05 245 N 1 4900 Väikeasula puhastatud reovesi reovee hulk (m3/s) 0.2 Sekundeid aasatas 31536000 Reovett aastas (m3) 6307200 Reovett aastas (l) 6307200000 Toitaine mg/l Kg P 3 18921.6 N 12 75686.4 Hajaasustusega küla reoveed Elanikke 50 Korrektsioonitegur 0.5 Toitaine g/(el*öp) Kg P 1.4 12.775 N 12 109.5 Koormusallikas Koormus kg P/a Osakaal % Koormus kg N/a Osakaal % Haritav maa 1470.0 6.45 112350.0 57.63 Looduslikud kõlvikud 2138.5 9.38 1904.0 0.98
kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. Lihatööstuse reovesi - töötlemine anaeroobsetes ning aeroobsetes biotiikides. Anaeroobe kääritamine on protsessi esimeseks astmeks kuna reovete BHT on väga kõrge. Eeltöötlusena ühtlustumine, jämedisperssete lisandite ja kiuliste osakeste eemaldamine sõelade ning võrede abil ning surveflotatsioon. Reovee temperatuur on tavaliselt 27-38C. Viibeaeg on 12-24 tundi koormus on ca 1g BHT/m3 päevas. BHT väheneb 98 % Piimatööstuse reoveed sisaldavad tavaliselt ca 1000 ppm BHT-t ning nende pH on lähedane neutraalsele. Reoveed sisaldavad peamiselt lahustunud orgaanikat, seismisel kalduvad käärima, muutuvad anaeroobseteks ning lõhnavad ebameeldivalt. Tavaliselt sobib nende töötlemiseks aeroobne meetod, kuid lõplik valik sõltub kohast ning tootmise mahust. Töötlemisskeemi kombineeritakse järgnevatest protsessidest: aeratsioon (24 h BHT 50%),
uuesti poes käiguks, millegi hoidmiseks või prügikottidena tarbida. Sellel päeval läks eraldi sorteerimisse 2 karastusjoogipudelit, paberid, ajaleht, supipurk. Vesi 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas? Vesi tuleb oma kaevust, põhjavesi, hetkel me pole veel linna veevõrku ühendatud. Kui me vee eest maksaksime siis see maksaks 13,73eurot/1 m3 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kanalisatsioonimaks? Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab Emajõe veevärk. Elva linnal on reovee puhastusjaam kuhu kogutakse kõik reovesi kokku. Maksab 18,82eurot/ m3 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Päevas kulub umbes 45l pesemiseks, 20l hambapesuks, 30l nõudepesuks ja söögitegemiseks, 120 l wc. Kokku 215 l Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund
pappkarp kuhu kogunevad nö kuivad jäätmed ehk pakendid mis on puhtad ja haisema ei lähe ning ka vanapaber. Vesi 1. Kust ja millisest veekihist tuleb meie joogivesi? · Vesi tuleb kasutusse torude kaudu Tartu Veevärgi vahendusel 25-35 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett neljast erinevast veekihist laias laastus 20-420 meetri sügavustes. · 1m³ vett maksab Tartu linnas 0,696 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine. Kui kallis on reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu? · Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama, mida haldab Tartu Veevärk · Reovee ärajuhtimise hinnad Tartus on 1.2-2,928 /m³ sõltuvalt saastatuse klassist. Elumajades peaks kehtima madalaim tariif ehk 1,2/ m³ 3. Kui palju vett me kasutame?
Puhas magevesi on hindamatu väärtusega loodusvara. 2. Miks on jõelammid head põllumajanduspiirkonnad ? Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest ning põllumajandusest. Inimesed võivad tänu sellele tarbida reostunud vett. 5. Kas on õige väide, et jõe voolureziim sõltub kliimast ? Too konkreetne näide. Sõltub kliimast. Sõltub ka sademetest, jää- ja lume sulamisveest, põhjaveest, ala kliimast ja pinnamoest.
