*Katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, tsinkplekk) * Inhibiitorite kasutamine Korrosioonitõrje vahendid *polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) *vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele Metallist esemete säilimine pinnases sõltub: *Metalli liik *Pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused *Niiskusreziim *Õhu juurdepääs Püsivad orgaanilised saasteainedkeskkonnas. Bioakumulatsioon Mürk on aine, mis organismi sattudes pôhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid vôi surma. Doos s.o. aine kordselt manustatud hulk. Tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg (mg ainet organismi kehakaalu Aine toksilisuse väljendamiseks on loodud näitajad LD (L lethal) ja ED (E - effect). LD teatud protsendi katseloomade surma põhjustav aine kogus. LD50 põhjustab 50% katseloomade surma. ED50 põhjustab 50%
docstxt/1330519718124117.txt
Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, vee elektrijuhtivus, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused kes...
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tiina Ruven TÖ11K Puhastusvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tiina Ruven Puhastusvahendid Tallinn 2010 Sisukord Puhastusvahendid........................................................................................................................3 Rekkal Handdisk- Nõudepesuvahend.....................................................................................3 Rekal WC-Rent.......................................................................................................................4 Tucana.....................................................................................................................................5 BD-100..................................
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
Väävel inimkehas juuksed, küüned Millised väävli ühendid on mürgised elusorganismidele? Sademetena võib väävelidioksiid sattuda maapinnale, kus see oksüdeerub sulfaatideks ja on toksiline taimedele (happevihmade teke). Väävliringe ja mikroobid (nende tähtsus)Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorkoreerimine orgaaniliseks väävliks. Nimeta bioloogiliselt raskesti lagunevaid aineid. Mis on bioakumulatsioon? Raskesti lagunevad ained Saasteained ehk pestiotsiidid, antioksüdandid, orgaanilised lahustid. Oma püsivude tõttu läbivad biopuhastusprotsessi suures osas transiidina ning satuvad veekogudesse, pinnasesse, põhjavette ja sealt tagasi veeringlusesse. Bioakumulatsioon keemiliste ühendite kogunemine organismi kudedesse toiduahela kaudu tema eluea jooksul.
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
kasutatakse viimasel ajal ka terminit "traceelement" (mikroelement) termini "raskmetall" asemel. Põhjused nende metallide ohtlikutekemikaalide nimekirja lisamiseks:-püsivad keskkonnas (neid ei saa lagundamise teel kahjutustada!)-püsivad kaua atmosfääris-võivad liikuda saasteallikast kaugele HG- Elavhõbe Keskkonnas on Hgja selle ühendid on kõige mürgisemad kaladele ja veeselgrootutele. Kalades toimub ka enamasti bioakumulatsioon ja biokontsentratsioon. Metüül elavhõbeda biokontsentratsiooni faktor BCF võib ulatuda üle 100 000 Kahjulikud mõjud organismile avalduvad (kaladel) neerudes, seedetraktis, paljunemisvõimetuses, DNA kahjustustes Mõju inimestele: Närvisüsteemi häired, eriti orgaaniliste elavhõbedaühendite puhul HULLU KÜBARSEPA SÜNDROOOM Anorgaanilise elavhõbeda akuutse ekspositsiooniga on seotud neerukahjustus ·Närvisüsteemi häired, eriti orgaaniliste elavhõbedaühendite puhul, mis
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid Kirjalik töö õppeaines ,,Saastained keskkonnas" Tartu 2011 Sissejuhatus Oktüülfenoolid on laialt kasutatavad ained, mida kasutatakse rooste ennetamiseks, määrdeainena metallide töötlemisel, metallpindade puhastusvahendina, värvides, fotokemikaalides, printeritindis ning herbitsiidide, fungitsiidide, maitse-, lõhnaainete ning antioksüdantide sünteesimisel, oktüülfenooli etoksülaatide tootmisel jne. Oktüülfenooli etoksülaate kasutatakse kummi ja rehvide tootmisel, detergentides ja industriaal- puhastusvahendites, plastmassi tootmisel, tolmutõrjes, tekstiili töötlemisel, kosmeetikas, ravimites jne. Laialdase kasutamise tõttu satuvad need ained paratamatult keskkonda, põhjustades seal probleeme eelkõige vees elavatele organismid...
