(kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS Vee erikasutustasu Saastetasud Kütuseaktsiis Maavara tasud Muud Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides 5 4 3 2 1 0 DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR Keskkonnamaksud ja tasud Eestis 3 2 1 0 1994 1996 1998 2000 2002 2004 Keskkonnaga seotud maksud Keskkonnatasud Maksukoormus ja keskkonnatasud 38 32 26 20 1994 1996 1998 2000 2002 2004 Maksutulud Keskkonnatasud ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja
Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused Eelised: staatiline efektiivsus- kulutõhusus (kulud ühiskonnale odavamad),
(EEA) soovitused (Porrini 2005) Ettevaatlikult kujundada keskkonnamaksude kasutamist ja vastavaid tulusid osana poliitikapakettidest ja keskkonnamaksu reformidest, Rakendada keskkonnamakse järjepidevalt ja järk-järguliselt ning laialdaselt konsulteerides ja informatsiooni vahetades (Porrini 2005: 506). Riik tervikuna on huvitatud majanduse heast käekäigust ning seetõttu sunnitud ettevõtjatega arvestama . Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, tasud, hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised. Keskkonnamaksud ja tasud Eestis : Keskkonnatasude seadus (2005), Alkoholi-, tubaka, kütuseaktsiisi seadus (1993) jt õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu kütuse-, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukite, laevade ja lennukite
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instr...
keskkonnakaitse abinõude elluviimiseks; 3. peatada keskkonda kahjustav või ohustav tegevus; 4. korraldada selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi hoidmist, müümist või tagastamist seaduslikule valdajale, või selle hävitamist; 5. korraldada omavolilise ehitise likvideerimist kaitstavatel aladel. 36. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. KESKKONNAMAKSUD: Keskkonnamaksud ühes või teises vormis on kõikides majanduslikult arenenud riikides. Esmakordselt nende rakendamise vajadust kinnitati EL keskkonnakaitse I tegevusprogrammis (1973.a.), ning see oli seotud printsiibi “saastaja maksab” realiseerimisega. “Majanduse arenguga on suurenenud surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest
Sissejuhatus Esimesed teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jõhvi läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. Ajalugu 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kivi...
V1 1) Sõnasta säästva arengu konspetsioon ja selle 8 printsiipi ning kirjelda detailsemalt kolme printsiipi. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikku arengut kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsio...
Kas oleks äkki kõige kasulikum kasutada põlevkivi või hoopis investeerida tuuleenergiasse? Need on küsimused millele arengukavade suunamisel tehtavad uuringud peaksid vastused leidma, enne, kui hakatakse strateegiliselt olulisi otsuseid tegema. Eesti Vabriigi põhiseaduse paragrahv viis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus mida tuleb kasutada säätlikult. Arvan, et peaksime analoogselt Costa Ricaga kehtestama keskkonnamaksud turistidele. Lahkudes riigist tuleb turistil tasude sümboolne tasu nii-öelda rahvusrikkuse tarbeks. Seda lisaks hetkel hästitoimivale keskkonnamaksusüsteemile, kus ettevõtjal on valida, kas investeerida keskkonnakaitsesse või maksta kõrgemaid makse (Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Koostöös teiste riikide globaalsete ja regionaalsete institutsioonidega peab iga riik koostama läbimõeldud ja toimivad arengukavad tagamaks optimaalne energiatarbimine.
alumiiniumist purgid), vajab kontrolli ja sanktsioone, mistõttu on neid on võimatu rakendada Määrused ei anna stiimulit investeerida saastuse vähendamisse, kui see on alla seaduslike piiride. Määrused on sageli paindumatud ja majanduslikult ebatõhusad 13. Economic instruments to implement environmental policy. Benefits and weaknesses. Majanduslikud meetmed: 12 1. Keskkonnamaksud 2. Teenuste maksud (tarbijatele suunatud maksud) 3. Subsiidiumid (toetused) 4. Kaubeldavad (müüdavad) saasteload 5. Kindlustus- ja hüvitusmehhanismid Eelised: Vähendab ressursside kasutamist, mis olid varasemalt maksustamata teeb saastamise kalliks garanteerib, et keskkonna meetmete kulud ja kasutd on hästi balansis (slaid 549) Välismõjude internaliseerimine
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lava...
selgitamiseks . Selgitada joonise abil Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 26. Keskonnainspektsioon. on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Rummu näide. 27. Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja - tasud. Mõiste seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 1) kasvava metsa uuendusraie; 30.31. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 28. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
• Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr Keskkonnapoliitika meetmete liigitus • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid) • Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisuko...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgaladel, prügimägedes jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel.
