Küsimused-vastused eksamiks (0)

Q: Kuidas saada oma tootele ökomärgist ja mis on ökomärgis?

Vastus leiad õppematerjalist: Küsimused-vastused eksamiks

Q: Millised kohustused paneb ettevõttele keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Küsimused-vastused eksamiks

Q: Millistele toodetele võib taotleda ökomärgist ja millistele mitte miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Küsimused-vastused eksamiks

Loodus - Keskkonnamõjude hindamine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas saada oma tootele ökomärgist ja mis on ökomärgis?
Millised kohustused paneb ettevõttele keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine?
Millistele toodetele võib taotleda ökomärgist ja millistele mitte miks?

Säästev areng: eesmärk, olemus
Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades.
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.

Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu
KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine.
KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik.
Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a. Praegu reguleerivad KMH teostamist Euroopa Liidus eelkõige Keskkonnamõju hindamise Direktiiv (EIA Directive 97/11/EC), Elupaikade Direktiiv (Habitats Directive 92/43 EEC) ja Lindude Direktiiv ( Wild Bird Directive).
KMH teostamist nõuavad maailma suurimad pangad eelnevalt laenu andmisele suurte projektide finantseerimiseks. Näiteks nõudis seda Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank Kunda tsemenditehase ümberehitamiseks laenu andmise eeltingimusena juba 1994. aastal.
aldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine.
Eestis alustati keskkonnamõjude hindamist mingil määral juba ka endise NSVL ajal. See seisnes küll peamiselt keskkonnale avaldatava kahju hindamises. Kahju tekitaja pidi kahju kas rahaliselt hüvitama või muul moel kompenseerima.
Taasiseseisvumise järel seadustati Eestis Keskkonnaministri määrusega keskkonnaekspertiiside teostamine 1992.a.
2000-ndate aastate alhuses reguleeris Eestis KMH teostamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) ning selle allaktid. Seadusega oli sätestatud, et KMH-d võib teostada ainult litsentseeritud ekspert. Litsentse väljastab Keskkonnaministeerium , kes teostab ka järelvalvet KMH protsessi üle ja kinnitab selle aruande.
2005.a. Aprillist kehtib uus KMH seadus: Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87)- KMHjKJ. Selles on KMH eksperdi lisentsis märgitud ära ka pädevusvaldkonnad.

Keskkonnamõju hindamist reguleerivad EV ja EL õigusaktid
Eestis:
1.KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS (RTI, 24.03.2005, 15, 87) ja selle allaktid. Leiate keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
2.PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KONVENTSIOONIGA ÜHINEMISE SEADUS (RTII, 30.11.2000, 28, 169)
3. Kaudsed KMH-d reguleerivad EV seadused
Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384).
Kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384).
Veeseadus (RT I 1994, 40, 655).
Sadamaseadus (RT I 1997, 77, 1315 ).
Looduskaitseseadus 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15).
Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861).
Planeerimisseadus (RTI, 09.12.2002, 99, 579).

Milleks ja millal on vaja keskkonnamõju hinnata, näited
Juhud , millal KMH teostamine on vajalik, on sätestatud KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUSES. KHjKJS seaduses. Need on:
1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist , millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist.
(2) Planeeringu, riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu, riikliku arengukava või programmi koostamise või nende hilisema muutmise käigus – strateegiline keskkonnamõju hindamine.
(3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui:
1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust;
2) on ilmnenud uued asjaolud , mida ei oldud arvesse võetud;
3) see on seaduses sätestatud muudel juhtudel nõutud.
KMH on vajalik, kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale (s.h. elanikkonnale). KMH nõudmine igal konkreetsel juhul on otsustaja pädevuses. Merel, piiriveekogudes ja piiriületava mõjuga tegevuste korral on otsustajaks Keskkonnaministeerium, lokaalse mõjuga tegevuste korral aga ka kohalikud omavalitsused jt. selleks volitatud institutsioonid . Näiteks Maanteeamet .