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
tarbivad taimtoidulised organismid, mida tarbivad järgmise troofilise taseme organismid ja nii jätkub süsteem toiduahela viimase lülini. Igas troofilises tasemes on kogunenud organismi järjest rohkem mürkaineid, mis kanduvad järgmisesse tasemesse edasi ning seetõttu on kõige suurem mürkainete kontsentratsioon tippkiskjates (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Biomagnifikatsiooniga koos toimub sageli ka bioakumulatsioon, mis kujutab endast bioakumuleeruvate ainete ladestumist organismi rasvkoes, mistõttu satuvad mürgid ka rinnapiima ja mõjutavad sellega ka järglaseid (Varneckiene et al. 2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Vees on alati mitmeid metalliioone Fe 2+, Fe 3+, Ca 2+, Mg 2+( kui nende ioonide konsentratsioonid on normaalse, siis nad on loomulikud vee komponendid.). · Ohtlikud ained vees- raskemetallid; muud anorgaanilised ühendid (fluoriidid, arseen, boor); aromaatsed süsivesikud (benseen, fenoolid, ksüleenid); polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ( krüseen, naftaleen); amiinid; pestitsiidid(2,4-D; aldriin). Püsivad orgaanilised saatseained keskkonnas. Bioakumulatsioon · Mürk- aine, mis organismi sattudes põhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne. Kohalik toime ilmneb kehaosal, millel on olnud kontakt kemikaaliga. Üldine toime ilmneb siis, kuii kemikaal on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse. · Doos- aine kordselt manustatud hulk( tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg).
Mürgid jõuavad looma või inimese kudedeni erinevaid teid pidi. Suurema osa same toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha. Bioakumulatsioon- organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete kosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse või nende osadesse. Bioakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolu ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elevate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning nävisüsteemi talitluse häireid. DL50 standardne viis märkida aine mürgisust
moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. · Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99% · Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist · Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. · DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
mürkained läbivad looma ainevahetuse ja väljutatakse. Kuid osad mürkained nagu näiteks DDT,PCB,kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ja raskesti lagundatavad. Seega nad kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Seepärast ongi nii, et kui inimene on oma elu jooksul palju selliseid mürkaineid saanud ja ta hakkab kaalust alla võtma, siis need mürgid vabanevad organismi ja tekitavad mürgistust. · bioakumulatsioon. o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35korda. · Toiduahelad ja toiduvõrgud. o Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid o Toiduahelad jaotatakse:
Tõendusmaterjal- andmed inimese, loomade kohta, lisaandmed Tõendite kaalukus: küllaldased, piiratud, ebapiisavad, puuduvad, negatiivsed. Saaste allikad:atmosfääri heitmed, heitvesi, settebasseinid, kemikaalide mahutid, jäätmete põletamise kohad, jäätmehoidlad, ohtlikud jäätmed, reostatud pinnas. Edasikande kk: õhk-lendumine atm, pinnas-lahustumine, põhja, pinna vesi- sademed, liikumine vetes, settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut. Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
t/ha) või energiaühikus (kcl/m2). 56. Fütomass taimne organismide mass 57. Zoomass loomne organismide mass 58. Energia (kr. energia- tegevus) on võime teha tööd 59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse[viide?]. Seega, mida pikem on mingi ainebioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Biakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike [1]. Näiteks võivad
Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused: Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi
regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele.
Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. Bioindikatsioon - ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele.
