JAHISEADUS Triin Norre Eesti Maaülikool 2018 Aastal 1934. · Jahipidamise õigus kuulus maaomanikule. · Jahiseaduse kohandamisel loeti põlise pidamis õigusega maakasutajata võrdseks maaomanikuga. · Teistel maakasutajatel ja rentnikel seda õigust kaasa ei laienud. · Välismaalased võisid jahti pidada Põllutööministeeriumi loaga. Kus? Kes? Kuidas? · Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. ...
pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Jahitunnistuseta jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Jahiloata jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 3. Kuidas oleks pidanud seltskond tegutsema, et mitte rikkuda seadust? Seltskond poleks tohtinud enne jahipidamist alkoholi tarbida. Nad oleks pidanud jälgima jahipidamise ohutusnõudeid. Kõik seltskonnaliikmed peaksid omama jahiluba ja –tunnistust. Nad oleks pidanud kasutama ainult jahiks ette nähtud ja lubatud relvi. Näide: 2005. aastal tulistas endine põllumajandusminister Andres Varik metsseajahti pidades oma jahikaaslase jala vigaseks. Õnnetus juhtus Pärnumaal Paikuse vallas, kui kogemata jahikaaslast tulistanud endine põllumajandusminister tulistas 27-aastast jahikaaslast mõlemasse jalga. Eriti rängalt sai viga parem jalg. Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli
(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 8. Jahiaasta Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass § 23. Jahipidamine «Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele» - 4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga; (4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist: 1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks; Rikkumine § 31
ei ole võimalik 2. kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Jahiulukid Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suur ulukite näited: hunt, karu, ilves, metssiga. Teise jahiulukite näited: rebane, tuhkur, kobras, valgejänes. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass Ülesanne Laupäeva ennelõunal küttis Pandivere jahiselts Aruküla lähedal metssigu (2003. a-l). Üks küttidest tulistas küll loomade suunas, kuid tabas umbes 60 meetrit eemal olnud kaaslast jalga. Kohale kihutanud kiirabi toimetas Sõmeru vallast pärit 72-aastase haavatud Allani Rakvere haiglasse. Haigla ülemarst Sirje Kiisküla ütles, et kannatanu reies on läbiv
JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA Soovitav kirjandus: · Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostat...
ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule Kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kalapüügiõigus tasuta või tasuline Õngepüük gaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda
suhtes. Kuna selgus, et programm on muutunud sotsiaalselt tundlikuks ja otsustusringist väljajääjate ringi laienemisel võib salaküttimine suureneda, jõuti arusaamisele, et väga kindlapiirilisi seaduseid ei ole võimalik kohandada ning ka edaspidi tuleb lähtuda hetkeolukorra analüüsist. Kogu projekti suurim ja seni lahendamata probleem ongi salaküttimine. Alates sellest, kuidas määratleda salakütti (kas see on mees, kes kõnnib metsas püssiga jahiluba omamata või tassib lastud looma seljas koju, kuid ei oma püssi) kuni karistuse määramiseni (kas trahvi suurus sõltub lastud loomade arvust või vahelejäämise kordadest). Vaatamata süsteemi puudusele on salaküttimine 20 aastaga kordades vähenenud. Rahaliselt on projekt olnud jätkusuutlik osas erasektori poolt loodud fondide ja investeeringute, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide toel. Väljast poolt
isendite ümberasustamisel jms. tegevuste puhul · IPPC-üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse viimiseks ja jäätmete käitlemiseka nn. keskkonnakompleksluba Keskkonnaload · Vee erikasutusluba · Loodusvarade kasutus-,kaevandamise ja uurimisload · Maa-ainese kaevandamise luba · Maavara kaevandamise luba · Geoloogilise uuringu luba · Kalapüügiluba · Jahiluba · Metsa raieõigus · Saasteload · GMO Kompleksluba · Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk, vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi · kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid; · kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja omaseiresüsteemi kirjeldust;
Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba; vee erikasutusluba; välisõhu saasteluba; jäätmeluba; Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba; maavara kaevandamise luba; geoloogilise uuringu luba; üldgeoloogilise uurimistöö luba; Raieluba - KKA Jahiluba – jahipiirkonna haldaja PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba. Keskkonnatasu seadus Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid:
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Seltsi liikmeskond oli võrdlemisi arvukas ja see suurenes pidevalt. Kui 1891. a. oli seltsi asutajaliikmeid 104, siis 1895. a. oli liikmete arv juba 342 ja 1905. a. üle 500. Seltsi liikmeskonda kuulus ka naisi. (Kasesalu 2006a) Selts kogus populaarsust ning sellele aitas kaasa ka jahindusteemaliste kirjutiste ilmumahakkamine ajalehtedes ja ajakirjades. Eesti Vabariigi algaastail oli jahipidamine Eestis võrdlemisi vaba. Kohalikult maakonnavalitsuselt oli vajalik võtta aastane jahiluba ja metsaülemalt jahipilet 1-2 päevaks. Peatselt hakati Eestis moodustama ka kütisalkasid, mis esialgu toimus peamiselt Kaitseliidu aktivistide eestvõtmisel. Seepärast nimetati neid kaitseliidu kütisalkadeks. Kütisalgad asusid nii linnades kui ka maal valdades ja olid mõnikord liikmete arvult üsna väikesed. Kütisalkade tegevuses püstitati kaks peamist eesmärki jahiasjanduse korraldamine ja oma liikmetest tublide küttide kasvatamine. (Kasesalu 2006b)
tegevus- ja keskkonnaload: o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks; laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt; maksab tootja; läheb tootmiskuludesse; mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama keskkonnamaks – kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste
ega vahetu fauna või floora kasutus (st jahipüük, kalastamine, metsaraie, võõrliikide keskkonda viimine või kaitset vajavate taimeliikide looduslikust kasvukohast eemaldamine). Need tegevused ei too üldjuhul kaasa samaaegselt muid keskkonnahäiringuid. Keskkonnakasutusega seotud load • Ehitusluba; • Ehitise kasutusluba; • Kalapüügiluba • Geoloogilise uuringu luba; • Üldgeoloogilise uurimistöö luba; • Raieluba • Jahiluba Keskonnaload • Lubade kehtivusaeg on kuni viis aastat, maavarade kaevandamisel kuni 25 aastat. Viimaste puhul on viie aasta pärast õigus tingimusi üle vaadata ja korrigeerida. • Lubade andmine peab maksimaalselt toetama keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamist ja loodusvarade säästlikku kasutamist. • Selleks on lubade väljastamisel võetud suund üha enam tugineda keskkonnamõjutuste hindamise tulemustele, mille juures arvestatakse parima võimaliku tehnoloogia ja parima
Möödunud sajandi 20.30. aastate majanduskriis ning praegune majanduslik ja ökoloogiline olukord näitavad, et mitmetel aladel on mõistlik juhtimine vajalik 2. Keskkonnaload ja Eesti sadamad Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Keskkonnaluba saamine on vajalik Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