Jah, viskasin uuringupäeval toitu ära, sest et hapukoor oli aegunud VESI 1. Kust tuleb Teie joogivesi? NB! Kraanist ei ole õige vastus! Oodatud on ettevõtte nimi või täpsustus erakaevu kohta (salv/puurkaev). Palju maksab 1 m 3 vett Teie tarbimiskohas? (Oma kaevu puhul ei ole vaja el. hinda ja amortisatsiooni arvutada) AS-i Tartu Veevärk tuleb joogivesi. 0,696 maksab 1 m3 vett tarbimiskohas. 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine (NB! Oodatud on kogu tsükkel, mitte poolik, a la püti auto tuleb ja viib ära)? Kui kallis on 1 m 3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama,mida haldab Tartu Veevärk Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse
*Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari
Sademed 87,5 1750 Reovesi 18921,6 75686,4 Elanikud 12,775 109,5 Koormusallikas Koormus P Osakaal Koormus N Haritav Maa 945 4,71% 72225 Looduslikud Kõlvikud 105,75 0,53% 2475 Asula Reoveed 18921,6 94,27% 75686,4 Küla (hajaasustus) 12,775 0,06% 109,5 Sademed 87,5 0,44% 1750 Kokku 20072,63 100% 152245,90 3mg/L 3000mg/1000L 3g/m3 Osakaal2 47,44% 1,63% 49,71% 0,07% 1,15% 100%
Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest.
kaubakonteinerites, eraldi laevadele asetatavates tsisternides või auto ja raudteetsisternides ning laevade reoveest põhjustatud reostuse vältimisega LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: laevade prügist põhjustatud reostuse vältimisega muude laevadelt lähtuvate merereostuse liikidega. LISADE MÕJUVALDKONNAD I. Nafta ja naftasaadused II. Kemikaalid III. Pakitud ohtlik kaup IV. Reoveed V. Prügi VI. Heitmed õhku I LISA NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID Naftatankeri ehitus, segregeeritud ballast jm Toornaftapesu (COW) IOPP rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus Naftaraamatud: 1.masinaruumi, 2.last Rangemate nõuetega eripiirkonnad Läänemeri jm II LISA AL. 01.01.2007 REEGEL 2 RAKENDUSALA Käesolevat lisa rakendatakse laeva suhtes, millel on tunnistusega lubatud vedada kahjulikke vedelaineid (NLS)
putukatõrjevahendeid Klooriühendid on tihti pärit paberitööstustest, kus neid kasutatakse pleegitajana. On oht, et merre satuvad ka radioaktiivsed ühendid, kui neid ei ladestata ettenägelikult Prügi: plastikrõngad, kuhu loomad-linnud võivad kasvõi peadpidi kinni jääda plastikud sisaldavad kemikaale Reostus kanalisatsioonist: Paljudes maailma piirkondades jäävad kanalisatsiooni reoveed töötlemata majapidamises kasutatavatele toksilistele kemikaalidele Reovee puhastamata kujul merre laskmine võib põhjustada ka inimeste haiguste levikut Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine
Huang He –mussoonvihmad suvel, tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei –ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. Siseäravoolualad (Austraalia siseosa, Araali mere ümbrus), liiga kuiv, kaovad kõrbeliiva 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p Kliimasoojenemine, laevaõnnetused, meresügavustes olevad mürkained, põllumajandusreostus jõgede kaudu, tööstuse ja olme reoveed lähevad merre/jõgedesse 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. Püügikvoodid Kahepõhjalised tankerid Kokkulepped reostumise vähendamiseks rannikul –puhastusseadmed Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13
Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond- turistid mõjutavad ökosüsteemi (suured hotellid, pesupesemine, reoveed, konditsioneerid, heitgaasid). · Transpordi areng- Mida suurem riik seda suurem mõju keskkonnale, üha rohkem investeeritakse arendusprojektidesse, et teha elektriautot vms selline ille kütusevara oleks ammendamatu. Mida väiksem on riik seda väiksem on transpordi osakaal/tähtsus. · Rahvusvaheline kaubandus- üks ja kõige tähtsam on toor nafta, mille alghinnast sõltub kütuse hind kogu maailmas.Nafta on kallis ja seda müüakse ka kallilt tänu
