keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)? a. Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas Piiranguvööndi ulatus on 15 meetrit ja selle kaitse-eesmärk on tagada Jõgeva maakonna suuremate rändrahnude kaitse
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8)
otseseid huvisid auditi tulemuse suhtes. Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta Keskkonnamõjude hindamise alternatiiv - kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks Ekspert või eksperdigrupp - isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon.
turistibussid/laevad millega saab kõige kiiremini valitud sihtpunkti. Kõige odavamalt Tartust Manausse saame ehk liikudes bussiga seni, kuni maismaa lubab. Üle ookeani siiski lennates nt odavlennufirmaga ja sealt edasi reisida samuti bussiga. 6. ERR 27.02.2006: „Suvisel tipphooajal külastas Akste sipelgariiki kuni 500 inimest päevas ning Martini hinnangul võis ühe päevaga turistide jalge all hukkuda sadu tuhandeid sipelgaid. Nüüd on Põlvamaa keskkonnateenistus kaitseala valitsejana otsustanud sipelgateadlaste soovitusel sulgeda ajutiselt Akste sipelgariik külaliste jaoks ning see otsus peaks sipelgate arvukust veidigi tõstma.“ Eesti Päevaleht 29.09.2008:„ Kaks aastat tagasi Põlvamaal ülisuure külastuskoormusega kaasnenud tallamise tõttu huvilistele suletud Akste sipelgariik on eksperdi sõnul hävingu äärelt pääsenud ja taas kosuma hakanud
lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevandamiskoha keskkonnateenistus. Kui taotletav mäeeraldis või selle teenindusmaa paikneb kahes või enamas maakonnas, annab kaevandamisloa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil paikneb enamus taotletavast mäeeraldisest. Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on oma kinnisasja piires õigus kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isikliku majapidamise tarbeks. Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne
jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 20 000 krooni ühe hektari kohta. (9) Ettekirjutuses peavad olema märgitud: 1) keskkonnateenistuse nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse; 2) ettekirjutuse tegija ees ja perekonnanimi ning ametinimetus; 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 4) metsaomaniku nimi, kellele ettekirjutus tehakse; 5) ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik alus, millele ettekirjutus tugineb;
keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemis. 13.Millega tegeleb keskkonnakaitse? Tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega ja tema haldusalas olevad ametid. 14.Millega tegeleb looduskaitse? Hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. 15.Milliseid ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Reostuse korral likvideerib reostuse ning aitab ka teistel õnnetusjuhtumitel. 16.Milliseid keskkonnalubasid väljastatakse ja kes neid annab? Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18
keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. · Raja raskusaste on keskmine, kuid jõe järskudel kallastel ja treppidel on kukkumisoht, eriti märja ilmaga. · Üle piirete ronimine ning liivakivipaljanditele kirjutamine on keelatud. Raja algus ja lõpp
võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega eksponeerituse koondkirjeldus eksponeerituse analüüsi kokkuvõe, millele tuginetakse riski kirjeldamisel huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi järelevalvaja Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine
Ettevõtteid siin on ja põllumaa on samuti viljakas. Igaüks, kes soovib, leiab siin endale midagi head ja meeldejäävat. Jõgeva vald on koht Eestis nagu iga teinegi oma heade külgede ja vigadega. Allikad 1. https://statistikaamet.wordpress.com/category/rahvaloendus/page/2/ 2. http://www.emateab.ee/ettevote_otsing/-/j%C3%B5geva+vald/ 3. Jõgevamaa, Tallinn 2009 4. Eestimaa looduse juht, Tiit Hunt, 2005 5. Jõgevamaa loodus, U. Selgis, M. Märtson, Jõgevamaa Keskkonnateenistus 2004 6. Endla looduskaitseala, 2006 7. Jõgevamaa keskkond, Jõgevamaa keskkonnateenistus 2008 8. JÕGEVA VALLA ARENGUKAVA, 2012 9. https://jogevavv.kovtp.ee/et/uldinfo 10. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3 11. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5geva_vald 12. http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga 13. OÜ Alkranel, Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025, 2012 14
2009-2011). Seega võib regulatsioonide piisavuse küsimärgi alla seada. 8 Kasutatud materjalid AS Maves. 2006. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Keskkonnaministeerium. Brosüür. 25 lk. ELLE OÜ. 2010. NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Aruanne. 80 lk. Järvamaa Keskkonnateenistus, Lääne-Virumaa Keskkonnateenistused, AS Maves. 2004. Hoiame Pandivere põhjavett. 2. lk. Jüris, M. 2010. Nitraaditundlik ala. Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. [http://www.pikk.ee/upload/File/Keskkond/NTA-2010-5_Maarja.pdf] 09.01.2011. Keskkonnaministeerium. 2009. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009-2011. 9 lk. Keskkonnaministeerium. Nitraaditundlik ala. [http://www.envir.ee/NTA] 08.01.2010. Metsur, M., Valdmaa, T
Kõige esimene hüpotees järve reakreatiivsete väärtuste loomiseks on loogiline, kuid on suhteliselt uskumatu, et ainult supluseks ja ilusaks vaateks tehti terve suur järv. See võis olla küll lisaväärtuseks. 6 1.4. Järeldused Minu uuritavat teemat on vähe käsitletud ning Kurepalu paisjärvede loomise eesmärk ei ole selge nii kohalikele kui ka Tartumaa Keskonnateenistuse spetsialistidele. Veeproove ei ole teinud ei keskkonnateenistus ega vald, kuigi viimane rajab sinna randa. Ometi on seal järv ning kohalikud naudivad ujumismõnusid ning kalamehed käivad kala püüdmas. Mina tahtsin endiselt teada tegelikke põhjusi ning võtsin otse ühenduse paisjärve loonud Maaparandusbüroo (mis õnneks veel eksisteerib) juhatajaga. Kuna tema oli järve loomise protsessis osaline, siis lõpuks saingi teada järve loomise tegeliku põhjuse. Hoopis erinev minu eelnevatest hüpoteesidest ja teooriatest.
Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Maavarasid Tõlliste vallas ei leidu. Looduskaitse Tõlliste vallas asuvad viis kaitsealust parki. Laatre park (4,504 ha), Paju park (7,625 ha), Sooru park ja Sooru pargi tammik. Tõlliste vanadekodu puiestee (270 m) ja Vargasaare puistud (5,346 ha). Vallas on 2 hoiuala: Kuritse järve hoiuala ja Valli soo hoiuala. Tõlliste valla hoiualade valitsejaks on Valgamaa Keskkonnateenistus. Veel on kaitse alla võetud Tagula ajutiste piirangutega ala, pindalaga 21,18 ha, asukohaga Tagula küla. Ajutiste piirangutega ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Kuna Tõlliste vallas, sangaste heinamaal leidub haruldasi ,,Harilikku kobarpead" taimi, on Keskkonnaminister (25. jaanuari 2006. a määrusega nr 8) nende püsielupaigad kaitse alla võtnud. (3) Elukeskkonna seisund Tõlliste valla haldusterritooriumi reguleerib jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehooldust
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik...
Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte. Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 2.4 Põhjavee seire korraldamine Põhjavee seireks peab ettevõttel olema hüdrogeoloogiliste tööde riiklik tegevuslitsents. Kui seiret korraldab riigiamet, näiteks keskkonnateenistus, peab proovivõtjal olema keskkonnaministeeriumi poolt välja antud atesteerimistunnistus veeproovide võtmiseks. Põhjavee seire tegemiseks tuleb koostada seireprogramm, mis koosneb püstitatud ülesannetest ja nende lahendamise moodustest, vaatluskaevude nimekirjast, asukohaskeemist, hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldusest, läbilõigetest ning vaatluskaevude sügavuse ja paigutamise põhjendusest, jälgitavate elementide loetelust ja töö metoodikast
SMH ekspert 1.hindab ainuisikuliselt strateegilist keskkonnamõju või juhib vastavat töörühma 2. koostab koostöös dokumendi koostajaga SMH programmi ja aruande 3. nõuded SMH eksperdile erialane (loodusteadused, tehnikateadused) kõrgharidus - teadmised strateegilise planeerimise kohta, s.h. spetsiaalse õppe läbimine - kogemus SMH ja/(või) KMH teostamisel SMH järelevalve teostaja a)Keskkonnaministeerium või keskkonnateenistus (olenevalt dokumendi liigist ja mõjust) b) SMH menetluse järelevalve teostamine c) SMH programmi ja aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, kooskõlastamine ja heakskiitmine d) keskkonnaseire meetmete kinnitamine, vajadusel f)SMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnaseire meetmete kinnitamisest teavitamine (üldsuse informeerimine) g) SMH eksperdi pädevuse kontrollimine SMH'd ei teostata 1
Leviku 4.Siseaudit SMH järelevalve teostaja 5.Juhtkonnapoolne ülevaatus g) heakskiitmine ja keskkonnaseire meetmete suuna määramiseks võib kasutada kompassi, lippu, a)Keskkonnaministeerium või keskkonnateenistus 6.Ja muud (enamus ISO 14001 standardi nõudeid kinnitamine ning sellest teavitamine kerget õhupalli või suitsupadruneid. (olenevalt dokumendi liigist ja mõjust) b) SMH menetluse järelevalve teostamine
Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala. Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus. 15 Kokkuvõte Sellest tööst sain ma väga palju uusi teadmisi Saare- ja Hiiumaakonnast. Ma usun, et nende teadmistega tean ma nüüd rohkem paiku ja ehitisi nendes kohtades. Oskan isegi kaasa rääkida selle valdkonna teemadega. See uurimustöö on andnud mulle palju uusi teadmisi mis ei jookse üle külje maha
aastal, mil esimest korda eraldati Matsalu looduskaitsealale riigieelarvest raha niitude hoolduseks. Alates 2001. aastast kehtib üle Eesti ühtne niitude kaitse korralduse süsteem, mis vastab Euroopa Liidu maaelu arengu määrusele. Alates 2001. aastast on keskkonnaministeeriumi eelarvest makstud Eesti niitude hooldajatele 19 miljonit krooni toetust aastas. Hooldajad-lepingupartneid on olnud põllumajandusühingud, MTÜ-d, aga ka talunikud ja teised eraisikud. Kaitsekorraldus toimib nii: keskkonnateenistus või kaitseala administratsioon sõlmib taluniku või mõne teise asjahuvilisega lepingu, milles on kirjas niidu tüüp, suurus ja asukoht ning hoolduse viis. Enamasti makstakse niitmise eest koos heinakoristusega või karjatamise eest, aga on toetatud ka võsaraiet ja tarade ehitust. Alates sellest aastast toetatakse ainult Natura 2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks kuuluma nagunii Natura-alade hulka.