Keskkonnamõju hindamise põhimõisted ja terminid
KMH: kavandatava tegevuse (projekt, programm, strateegiline arengukava, planeering jne.) poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja igakülgne hindamine leidmaks keskkonnkaitseliselt optimaalset lahendust , mis oleks aga ka majanduslikult vastuvõetav.
KMH ekspert: füüsiline isik, kellel on vastav Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud litsents .
Tehniline ekspert: KMH teostamiseks KMH eksperdi poolt kaasatud oma ala spetsialist.
KMH akt: KMH aruanne.
KMH objekt: kavandatav tegevus, millele KMH-d teostatakse.
Arendaja : juriidiline või füüsiline isik, kelle kavandatud tegevusele KMH-d teostatakse.
Tegevusluba : seadustega ettenähtud luba teatud tegevuse alustamiseks (ehitamiseks, vee erikasutuseks, kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.).
Otsusetegija: otsustaja on tegevusloa väljaandja (Keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, omavalitsused jne.).
Keskkonnarisk : potentsiaalne negatiivne mõju keskkonnale, mida on võimalik kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõta.
Üldsus: isikud, organisatsioonid ja asutused, kellel on huvi kavandatava tegevuse suhtes. Sealhulgas nn. Valitsusvälised organisatsioonid ja ühendused (non governmental organizations)
Huvigrupid : füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju.
KMH avalikustamine: üldsuse teavitamine KMH alustamisest ja lõpetamisest, Eestis teatatakse sellest riiklikus teadeterubriigis ” Ametlikud teadaanded”, mis on tasuta kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon : keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse seadus

Keskkonnamõju hindamise põhietapid.
1)Programmi koostamine-Seaduse kohaselt koostab Arendaja, reaalselt aga ekspert.
Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded.
KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest::
1) Preambula
2) Kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik põhjendatus ja otstarbekus , huvigrupid.
3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad ( NATURA 2000).
4) Kavandatav tegevus ( tehnoloogia , materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0- alternatiiv (tegevust ei toimu).
5) Tõenäosed keskkonnamõjud, nende olulisus (mõju suurus, kestvus, taastuvus jne.), võimalikud meetmed mõjude vältimiseks/leevendamiseks. Alternatiivide kaupa.
6) Võimalike alternatiivide võrdlus.
7) Loodusvarade kasutamise otstarbekus.
8) Tegevuse vastavus seadusandlusele .
9) Keskkonnaseire ja –auditi vajadus ja ettepanekud nende metoodika kohta.
10) KMH avalikustamine ( ajakava lisatakse Programmile).
Programmi koostamisel tuleb arvestada konkreetse tegevuse iseloomu ja mõjupiirkonna iseärasusi.
2. KMH Programmi avalikustamine
Programm peab olema kättesaadav tutvumiseks kõigile asjast huvitatuile vähemalt 2 nädala kestel, millele järgneb selle avaliku arutelu koosolek.
Avalikustamisest teavitatakse üldsust Ametlikud Teadaannetes (üleval internetis), lisaks võib olla vajalik/kasulik teabe edastamine ajalehtedes ja ka kirja teel.
Avalikustamise käigus tehtud ettepanekuid ja soovitusi tuleb arvestada ja, vajadusel, Programmi täiendada.
KMH Programmi lisad
1) KMH algatamise otsus ja eriloa taotlus
2) KMH ekspertgrupp
3) KMH koostamise ja avalikustamise ajakava
3.KMH Programmi kinnitamine
Parandatud KMH Programm esitatakse kinnitamiseks Keskkonnaministeeriumile või kohalikule piirkondlikule keskkonnaametile, so. järelvalvajale.

Keskkonnamõju hindamise programm: koostamine, nõuded, ekspertgrupi moodustamine
Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse:
1) kavandatava tegevuse eesmärk;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus;
5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis.
Programmi koostamisel tuleb arvestada konkreetse tegevuse iseloomu ja mõjupiirkonna iseärasusi.
Eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud.
Ekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav.
Ekspert peab olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletu ning sõltumatu.

Keskkonnamõju hindamise aruanne: koostamine, avalikustamine.
1) Ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koostab, lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, keskkonnamõju hindamise aruande, milles ta:
1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust;
2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse;
3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit;
4) hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon , valgus, soojus , kiirgus või lõhn;
5) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse;
6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale , selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju;
7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust ;
71) annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule;
72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
9) võrdleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning annab nende paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjust ja hüvedest;
10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta;
11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
12) esitab käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud teabe kokkuvõtte;
13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele;
15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisab aruandele;
16) käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti , mille lisab aruandele;
17) käsitleb vajaduse korral muid lisasid.
(2) Keskkonnaminister võib vajaduse korral määrusega kehtestada keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded.
(3) Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvesse võtta üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat.

Kes on keskkonnamõju hindamise ekspert ja kuidas selleks saada.
(1) Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert).
(2) Kui keskkonnamõju hindab või hindamist juhib juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu, vastutab keskkonnamõju hindamise nõuete täitmise ja keskkonnamõju hindamise tulemuste eest juriidiline isik.
(3) Eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud.
(4) Ekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav.
(5) Ekspert peab olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletu ning sõltumatu.

