* Inhibiitorite kasutamine Korrosioonitõrje vahendid *polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) *vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele Metallist esemete säilimine pinnases sõltub: *Metalli liik *Pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused *Niiskusreziim *Õhu juurdepääs Püsivad orgaanilised saasteainedkeskkonnas. Bioakumulatsioon Mürk on aine, mis organismi sattudes pôhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid vôi surma. Doos s.o. aine kordselt manustatud hulk. Tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg (mg ainet organismi kehakaalu Aine toksilisuse väljendamiseks on loodud näitajad LD (L lethal) ja ED (E - effect). LD teatud protsendi katseloomade surma põhjustav aine kogus. LD50 põhjustab 50% katseloomade surma. ED50 põhjustab 50%
docstxt/1330519718124117.txt
Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
orgaanilised ained. Lämmastikuühendid vees: ammooniumioonid (ammoniaak), nitraatioonid, nitritioonid, orgaaniline lämmastik. Väljendusviisid: NO3- = 31 mg/l; NO3- = 15 mg N/l; NO3-N= 76 mg/l. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas (nitrifikatsioon, denitrifikatsioon). Nitrifikatsioon: NH4 + + 2O2 NO3 - + 2H+ + H2O Denitrifikatsioon: 4NO3- +5{CH2O} + 4H+ 2N2 + 5CO2 + 7H2O Orgaanilised saasteained keskkonnas. Käitumine keskkonnas: lahustumine vees; lagunemine keskkonnas; bioakumulatsioon; toksiline toime elusorganismidele. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; aeroobne ja anaeroobne lagunemine, arvutused reaktsioonivõrrandite järgi. Keskkonnaohtlikus: püsivus, bioakumuleeruvus, toksilisus. Orgaanilise aine bioloogiline lagunemine: ainete lagunemine mikroorganismide abil Süsinikuringe võimalikkus
SANTOR Toote kirjeldus: Kanalisatsioonitorude puhastusvahend Koostis: Naatriumhüdroksiid 10-11% Na-metasilikaat 1-3% Kookosamidopropüülbetaiin 0-0,2% pH 13,0-14,0 Kasutamine ja omadused: Värvusetu või kollakas vedelik. Normaalsetes tingimustes kasutamisel on valmistis püsiv. Vahend on sööbiv. Ärritab silmi, nahka ja limaskesti. Pesta käsi enne söömist ja pärast tööd. Keelatud on söömine, joomine ja suitsetamine töötamise ajal. Keskonnamõjud: Bioakumulatsioon Pole teada Liikuvus keskkonnas Toode on vees lahustuv. Mürgisus veeorganismidele Toote kohta andmed puuduvad Valmistaja: OÜ FLORA KAUBANDUS KALKEX 10 Tiina Ruven Puhastusvahendid Toote kirjeldus: Katlakivieemaldi Koostis: sulfamiinhape 89%
20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohtlikud ained Läänemeres • Ohtlikud on ained : – mida looduslikult ei leidu (PCB, DDT, dioksiinid, SCCP, PBDE, jne) – mille kontsentratsioon on looduslikust suurem (raskemetallid: tina, kaadmium, elavhõbe, vask) • Akumuleeruvad toituahelas, on mereelustikule toksilised • Pärinevad põllumajandusest, tööstustest, põletus- seadmetest 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon ...organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või kudedesse. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon Toiduahela roll mürkide bioringes hoidmisel ilmnes tunduvalt hiljem kui teised mürkidele eksponeerimise vormid, kuna...
Väävel inimkehas juuksed, küüned Millised väävli ühendid on mürgised elusorganismidele? Sademetena võib väävelidioksiid sattuda maapinnale, kus see oksüdeerub sulfaatideks ja on toksiline taimedele (happevihmade teke). Väävliringe ja mikroobid (nende tähtsus)Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorkoreerimine orgaaniliseks väävliks. Nimeta bioloogiliselt raskesti lagunevaid aineid. Mis on bioakumulatsioon? Raskesti lagunevad ained Saasteained ehk pestiotsiidid, antioksüdandid, orgaanilised lahustid. Oma püsivude tõttu läbivad biopuhastusprotsessi suures osas transiidina ning satuvad veekogudesse, pinnasesse, põhjavette ja sealt tagasi veeringlusesse. Bioakumulatsioon keemiliste ühendite kogunemine organismi kudedesse toiduahela kaudu tema eluea jooksul.