Karula rahvuspark, mis on Eesti kõige väiksem rahvuspark, asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul See on keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud ala (3). Rahvuspargi pindala on 12 300 ha ning laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal. Eelnevalt oli praegune rahvuspargi territoorium võetud kaitse alla maastikukaitsealana juba 1978. aastal (4). Karula Rahvuspargi valitsejad onVõrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistus, kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru region (2). Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001 2005. Keskkonnaministeeruim küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula Rahvuspargi Administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast (2). Karula nimi arvatakse tulenevalt sellest, et metsaderohke ning mägine maa oli väga karurikas (1). 1
1) Prügila sulgemine ja katmine 2) Tekkiva metaani kogumine ja kasutamine 3) Prügilast tuleva nõrgvee kogumine ja käitlus 4) Reostunud ümbruskonna korrastamine. Euroopa Komisjon toetas prügila sulgemist 75 protsendi ehk 129,79 miljoni Eesti krooni ulatuses, ülejäänud 43,3 miljonit krooni andis Tallinna linn. Pääsküla prügila sulgemisega kaasnenud tagajärjed: Pärast Harjumaa kohalike prügilate sulgemist kasvas metsaaluste risustamine olme- ja ehitusprahiga, keskkonnateenistus peab selle põhjuseks omavalitsuste tegevusetust. Väiksemate prügilate sulgemisega alustati Harjumaal juba 2001. aastal, pärast Jõelähtme prügila avamist eelmise aasta juunis järgnes ka suuremate Tallinna ja Harjumaad teenindanud Pääsküla, Sõrve, Lagedi ja Tuula prügimägede sulgemine. Harjumaal on metsaaluste reostamine pärast kohalike prügilate sulgemist suurenenud, sealjuures moodustab valdava osa loodusesse visatud jäätmetest ehituspraht
e Paope loo hoiuala al Pihla-Kurisu hoiuala a Prassi hoiuala Pühalepa hoiuala L Suureranna hoiuala ui Undama soo hoiuala dj Vanajõe hoiuala a Vanamõisa lahe m hoiuala a a Viilupi hoiuala st Vilivalla hoiuala ik Väinamere hoiuala u k d ai ts Kärdla linnapark e Kärdla rannapark Hiiumaa Keskkonnateenistus. al a Suuremõisa mõisa -Lääne regiooni Hiiumaa talitus park P Vaemla mõisa park a o p e 5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja mineraalvett. Liiv ja kruus
KASUTATUD ALLIKMATERJALID H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg. Ürglooduse objektide andmete kuvamine.- Keskkonnainfo http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=6;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1045726019 Kala, Mari 2012. Meenikunno looduskaitseala. Kanuumatkad ja süstamatkad Võhandu jõel.-Matkajuht. http://www.matkajuht.ee/et/kanuumatkad-v%C3%B5handu-j%C3%B5el KKM Põlvamaa keskkonnateenistus 2008. 10 Põhjust Põlvamaad külastada. Hellström, Kristiina 2005. Põlvamaa maastikud. Ilumetsa meteoriidikraatrid -http://static2.visitestonia.com/images/870244/Ilumetsa %20kraater.%20Vaiko%20Tigane.jpg 15 Lepisk, Arvi 2007 Juuni. Päikeseloojangud ja rabamaastik Meenikunnos.-Eesti loodus http://www.eestiloodus.ee/artikkel1964_1938.html Liiva, Arvi 2008 August. Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni
ning piiranguvööndisse kuuluvad projektalaga külgnevad kinnistud. Külgnevatel aladel olevad kaitsealused objektid (vanad alleepuud, mõisa hooned) on täiuslikkust silmas pidades, kuna kuuluvad ajaloolise pargi osadena tervikusse. 2.4 Haldaja Kukruse pargi haldaja on Kohtla vald. Täpsem info ja kontakt: Kohtla Vallavalitsus (telefon 337 3389, email: [email protected]). Kukruse pargi valitsejaks on Ida- Virumaa Keskkonnateenistus. Kaitset korraldab LKK Ida-Viru regioon. 3. Puistud Kukruse mõisa pargis on fikseeritud 1335 numbrilist üksikpuud ja 18 loodusliku uuenduse läbi tekkinud eraldist. Loodusliku uuenduse läbi tekkinud puud ei ole nummerdatud, kuid on eraldi kirjeldatud puistu inventeerimise tabelites. Samuti ei ole pargis laialdaselt levinud põõsastele antud numbreid. Kõik nummerdatud puud on kantud inventeerimisplaanile. Sellel plaanil ja tabelitel põhineb otsus teha raieid pargi korrastamiseks
, Zingel, H. 2008. Eesti looduse mitmekesisus. Eesti looduse kaitse aastal 2007. Tallinn. Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus. 83.lk 2) Keppart, V. 2006. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn. 264 lk. 3) Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn. Valgus. 312 lk. 4) Kuresoo, R. 1998. Ramsari konventsioon ja rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis. Eesti loodusfoto. 31 lk. 5) Lapp, H. 2001. Viljandimaa kaitsealad. Viljandimaa keskkonnateenistus. Keskkonnainvesteeringute Keskus. 6) Leito, T., 2003. Endla soostik. Looduskaitseala. Eesti loodusfoto. 77 lk. 7) Primack, R.B., Kuresoo, R., Sammul, M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Eesti loodusfoto. Tartu. 416 lk. 8) http://www.envir.ee/834209 9) http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=5009&obj=ala 10) http://www.ramsar.org/profile/profiles_estonia.htm
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Sandra Kruuser KP31 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Õngpüüniste ajalugu................................................................................................................ 4 2.Õngepüügi kord Eestis.............................................................................................................5 2.1Lubatud õngpüünised.......................................................................................................
