Keskkonnakaitse üldkursus konspekt (0)

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS



KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS  Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid  pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada  ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika.   1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte  metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule.   1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti  Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati  jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks   nimetatud jõest Liivimaal Võhandus”   1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate,  tammede, toomingate säilitamine)   19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti  alale umbes 1300 parki  1853 Loodusuurijate Selts (LUS)   K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus,  valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad   1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”   Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme  loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm   1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse  vajadust  Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu  Tsaari-Venemaal.   Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks  1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi   algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna   pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde.  Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks.   1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov.   1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon   1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i  looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal.   1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)  välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti  riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem  Looduskaitse Nõukogu esimees   1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril   1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T.  Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).   G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor
 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav  valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts).   1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1  rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki,  202 põlispuud, 210 rändrahnu.   1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega  juhtis prof. E. Kumari;
 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse  looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)   1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart   1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel   1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja  kultuuripärandi kaitse   1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu  rahvusvaheline   looduskaitse liit (IUCN),  


1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu.  Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade  hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks.  1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark   1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“.
 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks
 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat  1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil   1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena  määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis:  kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril   1985-1987 “Fosforiidisõda” 
 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm   1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala   1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest   1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub  Põhja- Eesti veevaru; 
 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T.  Nuudi);   1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat  aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu  1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel  töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula  rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.   1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO  keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise  mitmekesisuse konventsioon».   1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse;   1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»   1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika”   1998 ilmus „Eesti punane raamat“.
 1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri.   2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000  võrgustiku alade valikut  2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus   2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur  2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused  keskkonnakaitses“) 
 KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS  1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite   nõupidamisel, Dobris   1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros   1995 Säästva arenguseadus
 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine   Riigikogus
 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit   2000 Väätsa prügila   2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava  2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine   2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030   2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013   2009 Moodustati Keskkonnaamet   2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur   Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus  1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l   “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese  enda vastu.»   1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis   1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid"  


1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm   1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros   • Kliimamuutuste konventsioon   • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon   • Agenda 21, Säästev areng   2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10   2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20   2015 Säästava Arengu 17 eesmärki   Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses  Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste 
 Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] 
 Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha  ega segadust. [RMK] 
 Igaüheõiguse komponendid:
 ÕIGUS – osa saada 
 KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada 
 VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada   Igaüheõiguse mõte 
 Looduses vabalt liikumine: jalgsi (suuskadel, ratsa, räätsadel), rattaga, mootorsõidukiga,  maastikusõidukiga, üksi, hulgi 
 Liikumine – maismaa 

︎Mitte erateed ehk avalikud teed 

Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed 

︎Liiklusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku suhtumist võõrastesse

Liikumine – eramaa 
 Eeldatakse lubamist, kui maaomanik ei ole keelust selgelt teada andnud. 
 Keeldu võib väljendada ka suuliselt. 

︎Keeldu tuleb austada! 

Varem: Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võis eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See  keeld ei kehtinud aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel. 

︎Nüüd: võib olla ka öisel ajal, va looduskaitse all oleval territooriumil kui kaitse-eeskiri ei sätesta 
teisiti. 

︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant! 
Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et  küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne.  Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... 
 Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega  võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. 
 Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. 

︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega 
riku omandit! 
 Liikumine – veekogud 
 Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük
 Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus! 
 Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole  keelavaid silte) 
 Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada  üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) 
 Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja  selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. 

︎Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada! 

︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m 

Kallasrada pole- ︎Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kallasrada ei 
ole ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu  väljendanud. 

︎Kui keeldu väljendatakse (kirjalikult/suuliselt), siis veekogu juures viibida ei tohi! 

Avalikul veekogul puudub kallasrada: 
 sadamas; 



tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas; 
 enne AÕS jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel; 
 hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel; 
 kalakasvatusehitisel; 
 hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. 

︎Liikumine sõidukiga – veel 

Kondiauruga sõiduk (sõudepaat) 
 Mootoriga sõiduk (mootorpaat, jeti jms) 
 Meri ja laevatatav veekogu: Väikelaev ja jeti peavad olema registreeritud, väikelaevajuhi tunnistus  või vastav eriharidus 
 Mittelaevatatavad siseveed: piirkiirus 30 km/h. Alla 10 ha avalikel järvedel ja alla 10 m laiadel  jõgedel on sisepõlemismootori kasutamine keelatud. 
 Liikumine hulgi 
 Hulk võib olla suhteline mõiste 
 Hulga suuruse piirang kaitsealadel 
 Konkreetne piirang sõltub alast, st tuleb vaadata konkreetset kaitseala ja kaitse-eeskirja 
 Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitsva objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb  looduskaitseseadusele 

︎Liikumispiirangud 

Looduskaitselised (maa, õhk, vesi) 
 (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon) 
 Riigipiiriga seonduvad (Politsei- ja Piirivalveamet) 
 Ohutusega seonduvad (Päästeamet)
 Asjaõigusseadusega seonduvad liikumispiirangud
 Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel ... RIIGIMAA 
 Riigimets (RMK), sh kaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid 

︎Munitsipaalmaa ehk kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluv maa   Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) 
 Loodi 1999
 Viimane struktuurimuudatus 1. juulist 2016 
 RMK hallatav riigimaa 1 367 270 ha (2018) ehk 29% maismaa pindalast 
 Sellest metsamaa 1 006 569 ha, so 47% Eesti metsamaast (2017) 

Riigimetsa tagavara 187 mln m3 (2018) 
 RMK tegevusvaldkonnad: 
 maakasutus 
 metsamajandus 
 metsakorraldus 
 taimla- ja seemnemajandus, sh Tartu puukool 
 puiduturustus 
 külastuskorraldus, sh Sagadi metsakeskus ja Elistvere loomapark 
 looduskaitse, sh Põlula kalakasvatus (2014) 
 Riigimetsa võimalused:
 13 puhkeala, 214 matkarada, sh õpperajad/223 looduses liikumise rada (2 562 km), 19  invavõimalustega rada 17 rattarada, 46 telkimisala, 309 kattega lõkkekohta, 3 maastikusõidurada,  28 metsaonni, 16 metsamaja,1 looduskool (Sagadi), 1 loomapark (Elistvere), 4 loodusmaja (Mäe,  Mändjala, Ojaäärse, Simisalu) , 15 külastuskeskust 2 teabepunkti
 Igaüheõiguse mõte
 Lõket tohib teha üksnes selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas!