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Õigus on keskkonnakaitsjatel, et sellise hinnavahe tingivad niinimetatud kaudsed kulud, mis on fossiilkütuste puhul palju suuremad kui elektri tootmisel taastuvatest allikates. Siiani ei ole neid kaudseid kulusid elektri hinnas arvestatud. Veel takistab alternatiivsete energiaallikate kasutamist Eesti põlevkivienergiale antud turueelis: sotsiaalsetel põhjustel madalal hoitud hind ning teiste majandussektoritega võrreldes väiksemad keskkonnamaksud. Sellepärast on see olnud Eesti riigi ja eelkõige tarbijate teadlik valik, et elektrikulud oleksid võimalikult madalad ning tagada majanduses konkurentsivõime. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et põlevkivienergeetikast päästjaks oleks vaid tuumajaama rajamine. Kiidetakse tuumajaama keskkonnahoidlikkust ja väiksemaid käitamiskulusid. Eestisse kindlasti tuumajaama ei rajata, sest selle ehitamiseks pole meil looduslikke, tehnilisi ega majanduslikke eeldusi, ka ei ole
Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgaladel, prügimägedes jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel.
biokütus mootorikütuse või kütteainena. Elektrienergia. Maksuvabastused: standardses kütusepaagis olev kütus, keemiatööstuse toore, aktsiisilaod. Erivorm sooduskohtlemiseks: erimärgistamine (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus). Elektrienergia maksustatakse selle edastamisel tarbijale. KESKKONNAMAKSUD: Kehtestatakse avalike hüvede säilitamiseks või riigi fiskaalsete eesmärkide täitmiseks. Üks majandushoobadest: majanduslik. Keskkonnamaksud vs. Keskkonnatasud? Põhimõtted: saastaja-maksab, kasutaja-maksab, ennetamispõhimõte. KESKKONNAMAKSUDE ARENGUD: Keskkonnamaksude reform (maailmas). "Topelt topelttulu" ("Double dividend"). Keskkonnamaksud ja konkurents. Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid).
kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek Venemaa · Poliitilised suhted - jahedad piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu · Majandussuhted - asjalikud, praktilised · Energiamajandus naftatoodete tarned katkestati vaid 1992/93 talvel elektri- ja gaasitarneid pole kordagi katkestatud · Võrkude seotus - vastastikune sõltuvus · Transiit - Venemaa huvi, meie risk Eesti energiajulgeolek, riskide vähendamine · Omatoodang (praegu 2/3)
- 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2. Kirde Eestis on kümneid asulaid, mille elu sõltub peaaegu ainult põlevkivitööstuse poolt makstavatest toetustest, millega kompenseeritakse kaevandustegevuse poolt tekitatud keskkonnakriisi - põhjavee kadumist, maa vajumist jne. Sotsiaalsed probleemid Ida-Virumaal on lahendatud näiliselt ja tegelikkuses toimib tänane ,,sotsiaalne turvalisus" hoopis kui sotsiaalprobleemide pomm. Siiski on mäeettevõtete tasutud keskkonnamaksud võimaldanud n-ö põlevkivivaldadel renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandada teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid. Paraku aitab keskkonnamaks vaid neid valdu, kus põlevkivi kaevandamise maht on suur. Näiteks Lääne-Virumaal Sõmeru vallas kaotab keskkonnamaks tasandusfondi kaudu mõtte. Seega ei ole oluline vaid keskkonnaseisund, vaadata tuleks ka sotsiaalset infrastruktuuri. Põlevkivi tootmisel püütakse igati leevendada keskkonnale tekitatavat kahju
kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; - loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; 1 - erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Maksustamine Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma (Eurostat 2004): - energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) - transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) - saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid)
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
Sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes st kõrgemad detsiilid maksavad protsentuaalselt oma sissetulekust rohkem, kui madalamad. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Kõige regressiivsem on ravimitelt ja meditsiinikaupadelt tasutud käibemaks. Progressiivsemad: käibemaks raamatutelt, teatrikülastustelt, majutusteenustelt. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on regressiivsed, keskkonnamaksud on regressiivsed sissetulekute suhtes, kuid progressiivsed tarbimiskulude suhtes. Tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba tulu tõstmisest on enam saanud kasu kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed. Kui suhteliselt on võitnud kõige rohkem keskmised detsiilid, siis absoluutselt enim on võitnud kõrgem detsiil. Seega tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba tulu tõusu koondmõju on olnud netotulude ebavõrdsust suurendav. Käibemaksusoodustustest ravimitele saavad kõige rohkem kasu