............................................................14 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. aasta määrusega nr 52 ,,Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri") võeti Ida- ja Lääne-Virumaal kaitse alla 29 lendorava leiukohta (23 kaitstavat ala kogupindalaga 951 ha). Lendorava püsielupaikadest suurema osa moodustab riigi maa, kuid mitmed püsielupaigad hõlmavad ka eramaid. Looduskaitseseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus ning kaitset korraldab Looduskaitsekeskus.......................................................................................14 Kuna peamiseks ohuteguriks lendorava elupaikade säilimisele on metsaraie, on seda võimalik reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi
.........................................................14 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. aasta määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“) võeti Ida- ja Lääne-Virumaal kaitse alla 29 lendorava leiukohta (23 kaitstavat ala kogupindalaga 951 ha). Lendorava püsielupaikadest suurema osa moodustab riigi maa, kuid mitmed püsielupaigad hõlmavad ka eramaid. Looduskaitseseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus ning kaitset korraldab Looduskaitsekeskus.......................................................................................14 Kuna peamiseks ohuteguriks lendorava elupaikade säilimisele on metsaraie, on seda võimalik reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi
Omanik on ka avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu ümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Avalikult kasutavate veekogude nimekirja on kehtestanud keskkonnaminister. Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus, kui vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusluba peab olema, kui: · pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas · võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist · võetakse rohkem kui 5m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu
niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud ka itsekorralduskavas, mis oli üldse esimene tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. 13 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu ka kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta luniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põlluma janduse keskkonnaprogra mmi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis.
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul
· Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH järelvalvaja. · Kui on kohaliku suurusega siis keskkonnateenistus · Kui mitmeid maakondi hõlmav või merele minev siis keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamises osalejad. 6 · Arendaja · Otsustaja · Ekspert (eksperdid) · Huvipooled · Avalikkus KMH protseduurid (sisuline, formaalne). Sisuline · Kavandatud tegevuse eesmärgi määratlemine · Alternatiivide määratlemine · Huvipoolte määratlemine
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu
pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas
väikekoskel , (mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid); herilaseviu, händkakk, jõgitiir, musträhn, mustviires, punaselg-õgija, roo-loorkull , rukkirääk , sookurg, , valge- toonekurg, väike-kärbsenäpp, välja-loorkull ja vööt-põõsalind (mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid). 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? 1. novembril 2003. a jõustus Vooremaa maastikukaitseala põhimäärus, millega kaitseala, mida seni valitsesid Jõgevamaa ja Tartumaa keskkonnateenistus, sai oma administratsiooni. Vooremaa MKA on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tööruumid asuvad Tartu vallas Äksis. 40 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Sportlik rattarada "3 kilo maha" - asub kaitseala põhjatipus, pikkus 12,5 km. Üsna palju
· Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba Tegevusload, kui võidakse nõuda KMH-d · ehitusluba; · ehitise kasutusluba; · keskkonnakompleksluba; · vee erikasutusluba; · välisõhu saasteluba; · jäätmeluba; · ohtlike jäätmete käitluslitsents; · kiirgustegevusluba; · maavara kaevandamise luba; · geoloogilise uuringu luba; · üldgeoloogilise uurimistöö luba; Tegevuslubade väljastajad-otsustaja · Keskkonnaministeerium · Kohalik keskkonnateenistus · Kohalik omavalitsus Keskkonnaministeerium · Vee erikasutus-piiriveekogudel · Territoriaalvetes · Välisõhu saasteluba- üle 100 meetri maapinnast · Ohtlikud jäätmed · Üleriigilise tähtsusega maardla kavandamisluba · Mäetöödelõpetamine üleriigilise tähtsusega maardlas · Geoloogilise uuringu luba-üleriigiline tähtsus · Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine Maakonna keskkonnateenistus · Vee erikasutus sisemaal