︎NB! Lõkke puhul ei kehti, et kui ei ole keelatud, siis võib! 

Ettevalmistatud koht võib olla maaomaniku isiklikuks tarbeks või ebaseaduslikult tekkinud 

︎Lõkke tegija vastutab ohutuse eest!

Telkimine:

︎Eramaal telkimine omaniku loal

︎Kui keelust pole teada antud, siis võib ööbida ja telkida kuni 24 h

︎Pikemal peatusel tuleb küsida omanikult luba 

︎Avatud maastikus nähtavus- ja kuuldekaugus vähemalt 150 m 

︎Piknikul ja pikemajalisel looduses olemisel tuleb sellega arvestada 

Koer:



︎Võõral maal peab olema koer lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. 

Keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele (teenistuskoerad ja jahikoerad)   Kalapüük:
 Mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust (keelab/lubab)! 
 Metsaannid:
 Kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata 
 Massid metsas kahjustavad omaniku huve, isegi, kui korilus on lubatud 
 Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal 
 Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda 
 (vihad, pärjad, koore koorimine) 
 NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei  kuulu igaüheõiguse alla! 
 
 KESKKONNAÕIGUS 
 Keskkonnaõigus – normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda.
 TUNNUSJOONED:
 Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip) 
 Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue (keskkonnamõju hindamine)
 Suur rahvusvahelise õiguse roll 
 Tihe seos EL keskkonnaõigusega 
 Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad 
 Terviklikkus 
 PÕHIPRINTSIIBID:

︎Jätkusuutlik (säästev) areng

Integreerimine

︎Kahju vältimine

Ettevaatus 

︎Saastaja maksab

︎Keskkonna kaitstuse kõrge tase 

AVALIKKUSE KAASAMINE 
 Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad. [EKKS] 
 Üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende organisatsiooni, rühmad ja muud ühendused. [SASS] 
 Kaasamine – kavandatava tegevusega võimalike mõjutatavate huvirühmade ja üksikisikute  teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. [SASS] 
 Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime  edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated 
 RAHVUSVAHELINE ROLL 

︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ 

Stockholmis (1972)

︎Rio de Janeiros (1992)

︎Johannesburg (2002) 

Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) 
 TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA 
 EL keskkonnapoliitika märksõnad: 
 ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks,  majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud.   KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD 
 Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu 

︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus   VALDKONNAÜLESED TEEMAD 

︎Keskkonnaalased õigused

Ruumiline planeerimine
 Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎

Keskkonnatasud 

︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll 

︎Keskkonnavastutus
 KESKKONNAALASED ÕIGUSED 
 Puhas keskkond

︎Menetluslikud õigused: 

Juurdepääs keskkonnainfole,
 Õigus osaleda otsustamisel, 
 Juurdepääs õigusemõistmisele 


Keskkonnajärelevalve   EESTI KESKKONNAÕIGUS 
 Seaduste liigitus alates 1. august 2014: 
 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) 

︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS

︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt 

Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted  ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus).   SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 
 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese  tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 
 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond  praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 
 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 
 4) keskkonna hea seisund;
 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine
 KeÜS-is on sätestatud muuhulgas: 

︎Keskkonnakaitse põhimõtted (6, ühtivad keskkonnaõiguse printsiipidega) 

︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest) 

Keskkonnaalased õigused
 KeÜS’i keskkonnaalased põhimõtted 
 keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema  kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; 
 lõimimispõhimõte – kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta  keskkonnakaalutlusi; 
 vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; 
 ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; 
 keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt  keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 
 loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus  tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus puhtale keskkonnale. 
 Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju. 
 Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna  kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on  ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga  reguleerimata. 
 Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.  Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Traditsiooniline e  klassikaline looduskaitse. See osa looduskaitsest,millega inimkond alustas 19. sajandil. 20. sajandi  alguses. Võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks  jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme  (mäed,astangud,allikad,kosed, koopad). 
 Looduskaitse mõiste 
 Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. 
 Üks võimalus määratleda keskkonnakaitset ja looduskaitset on võtta aluseks suhtumine  loodusesse: kas on tegu inim- või looduskeskse suhtega. 
 Keskkonnakaitse võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. 
 Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla  puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. 
 Kaasajal on enamasti tervik keskkonnakaitse ja selle osa looduskaitse klassikalises mõttes. 
 Ökoloogialeksikon - looduskaitse 
 Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis- administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud, mis peavad  tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna  hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilitamise 
 Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis- administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese  elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. 



Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab  tagama: 
 1) looduskaitse;
 2) maastikukaitse ja hoolduse;
 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 
 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);
 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. 
 Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse  negatiivsete mõjude eest. 
 Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on  inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna  säilitamiseks. 
 Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. 
 Kellele ja miks on vaja looduse kaitset? 
 Loodust peab inimene kaitsma inimese enda eest, et säilitada endale (ja seeläbi ka enamusele  teistele liikidele) võimalikult pikaajaline ja tasakaalustatud heaolu. 
 Keskkonna väärtustamine 
 Inimene on hiline külaline planeedil Maa ja tema mõju loodusele on destruktiivne. Taimedel ja  loomadel on eelisõigus inimesega võrreldes - keskkonnakaitsjad fundamentalistid 
 Looduskeskkond on väärtus omaette, olenemata tulust mida inimene sellest saab 
 Keskkonda tuleb kaitsta ja loodusvarasid säästlikult kasutada üksnes määral, mil see on inimese  heaolule otseselt kasulik 
 Looduskaitseväärtuste areng 
 XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega,  metsaga, vee- ja mullakaitse. 
 1935 Saksamaa - Kriteeriumid: haruldus, ilu, omapära või teadusliku, koduloolise, metsa- või  jahimajandusliku tähtsusega. 
 Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane,  teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik  või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. 
 Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse  põhjenduseks 
 1 - kõrge looduskaitseväärtus
 2 - keskmine looduskaitseväärtus 
 3 - väike looduskaitseväärtus
 0 - looduskaitseväärtuseta
 
 Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal)   1. haruldaste liikide olemasolu   2. kahaneva alaga jäänukid   3. huvipakkuva arengustaadiumiga   4. omapärane struktuur   5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal   6. etalonalad   7. produktiivsed puistud (plusspuistud)   8. kõrvalsaadused (marjad)   9. olulised elupaigad   10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus  
11. olulisused maastikukaitse vaatekohast  
12. teaduslik katseala  
13. kultuurilooline väärtus 
 Keskkonnakaitse korraldus   -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade   -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava   Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid (T.Frey) 
 1. looduslikkus
 2. mitmekesisus
 3. esinduslikkus
 Looduskaitseväärtus: maastikud   1. haruldus
 2. Kordumatus
 3. Esinduslikkus
 4. Looduslikkus
 5. Esteetilisus
 6. Kultuuriloolisus  


-Institutsioonid 
 -Meetmed 
 Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed   Ärahoidvadmeetmed:  -Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine   -keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised
 Regulatsioonivahendid:
 -keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud
 Keskkonnakorralduse majandushoovad:  -Järelvalve   -Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne   Keskkonnakaitse Institutsioonid   Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja  omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone.   Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad
 Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ,   keskkonnakomisjon   Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Säästva arengu komisjon   Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim  täitevorgan.   EV Keskkonnaministeerium   Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest   1935–1938 Riigiparkide Valitsus - juht Peeter Päts   1935–1940 Loodushoiu- ja Turismi Instituut   1957–1962 Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus -   Voldemar Telling   1962–1966 Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus - Heino Teder   1966–1988 Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium - Heino Teder   1988–1989 Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee - Tiit Nuudi   Alates 21. detsembrist 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister   Valitsusasutused   EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid)   Keskkonnaamet (KeA)   Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́, ühendatakse KeA alates 01.01.19   Riigiasutused   Keskkonnaagentuur (KAUR)   Loodusmuuseum   Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 
 Riigi tulundusasutused ja äriühingud   Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)   SA Erametsakeskus   AS Eesti Kaardikeskus   OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus   OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus   AS Ökosil   
 Keskkonnaministeerium valitsemisala   • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine   • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise 
 korraldamine   • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete 
 kasutamise üle   • ilmavaatlused   • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja 
 geodeetiliste tööde korraldamine   • maakatastri pidamine ning vastavate  


• õigusaktide eelnõude koostamine   • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses 
 
 
 Keskkonnaministeerium   Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on  vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult  mitmekesise elukeskkonna säilitamine.   Keskkonnaministeerium - valdkonnad   • Analüüs ja planeerimine   • Jahindus   • Jäätmed   • Kalandus   • Keskkonnateadlikkus   • Keskkonnahoidlikud 
 riigihanked   • Keskkonnakorraldus   • Keskkonnaseire   • Kiirgus   • Kliima  Keskkonnaministeerium valitsemisala   Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon)
 Keskkonnaagentuur   Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis  koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades  seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. (kuni 31.12.2018)  Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011  ka keskkonnakuritegusid. 
 Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse  valdkondades. 
 Keskkonnajärelevalve teostajad:  Lisaks Keskkonnaametile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja  mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.   Keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor   Keskkonnakaitseinspektor on:
  riigi keskkonnakaitseinspektor;   kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor.
 Keskkonnainspektsiooni ülesanded, õigused ja kohustused on   täpsemalt kirjas keskkonnajärelevalve seaduses.   Looduskaitse, Keskkonnakaitse, Kalakaitse, kriisijuhtimine
 Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV   -Kohalikud omavalitsused kontrollivad eelkõige volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist,  samuti looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning  ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist.   -Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist.   -Maksu- ja Tolliameti pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend,  CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud  valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk).   -Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus,  jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontroll,  loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuste avastamine ja koristamine. Politsei on  ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja.   -Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega.   -Päästeametkontrollibkemikaaliseadusenõuetetäitmistja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete  järelevalvet. Samuti teevad päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid.   • Looduskaitse  • Maapõu  • Metsandus  • Merekeskkonna kaitse  • Rahvusvaheline koostöö  • Säästev areng   • Teadus- ja arendustegevus  • Vesi  • Välisfinantseerimine  • Välisõhukaitse  


-Tarbijakaitseamet teeb vastavalt oma pädevusele järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava  pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete (kemikaalide märgistusnõuete kontroll  jaekaubanduses) üle. Välisõhu kaitse seaduse järgi kontrollib ka jaekaubanduses olevatel toodetel  lenduvate orgaaniliste ühendite märgistust.   -Tehnilise Järelevalve Amet teeb kemikaaliohutuse alast järelevalvet, kontrollides kemikaale  käitlevaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (SEVESO). Samuti kontrollib inspektsioon  kaevandamisseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest kinnipidamist, sealhulgas  kaevandamisele sätestatud ohutusnõuete täitmist ja markšeideritöö vastavust   nõuetele.   -Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse, pakendiseaduse  ning kemikaaliseaduse normide täitmise üle.   -Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse nõuete täitmist.   -Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse  ja pakendiseaduse nõuded. Kalapüügijärelevalve raames kontrollib amet kalatöötlemisettevõtteid.
 