Mürgisus loomadel: Suu kaudu: LD 50 =3530 mg/kg rott Sissehingamisel: LC50> 30 g/m³ rott Naha kaudu: LD50> 10 mg/kg küülik Ärritatavus: Nahk : 500 mg/ 24 h küülik Ülitundlikkus: Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk. 4 (4) Teratogeensus: Mutageensus: 12.Keskkonnarisk: Püsivus keskonnas: Bioakumulatsioon: Biolagunev. Liikumine keskkonnas: Mürgisus veeorganismidele: Kalad: LC50> 100 mg/l 96 h Brachydanio rerio Selgrootud: EC50> 1000 mg/l 48 h Baphnia magna 13.Jäätmekäitluse viis: Toodangu jäätmed: Jäätmed kahjustada vastavalt kehtestatud Pakendi jäätmed: seadusandlusele. 14
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas
kiire kaalukaotus võib vabastadaerinevaid rasvlahustuvaidvõimalikke toksikanteningseega tervisele suhteliselt kahjulik olla ·Plii (Pb) on raskmetall, mis ladestub luudes ning võib seal aastakümneid püsida enne võimalikku vabanemist ·Hõbe (Ag) on raskmetall, mille akumuleerumist nahakoes on näidatud mitmetes uuringutes ·Mitmed raskmetallid nagu kaadmium, plii, elavhõbe on näidatud akumuleeruvat inimese juustes (samuti üks tee toksilise aine kehast väljaviimiseks) BIOAKUMULATSIOONprotsess, mille käigus toimub aine kogunemine organismi või selle osadesse aja jooksulabsorptsioonekskretsioon BIOKONTSENTRATSIOONerilinebioakumulatsiooniprotsess, mille tulemusel ainekontsentratsioonorganismison kõrgemkuiselleainekontsentratsioonorganismiümbritsevasõhusvõiveesabsorp tsioon ekskretsioon ADITIIVSUS (1+1=2) Kui saasteainete segu komponendid omavad sarnast toimemehhanismi nii, et segu summaarne toksilisus on võrdne üksikkomponentide toksilisusega
ning mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Iseloomustus ja esinemine keskkonnas Oktüülfenoolid (OP'd) on normaalsetes oludes valged kristallid või pulbrid, millel on madal aururõhk ja tendents imbuda muldadesse ning setetesse, OP'd, mis paisatakse atmosfääri, lagunevad kiiresti reageerides hüdroksüülradikaalidega. Pinnases ja vees on OP'd suhteliselt stabiilsed kuid lahustuvad orgaanilistes (süsinikku sisaldavates) lahustites. OP'del on madal bioakumulatsioon ning nende sisaldus organismides ei kasva läbi toiduahela. Oktüülfenooli etoksülaadid (OPE'd) on normaalsetes oludes paksud vedelikud või vahajad tahked ained, mille värvus varieerub värvitust (läbipaistvast) heleoranzini. OPE'd on küllakti stabiilsed ning nende veeslahustuvus on varieeruv ning nagu ka OP'd lahustuvad OPE'd orgaanilistes lahustites. OP'd ja OPE'd satuvad keskkonda erinevate toodete valmistamise, kasutamise ning ära viskamise käigus
Veegugude hapestumine toob kaasa olulise muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h.keskk suhtes resistentsed org) NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx. NO moodustub sisepõlemismoototi silindris Ta ühineb õhuhapnikuga, andes NO2. N2O tekib lämmastikväetistest mikroorganismide elutegevusel. NO ja NO2 äärmiselt mürgised Bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkkonnas olevate ainete koosmõju telemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse ja nende osadesse. Bam. võib ilmneda ka pideva reostusallika demasdul (??:S) ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu või
tarbivad taimtoidulised organismid, mida tarbivad järgmise troofilise taseme organismid ja nii jätkub süsteem toiduahela viimase lülini. Igas troofilises tasemes on kogunenud organismi järjest rohkem mürkaineid, mis kanduvad järgmisesse tasemesse edasi ning seetõttu on kõige suurem mürkainete kontsentratsioon tippkiskjates (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Biomagnifikatsiooniga koos toimub sageli ka bioakumulatsioon, mis kujutab endast bioakumuleeruvate ainete ladestumist organismi rasvkoes, mistõttu satuvad mürgid ka rinnapiima ja mõjutavad sellega ka järglaseid (Varneckiene et al. 2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat
Heterotroof – valmis orgaanilise aine tarbijad. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Biomass – mingi organismiliigi, liikide rühma või isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või maaühiku kohta. Fütomass – kõikide taimsete organismide kogumass. Zoomass – kõikide loomade buimass. Mortmass – surnud orgaanilise aine mass. Bioakumulatsioon - nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Sünergism - summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Eurütoop – elupaika vähevaliv eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit – väga laialdase levikuga liik. Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Ektoparasiit toitub või elab peremehe kehal
Vees on alati mitmeid metalliioone Fe 2+, Fe 3+, Ca 2+, Mg 2+( kui nende ioonide konsentratsioonid on normaalse, siis nad on loomulikud vee komponendid.). · Ohtlikud ained vees- raskemetallid; muud anorgaanilised ühendid (fluoriidid, arseen, boor); aromaatsed süsivesikud (benseen, fenoolid, ksüleenid); polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ( krüseen, naftaleen); amiinid; pestitsiidid(2,4-D; aldriin). Püsivad orgaanilised saatseained keskkonnas. Bioakumulatsioon · Mürk- aine, mis organismi sattudes põhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne. Kohalik toime ilmneb kehaosal, millel on olnud kontakt kemikaaliga. Üldine toime ilmneb siis, kuii kemikaal on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse. · Doos- aine kordselt manustatud hulk( tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg).
