sisaldus) / (aine sissevoog) Merevees näiteks: kloor 68 000 000 aastat, naatrium 100 000 000 aastat, magneesium 12 000 000 aastat, kaltsium 1 000 000 aastat, kaalium 7 000 000 aastat, räni 18 000 aastat, fosfor 180 000 aastat, alumiinium 100 aastat, raud 200 aastat, kaadmium 500 000 aastat, elavhõbe 80 000 aastat, plii 400 aastat. Kui residentsaeg teada, saame hinnata, kui kiiresti saasteained süsteemist kõrvalduvad. Reostusallikad: punktallikad ja hajutatud allikad. Tööstusreostus Iga aasta luuakse sadu uusi kemikaale, mis teeb võimatuks kõigi nende keskkonnaohtlikkuse hindamise. USA: Loetelus 66000-st potentsiaalselt ohtlikust narkootikumist, pestitsiidist ja kemikaalist 70% kohta puuduvad toksilisuse andmed täielikult, vaid 2% puhul on võimalik ohtlikkust tervisele hinnata. 1957-1990 Ameerika Keemiaühingu nimekirjas selle ajajooksul loodud või identifitseeritud uute kemikaalide arv: 10 miljonit.
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare ra...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