Mida tähendab ökosüsteemne lähenemine keskkonnamõjude hindamisel.
Et tuleb vaadata lokaalset ökosüsteemi tervikuna . NÄIDE: Kui hävitatakse nt meretaimestik- enamus kalu koeb taimelehtedele, kui aga taimestikku pole koeb kala liivale ja mari hukkub.

Mida tähendab kumulatiivne keskkonnamõju, näited
Kumulatiivne mõju (liitmõju)üksikute, eraldi toimivate mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. Nt: Müra,auto müra.

Piiriülene keskkonnamõju, selle hindamine .
Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline keskkonnamõju võib olla piiriülene või kui mõjutatav riik seda taotleb, saadab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise algatamise teate koos kavandatava tegevuse kirjeldusega ning teabe kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva piiriülese keskkonnamõju kohta niipea kui võimalik, kuid hiljemalt siis, kui otsustaja teatab keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti Vabariigis. Mõjutatavale riigile antakse keskkonnamõju hindamise algatamise teatele vastamiseks aega vähemalt 30 päeva teate saamisest arvates.
Kui Keskkonnaministeerium ja mõjutatav riik lepivad kokku, et mõjutatavale riigile tuleb arvamuse avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud, peab otsustaja nimetatud eelnõude valmides saatma need Keskkonnaministeeriumile, kes edastab need mõjutatavale riigile arvamuse avaldamiseks. Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega.

Natura 2000: eesmärk, Natura 2000 alade majandamine
Peamised eesmärgid:
1. Loodusliku mitmekesisuse säilimise tagamine arvestades majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja regionaalse arengu vajadusi säästva arengu printsiipidest lähtudes
2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete rakendamine.
Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade karjatamine.

Mõju hindamine Natura 2000 objektidele: eelhinnang
Eelhinnang: kas vaadeldav tegevus võib teoreetiliselt (tõenäoselt) mõjutada Natura 2000 objekte, arvestades ka muid seonduvaid tegevusi

Mõju hindamine Natura 2000 objektidele, põhietapid ( asjakohane hindamine).
I etapp (eelhinnang)
a) Projekti kirjeldus
b)kulmulatiivne hinnang
c)algmaterjalide mõjude identifitseerimine
d)mõjude taseme hindamine
e)mõju suuruse hindamine
II etapp ( põhjalik mõjude hindamine)

potensiaalsed vajalikud teadmised

infoallikad

võimalike mõjude prognoos

rakendatavad kaitsemeetmed

indikaatortest

leevendamismeetmed
III etapp (alternatiivide hindamine)

potensiaalsete alternatiivide identifitseerimine.

Alternatiivide võrdlemine
IV etapp (juhul kui alternatiive pole võimalik leidaja mõju Natura 2000 objektidele ei ole võimalik vältida.)

Mõju hindamine Natura 2000 objektidele: negatiivsete mõjude leevendamine/kompenseerimine.
Leevendamismeetmed (Mitigation measures )
Selleks on vaja:
- määrata, milliseid meetmed on vajalikud ja võimalikud antud konkreetsel juhul;

selgitada, milles väljendub iga vaadeldava meetme looduskaitseline efekt;
selgitada, kuidas mingi meede on rakendatav ja, kuidas kontrollitav (järelvalve);
määratleda meetme rakendamise ajakava ja tehnoloogia;

Kompenseerimismeetmete suunad
Taastamine (restoration) – elupaiga taastamine eesmärgiga tagada sellele elupaigale (Natura 2000 alale) ettenähtud looduskaitseliste eesmärkide säilimine.
Uuendamine ( creation ) – uue elupaiga (sama biotoobiga ala) loomine lähipiirkonnas või ka olemasoleva laiendamisega.
Tugevdamine (enhancement) – järelejääva Natura 2000 ala arendamine selliselt , et see korvaks tegevuse tagajärjel kadumaläinud osaku .
Elupaikade tüübi säilitamine ja/või kaitsmine (preservation) – täiendavate kaitsemeetmete rakendamine, mis on suunatud negatiivsete mõjude tekkimise vältimisele teistele sama tüüpi elupaikadele edaspidi ja Natura 2000 alade võrgustiku säilimise tagamisele.
Kompenseerimismeetmed peavad vastama järgmistele nõuetel:
- Arvestama konkreetse Natura 2000 ala tüüpi ja iseärasusi;