Ökotoksikoloogia- teadus, mis tegeleb mürkidega muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja ökoloogilisi teadmisi. Ökotoksikoliigia on nende küsimustega tegelev toksikoloogia aru. Mürgid jõuavad looma või inimese kudedeni erinevaid teid pidi. Suurema osa same toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha. Bioakumulatsioon- organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete kosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. Bioakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolu ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii
moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. · Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99% · Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist · Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. · DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala
isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused);
Kuid osad mürkained nagu näiteks DDT,PCB,kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ja raskesti lagundatavad. Seega nad kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Seepärast ongi nii, et kui inimene on oma elu jooksul palju selliseid mürkaineid saanud ja ta hakkab kaalust alla võtma, siis need mürgid vabanevad organismi ja tekitavad mürgistust. · bioakumulatsioon. o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35korda. · Toiduahelad ja toiduvõrgud. o Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid o Toiduahelad jaotatakse:
Tõendusmaterjal- andmed inimese, loomade kohta, lisaandmed Tõendite kaalukus: küllaldased, piiratud, ebapiisavad, puuduvad, negatiivsed. Saaste allikad:atmosfääri heitmed, heitvesi, settebasseinid, kemikaalide mahutid, jäätmete põletamise kohad, jäätmehoidlad, ohtlikud jäätmed, reostatud pinnas. Edasikande kk: õhk-lendumine atm, pinnas-lahustumine, põhja, pinna vesi- sademed, liikumine vetes, settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut. Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal
üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine,
(rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Autökoloogia organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivselt mõjutama inimorganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra
t/ha) või energiaühikus (kcl/m2). 56. Fütomass taimne organismide mass 57. Zoomass loomne organismide mass 58. Energia (kr. energia- tegevus) on võime teha tööd 59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse[viide?]. Seega, mida pikem on mingi ainebioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Biakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike [1]. Näiteks võivad
Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused: Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi
regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele.
Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. Bioindikatsioon - ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis
99. Kuidas klassifitseeritakse ained nende ohtlikuse järgi? 1) plahvatusohtlik, 2) oksüdeeriv, 3) eriti tuleohtlik, 4) väga tuleohtlik, 5) tuleohtlik, 6) väga mürgine, 7) mürgine, 8) kahjulik, 9) sööbiv, 10) ärritav, 11) sensibiliseeriv, 12) kantserogeenne, 13) mutageenne, 14) reproduktiivtoksiline, 15) keskkonnaohtlik. Klassifitseeritakse nende füüsikaliste, keemiliste, tervise- ja keskkonnaohtlike omaduste alusel. 100. Bioakumulatsioon- aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbritsevas keskkonnas. 101. Toksilisust mõjutavad tegurid: keemiline aktiivsus, kogus, kokkupuuteviis, vanus, tervis, imendumisvõime, kontsentratsioon. 102. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: Populatsiooni arvukuse vähenemine, taimede kasvu pidurdumine, mis omakorda mõjutab loomade arvukust, haiguste levik. 103. LD50- Keskmine surmav annus 104. LC50- Keskmine surmav kontsentratsioon
regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele.