· loodusvarade kasutamise ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. · majanduslikuks mõjutamiseks kasutatakse ja kavatsetakse rakendada toetust riigieelarvest ja saastekahju hüvitist, loodusvarade kasutusõiguse hinda, keskkonnakaitse eesmärgil diferentseeritud riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, keskkonnakindlustust (riskikindlustust). Viis tüüpi majandushoobasid: · Keskkonnamaksud hindade reguleerimise kaudu mõjutada tootjaid ja tarbijaid ning tulude saamine keskkonnakaitse vajaduste rahuldamiseks · Teenusemaksud tarbijamaks, katab kas osaliselt või täielikult keskkonnateenuste hinna. Nt reoveekäitlus. Tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. · Subsiidiumid uue tehnoloogia stimuleerimiseks, uute turgude loomiseks keskkonnatoodetele/teenustele, tarbimisharjumuste muutmine. Eesmärk on mõjutada sastajaid oma
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
iseseisvate otsuste tulemus. Hetkel on realiseeritav keskkonnapoliitika paljude eelnenud otsuste tulemus. Enamikus arenenud maades nii Euroopas kui Ameerikas on poliitikud eelistanud keskkonna kvaliteedil põhinevat lähenemisviisi. Kuigi praktikas on selgunud, et keskkonnapoliitikat realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole. Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk keskkonnamaksud, keskkonnalõivud, laenud, toetused, saasteload, sisse - ja tagasimaksed. Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks. Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele nii tootjatele kui ka tarbijatele suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest.
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Mis on keskkonnastrateegia, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded keskkonnastrateegia peamised eesmärgid ja ülesanded? Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik...
teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud n Riik ümberjagajana (EL u 40%): n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus, konjunktuurikõikumised
efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses:
- selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine - seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 37. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasude seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse
selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 37) Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid.
keskkonnamaksu liigid: o energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) o transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) o saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) o keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: o ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist o ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist o tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist o ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid
transpordikütuste kogusest, aga maksavad ligi kolmveerandi aktsiisist (vastavalt 41% ja 32%). Samas aga 76 vee- ja õhutransport, kes on ka suur transpordikütuse kasutaja (tarbides rohkem kui veerandi transpordikütuste kogusest), ei maksa aktsiisivabastuse tõttu peaaegu üldse kütuseaktsiisi. See, et maismaaveonduse tegevuse kasum oli 2011. aastal isegi väiksem kui makstavad keskkonnamaksud ja -tasud, viitab sellele, et lisaks vee- ja õhutranspordile on keskkonnamaksude muutustele tundlik ka maismaaveonduse tegevusala. Sõltub ju maismaaveondus oma tegevuses suuresti kõrge aktsiisimääraga mootorikütustest. Keskkonnamaksud peaksid ajendama tootjaid ja tarbijad tegema keskkonnasõbralikke otsuseid. Euroopa Liidu Nõukogu soovituses, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse ühtlasi
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
suurendab saastatust) kui ka positiivsed (uus raudtee, mis vähendab liiklusummikuid alternatiivses liiklussõlmes). Kuna välismõjud ilmnevad ilma rahalise kompensatsioonita, nagu eespool selgitatud, ei kajastu need finantsanalüüsis ega vaja seega hindamist. Välismõjude hindamiseks keskkonna puhul võib rakendada eri meetodeid (nt hedonistlik hind, reisikulud, võimalike kulude hindamine jne). Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, –tasud, hüvitised, laenud, toetused ja subsiidiumid, müüdavad saasteload, sisse- ja tagasimaksete süsteem, ökomärgised. Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