Alluma juhtimisele/majandamisele vastavalt Natura 2000 võrgustiku üldistele majandamiskavadele;
olema reaalselt elluviidavad.
Olema käivitatavd juba tegevuse/projekti rakendamise käigus, v.a. Juhtudel, kui see ei osutu just antud konkreetsel juhul vajalikuks või otstarbekaks;
Ei tohi olla majanduslikult (maksumuselt) ebareaalsed

Alternatiivlahendused keskkonnamõjude hindamisel ja mõjude hindamisel Natura 2000 objektidele, nende võrdlemine.
IIIA: potentsiaalsete alternatiivide identifitseerimine
Mõnedel juhtudel on alternatiivid juba antud tegevuse projektiga või Otsustaja poolt.
Paljudel juhtudel aga on alternatiivide vajaduse ja võimalikkuse selgitamine eksperdi ülesanne.
Potentsiaalsed alternatiivid võivad leiduda järgmistele tegevuse lahendusskeemidele staadiumitele ja etappidele:

asukoht või trass ;
suurus ja mõõted;
majandamisstsenaariumites;
ehitamise tehnoloogias ;
opereerimises (näiteks sadamate puhul)
tegevuse lõpetamises (näiteks mingi rajatise lammutamises);
tegevuse ajalises teostamises ( sessoonne , ööpaeva jne).

Iga alternatiiv tuleb põhjalikult lahtikirjutada ja selle rakendamisvõimalused põhjendatud. Tehnoloogiliselt ja ka majanduslikult ebareaalseid alternatiive pole mõtet käsitleda.
See eeldab eksperdilt vaadeldava tegevuse tehnoloogia ja ka majanduslike näitajate põhjalikku tundmist.
IIIB: alternatiivide võrdlemine
Tavaliselt koostatakse alternatiivide võrdlustabel ( maatriks ), kus on an toodud teatud arv võrdluskriteeriumeid ja toimub nn. formaalne hindamine. Võib kasutada pallide süsteemi, näiteks: 0 palli – negatiivne mõju puudub; 1 pall – nõrk negatiivne mõju; 2 palli – keskmine negatiivne mõju; 4 palli – tugev negatiivne mõju. Parimaks osutub alternatiiv, mis saab vähem palle. Samas, lisaks keskkonnakaitselistele kriteeriumitele tuleb kasutada ka sotsiaal-majanduslikke kriteeriumeid. Võib olla 1 või 2 nn. Võtmekriteeriumit, s.t., et kui seda kriteeriumit ei täideta ei ole tegevus tehnoloogiliselt või majanduslikult võimalik.
Alternatiivide võrdlemisel on soovitav :

Konsulteerida pädevate instantsidega (NATURA 2000 objekti juhiga , keskkonnateenistusega, teadusasutustega jne.);
võimalikult täielikult kasutada EL elupaikade direktiivi ja Lindude direktiivi nõudeid ja soovitusi;
määratleda kavandatava tegevuse peamised eesmärgid ja tehnoloogilised tingimused, mille täitmata ei ole Arendajal mõtet tegevust alustada;
võimalikult täiusliku ja pädeva teabe kogumine kavandatava tegevuse piirkonna kohta (sotsiaal-majanduslik olukord, kultuuritraditsioonid jne.);
jätkusäästliku arengu printsiipide jälgimine.

Taastuvad ja mittetaastuvad keskkonnamõjud, näited.
Taastuvad: kalavarud , kõrghaljastus, meretaimestik – ja loomastik (väga pikaajaliselt taastuvad ka teed), isetaastuvate loodusvarade kasutamine.
Mittetaastuvad: muuga sadama põhjataimestik, maantee läbi metsa (on osaliselt kompenseeritav). Igasuguse ehitise nt. laohoone puhul enam taimkate seal enam ei kasva.