 Mida keskkonnakaitseinspektor võib teha oma pädevuse piires   • Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist;  • Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi- seaduslikkuse tagamiseks   • Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud  juhtudel ka õiguspärase tegevuse   Keskkonnaamet   • Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis
 tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.   • KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat  ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide  väljatöötamises ning täiustamises.   • Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste,  looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil   • Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Nelja  elemendi märk kannab endas mõtet maailmakorrast, mis püsib ürgsete elementide  tasakaalul. 
 Keskkonnaameti ülesanded   • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside
 andmine;   • planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine;   • veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel 
 osalemine;   • keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine;   • kaitstavate loodusobjektide valitsemine;   • võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine;   • loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine;   • kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine;   • metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi 
 korraldamine;   • vääriselupaikade väljavalimise, hindamise ja seire korraldamine;   • metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine;   • jahipidamisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja jahipiirkonna kasutuse
 kontrollimine;   • õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine;   • elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise 
 korraldamine jne.   Keskkonnaagentuur KAUR   Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd Keskkonnaagentuur   Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaminis- teeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad  tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste  koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta,  asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine.  



 
 Keskkonnateabe Keskus   Visioon   • Keskkonnateabe Keskus on juhtiv usaldusväärse integreeritud keskkonnateabe töötleja  Eestis.   • Keskkonnateabe Keskus on professionaalne keskkonnateabe töötleja (koguja, analüüsija,  levitaja) Eestis. Pöörame tähelepanu andmete kvaliteedile, sihtrühmade vajadustele ning  andmete kasutatavusele ja omavahelisele sidustatusele. 
 Missioon 
 Keskkonnateabe Keskus pakub usaldusväärset keskkonnateavet, mis on aluseks hea  elukeskkonna hoidmisele ja loodusvarade säästlikule kasutamisele 
 KAUR-i üks oluline ülesanne on:   -Euroopa Keskkonnaameti (Keskkonnaagentuuri) Eesti kontaktasutuse ülesannete täitmine;   -Keskkonnaalaste andmete edastamine Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA), Euroopa  Statistikaametisse (EUROSTAT), ÜRO Keskkonnaprogrammile (UNEP) ja teistele  rahvusvahelistele institutsioonidele.   Valitsusvälised organisatsioonid  
!  Loodusuurijate Selts (LUS)
 !  Eestimaa Looduse Fond
 !  Eesti Looduskaitse Selts
 !  TA Looduskaitse komisjon
 !  Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR)   !  Roheline liikumine jne jne   !  Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn)
 !  Balti Keskkonnafoorum
 !  SA REC Estonia
 !  Eesti Ornitoloogiaühing   Eesti Loodusuurijate Selts (LUS)   • Asutatud 1853.a.   •  Loodusteaduslik selts, 1500 liiget   • Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele   • Raamatukogu (150 000 köidet )   • Raamatute kirjastamine, aastaraamatud   • Looduseuurijate päev   • Projektid (seire, inventuurid jne)   • Looduskaitse ümarlaud jne   • Sektsioonid 
 Eesti Loodusuurijate Selts   • Eesti Looduseuurijate Seltsi põhitegevus on luua ja arendada teadusalaseid sidemeid, toetada  loodusteaduslikke uurimistöid ning korraldada mitmesuguseid üritusi (ekspeditsioone ja  ekskursioone, konverentse, nõupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke  ettekandekoosolekuid, näitusi jm).   • Oma ülesannete täitmiseks on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone,       haruseltse, töörühmi jt allüksusi.   Keskkonnainvesteeringute Keskus   •  Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) ülesandeks on finantseerida  loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste  heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid   • 2000 Rahandusminister Siim Kallase poolt allkirjastati KIKi asutamisotsus, asutus registreeriti  sihtasutuste ja mittetulundusühingute registris   • loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine;   • keskkonnaseisundi taastamine;  • taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine;  


• taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste  uuringud;   • keskkonnaseisundi jälgimine;   • saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine;   • keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine;   • keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise  seisundi taastamisele suunatud tegevus;   • kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine.   KIK rahastusallikad  KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast:   • Eesti Vabariigi keskkonnatasud,   • Euroopa Liidu struktuurifondid,   • osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile   • Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem).   • Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel  andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on  välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. 
 Keskkonnainvesteeringute Keskus    Keskkonnaprogramm jaguneb   • veemajanduse programm;  • jäätmekäitluse programm;  • keskkonnakorralduse programm;   • looduskaitse programm;  •  metsanduse programm;  • kalanduse programm;  • keskkonnateadlikkuse programm;   • maakondlik programm.
 Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse:   1) saastetasu;   2) pakendiaktsiis;   3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu;   4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust;   5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu;   6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi  erikasutuse tasust;   7 ) uluki küttimisõiguse hind;   8) kalapüügiõiguse tasu;   9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust;   10) 26 protsenti riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud  rahast;   11) keskkonnale tekitatud kahju hüvitus.   Keskkonnakaitse korraldus   •  Keskkonnaõigusaktid  • Institutsioonid  • Ärahoidvadmeetmed   • planeerimine  • keskkonnamõjude hindamine   •  keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, riski hindamised   • Regulatsioonivahendid  • keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud, järelvalve)  • Keskkonnakorraldusemajandushoovad   • Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine   Keskkonnaõiguse printsiibid   • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine   • Saastaja maksab 


• Ettevaatus ja vältimine   • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-)   • Otseste ohtude vältimise printsiip   • Õigus puhtale keskkonnale    Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse   keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid  ainult neile, kes saaste põhjustasid.   Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr   Keskkonnapoliitika meetmete liigitus   • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid)   • Turupõhised meetmed   • Kauplemissüsteemid   • Keskkonnamaksud   • Subsiidiumid   • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms)   Keskkonnamaks    Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju  füüsiline ühik või selle lähend.   • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis  ja pakendiaktsiis) 
 Statistiline liigitus ELs:
  -Energiamaksud
 -Transpordimaksud
 -Saaste- ja ressursimaksud/tasud   Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks   Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja  pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii   Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis   Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite  registreerimise eest   Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu,  kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu   Keskkonnamaksud   • Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja  Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest  suurima osa moodustasid energiamaksud.   • Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.  
• Alates 2009. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-st langenud ja 2015.  aastal moodustasid keskkonnamaksud SKP-st 2,75%, jäädes siiski Euroopa Liidu keskmisest  (2,5%) kõrgemaks.   • Lisaks energia-, saaste-, ressursi- ja transpordimaksudele maksid ettevõtted ka maavara  kaevandamisõiguse tasu, mida rahvamajanduse arvepidamise reeglite järgi ei käsitleta  maksuna, vaid hoopis rendina ning see jääb maksulaekumise arvestusest enamasti välja nii  Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes. 
 Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid   • Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist   • Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse 
 kasutamist   • Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist   • Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama  keskkonnakaitsemeetmeid   • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 


• Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse  säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks 
 Keskkonnatasu   Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.   Keskkonnatasu jaguneb:  • Loodusvara kasutusõiguse tasu   • Saastetasu   Keskkonnatasu mõiste   Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on:   1)  kasvava metsa uuendusraie;   2) maavaravaru kaevandamine;   3) veevõtt;   4) kalapüük;   5) jahipidamine;   6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;   7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks  on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine).
 Mis on keskkonnatasu?  • Kohustuslik makse  
• Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse 
 rahastamiseks   • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt  
• Maksab tootja  
• Läheb tootmiskuludesse  
• Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama 
 Mis on keskkonnamaks?  • Kohustuslik makse   • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste 
 rahastamiseks   • Laekub riigieelarvesse  • Maksab tarbija   • Ei lähe tootmiskuludesse   • Ei mõjuta tootjat vähem saastama   • Mõjutab tarbijat vähem tarbima 
 Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991   Keskkonnamaksud   Elektriaktsiis   Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi,  kütteõlid)  Pakendiaktsiis   Raskeveoki-maks   Keskkonnatasud  Loodusvara kasutusõiguse tasu:   •  maavara kaevandamine  •  vee erikasutus  • metsa raie  • jahipidamine  • kalapüük   Saastetasud heitmete eest:   • välisõhku  • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse 


• jäätmete kõrvaldamina
 
 Keskkonnatasu on
   -Loodusvara kasutusõiguse tasu
   -Kasvava metsa raieõiguse tasu;         -Maavara kaevandamisõiguse tasu; 
       -Vee erikasutusõiguse tasu;
       -Kalapüügiõiguse tasu;
       -Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.   Saastetasu   • Saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku - maksustatakse järgmisi õhusaasteaineid ja -  ühendeid: vääveldioksiid või muud anorgaanilised väävliühendid, süsinikoksiid,  süsinikdioksiid, tahked osakesed (PM10 jt), lämmastikoksiid, lenduvad orgaanilised ühendid,  merkaptaan, raskemetallid ja raskmetalliühendid.   •  Saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse - maksustatakse  saastetasuga orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid, heeliumit, sulfaate,  ühealuselisi fenoole, naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise  aine termilise töötlemise vedelsaadusi.   • Samuti maksustatakse heitvett, mille pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, ja muid  veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse 
 tähenduses. 
 Jäätmete kõrvaldamise saastetasu   Jäätmete kõrvaldamise saastetasu -Jäätmete kõrvaldamise saastetasuga maksustatakse jäätmeid,  mida ladestatakse prügilasse, põletatakse või muul moel kõrvaldatakse. Maksustatavad jäätmed  on tavajäätmed, ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, püsijäätmed.   Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa liikmesriigist  soetatud ja imporditud pakendit (klaas, keraamika, plastik, metall, paber, kartong ja muu pakend).   Maavara kaevandamisõiguse tasu - Maavara kaevandamisõiguse tasuga maksustatakse riigile  kuuluva maavaravaru kaevandamist, kasutamist ja selle kasutuskõlbmatuks muutmist.  Maksustatud maavarad on dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, savi, turvas, fosforiit, kristalliinne   ehituskivi.   Vee erikasutusõigus - Vee erikasutusõigusega maksustatakse pinnavee- ja põhjaveevõttu, kui  ööpäevas võetakse vähemalt 30 kuupmeetrit pinnavett või 5 kuupmeetrit põhjavett (v.a  mineraalvee korral). Peale joogi- ja tehnoloogilise vee on maksustatud ka kaevandus- ja karjääri-  ning jahutusvesi.   Kalapüügiõiguse tasu - Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda veekogudest kalu või  korjata veetaimi. Kalapüügiõiguse tasu arvestamine on erinev olenevalt kalapüügiliigist (kutseline  kalapüük, eripüük, harrastuspüük).   • Kasvava metsa raieõiguse tasu   • Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu   • Kütuseaktsiis - Kütuseaktsiisiga maksustatakse pliivaba- ja pliibensiini, lennukibensiini,  diislikütust, eriotstarbelist diislikütust, vedelgaasi, metaani, petrooleumi, kerget kütteõli,  rasket kütteõli, kivisütt, pruunsütt ja koksi.  • Elektriaktsiis   • Raskeveokimaks - Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste  vedamiseks ette nähtud vähemalt 12- tonniseid veoautosid ja veoautost ning vähemalt ühest  haagisest koosnevaid vähemalt 12 – tonniseid autoronge   • Sõidukite registreerimise riigilõiv
 
 Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse:  Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust,  kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju   Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima  võimaliku tehnika kasutamist;   Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle  lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi 
 Loodusvara kasutusõiguse tasu: määrad 
 Saastetasu   Saastetasu rakendatakse, kui  saasteaineid heidetakse:   • Välisõhku;   • Veekogusse;   • Põhjavette;   • Pinnasesse;  


