eest maksab nende tarbija ja tekitaja. Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS Vee
Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused Eelised: staatiline efektiivsus- kulutõhusus (kulud ühiskonnale odavamad),
Tekitatud kahju heastamine, hüvitamine. Lisaeesmärgid: tarbijakäitumise mõjutamine, innovatsiooni edendamine, riigieelarvesse tulu toomine jne Üldine liigitus: õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud. Klassikalised ,,käsu ja kontrolli" mehhanismid, nt standardid, piirnormid, seadused (enamasti tehnoloogial ja keskkonna kvaliteedil põhinevad) Majanduslikud instrumendid, nt õigustel põhinevad kaubeldavad load ning keskkonnamaksud, -tasud, maksusoodustused. Vabatahtlikud lähenemised ja kokkulepped, nt ökomärgised, ISO standardid. Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!?
toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust. Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat. Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist.
- Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instrumendid: - Seadusandlikud. Keskkonnastandardid - Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) - Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon - Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) - Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, "Teeme ära") - Isiklik vastutustunne! Mahepõllumajanduse peamine eesmärk: vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine.
keskkonnakaitse abinõude elluviimiseks; 3. peatada keskkonda kahjustav või ohustav tegevus; 4. korraldada selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi hoidmist, müümist või tagastamist seaduslikule valdajale, või selle hävitamist; 5. korraldada omavolilise ehitise likvideerimist kaitstavatel aladel. 36. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. KESKKONNAMAKSUD: Keskkonnamaksud ühes või teises vormis on kõikides majanduslikult arenenud riikides. Esmakordselt nende rakendamise vajadust kinnitati EL keskkonnakaitse I tegevusprogrammis (1973.a.), ning see oli seotud printsiibi “saastaja maksab” realiseerimisega. “Majanduse arenguga on suurenenud surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest
tekitatavat kahju. Täna valitakse allmaakaevandamisel tervikute suurus selline, et ei kaasneks maapinna langatusi, karjäärides istutatakse kaevandatud aladele uus mets, paljudesse küladesse on rajatud ühisveevarustus. Keskkonnaseire käigus kontrollitakse regulaarselt heitvee koostist ja mõõdetakse põhjaveetaset. Mitmed aherainepuistangud on kujundatud suusamägedeks, Kukruse "mäele" on rajatud vaateplats. Mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud on võimaldanud "põlevkivivaldadel" renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandade teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid, mis kõik on kasuks omavalitsuste infrastruktuuri arendamisel. Ka teadustööde tegemisel on õla alla pannud Eesti Põlevkivi - toetatud on vee-, metsa- ja põllumaa uuringuid ning linnuvaatlusi. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist
3. Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid 4. Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia 5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata)
Kas oleks äkki kõige kasulikum kasutada põlevkivi või hoopis investeerida tuuleenergiasse? Need on küsimused millele arengukavade suunamisel tehtavad uuringud peaksid vastused leidma, enne, kui hakatakse strateegiliselt olulisi otsuseid tegema. Eesti Vabriigi põhiseaduse paragrahv viis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus mida tuleb kasutada säätlikult. Arvan, et peaksime analoogselt Costa Ricaga kehtestama keskkonnamaksud turistidele. Lahkudes riigist tuleb turistil tasude sümboolne tasu nii-öelda rahvusrikkuse tarbeks. Seda lisaks hetkel hästitoimivale keskkonnamaksusüsteemile, kus ettevõtjal on valida, kas investeerida keskkonnakaitsesse või maksta kõrgemaid makse (Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Koostöös teiste riikide globaalsete ja regionaalsete institutsioonidega peab iga riik koostama läbimõeldud ja toimivad arengukavad tagamaks optimaalne energiatarbimine.