60 0,75 0,8 3600 60 0,25 0,8 1200 60 0,25 0,2 300 50 365 18250 Koormus kg P/a Osakaal % Haritav maa 1260 6,10 Looduslikud kõlvikud 141 0,68 Asula reoveed 18921,6 91,63 Küla 12,775 0,06 Sademed 315 1,53 20650,375 100 31536000 6307200 P N 0,44 396 27 24300 0,24 864 20 72000 0,06 72 1,5 1800
10. Too viis näidet Rooma ehituskunsti kõrge taseme kohta ja kirjelda, mis otstarbel need rajati. 1)Colosseum- rajati, et seal pidada gladiaatorite võistlusi 2)Akveduktid e. Veejuhtmed, mille abil juhiti puhast vett suurtematesse linnadesse 3)Foorum-plats kuhu kogunes rahvas 4)Panteon- kõigi jumalate tempel; 2. Saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis 5)kanalisatsioonisüsteem- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke 11. Esita kaks Vana-Rooma ehitustehnilist saavutust, mis võimaldasid vastavaid ehitisi rajada. 1)Marmor; lubjamört 2)Tellis
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
Tundravöönd Kliima Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonist põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesim...
hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind 1 m3 kohta on 0,94 . 3. Kulutasin uuringupäeval 94 liitrit vett. ENERGIA 1
on väga inetu ja loodust saastav, kuid kahjuks inimesed selle peale ei mõtle ega viitsi ka prügi ettenähtud kohta viia või kodus sorteerida. Lihtsam on ikka loodusesse visata. See on väga inetu tegu! Surnud jõed Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa jõed tugevasti reostunud. Mitmeid huvitavaid loomaliike ähvardab tänasel päeval hukk põhiliselt seetõttu, et nende elukeskkond muutub eluks kõlbmatuks. Paljudesse jõgedesse suubuvad tänapäeval reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab endaga kahjulikke aineid läbi tervete mandrite, reostades sealjuures loomade elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka merd. Reostuse põhjused Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud. Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km ulatuses jõgesid oli "surnud". Iga päev reostatakse mageveekogusid uute,
erostioon ja kõrbete levik. Lahendus:toitumisharjumuste muutmine. Nt peaks rohkem sööma kalatooteid, spetsiaalselt toiduks kasvatatud vetikaid,pärmseeni ja baktereid. Tuleks tähelepanu pöörata majandussuhete korrastamisele.tuleks vältida mulla vaesumist. Puhta vee puudus 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Maailmas on suurimad kulutajad põllumajandus, tööstus,veetransport ja kodune majapidamine. Keskkonda juhitavad heit-ja reoveed on põhilisely olme-ja tööstusreoveed. Oluline reovee puhastus, õige väetamine ja sõnnikumajandus,vältida olme-ja mürkkemikaalide juhtumist looduslikesse veekogudesse. Osoonikihi hõrenemine- läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus hävitab elu Maal. Inimesel suureneb oht haigestuda nahavähki. Seda põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained-freoonid ja lämmastikoksiid. Ultraviolettkiirgus mõjub fotosünteesile, mis omakorda põhjustab hapniku vähenemist.
keskkonnakaitse programme, ning Läänemere piirkonna rahvusvahelist koostöövõrgustikku ja säästva arengu püüdlusi tuuakse mujal maailmas eeskujuks. Piirkonnas on palju regionaalsel, riiklikul või kohalikul tasandil toimivaid poliitilise suunitlusega ja tehnilisi programme. Läänemere saatus on meie kätes. Suurim saavutus ongi praegu see, et on loodud keskkonnakaitse programme, kes pidevalt kontrollib mere olukorda.See peab jätkuma, reoveed on vaja põhjalikult puhastada enne merre paiskamist, kaubanduse koha pealt tuleks kütuseanumad teha vastupidavast materjalist, et kütus merre ei satuks. Põhjaliku ülevaate saab raamatust ,,Läänemeri. Meie ühine ja kordumatu aare'', mille autoriteks Anda Ruskule, Merle Kuris, Gustina Leiput, Markus Vetemaa, Sarnas Zableckis ning telesaatest ,,2020: Läänemeri - elu või surm?'', mida saab näha Internetis ETV kodulehelt saadete arhiivist.