Vabariigi valitsus kehtestab:
  -Maavara kaevandusõiguse tasumäärad    -Vee erikasutusõiguse tasumäärad
  -Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad   Keskkonnaminister kehtestab   - Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad,   -Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad.
 Aluseks on seaduses sätestatud ülem- ja alammäärad   Keskkonnatasud jagunevad riigi- ja kohaliku eelarve vahel   - Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse, v.a kohalikku eelarvesse laekuv tasu:   - Teatud määr maardlast kaevandatud maavara korral   -Teatudmäär veeerikasutusõigusetasust,v.a piiriveekogude korral   - Teatud määr tavajäätmete saastetasust
 - Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks  solidaarsusprintsiibil,   - V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis  läheb nende ressursside taastootmiseks   Keskkonnatasude kõrgendatud määrad   • Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes;   • Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses;   • Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus;   • Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata;   • Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. 
 Saastetasu asendamine   Kui meetmete rakendamine võimaldab vähendada saasteainete paigaldamist keskkonda kolme  aasta jooksul 15% võrra võrreldes meetmete rakendamise perioodile eelneva aastaga.   Saastetasu asendamine   - Asendamise aluseks on leping saastaja ja keskkonnaministri vahel;   - Lepingu eelduseks on heakskiidetud taotlus.   Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine 
 - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus   - Raha jaotus on projektipõhine   - Kohalike omavalitsuste eelarve   Ökomaksureform   Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada  enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt  vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist.   ÖMRi vahetu eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt  loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada  taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust.   Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised:   • Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel  keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade  väärtus kajastuvad toote hinnas;  • Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse  keskkonnaprobleemide lahendamiseks;   • Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu  nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. [Eesti...] 
 Olulisemad meetmed keskkonnakaitses (administratiivsed ja majanduslikud)  Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on  keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside 


kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust  ajas ja kohas piirates.   - Kõigil administratiivabinõudel on üks ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe  alternatiiviga - kuuletumine või karistus. (Lisaks võib ta sanktsioonide vastu protesti avaldada.)   Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid  tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima  tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest.   - Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad  antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad.   Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon   • Keskkonnamaksud ja–tasud (Saastetasu, loodusvara kasutamisõiguse tasu)  • Subsideerimine  • Tagatisraha (pandi-) süsteemid, sisse- ja   tagasimaksed (Pakendid)   • Kauplemissüsteemid, turu loomine, müüdavad saasteload   • Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne 
 stimuleerimine, trahvid 
 Majandushoobade rühma kuuluvad OECD tüpoloogia järgi:   • Keskkonnatasud/saastetasud/ kasutamistasud;   • Tootetasud/maksud;   • Mittevastavuse hüvitised;   • Tagatisraha (pandi-) süsteemid;   • Edasimüüdavad (kaubeldavad) saaste heitmise või loodusvara kasutamise load,   • Õigused või kvoodid;   • Lepingu (nõuete) täitmise tagatised;   • Vastutusmaksed;   • Subsiidiumid. 
 Maksustamine 
 Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt  keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma (Eurostat 2004):
 -Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud)  -Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele)   -Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude  ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid)  -Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis
 
 Emissioonimaks 
 Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda 
 Enamlevinud emissioonimaksud:s.h.Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu   Teenusmaks   Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis, prügikoristus   Administratiivmaks   Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud  asutuste finantseerimiseks   Eestis:   •  Jahipiirkonn kasutusõiguse tasu  • Kalapüügi-õiguse tasu   • Riigimetsade majandamise tulu   Maksude diferentseerimine   - Eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu
 - Energiamaksude ja transpordimaksude diferentseerimine   Subsiidiumid   1. Mittetagastatav finantsabi  


- Antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus 
 - Maailmapank, EBRD 
 - Eesti sai mittetagastavat finantsabi   1990ndatel (Sillamäe jäätmehoidla, Paldiski)   2. Laenusoodustus   - Tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks   -Taastuvenergia(bioenergia, tuuleenergia)   3. Maksusoodustus 
 -  Maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem  mahakandmine 
 -  Kuni 15% kolme aasta jooksul. Kui meetmete rakendamine võimaldab vähendada saasteainete  paigaldamist keskkonda. Ettevõte teeb keskkonnakaitselisi kulutusi. 
 Keskkonnakaitsekulutused   Keskkonnakaitsekulutusteks loetakse ainult selliseid kulutusi, mille eesmärk on kaitsta keskkonda  ehk ennetada, vähendada ja vältida keskkonna saastamist või mõnel muul viisil selle kahjustamist.   • Keskkonnakaitsekulutused näitavad, kui palju on investeeritud keskkonnakaitselise tehnika ja  rajatiste rekonstrueerimisse ja soetamisse ning kui palju on kulutatud nende tööshoidmisele.   • Statistikas hõlmavad keskkonnakaitsekulutused saastetasusid ja makseid  keskkonnateenuste eest (nt prügivedu, heitvee kanaliseerimine, keskkonnateemalised 
 konsultatsioonid). 
 Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted   •  Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt);   • Lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud;   •  Subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale;   • Subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks.   Turu ergutamine   1. Saastamisõigusega kauplemine   - Firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud  ülejäägi müüa teistele firmale   - Kyoto protokoll   2. Kindlustamine   - Firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju  või katta saastuse likvideerimiskulud   3. Tagatisraha süsteem   - Mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e. pandipakendi süsteem   • Seda võiks nimetada ka mitmesuguste tarbeesemete korduvkasutust tagavaks süsteemiks.  Potentsiaalselt loodust saastavate toodete hindadele lisatakse kaudne maks. Kui toode  pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, saab selle hinnalisa tagasi.   • Klaastaara, autod jne.  Kõrgendatud maksu/tasu määrad   1. Mittekuuletumistasu   Määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid   2. Sooritustagatis   Firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete  kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte   Kaevandusfirma deponeerin teatud summa, et saaks teostada karjääride korrastamise pärast  kaevandamise lõppu.  Keskonnanormid ja standardid
 Normatiivid   •  Normatiivid (kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse)  osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb  juhinduda.   •  Normatiivi kehtestab seadusega ettenähtud korras selleks volitatud organ (harilikult  keskhaldusorgan - valitsus või ministeerium), ta on üldreeglina kõikidele täitmiseks kohustuslik.  