2), Cu (1), Mn (0.2), Zn (33), Co (0.02), Mo (0.1), Se , Cr (0.03), Sn (0.2), F (37), Si (260), Ni (0.1), As (18), Cd (0.7). Mõju veeorganismidele kirjeldatud teatud tõenäosusega surmava doosiga. Raskused: erinevate elementide ja ainete koosmõju. Reostuse mõju komplekssel hindamisel veekogudes: bioloogilised indikaatorid. · Anorgaaniline reostus: metallid. Palju uuritud: kindel põhjus (tehas-reostusallikas), lihtne määrata. Elavhõbe: 1953 Jaapan, Minamata tõbi, Hg bioakumulatsioon käiades; Iraak 1971-72, Hg fungitsiid, külvamise asemel söödi seemneid. Kaadmium: Jaapan, Zintsu jõgi - itai-itai tõbi. Sisaldus vees seotud ioonilise vormiga ja selle lahustuvusega, lahustuvus paljude metallide puhul (Cu, Zn, Pb jt.) küllaltki otsene funktsioon pH-st. Madalate (kuni 5) ja väga kõrgete (üle 10) pH väärtuste korral lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas,
Kriteerium: Osata defineerida ette antud mõisted (vähemalt 75% mõistetest), ette antud mõistetest moodustada sisukas lause (jutuke). 2. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, inimese mõju aine ja energia liikumisele, avatud ja suletud aineringed; süsiniku, lämmastiku, fosfori ringe; veeringe. Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, bioakumulatsioon. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Karjamaa- parasiit- ja laguahel. Põhjus-tagajärg seosed. Kriteerium: Osata kirjeldada mõne aine, energia või mürgi liikumist ökosüsteemis, tuua välja peamised iseärasused, osata tuua välja inimese mõju antud süsteemile. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist
hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus) 107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu; ekspositsiooniaeg-lühi/pikaajaline; eksponeeritud individuaalsed omadused. 109. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: · Otsene ja kaudne mürgisus
55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. 56. Fütomass taimne biomass 57. Zoomass loomne biomass 58. Energia võime teha tööd 59. Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64. Taluvusala (piirid) ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 65
hapnikukuluna (mg O2/l). 9 18.02.2018 Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbritsevas · Määramine on kiire (võrreldes BHT-ga): kestab 4-5 tundi keskkonnas ning see võimaldab kiiresti hinnata reovee orgaanilise reostuse sisaldust.
21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. 23. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Veeringe s.o. vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel
LOOMASTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine Servaaladel on muutunud tingimused servaefekt 2. Kaubanduslik jahipidamine kogumine lemmikloomadeks või loomakollektsioonidesse; kasutamine meditsiiniuuringuteks, rahvameditsiiniks. 3. Inimene peab kahjurloomaks kõik loomade rühmad. 4. Tulnukliigid 1/10 sisse toodud liigist muutub invasiivseks. 5. Keskkonna saastamine bioakumulatsioon, otsene mürgitamine; õhu, vee ja pinnase saastumine; kliimamuutus. 6. Haigused. Väljasuremine: Kohalik väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast 23 Väljasuremislained väga paljude liikide kadumine lühikese aja jooksul Millistel liikidel on oht välja surra? 1. Suur kasv peetakse meelsasti jahti. 2
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. 3 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid ehk Eltoni püramiid-ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asuvad esimese astme konsumendid siis teise astme konsumendid jne. ARVUKUSE PÜRAMIID VÕRDLEB ORGANISMIDE ARVU IGAL TOITUMIS - EHK TROOFILISEL TASEMEL ANTUD ÕKOSÜSTEEMI (kindlal pindalal) Toiduahel: rohttaimed jänesed rebased
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Toiduvõrgus ei saa olla rohkem lülisid kui 5 (see on naiivne, 20 a tagasi oli nii, sest on ju ka teisi org-e, näiteks detriidisööjad.) isegi 10% ei jõuta teisele astmele, sest bakterid on välja jäetud. Süsteemi efektiivsus oleneb produtsentidele kättesaadavast toitainete varust või selle saatuse määras toiduahela tipus olevate röövtoiduliste organismide arv, millest olenes kui palju ohverorg-e süsteemis eksisteeris. Troofiliste tasemete juures bioakumulatsioon – toiduahelast läbi minevate kahjulike asjade hulk, mis ei lagune org-s – kontaminandid – pestitsiidid, raskmetallid jne. Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine.
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
Kuigi iga keskkonnariski hindamine võib detailides erinev olla, koosneb ta alati neljast põhietapist: 1) Probleemi formuleerimine (ohu määratlemine või adumine) Mõjuri olemasolu ning tema potentsiaalsetele sihtobjektidele (retseptoritele) avaldatava võimaliku ohu kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal, kirjeldatakse ka kemikaali asukohta, kogust ning ohtlikkust (toksilisus, püsivus keskkonnas, bioakumulatsioon jms). Ohu määratlemisse kuulub ka esmase teabe kogumine sihtobjektide ning mõjuri levimistee kohta. 2) Eksponeerituse analüüs, millega selgitatakse, kuidas ning kui palju tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile otseselt või kaudselt kättesaadavad. Kemikaalide puhul tuleb selgeks teha, kuidas kemikaal ohuallikast sihtobjektideni jõuab, kemikaali kontsentratsioon kokkupuutekohas ning kokkupuute sagedus ja kestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