k. cardo). Kui roomlased hiljem oma linnu rajama hakkasid, võtsid nad etruskite korrapärase linnaplaani ka oma linnaehituse aluseks. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Lubimört võimaldas ehitada kaared, võlvid ja kuplid. Foorum Esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude hoonetega Panteon Kõigi jumalate tempel; 2.sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. Kanalisatsioonisüsteem Linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati Tiberi jõkke Akveduktid Kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett Termid Üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud. Tsirkused Piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad Amfiteatrid Teatrid kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Etendati gladiaatorite võitlusi.
Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emajõe Veevärk, 1,463 /m3 koos käibemaksuga. 2. Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab AS Emajõe Veevärk. Reovesi puhastatakse Elva reoveekogumisalas. Reovee puhastamine ehk reoveekäitlus algab mehaanilise puhastusega (reovee viimine läbi võrede ja/või sõelte, mis korjavad kokku suurema tahke prügi, mis hiljem ladestatakse prügimäel). Jätkub bioloogiline puhastus (lagundatakse bakterite abil kuni 90% orgaanilisest reostusest, mis muutub gaasiks ja eraldub atmosfääri).
Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise
Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustamisega, toiduahela rikkumistena ja muudel viisidel. Vee saastumise allikad on peamiselt tööstustest tulevad reoveed, põllunduses kasutatavad kemikaalid, väetised ja ka õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuste, kala-, taime- ja loomakasvatuste, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on siseveekogude kinnikasvamised ning vee kvaliteedi halvenemine. Keskkonna kahjustamise ära hoidmiseks on ette võetud mitmeid meetmeid. Keskkonnakaitse on muutunud väga tähtsaks pea kõigis poliitikavaldkondades. Ka tööstus
Vannitoas plaaditud töötasapind (laud kraanikausi all). Laed värvitud. 1.6. Küte ja ventilatsioon Maaküte. Sanitaarruumides vesipõrandaküte. Maaküte kütab ka tarbevett. Tsentraalne ventilatsioon, soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Pidev sundväljatõmme ja/või -sissepuhe kõikides eluruumides, reguleeritav. 1.7. Elektrivarustus Elektrivarustus vastavalt AS Eesti Energiaga sõlmitud lepingule. 1.8. Vesi ja kanalisatsioon Puhas vesi saadakse olemasolevast trassist. Reoveed juhitakse Uus tn. asuvasse kanalisatsioonitrassi. 1.9. Tuleohutus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Hoone on tulepüsivusega TP-2. Hoone tehnilised andmed: Hoone kogu pikkus 16.00m. Hoone kogu laius 15.00m. Hoone kõrgus 4.79m. Hoone korruselisus 1. Hoone kogupind 172.97m2. Hoone tubade arv 7. Hoone tulepüsivusklass TP-2.
BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. · PbS +2O2 PbSO4 - redoksreaktsioon merevees. · Aeroobsed protsessid hüdrosfääris- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine. Anaeroobsed- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobke hingamine). · Reovesi- olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama. Reoveed jagunevad: olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. Reovee puhastamise all mõsitame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või kordivalt kasutada. Puhastamismeetodid: mehhaaniline; füsio-keemiline; keemiline, elektrokeemiline; biloogiline. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkained ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumise
ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr
2018 Keemiline rauaärastus - oksüdeerimine Keemilised ohutegurid: ammoonium · SADESTAMINE · Ammoonium on lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt. 4Fe 2++8HCO3-+O2+2H2O 4Fe(OH)3+8CO2 · Ammooniumi allikaks võivad olla väetised, reoveed. · Looduslikes aeroobsetes tingimustes ammoonium reeglina oksüdeerub nitritideks ja nitraatideks. hapniku juhtimine põhjaveekihti, raua ja mangaani oksüdeerimine pinnases leiduvate mikroorganismide · Ammoonium näitab põhjaveekogumi avamusala pindmises
Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Tundra: Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja-Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala tundras on põhjapõdrakasvatus. Põllundus pole tundras praktiliselt võimalik. Tegeldakse kalapüügi ja jahindusega. Tundrates on inimasutus hõre.