2), Cu (1), Mn (0.2), Zn (33), Co (0.02), Mo (0.1), Se , Cr (0.03), Sn (0.2), F (37), Si (260), Ni (0.1), As (18), Cd (0.7). Mõju veeorganismidele kirjeldatud teatud tõenäosusega surmava doosiga. Raskused: erinevate elementide ja ainete koosmõju. Reostuse mõju komplekssel hindamisel veekogudes: bioloogilised indikaatorid. · Anorgaaniline reostus: metallid. Palju uuritud: kindel põhjus (tehas-reostusallikas), lihtne määrata. Elavhõbe: 1953 Jaapan, Minamata tõbi, Hg bioakumulatsioon käiades; Iraak 1971-72, Hg fungitsiid, külvamise asemel söödi seemneid. Kaadmium: Jaapan, Zintsu jõgi - itai-itai tõbi. Sisaldus vees seotud ioonilise vormiga ja selle lahustuvusega, lahustuvus paljude metallide puhul (Cu, Zn, Pb jt.) küllaltki otsene funktsioon pH-st. Madalate (kuni 5) ja väga kõrgete (üle 10) pH väärtuste korral lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas,
energiat. · Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. · Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e
hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus) 107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu; ekspositsiooniaeg-lühi/pikaajaline; eksponeeritud individuaalsed omadused. 109. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: · Otsene ja kaudne mürgisus
55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. 56. Fütomass taimne biomass 57. Zoomass loomne biomass 58. Energia võime teha tööd 59. Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64. Taluvusala (piirid) ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda.
hapnikukuluna (mg O2/l). 9 18.02.2018 Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbritsevas · Määramine on kiire (võrreldes BHT-ga): kestab 4-5 tundi keskkonnas ning see võimaldab kiiresti hinnata reovee orgaanilise reostuse sisaldust.
21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. 23. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Veeringe s.o. vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel
Moodustab maakera biomassist 97-99%. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab biosfääri kogu biomassist ainult 3%, ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus). Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35 korda. DL50 poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Sünergism erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. Taluvusala(piirid) enamiku organismide taluvusala: 0°C ... +50°C.
Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse LD50-standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka
Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. 3 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid ehk Eltoni püramiid-ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asuvad esimese astme konsumendid siis teise astme konsumendid jne. ARVUKUSE PÜRAMIID VÕRDLEB ORGANISMIDE ARVU IGAL TOITUMIS - EHK TROOFILISEL TASEMEL ANTUD ÕKOSÜSTEEMI (kindlal pindalal) Toiduahel: rohttaimed jänesed rebased
Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jöneses.Maismaaökosüsteemis tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda. Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüsteemi kahjustused. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel.
Toiduvõrgus ei saa olla rohkem lülisid kui 5 (see on naiivne, 20 a tagasi oli nii, sest on ju ka teisi org-e, näiteks detriidisööjad.) isegi 10% ei jõuta teisele astmele, sest bakterid on välja jäetud. Süsteemi efektiivsus oleneb produtsentidele kättesaadavast toitainete varust või selle saatuse määras toiduahela tipus olevate röövtoiduliste organismide arv, millest olenes kui palju ohverorg-e süsteemis eksisteeris. Troofiliste tasemete juures bioakumulatsioon – toiduahelast läbi minevate kahjulike asjade hulk, mis ei lagune org-s – kontaminandid – pestitsiidid, raskmetallid jne. Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine.
organismides ja ökoloogilistes seostes. Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel. Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel. Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või eristunud. ) Biokontsentratsioon - Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon organismis on kõrgem kui selle aine kontsentratsioon organismi ümbritsevas õhus või vees. (Enamasti puudutab organismile võõraid aineid/ühendeid.)
Kuigi iga keskkonnariski hindamine võib detailides erinev olla, koosneb ta alati neljast põhietapist: 1) Probleemi formuleerimine (ohu määratlemine või adumine) Mõjuri olemasolu ning tema potentsiaalsetele sihtobjektidele (retseptoritele) avaldatava võimaliku ohu kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal, kirjeldatakse ka kemikaali asukohta, kogust ning ohtlikkust (toksilisus, püsivus keskkonnas, bioakumulatsioon jms). Ohu määratlemisse kuulub ka esmase teabe kogumine sihtobjektide ning mõjuri levimistee kohta. 2) Eksponeerituse analüüs, millega selgitatakse, kuidas ning kui palju tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile otseselt või kaudselt kättesaadavad. Kemikaalide puhul tuleb selgeks teha, kuidas kemikaal ohuallikast sihtobjektideni jõuab, kemikaali kontsentratsioon kokkupuutekohas ning kokkupuute sagedus ja kestus
annaabi.ee 