• Keskkonnanormatiivid defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile,  heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või  loodusvara erikulu.   • Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga.   Keskkonnanormatiivid   • Keskkonnanormatiividega kehtestatakse keskkonna kvaliteedinõuded lähtudes inimese  tervisest ja eluslooduse kaitse vajadusest (keskkonnakvaliteedi normatiivid) ja piirnõuded  saasteallikatele (saasteainete heite normatiivid).   • Vajalikud keskkonnakvaliteedi normid (kontrollarvud) on Eesti Vabariigis kehtestatud mitme  õigusaktiga (sh erinevate veekogude, pinnase ja põhjavee, välisõhu saastetaseme piir- ja  sihtväärtused).   Keskkonnanormatiivi liigid   • Kvaliteedinormatiivid  
• Heitenormatiivid  
• Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne)  
• Tootenormatiivid (kütus, akud jne)   Näited normatiividest   • Veeseadus sätestab, et joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid  kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.   • Määruses on toodud joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ja  piirsisaldused, mille ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon koostöös ekspertidega  terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise   Normatiivid   • Välisõhunormatiivid   • Veenormatiivid(joogivee,põhjaveekvaliteedikohta)   • Heitvee(jääkreostusekontsentratsioonidorgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori,  ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas).   • Pinnasenormatiivid   • Naftasaadustegaseotudrajatis   • Ujulatervisekaitsenormidjaeeskirjad   • Mootorsõidukiheitgaasisaasteainete   • Vedelkütusekvaliteedinõuded   • Müra,vibratsiooni,kiirgusejapõhjasetetenormatiivid 
 Standardid   - Standardid on erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud  konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt (Majandusministri haldus alas  olev Eesti Standardikeskus )   - Põhimõte - standardite kasutamine on Eestis vabatahtlik, kui neid pole muudetud kohustuslikuks  pädeva riigiasustuse poolt.    KKM korraldab sisulist tööd standardite koostamisel ja ülevõtmisel   • keskkonnakorralduse  • keskkonnaseire,  • keskkonnatehnoloogia  • keskkonnainformaatika  • geograafilise informatsiooni  • metsandus   Keskkonnastandard    Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud  reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat  või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.   Keskkonnastandard   1. Keskkonnakvaliteedi standardid käsitlevad lisaks üldistele aspektidele peamiselt vee, õhu,  pinnase jm. proovivõtu, saastatuse kontrolli ja kvaliteedi määramise metoodikat.   - Vee analüüsi metoodika  


2. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes,  keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme hindamine, toodete elutsükli  analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites.   Keskkonnastandard   ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon   CEN - Euroopa Standardikomitee   2010 - tuleb üle võtta kuni 350 ISO ja CEN keskkonnastandardit   KESKKONNA-ALASED STANDARDID EESTIS   - Lähtutakse põhimõttest, et jõus on kõik endise N.Liidu seadusandlikud aktid, mida ei ole  spetsiaalselt ära muudetud või mis ei ole vastuolus kehtivate seadustega   Standardid
 Kehtestati NSVL Ministrite Nõukogu Riikliku Standardite Komitee   poolt.   GOSTv.k.g.n-a, kus v - valdkond   k - vastav kompleks
 g - grupp
 n - järjekorra number grupis a - kahekohaline aastaarv   Valdkonnas 17 “Looduskaitse”, eristati 9 kompleks ja 8 gruppi Näide 17.1.5.02-80. 17 - esitas   - Sanitaarnormid   Kehtestati NSVL Tervishoiuministri korraldusega ning avaldati dokumentidena, mida tähistati  “SanPiN (Sanitarnõje Pravila I Normõ)   Näide: San PiN Nr. 4631-88 käsitles rannikumerd   - Ehitusnormid   Kehtestati NSVL Ehitusministri korraldusega ning avaldati dokumentidena, mida tähistati  “SNiP” (Stroitelnõje Normõ I Pravila   Dokumendid olid täitmiseks kohustuslikud kõikidele organisatsioonidele.   KESKKONNA-ALASED STANDARDID EESTIS   •  ÕHK  • VESI  • RADATSIOON   • MÜRA  • PINNAS   Keskonnakaitseload   Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel   keskkonnakaitseluba on:
 1) keskkonnaluba;
 2) keskkonnakompleksluba;   Keskkonnaluba   Keskkonnakaitselubade eesmärk on tagada riigivõimu ennetav kontroll keskkonda potentsiaalselt  kõige enam kahjustada võiva tegevuse üle, lubades selliste tegevuste läbiviimist üksnes mõne  riigiorgani eelneval loal.   Keskkonnaameti või –ministeeriumi poolt väljastatav luba, millega antakse arendajale õigus  kasutada loodusvarasid (nt vett, maavarasid jms), tekitada saasteaineid (nt heitgaase) ja jäätmeid  ning arendada majandustegevust.   Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust:   1) vee erikasutus;   2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku;   3) jäätmete käitlemine;
 4) maavara kaevandamine;  5) kiirgustegevus.   Hõlmatud kõik peamised keskkonnahäiringuid põhjustavad tegevused.   Loeteluga ei ole hõlmatud aga mitmed keskkonna kasutamisega seotud tegevused, nagu  elusorganismide loodusest eemaldamine, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimine  ega vahetu fauna või floora kasutus (st jahipüük, kalastamine, metsaraie, võõrliikide keskkonda 