Lisaks ka erinevaid kaitse all olevaid looma ja taimeliike nagu lendorav, kuldking, väike-punalamekask, soohiilakas jt. [] Täpseks kaitseala asukohaks on Ida- Viru maakonnas Iisaku vallas Alliku, Sälliku ja Taga- Rootsi külas, Maidla vallas Tarumaa ja Virunurme külas, Mäetaguse vallas Arvila ja Metsaküla külas ning Tudulinna vallas Kellassaare, Oonurme ja Roostoja külas. Ala valitsejaks on määratud Ida-Virumaa keskkonnateenistus. [] Kindlaks on määratud inimestele lubatud tegevused (marjade ja seente korjamine, telkimine, lõkkealad jne), samuti on ära märgitud keelatud tegevused. Veel on määratletud ja nimetatud sihtkaitsevööndid ja nende kaitse-eesmärk, lisaks on ka ära toodud piiranguvööndid ja nende eesmärk. [] Täpsemalt saab selle määruse sisuga tutvuda Eesti Vabariigi Riigiteatajas, kus on ta nimetuseks ,,Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007.a määrus nr.135).
§9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest;
Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) 8 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu kaitseala või keskkonnateenistus, ka PRIA) sõlmib taluniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põllumajanduse keskkonnaprogrammi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis.
alused ja korra, keskkonnajuhtimis ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa.
võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui
Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avlikuks kasutamiseks mõeldud veekoguümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivad seadussätted. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on kehtestanud keskkonnaminister. Vee erikasutus Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusluba peab olema nii: · pinnaveekogust võetakse vett või jääd rohkem kui 30m3 päevas. · Võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. · Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · Võetakse mineraalvett · Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas
Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avlikuks kasutamiseks mõeldud veekoguümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivad seadussätted. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on kehtestanud keskkonnaminister. Vee erikasutus Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusluba peab olema nii: · pinnaveekogust võetakse vett või jääd rohkem kui 30m3 päevas. · Võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. · Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · Võetakse mineraalvett · Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas
samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik keskkonnateenistus metsakaitse-ekspertiisi alusel. Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää
ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks on igaühel. Ettepanekule järgneb Keskkonnaministeeriumi algatatud menetlus, edu korral avalik väljapanek, avalik arutelu ja lõpuks Vabariigi Valitsuse vastavasisuline määrus. Kaitse-eeskiri: (1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga. (2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus. Kaitstava loodusobjekti valitseja: Riigiasutus või keskkonnateenistus. Liikumine kaitstaval loodusobjektil: (1) Teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust
§ 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest;
ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksumaksjal on õigus arvata need kulud maha samal (alates 2004. a) või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses ning metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud metsa asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise ja keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.(TuMS § 37 lg 8). Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral 2008 aastal (deklareeritakse hiljemalt 31.03.2009) võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval alaealist last, maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta. 2009. aasta kohta esitatavas deklaratsioonis (31.03.2010) saab
ajutine kehtivus vööndite kaupa. 70. Kaitstava loodusobjekti valitseja (1) Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja. (2) Kaitseala, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on riigiasutus või keskkonnateenistus, kellele on käesoleva seadusega määratud korras antud valitsemise volitus. (3) Püsielupaiga valitseja on selle asukoha keskkonnateenistus. (4) Käesoleva seaduse paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus. (5) Kui kaitseala valitsejaks on määratud valitsusasutuse hallatav riigiasutus, on sellel riigiasutusel käesolevast seadusest tulenev täidesaatva riigivõimu volitus. 71. Liikumine kaitstaval loodusobjektil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