on mis on suur reostuse ohver. Seda on põhjustanud ikka ainult üks asi, inimese hoolimatus. Inimene on see, kes saadab merele laeva, mida pole eelnevalt kontrollitud. Inimene veab ka nafta toru vee alla, aga kui juhtub, et toru lõhkeb, siis on ups ja vaadatakse suu ammuli, mis nüüd saab. Muidugi väga suurt rolli vee reostuses mängivad ka kõik tööstustest, majapidamistest ja põllumajandusest tulenevad reoveed, mis kahjuks suunatakse tänapäeval suuremal osal lahtistesse veekogudesse. Maailmas on kahjuks väga väheks jäänud selliseid veekogusi, kuhu võiks minna, pudeli vett täis võtta ja seda koheselt ka juua ilma filtreerimata. Kahjuks puhast joogivett saab taastada ainult loodus ja seda väga pika aja jooksul. Ülemaailmne kliima soojenemine on põhjustatud meie poolt, me paiskame õhku palju süsihappegaase ja saastame muudmoodi õhku, mille tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis ei
Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
taimkatteta aladel Kõrbestumine- Esimene samm on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine Sooldumine- Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad Muldade hapestumine- eeldus-alustevaene lähtekivim, happevihmad Raskemetallid (Pb, Hg, Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As) mullas- metallurgiatööstus, autokütus, reoveed, mineraalväetised Ehitustegevus Kaevandamine Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuurtaim ühel mullal ,mitu aastat Mulla protsessid: Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates
mittelooduslikult viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. See on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. 3. Maailmamere reostumise ja kalaresursside nappusega seotud probleemid Maailmameri moodustab 70% maakera pindalast oma hiiglaslike mõõtmetega. Maailmamere peamised reostumise põhjused on: 1) tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.) jõuab jõgede kaudu merre; 3) mere sügavustesse maetud mürkained; 4) kliima soojenemine. Selle kõige tagajärjel väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, kalavarud; tekib mõju inimese toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere
loomasöödaks, viina valmistamiseks ja teradest jahu valmistamiseks) ja rapsi. Eksporditakse juurvilju, odraõlut, tomateid, kohvi. Keskkonnaprobleemid o Üheks keskkonnaprobleemiks võib pidada seda, et võetakse arvukalt maha vihmametsi ja džungelid, mis on metsaasukate koduks. See põhjustab paljude liikide väljasuremist selles piirkonnas. o Looduslikud mage- ja põhjaveed on reostunud ning ligipääsmatud paljudes piirkondades. o Heitveed ja reoveed on mõjutanud Mehhiko jõgesid linnapiirkondades. o Kohati tõimub Mehhikos kõrbestumine, kohati ka liiga külmumine. o Tõsised õhusaasted Mehhiko ja USA piiril, kus asuvad suuremad linnad. o Maa on hakanud vajuma, mis on põhjustanud põhjavee ammendumist.