Strateegiliste kavade ja plaanide keskkonnamõjude hindamine: SMH põhimõisted
Strateegiline planeerimisdokument
näiteks: planeering, strateegiline arengukava, strateegia, muu kava, programm jne., mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse organ oma õigusaktiga
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
SMHga (sh strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega) seotud tegevus alates SMH algatamisest kuni dokumendi kehtestamise otsuse avalikustamiseni.
SMH osapooled
1)Strateegilise planeerimisdokumendi (edaspidi dokumendi) koostamise korraldaja
2) Dokumendi koostaja
3) SMH ekspert
4) SMH järelevalve teostaja
5) Avalikkus (public)
6) Keskkonnakaitseorganisatsioonid (NGO, nongovernmental organizations)
7) Kooskõlastusasutused
8)Dokumendi kehtestaja
Dokumendi koostamise korraldaja
a)vastutab SMH teostamise ja dokumendi koostamise eest
b) SMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel küsib kooskõlastust vajalikelt asutustelt ja institutsioonidelt
c) algatab SMH koos dokumendi koostamise algatamisega
d)teavitab SMH algatamisest/algatamata jätmisest
f) vastutab SMH korraldamise eest
g) katab SMHga seotud kulud
h) teatab dokumendi kehtestamisest (teavitab avalikkust)
Dokumendi koostaja*
1.esitab SMH programmi ja aruande järelevalve teostajale kooskõlastamiseks
2.korraldab SMH programmi ja aruande (sh dokumendi eelnõu) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
3. esitab SMH programmi ja aruande järelevalve teostajale heakskiitmiseks
*põhimõtteliselt võib dokumendi koostajaks olla ka SMH korraldaja
SMH ekspert
1.hindab ainuisikuliselt strateegilist keskkonnamõju või juhib vastavat töörühma
2. koostab koostöös dokumendi koostajaga SMH programmi ja aruande
3. nõuded SMH eksperdile
- erialane ( loodusteadused , tehnikateadused) kõrgharidus

teadmised strateegilise planeerimise kohta, s.h. spetsiaalse õppe läbimine
kogemus SMH ja/(või) KMH teostamisel

SMH järelevalve teostaja
a)Keskkonnaministeerium või keskkonnateenistus (olenevalt dokumendi liigist ja mõjust)
b) SMH menetluse järelevalve teostamine
c) SMH programmi ja aruande nõuetele vastavuse kontrollimine, kooskõlastamine ja heakskiitmine
d) keskkonnaseire meetmete kinnitamine, vajadusel
f)SMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnaseire meetmete kinnitamisest teavitamine (üldsuse informeerimine)
g) SMH eksperdi pädevuse kontrollimine
SMH’d ei teostata
1.dokument, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse;
2.eelarvekava, -programm, -strateegia
3. dokument, mille alusel EL aastatel 2004-2006 kaasrahastab tegevusi struktuuri-fondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (tingimused on juba paigas)
Algatamise otsus (SMH korraldaja)
1.kohustuslik (põhjendust pole vaja)
2. eelhindamise tulemusena –
- otsus tehakse lähtudes teatud kriteeriumitest (sätestatakse Keskkonnaministri määrusega!)
- otsus tuleb kooskõlastada vajalike asutustega
- lisada asjakohane põhjendus
SMH programm
a)sisuliselt on tegemist SMH lähteülesandega
b) nõuded sisule (uue KMH seaduse eelnõu § 35 lg 2)
c) enne avalikustamist kooskõlastada programm SMH järelevalve teostajaga
d) avalikustamine ja täiendamine (§ 36), ettepanekute arvestamata jätmine põhjendada
f) heakskiitmine (SMH korraldaja) ja vajadusel muutmine
SMH aruanne
1.SMH tulemusi, käsitletud alternatiive, avalikkuse kaasamist, võimalikke leevendusmeetmeid jm. kirjeldav dokument
2. on osa strateegilisest dokumendist
3. nõuded sisule (KMH seaduse eelnõu § 39)
4. enne avalikustamist kooskõlastada SMH järelevalve teostajaga
5. avalikustamine ja täiendamine (KMH eelnõu § 40)
6. heakskiitmine ja keskkonnaseire meetmete kinnitamine ning sellest teavitamine
SMH erijuhud
a)Natura 2000 võrgustiku ala
b) Piiriülese keskkonnamõjuga
dokumendi SMH

Strateegiliste kavade ja plaanide keskkonnamõjude hindamine: üldsuse kaasamine
36. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm:
1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse , lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) selgitab ja nimetab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse ja võimaliku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
3) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;
4) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
5) sisaldab programmi koostanud eksperdi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmeid;
6) kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutuse ja isiku esitatud seisukohti.
(3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt.

Algatamisest teavitamine : SMH algatamisest tuleb alati teavitada (ametlikud teadaanded, regionaalne meedia, kirjadega)

SMH algatamata jätmisest (kui otsustati eelhindamise tulemusel) tuleb samuti teavitada, lisades kooskõlastusel saadud seisukohad ja algatamata jätmise põhjendus