alumiiniumist purgid), vajab kontrolli ja sanktsioone, mistõttu on neid on võimatu rakendada Määrused ei anna stiimulit investeerida saastuse vähendamisse, kui see on alla seaduslike piiride. Määrused on sageli paindumatud ja majanduslikult ebatõhusad 13. Economic instruments to implement environmental policy. Benefits and weaknesses. Majanduslikud meetmed: 12 1. Keskkonnamaksud 2. Teenuste maksud (tarbijatele suunatud maksud) 3. Subsiidiumid (toetused) 4. Kaubeldavad (müüdavad) saasteload 5. Kindlustus- ja hüvitusmehhanismid Eelised: Vähendab ressursside kasutamist, mis olid varasemalt maksustamata teeb saastamise kalliks garanteerib, et keskkonna meetmete kulud ja kasutd on hästi balansis (slaid 549) Välismõjude internaliseerimine
(kalapüügi-õiguse tasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu), kaudsed maksud (energia ja transpordi maksud), maksude diferentseerimine (alandada keskkonnasõbralike toodete hindu ning tõsta kkohtlike toodete hindu; kindlustamine; energia ja transpordimaksude diferentseerimine), laenusoodustus (taastuvenergia), tagatisraha süsteem (pudelid), sooritustagatis (firma saab raha tagasi, kui on piisavalt keskkonnasäästlik). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. c. Keskkonna majanduslikud printsiibid Eestis. Kõik toote olelustsükli vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtiva keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest
selgitamiseks . Selgitada joonise abil Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 26. Keskonnainspektsioon. on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Rummu näide. 27. Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja - tasud. Mõiste seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 1) kasvava metsa uuendusraie; 30.31. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 28. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust
tingimustest; pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust; otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat; heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel; roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud); ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt; globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Rohelise ideoloogia pooldajaid ei saa paigutada ei paremale ega ka vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal ning selle liikumise teoreetilised ideed pärinevad 1960- ndatest.
• Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr Keskkonnapoliitika meetmete liigitus • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid) • Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud
3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: 1. kõrvalehoidvat 2. apelleerivat 3. tasakaalustavat 4. stimuleerivat 5. otsustavat 6. osalevat 7. ettekirjutavat 8. direktiivselt planeeritavat 12.Keskkonnamaksud keskkonnapoliitika elluviimiseks. Keskkonnamaks (ka keskkonnakaitsemaks, "roheline" maks) on maks, mille eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult ning vältima keskkonna saastust. Keskkonnamaksud võivad olla kehtestatud nii kohalike kui ka riigimaksudena. Keskkonnamakse on mitut tüüpi, näiteks keskkonnatasu, ergutusmaks, fiskaalne keskkonnamaks 13.Eesti ja EL atmosfääriõhu kaitse peamised lähtekohad.
Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon: Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu) Tagatisraha ( pakendiaktsiis) Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine) Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Keskkonnaseire korduv tegevus, pikaajaline, järjepidev tegevus jne jne Keskkonnaseire seadus Seire eesmärgid: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmed programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Seire ülesanded:
eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgaladel, prügimägedes jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel.
Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. · läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid
Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest. · läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid
(kivisüsi, pruunsüsi, koks, põlevkivi), maagaas, ning kütusesarnane toode, vedel põlevkivi ja biokütus mootorikütuse või kütteainena. Elektrienergia. Maksuvabastused: standardses kütusepaagis olev kütus, keemiatööstuse toore, aktsiisilaod. Erivorm sooduskohtlemiseks: erimärgistamine (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus). Elektrienergia maksustatakse selle edastamisel tarbijale. KESKKONNAMAKSUD: Kehtestatakse avalike hüvede säilitamiseks või riigi fiskaalsete eesmärkide täitmiseks. Üks majandushoobadest: majanduslik. Keskkonnamaksud vs. Keskkonnatasud? Põhimõtted: saastaja-maksab, kasutaja-maksab, ennetamispõhimõte. KESKKONNAMAKSUDE ARENGUD: Keskkonnamaksude reform (maailmas). "Topelt topelttulu" ("Double dividend"). Keskkonnamaksud ja konkurents. Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued
Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinnavahe tingivad niinimetatud kaudsed kulud, mis on fossiilkütuste puhul palju suuremad kui elektri tootmisel taastuvatest allikates. Siiani ei ole neid kaudseid kulusid elektri hinnas arvestatud. Veel takistab alternatiivsete energiaallikate kasutamist Eesti põlevkivienergiale antud turueelis: sotsiaalsetel põhjustel madalal hoitud hind ning teiste majandussektoritega võrreldes väiksemad keskkonnamaksud. Sellepärast on see olnud Eesti riigi ja eelkõige tarbijate teadlik valik, et elektrikulud oleksid võimalikult madalad ning tagada majanduses konkurentsivõime. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et põlevkivienergeetikast päästjaks oleks vaid tuumajaama rajamine. Kiidetakse tuumajaama keskkonnahoidlikkust ja väiksemaid käitamiskulusid. Eestisse kindlasti tuumajaama ei rajata, sest selle ehitamiseks pole meil looduslikke, tehnilisi ega majanduslikke eeldusi, ka ei ole
Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgaladel, prügimägedes jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel.
kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek Venemaa · Poliitilised suhted - jahedad piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu · Majandussuhted - asjalikud, praktilised · Energiamajandus naftatoodete tarned katkestati vaid 1992/93 talvel elektri- ja gaasitarneid pole kordagi katkestatud · Võrkude seotus - vastastikune sõltuvus · Transiit - Venemaa huvi, meie risk Eesti energiajulgeolek, riskide vähendamine · Omatoodang (praegu 2/3)
- 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm. Siiski on mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud võimaldanud n-ö põlevkivivaldadel renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandada teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid. Paraku aitab keskkonnamaks vaid neid valdu, kus põlevkivi kaevandamise maht on suur. Näiteks Lääne-Virumaal Sõmeru vallas kaotab keskkonnamaks tasandusfondi kaudu mõtte. Seega ei ole oluline vaid keskkonnaseisund, vaadata tuleks ka sotsiaalset infrastruktuuri. Põlevkivi tootmisel püütakse igati leevendada keskkonnale tekitatavat kahju
kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; - loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; 1 - erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Maksustamine Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma (Eurostat 2004): - energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) - transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) - saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid)
aastaga 1990 (nn baasaasta): Euroopa Liidus (sh ka Eestis): 8% võrra; USA: 7%; Jaapan, Kanada: 6 %; Venemaa, Ukraina, Soome: kasvuhoonegaaside saaste hulk ei tohi olla suurem kui oli seda 1990. a. Protokoll ei õnnestunud, kuna Protokoll ei hõlmanud arenguriike (nt Hiina, India) 17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem?
administratiivsed kulud, avalik valik (’vanaisade klausel’). Saastemaksud: Probleemid: ei pruugi kaasa tuua saastamise vähenemist Eelised: kuluefektiivne – kõik ettevõtted vähendavad saastamist punktini, kus vähendamise piirkulu = saastemaksuga (MC=t). Ei saa öelda, et üks oleks viimast tonni saastet saanud vähendada odavamalt kui teine. Paindlik – firmade enda otsustada, kuidas saastamist vähendada. Konkurentsisurve. Maksutulud riigile. Keskkonnamaksud praktikas: saastemaksud – vastavalt saaste kogusele. Tootemaksud – maksustatakse tooteid, mis on keskkonnale kahjulikud. Mõtekas siis, kui emissioone pole kerge mõõta ja kui tarbijate arv on suur. Eraviisilised lahendused välismõjudele: Stiglitz – välismõju muutmine sisemiseks, omandiõiguse kindlaksmääramine, õigussüsteemi kasutamine. Ronald Coase: välismõjud on kahepoolne vastastikune suhe, et välismõju eksisteeriks peab olema vähemalt 2 osapoolt
· ebaperemehelik ressursside kasutamine · vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas) · madal keskkonnateadlikkus · väär tarbija mentaliteedi juurdumine · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine
· Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda Keskkonnamaksude eesmärgid: · Mõjutada tootjaid ja tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult · Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket · Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel Keskkonnamaksud: · Saastetasud saasteainete heitmisel õhku, vette, pinnasesse · Ressursitasud maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus · Energiamaksud kütuse-, elektriaktsiis · Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja:
iseseisvate otsuste tulemus. Hetkel on realiseeritav keskkonnapoliitika paljude eelnenud otsuste tulemus. Enamikus arenenud maades nii Euroopas kui Ameerikas on poliitikud eelistanud keskkonna kvaliteedil põhinevat lähenemisviisi. Kuigi praktikas on selgunud, et keskkonnapoliitikat realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole. Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk keskkonnamaksud, keskkonnalõivud, laenud, toetused, saasteload, sisse - ja tagasimaksed. Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks. Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele nii tootjatele kui ka tarbijatele suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest.
