Keskkonnajuhtimissüsteemid (0)

Keskkonnakaitse üldkursus
Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit . Keskkonnarisk .
Keskkonnajuhtimine
Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele , kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.
ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis EL-s keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), mis on vabatahtlik juhend ehk standard. Eestis kehtib alates 2015. aasta detsembrist standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nõuded koos kasutusjuhistega.
Üldeesmärk: organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine, mis on vabatahtlik protsess.
Miks?

• Näidata, et nad arvestavad keskkonnaprobleemidega
  
• On osa organisatsiooni juhtimissüsteemist, mis
  

Keskkonnajuhtimise põhistiimulid:

• Majanduslikud põhjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressurssie säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulutusi kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida.
  
• Suhted ametkondadega. Ametkondade silmis positiivsel kohal.
  
• Avalikud hanked ja tarneahela juhtimine. Ettevõtted ja riigiasutused on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt ISO 14001 sertifikaadi või EMASi registreeringu olemasolu.
  
• Tarbijate nõudmised.
  
• Ettevõtte turuväärtus . Keskkonnategevuse tulemuslikkust jälgitakse aktsiaturgudel hoolega juba täna.
  
• Edumeelne juhtimine.
  
• Toodete ja teenuste kvaliteet.
  
• Tehnoloogiline areng ja innovatsioon.
  
• Finantsasutused ja kindlustusettevõtted.
  
• Töötajate motivatsioon . Motivatsiooni tõus ja inimeste suurem teadmine asjadest.
  
• Töötajate ja elanike tervis.
  
• Suhtlemine.
  
• Säästev areng.
  

Kkjuhtimissüsteemi võib vaadelda:

• Keskkonnakaitse korraldamise vahendina
  
• Org üldise juhtimissüsteemi osana
  

Ettevõte peab:

• Töötama välja kkpoliitika
  
• Teostama kk ülevaatuse
  
• Määratlema keskkonnaalased prioriteedid
  
• Töötama välja tegevuskava
  
• Teostama järelkontrollid
  

Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ja ressursid , mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks.
!!!!!!!! Demingi juhtimismudel: planeeri /kavanda, tegutse/vii ellu, kontrolli, täienda.
Kavanda: keskkonnapoliitika , olulised keskkonnaaspektid ja mõjud, õigusaktide nõuded, keskkonnaeesmärgid, - ülesanded ja -kavad.
Vii ellu: ressursid, rollid, vastutused ja volitused . Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus. KKJS dokumentatsioon, dokumendiohje , toimimisohje, hädaolukordades tegutsemise kava.
Kontroll: seire ja mõõtmised. Mittevastavused , korrigeerivad ja ennetavad tegevused. Tõendusdokumentide ohje. Siseaudit .
Täienda: juhtkonnapoolne ülevaatus, väline suhtlus ja aruanne, tõendamine/kinnitamine ja registreerimine.
Standardid :

ISO 14001 – keskkonnajuhtimissüsteemid

EMAS – Eco- Management and Audit Scheme. Teemasse tuli 1990ndatel, 2001 tuli määrus. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ja avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks . 2015. aasta juulikuu seisuga Eestis 6 org.
EMAS juurutamine:
Keskkonna ülevaade: Erilist tähelepanu pööratakse märkimisväärse keskkonnamõjuga tegevusetele. Andmete kogumine ja analüüs. Teemad: elektri- ja soojatarbmine, materjalide kasutamine, pakkematerjalide kasutamine, veetarbimine jne.
Keskkonnapoliitika: Keskkonnapoliitika on kogu ettevõtte keskkonnategevuse aluseks, mõjutades majandustegevust ja kavandatavaid arengusuundi. Keskkonnapoliitika kohustab tavaliselt ettevõtet pidevalt töötama keskkonnamõjude vähendamise nimel ning kooskõlas seadusandlike aktide, kehtestatud normide ja nõudmistega. Keskkonnapoliitika on KKJS võtmekomponent. Määratleb, mida organisatsioon soovib saavutada strateegilisel tasemel. Poliitika on seotud missiooni ja visiooniga.
Keskkonnategevuskava:

Kuidas eesmärk saavutatakse ?

Milline on ajakava ?

Kes vastutab eesmärgi saavutamine eest?

Millised on ressursid?

Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle?
Elluviimine ja toimine.
Keskkonnaaudit: Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendades ja säilitades peab ettevõte oma keskkonnategevust pidevalt mõõtme/seirama ja hindama .
KKJS sertifitseerimine: Org, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija nn sertifitseerimisauditi alusel.
Maailmas on 2015a seisuga umbes 300 000 ja EL-s 110 000 ISO 14001 standardi kohaselt seritifitseeritud organisatsioonid . Eestis ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide nimekirja leiate Eesti Kvaliteediühingu kodulehelt.