Strateegiliste kavade ja plaanide keskkonnamõjude hindamine: nõuded programmile ja aruandele
SMH programm:
1.sisuliselt on tegemist SMH lähteülesandega
2. nõuded sisule (uue KMH seaduse eelnõu § 35 lg 2)
3. enne avalikustamist kooskõlastada programm SMH järelevalve teostajaga
4. avalikustamine ja täiendamine (§ 36), ettepanekute arvestamata jätmine põhjendada
5. heakskiitmine (SMH korraldaja) ja vajadusel muutmine
SMH aruanne:
a)SMH tulemusi, käsitletud alternatiive, avalikkuse kaasamist, võimalikke leevendusmeetmeid jm. kirjeldav dokument
b) on osa strateegilisest dokumendist
c) nõuded sisule (KMH seaduse eelnõu § 39)
d) enne avalikustamist kooskõlastada SMH järelevalve teostajaga
f) avalikustamine ja täiendamine (KMH eelnõu § 40)
g) heakskiitmine ja keskkonnaseire meetmete kinnitamine ning sellest teavitamine
SMH tulemuste arvesse võtmine:
enne dokumendi kehtestamist tuleb arvesse võtta:
- hindamise tulemusi;
- avalikustamise ja kooskõlastamise tulemusi;
- piiriülese hindamisel korral toimunud riikidevaheliste konsultatsioonide tulemusi
§38. Keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja
(1) Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda mitmesse maakonda , piiriveekogule või merele või olla piiriülene, teostab järelevalvet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise üle Keskkonnaministeerium ning muudel juhtudel keskkonnateenistus.
(2) Strateegilise keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on:
1) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ja programmi heakskiitmine;
2) keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande programmile ja õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine;
4) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine ja seiremeetmete kinnitamine;
5) eksperdi käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud nõuetele vastavuse hindamine
§42. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine, seiremeetmete kinnitamine ja aruande heakskiitmata jätmine
(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikku arutelu aruande koos aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete, nende arvestamise selgituste või arvestamata jätmise põhjenduste ja aruande avaliku arutelu protokolliga keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale heakskiitmiseks.
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja teeb otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmise kohta ja kinnitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire meetmed või teeb otsuse aruande heakskiitmata jätmise kohta ja teavitab sellest liht- või tähtkirjaga strateegilise planeerimisdokumendi koostajat 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates.
(3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja ei kiida aruannet heaks, kui:
1) aruanne ei vasta heakskiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile;
2) aruanne ei sisalda käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud teavet;
3) strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente;
4) aruandes on esitatud valeandmeid;
5) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tehtud vigu, mis mõjutavad tulemuste objektiivsust;
6) strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ei ole aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist piisavalt põhjendanud.
§45. Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal
(1) Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala:
1) peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki;
2) saadab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nimetatud ala valitsejale kooskõlastamiseks.
(2) Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki.
(3) Kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
(4) Vabariigi Valitsus ei saa strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks nõusolekut anda, kui asjaomasel alal esineb EL Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta tähenduses esmatähtis looduslik elupaigatüüp või esmatähtis liik. Sellisel juhul võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult Euroopa Komisjoni

Lõhnaaine esinemise määramise välisõhus: hajumissuuna meetodi kasutusala ja läbiviimise tingimused .
Hajumissuuna meetodi kasutusala ja läbiviimise tingimused
(1) Lõhnaaine esinemise määramisel hajumissuuna meetodil tehakse kindlaksmääratud ajal mõõtepunktides üksikmõõtmisi, mille käigus määratakse lõhnaaine hajumiskaugus
esinemissagedus lõhnalehvikus, intensiivsus või kvaliteet (meeldiv või ebameeldiv).
(2) Lõhnalehviku telg kulgeb lõhnaaine leviku suunas ja langeb reeglina kokku tuule suunaga. Lõhnaleviku suund määratakse potentsiaalses mõjupiirkonnas tuule suuna põhjal kahe meetri kõrgusel maapinnast . Leviku suuna määramiseks võib kasutada kompassi, lippu, kerget õhupalli või suitsupadruneid.
(3) Ühel mõõteliinil on vähemalt kolm mõõtepunkti ja kolm ekspertrühma liiget. Mõõteliini mõõtepunktide vahekaugused pannakse paika vastavalt lõhnaaine leviku suunale ja kaugusele, mida mõjutab heiteallika suurus, heite väljumiskiirus, heite leviku parameeter ja piirkonna ehituslik ning topograafiline eripära. Vahekaugused ei pea olema võrdsed.
(4) Kui mõõtmiste ajal peaksid lõhnaaine levikutingimused muutuma , eriti kui tuul muudab suunda, katkestatakse mõõtmised. Mõõtmisi jätkatakse uues sobivas kohas või toimuvad uued mõõtmised uuel päeval.