(poliitikad, eluviis jne) Koormus ehk surve: peegeldavad intensiivsust (energia ja taastumatu vara tarbimise mahud, saasteainete heitmed, transpordimahud jne) Seisund: näitavad surve tõttu muutuvad keskkonnaelemendi või terviku kvaliteeti (vee, õhu kvaliteet, liikide arvukus, taastumatu vara kogus) Mõju: mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi (ökosüsteemi viljakuse, inimese tervise muutus) Vastumõju: iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise ja parandamise põhimõõteid (keskkonnamaksud, korduskastusu, inimeste harimine, puhtam tootmine jne) Kemikaalide säästlik tarbimine- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. 5. Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes
saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Mis on keskkonnastrateegia, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded keskkonnastrateegia peamised eesmärgid ja ülesanded? Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
*Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist ja/või kahjustamist. *Keskkonnamaksude abil püütakse neid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. *Nii püütakse realiseerida "saastaja maksab" põhimõtet Keskkonnalõivud *Keskkonnalõiv kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks. Keskkonnamaksud ja- lõivud *Neid on üsnagi palju ja nad kannavad erinevaid nimesid *Saastekahju hüvitised-arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest/iseloomust. *Tootehüvitised-tootmise ja või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamiseks. Laenud, toetused ja subsiidiumid *Majanduslikud mõjurid peavad eelkõige ergutama tootmise tehnoloogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist.
Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele.
teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud n Riik ümberjagajana (EL u 40%): n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus, konjunktuurikõikumised
efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses:
- selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine - seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 37. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasude seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse
selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 37) Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid.
keskkonnamaksu liigid: o energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) o transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) o saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) o keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: o ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist o ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist o tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist o ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid
transpordikütuste kogusest, aga maksavad ligi kolmveerandi aktsiisist (vastavalt 41% ja 32%). Samas aga 76 vee- ja õhutransport, kes on ka suur transpordikütuse kasutaja (tarbides rohkem kui veerandi transpordikütuste kogusest), ei maksa aktsiisivabastuse tõttu peaaegu üldse kütuseaktsiisi. See, et maismaaveonduse tegevuse kasum oli 2011. aastal isegi väiksem kui makstavad keskkonnamaksud ja -tasud, viitab sellele, et lisaks vee- ja õhutranspordile on keskkonnamaksude muutustele tundlik ka maismaaveonduse tegevusala. Sõltub ju maismaaveondus oma tegevuses suuresti kõrge aktsiisimääraga mootorikütustest. Keskkonnamaksud peaksid ajendama tootjaid ja tarbijad tegema keskkonnasõbralikke otsuseid. Euroopa Liidu Nõukogu soovituses, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse ühtlasi
aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU INSTRUMENDID Seadusandlikud. Keskkonnastandardid Teadus, innovatsioon Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid
suurendab saastatust) kui ka positiivsed (uus raudtee, mis vähendab liiklusummikuid alternatiivses liiklussõlmes). Kuna välismõjud ilmnevad ilma rahalise kompensatsioonita, nagu eespool selgitatud, ei kajastu need finantsanalüüsis ega vaja seega hindamist. Välismõjude hindamiseks keskkonna puhul võib rakendada eri meetodeid (nt hedonistlik hind, reisikulud, võimalike kulude hindamine jne). Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, –tasud, hüvitised, laenud, toetused ja subsiidiumid, müüdavad saasteload, sisse- ja tagasimaksete süsteem, ökomärgised. Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!
annaabi.ee 