• !!!!! Integreeritud juhtimissüsteemid – laiemas tähenduses: praktiliselt kõik ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtimise komponendid. Kitsamas tähenduses ISO ja juhtimisstandarditel ja nendega ühilduvatel dokumentidel põhinevad juhtimissüsteemid. Kvaliteet, tervis ja ohutus, keskkond, risk. Kvaliteedijuhtimine ISO 9000 seeria, keskkonnajuhtimine ISO 14000 seeria, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine OHSAS 18000 , riskijuhtimine .
  

KKJS-ga seotud probleemid:

• Omaette elav süsteem
  
• Suur/liigne dokumentatsiooni maht
  
• Sellest tulenev suur ressursikulu (aeg, tööjõud, raha)
  
• Töötajate vähene kaasamine
  
• KKJS väikeettevõtetes: ressursside piiratus , teadmiste puudus, eelarvamused , sertifitseemine kallis.
  

Keskkonna hindamine
Keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele.
Keskkonnaauditeerimine – ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele, aga ka ettevõtte poolt enesele võetud nõutele.
2005 võeti vastu KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. !!!!!
Seadus sätestab:

• Eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra
  
• Keskkonnajuhtimise- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse
  
• Ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist
  
• Kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral
  

!!!!!! Kavandatav tegevus:
Keskkonnamõju hindamine (KMH)
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Projekt
Poliitika, tegevuskava, programm, planeering
Eesmärk:

• Leida kavandatava tegevuse jaoks sobivaim variant, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut
  

Keskkonnamõju – keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Oluline keskkonnamõju – keskkonnamõju on oluline kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Tõnis Põder „KKJS“ raamat.
Keskkonnamõju:

füüsikalis-keemiline

bioloogiline

kultuuriline

sotsiaalmajanduslik
KMH dualism :

• Objektiivsus/teadus: keskkonnaseisundi kirjeldamine ja prognoosimeetodid (osaliselt).
  
• Subjektiivsus/ kunst : prognoos (osaliselt), olulisuse hindamine ja väärtushinnangud.
  

Hindamises osalejad: arendaja , otsustaja, ekspert, huvipooled (ametiasutused) ja avalikkus.
Keskkonnaaudit ja juhtimissüsteemi audit
Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus.
Keskkonnaauditiga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne. Levinumad k-i tüübid on Eestis tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit.
Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest:
!!!!! Keskkonnahindamine on avalik tegevus. Keskkonnaaudit on kliendi ja audiitori suhe.

• Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud.
  
• KMH tegelb prognoosimisega kui mõjuallikat veel ei ole.
  
• Keskkonnaaudit tegeleb: mõjuallikat enam ei ole, kuid mõju on olemas. Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas. Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud.
  

Audititüübid:

• Vastavusaudit – eesmärk on analüüsida ja hinnata asutuse tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, eeskirjadele ja juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele
  
• Vastutusaudit
  
• Tegevuskoha
  
• Omaniku vahetusega kaasnev audit
  
• Eriauditid
  
• Keskkonnajuhtimissüsteemi audit – peab selgitama: kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetset iseloomust ja keerukusest juhtuvaid vajadusi, kas süsteem on edukalt rakendunud, kui hästi see toimib. Osalejad: auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert
  

Keskkonnariski hindamine ja juhtimine
Mõiste „risk“ on tulnud 16-17 kaubalaevandusest ja ärimaailmast tänapäeval (kindlustus ja aktsiaselts .
Riski mõiste on kaks erinevat lähenemist:

Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni :

• Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile
  
• Tõsidus
  
• Tagajärgede ulatus
  

Risk väljendab:

• Teatud kindla tõsiduse ja ulatuega tagajärje esinemise tõesnäosust teatud kindlatel asjaoludel
  

RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED
Riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Näiteks: nt kui Aura ujulas läheb veeringlus süsteem sassi ja tekib keemiline reostus, tanklad (võivad põlema minna või plahvatada). Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.
Keskkonnakahju/kahjustus – sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse.
Keskkonnarisk – üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju. Risk inimese tervidele ja ökoloogiline risk (sihtmärgiks elustik, ökosüsteemid, loodusressursid).
Keskkonnariskianalüüs – on riskianalüüs, milles identifitseeritavate ohtude ja riskide tagajärg on keskkonnakahjustus