Lõhnaaine esinemise määramise välisõhus: mõõtmiste kavandamine (eelteave).
Mõõtmiste eelteave
(1) Lõhnaaine hajumise mõõtmisel peab koordinaator arvestama ettevõttega seotud järgmisi tegureid:
1) tootmisprotsess , toodang;
2) tööaeg, ettevõtte tootmisvõimsus, heite põhilised tekitajad ;
3) pindallikad, difuussed allikad;
4) ettevõtte hooajalised tooted.
(2) Koordinaator selgitab eelnevalt välja, kas ettevõtte ümbrus on kergesti ligipääsetav (ehitised, topograafia, veekogud). Juhul kui on takistusi, tuleb selgeks teha, mis tingimustel ja missuguse tuule suuna korral on mõõtmised teostatavad.
(3) Koordinaator määrab mõõteplaani paikapanemiseks lõhnalehviku ulatuse, alustades lõhnalehviku piiri ja ulatuse määramisega ettevõttest allatuult, liikudes näoga vastutuult ja määrates seejuures lõhnalehviku ligikaudse leviku laiuse ja lõhnaaine leviku kauguse vastavalt määruse lisa joonisele 3.

Naftasaaduse laadimisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramise põhimõtted.
Naftasaaduse laadimisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine
(1) Naftasaaduse laadimisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus (C) grammides ühe kuupmeetri laaditud naftasaaduse kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:
C = 120×S×Ps×M/T, kus
Ps – naftasaaduse küllastunud aurude rõhk vastaval temperatuuril, kPa. Naftasaaduse sertifikaadikohaste andmete puudumisel kasutatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud küllastunud aurude rõhu väärtusi;
M – naftasaaduse aurude molekulmass , kg/kmol. Täpsemate andmete puudumisel loetakse nimetatud molekulmassiks 64 kg/kmol;
T – naftasaaduse temperatuur laadimise ajal, K;
S – küllastumistegur või puhastusseadme efektiivsust arvestav tegur.
(2) Lõikes 1 nimetatud küllastusteguri või puhastusseadme efektiivsust arvestava teguri S tootja poolt esitatavate andmete puudumisel kasutatakse järgmisi teguri väärtusi:
1) ujuva kaanega mahuti täitmisel – 0,1;
2) fikseeritud kaanega mahuti täitmisel – 1,0;
3) aurude regenereerimisseadme kasutamisel – 0,05;
4) aurude tagastussüsteemi kasutamisel – 0,1;
5) laeva täitmisel – 0,2;
6) sõiduki täitmisel – 1,0.

Milleks on vaja ettevõtte juurutada keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS-i).
Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud lekkivatest naftatankeritest, hävivatest vihmametsadest, hääbuvatest põlevkivivarudest jne. Kahjuks on see kõik inimtegevuse otsene tagajärg. Olukorra leevendamiseks ja tulevaste probleemide ennetamiseks on vastu võetud mitmeid õigusakte ja välja mõeldud erinevaid keskkonnaprobleeme reguleerivaid meetmeid. Paljude organisatsioonide jaoks ei ole see aga piisav. Nad tahavad enamat: näidata, et nad arvestavad keskkonnaprobleemidega, mida nende tegevus võib põhjustada ning otsivad pidevalt võimalusi oma keskkonnaalase tegevuse parandamiseks. Selleks juurutavad nad keskkonnajuhtimissüsteeme ja keskkonnamärgiseid. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Millised on ISO 14001 ja EMAS’i sarnasused ja erinevused.
Erinevused:
EMAS
ISO 14001
Avalik keskkonnaaruanne
Avalik keskkonnapoliitika
Osaline vastavus seadusandlusele
Täielik vastavus seadusandlusele
KKJSi tõendamine ja keskkonnaaruande kinnitamine
KKJSi sertifitseerimine
Toetavad ja tutvustavad Euroopa Liidu riigiasutused
Standardi tutvustamise põhiroll on erasektoril
Liituda saavad vaid Euroopa Liidu liikmesriigid
Rahvusvaheliselt tuntud ja heaks kiidetud standard
EMAS logo kasutamise võimalus toodangul ning ametlikel ja reklaammaterjalidel
Logo kasutamise võimalus puudub
ISO 14001-e ja EMASi nõuete sarnasused:
1.Vastavus seadusandlusele
2.Pidev süsteemi täiustamine
3.Keskkonnapoliitika
4. Siseaudit
5.Juhtkonnapoolne ülevaatus
6.Ja muud (enamus ISO 14001 standardi nõudeid