2. Kas mõnest olnuks otstarbekas loobuda, miks? (Põhjendate endale!) 3. Mitu jäädet (pakendit) väljub päeva jooksul kasutusest (läheb ära viskamiseks)? Mitu on eraldi sorditud ja kuidas? VESI 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? NB! Kraanist ei ole õige vastus! Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas (Tartus või vanemate juures)? 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kui kallis on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Teadmiseks: jooksev kraan kulutab 9 l vett minutis, ühe korraga kulub WC-s 11-20 l vett.(Lihtsaim on fikseerida veearvesti algseis päeva hommikul ja õhtul lõppseis.) ENERGIA 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? (Võite arvutada,
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
hipodroomil(- kuulsaim Circus Maximus).Ehituskunst:Suurim linn. ühtne keel oli ladina keel. Linnaehitus oli ilma planeeringuta algselt. Majad olid puust või tellistest.(laastavad tulekahjud). Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Varasematele templitele lisati uusi (Panteon). Arenes välja suur kanalisatsioonisüsteem(suur äravoolukanal),mis juhtis reoveed Tiberisse.Avalikest saunadest -termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Juba varakult hakati trad. ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid.need olid odavamad.Leiutati kaared ja mört.Aatrium- piiratud siseõu.Jumalad:Austasid loodusjõude ja vaime.Igaühes oli mingi jõud mida nim nuumeniteks.Neid oli lõpmata palju.Tähtsamaid olid nende seas laarid, kes kehastasid esivanemate hingi
ringlemine ja juurdevool jõgedest. ● Maailmamere soolaseimaks punktiks on Punane meri ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes. 2. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED , NENDE LIIGID JA KÄSITLUSMEETODID Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt (vaba hapnikuga või ilma selleta) lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveed ning loomaväljaheited. Biolagunevad jäätmeliigid: · Orgaanilised jäätmed- puu-ja köögivilja koored ja söögiks kõlbmatud osad , muud köögijäätmed, aiajäätmed (ka puulehed ja niidetud rohi, mida ei tarvitata loomasöödaks), tselluloosi baasil toodetud niiskete toodete jäätmed (pabertaskurätikud, laste mähkmed, paberköögirätid), siia hulka on arvatud ka org. jäätmeid ümbritsev paber või papp. Siin hulgas on ka teisi bioloogiliselt aeroobses
See annab laevaperele võimaluse end kaitsta kohalike võimude süüdistuste vastu, kui need kontrollivad merre heidetud jäätmete päritolu. Kui laevas peetakse ranget arvet oma jäätmete üle, ei ole raske tagasi lükata süüdistusi ebaseaduslikus jäätmetest vabanemises (merre heitmises). Variant 3. 1. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Prügi, heitmed õhku, pakitud ohtlik kaup, kemikaalid, nafta ja naftasaadused, reoveed, ballastvesi, väävel laevakütuses ja heitgaasides, laeva värv 2. Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Lihtsaim ja kindlaim vahend naftareostuse kindlakstegemiseks on vaatlus. Meres või rannal leiduva nafta olek vaheldub. See sõltub muu hulgas merre sattunud nafta hulgast, kvaliteedist, vanusest jamuundumise astmest. Kui naftat on tõesti ohtralt või kui tegemist on värske lekkega, võib tunda ka lõhna. Nafta tunneb ära veepinnale moodustunud kihi järgi.
Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile,
niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. • Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid - põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Õlisaadused, fenoolid - sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid. • Sulfaatreostus - põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega. • Mürkkemikaalid - keemiatoodete laod
Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10
õppima. Retoorikat Õpeteti Kreeka k, Ladina keelt ja praktilisi teadmisi. 23. Rooma linna objektid foorumja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. Panteon – kõigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. kanalisatsioonisüsteem(ld k cloaca maxima– suur äravoolukanal) – linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. akveduktid(ld k aquaeductus– veejuhe) – kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. termid– üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused (Caracalla termid); avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud (Celsuse raamatukogu) ja söögikohad. tsirkused(ld k ring) – piklikud kaarjate otstega hobukaarikute
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Reovee KHT sisaldus on keskmiselt 200 kuni 600 mg/l. 34. Kuidas saab vee kvaliteedi parandada? Vett keetes, filtritega, veepuhastusseadmed, 35. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. – hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine), – ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine). 36. Reovete jagunemine: olme- ehk kommunaalreoveed, tööstuslikud reoveed, põllumajanduslikud reoveed, atmosfäärne reovesi. 37. Ohtlikud ained vees: raskmetallid (Pb, Hg, Cd, As), muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, tsüaniidid. 38. Reovee puhastamine: vee puhastamine sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, Elektrokeemiline, bioloogiline. primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); sekundaarne (bioloogiline puhastamine); tertsiaalne (järelpuhastus). 39
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