Kuidas saada oma tootele ökomärgist ja mis on ökomärgis?
Ökomärgise saamiseks peab taotlev ettevõte tagama tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle eluea jooksul - vähese saastamise tootmistsüklis, kauba enda ohutuse ning selle hilisema ümbertöötlemise.
Hetkel on võimalik taotleda märgist üle 20 tooterühma kuuluvatele toodetele .
Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav märgis. Teave toote või teenuse keskkonnasõbralike omaduste kohta antakse edasi sümbolina, mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega kaasnevates dokumentides , reklaamis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele , ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või teenuse olelustsükli analüüsist.
Kriteeriumid kehtestatakse eraldi igale tooterühmale. Kõik ühesuguse otstarbega, teatud kasutusalal omavahel konkureerivad tooted arvatakse ühte ja samasse tooterühma. Kriteeriumid ei ole võrreldavad esitatavate miinimumnõuetega, vaid on ranged ja peavad tagama järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse. Märgise andmise kriteeriumid töötatakse välja koostöös huvirühmadega, kriteeriumid vaadatakse pärast kehtestamist regulaarselt läbi ning karmistatakse, et tehnoloogia muutumisega kaasas käia ning tagada märgise kättesaadavus vaid kuni kolmandikule turul olevatest toodetest.
Hetkel eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgise süsteemi. Tavalisemad on riigisisesed skeemid , millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenuse pakkujad . Välja on töötatud ka kaks regionaalselt kasutatavat ökomärgise andmise skeemi: Euroopa Ühenduse ökomärgise andmise süsteem ning Põhjamaade Luigemärgis.
EL ökomärgist ei anta:

Toiduainetele, joogile, farmaatsiatoodetele
Kaupadele, mis on mürgised, keskkonnaohtlikud, kantserogeensed , toksilise toimega või mutageensed
Mille valmistamisel on kasutatud tarbijat ja/või keskkonda tõenäoliselt oluliselt kahjustavaid tootmisviise või mille kasutamine võib olla tarbijale kahjulik.

Millised kohustused paneb ettevõttele keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine?
Aruande tegemine,selle esitama ,see peab avalikkusle kätte saadav olema.

Millistele toodetele võib taotleda ökomärgist ja millistele mitte, miks?
EL ökomärgist ei anta:

Toiduainetele, joogile, farmaatsiatoodetele
Kaupadele, mis on mürgised, keskkonnaohtlikud, kantserogeensed, toksilise toimega või mutageensed
Mille valmistamisel on kasutatud tarbijat ja/või keskkonda tõenäoliselt oluliselt kahjustavaid tootmisviise või mille kasutamine võib olla tarbijale kahjulik.

Teave toote või teenuse keskkonnasõbralike omaduste kohta antakse edasi sümbolina, mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega kaasnevates dokumentides, reklaamis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või teenuse olelustsükli analüüsist.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruandele esitatavad nõuded
1.ülevaatlik
2.hõlmama tegevust, kuidas ellu viidud
3.lühike, arusaadav,kättesaadav
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 47 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triini14 Õppematerjali autor

Eksamiküsimused ja vastused. Kokku on 8 lk väikses kirjas. küsimusi 30

Keskkonnamõju keskkond

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnamõjude hindamine - spikker

kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus

Keskkonnamõjude hindamine

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue detailplaneeringu koosseisus muutunud reegliks, teistes omavalitsustes lepitakse tihtipeale ka ainult sellele teemale peatüki pühendamisega detailplaneeringu seletuskirjas. Seadusandlikult ei ole KSH olemust, vajadust ega kohustuslikkust formuleeritud ja tänasel p

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pdf

Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud

KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ula

Keskkonnamõjude hindamine ja audit

112

pdf

Keskkonnamõju: Strateegiline hindamine

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) Types of Environmental Assessment Environmental Assessment (EA) Environmental Assessment (EA) Environmental EnvironmentalImpact ImpactAssessment Assessment(EIA) (EIA) Projects Strategic StrategicEnvironmental EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustusprotsessis. Selline lähenemisviis on koos

Keskkonnamõjude hindamine ja audit

pdf

Keskkonnaõiguse arvestus 2019

Keskkonnaõiguse arvestus I RIDA 1. Mis on vältimispõhimõtte juriidiline sisu? Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. 2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmär

Keskkonnaõigus

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine

Keskkonnakorraldus

doc

Keskkonnamõju hindamise ajatelg

KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3. Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust. 4. KMH programm. Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab ekspert või eksperdirühm eksperdi ju

Keskkond

docx

Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamis

Riskianalüüs

Rohkem sarnaseid