viimine või kaitset vajavate taimeliikide looduslikust kasvukohast eemaldamine). Need tegevused  ei too üldjuhul kaasa samaaegselt muid   keskkonnahäiringuid.   Keskkonnakasutusega seotud load   •  Ehitusluba;  • Ehitise kasutusluba;  • Kalapüügiluba  • Geoloogilise uuringu luba;   • Üldgeoloogilise uurimistöö luba;   • Raieluba  • Jahiluba   Keskonnaload   •  Lubade kehtivusaeg on kuni viis aastat, maavarade kaevandamisel kuni 25 aastat. Viimaste  puhul on viie aasta pärast õigus tingimusi üle vaadata ja korrigeerida.  • Lubade andmine peab maksimaalselt toetama keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamist ja  loodusvarade säästlikku kasutamist.   •  Selleks on lubade väljastamisel võetud suund üha enam tugineda keskkonnamõjutuste  hindamise tulemustele, mille juures arvestatakse parima võimaliku tehnoloogia ja parima  keskkonnapraktika juurutamise nõuet.   • Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad  Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet.   • Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium,keskkonnaamet, maavanem ja/või kohalik  omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieluba, raieõigus keskkonnaamet,  kohalik omavalitsus. Ehitusloa väljastab valla- või linnavalitsus. jne   Keskkonnakompleksluba   • Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva  saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend.   • Kehtestatud künnisvõimsuse ületamisel ühes allpool nimetatud kompleksluba nõudvas käitise  tegevusvaldkonnas on kompleksluba vaja käitise kui terviku tegutsemiseks. Sel juhul  asendab keskkonnakompleksluba välisõhu saasteloa, jäätmeloa ja vee erikasutusloa.   Mis on PVT?   • PVT on lühend sõnaühendist parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis,  mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult  vähest mõju.   • Parim tähendab tõhusaimat viisi kaitsta keskkonda kui tervikut. 
 -Tehnika all mõeldakse käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise,  hooldamise ning käitamise, käitise tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi.   - Võimalik tehnika tähendab käitajale mõislikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille  kasutamine on eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning  tagab keskkonnanõuete parima täitmise.   Kompleksluba   • Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk,vesi, pinnas) kaitsel  põhineva lubade süsteemi;   • kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna  seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid;  • kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis-ja omaseiresüsteemi kirjeldust;   • kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le üleminekutegevuskava peab sisalduma  kompleksloa taotluses;   • kompleksluba on tegevuskoha keskne;   • kompleksluba on tähtajatu;   • kompleksluba on kohustuslik eelpool nimetatud tegevusvaldkondades tegutsevatele  käitistele, tegevusvaldkondade alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused kehtestab  Vabariigi Valitsus määrusega. 



Keskkonnakompleksluba on vajalik tegutsemiseks järgmistes tegevusvaldkondades   •  energeetikatööstus;  • metallide tootmine ja töötlemine;  • mineraalsete materjalide töötlemine;  • keemiatööstus;  • jäätmekäitlus;  • tselluloosi-, paberi -ja tekstiilitööstus ning naha parkimine;  • toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine;  • sea-,veise-ja linnukasvatus;  • pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;  • vineeri ja puitkiudplaatide tootmine;  • grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;   • loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlusse võtt;   • puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine;  Mis on IPPC?   • IPPC on rahvusvaheliselt tuntud termin, lühend ingliskeelsest väljendist Integrated Pollution  Prevention and Control,   •  millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses;   • mida kasutatakse ka Euroopa Liidu vastavasisulise direktiivi 96/61/EÜ lühinimetusena. 
 Eestis reguleerib seda ala "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus" 
 IPPC eesmärgid:   • kaitsta keskkonda kui tervikut;   • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika;   • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise;   • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises;   • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. 
 Keskkonnaseire  Monitooring, seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda  mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (- aladel).   • Korduv, piisav seiresamm, piisav seirepunktide tihedus alal.   • Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne   • Tagasiside (millele?)   Seadused   • Keskkonnaseire seadus (20.01. 1999), RTI 1999, 54, 583)   • Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine   • Riikliku keskkonnaseire püsialade määramine   • Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord   • Keskkonnaseirejaama või -ala tähistuse ja tähistamise kord   • Avaliku teabe seadus   • Keskkonnaregistri seadus 
 KESKKONNASEIRE SEADUS   • Vastu võetud 20. jaanuaril 1999. a  
• Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja  hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised  suhted. 
 Keskkonnaseire ja selle eesmärgid   Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille  põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele,  planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.   Keskkonnaseire ülesanded on:   1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine;   2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;  3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine;  


4) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;   5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine;   6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;   7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine;   8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest.   Keskkonnaseire - meie vajadused 
 -Lähteandmed:planeeringutele, arengukavadele, maakondlikele programmidele; 
 -Informatsioon avalikkusele; 
 -Baasmaterjal otsuste tegemiseks; 
 -Keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja muutuste hindamiseks. 
 Seiretasandid   • Riiklik keskkonnaseire  
• Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire  
• Ettevõtja keskkonnaseire 
 Riiklik keskkonnaseire 
 -Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium.   -Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel. Riikliku  keskkonnaseire programm peab sisaldama:   • allprogrammide nimetusi;  • kavandatavate tööde kirjeldust;  • andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta;  • programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid.   Riiklikku keskkonnaseire programmi finantseeritakse:   1) riigieelarvest;
 2) rahvusvaheliste programmide eelarvetest;   Riikliku keskkonnaseire struktuur   Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku  moodustavad:   • üldkoordinaator  • seirenõukogu,   • allprogrammide vastutavad täitjad  • seire vahetud teostajad.   Keskkonnaseire allprogrammid   •  Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire   • Õhuseire  • Põhjavee seire  • Siseveekogude seire   • Rannikumere seire
 Mis on indikaator?   •  Õigekeelsussõnaraamat, 2006: Indikaator on mingi  nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.  • Keskkonnaindikaator võiks seega näidata, kas mingi keskkonnaga seonduv nähtus on olemas ja  võimaldada seda nähtust mõõta.   • Mõistet indikaator kasutatakse väga erinevates teadusharudes ja seeläbi on ka selle tähendus  kohati mõnevõrra erinev (nt lakmuspaber kui indikaator). Seetõttu tekitab termin  keskkonnaindikaator sageli küsimusi.   • Indikaatori eesmärk on mõnevõrra lihtsustada informatsiooni, mis peegeldab keerulist nähtust.  Selles mõttes on indikaator võrreldav mudeliga – põhinedes reaalsetel andmetel on tegemist  siiski tegelikkuse lihtsustatud väljundiga.   • Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike  seire   • Metsaseire  • Kompleksseire  • Kiirgusseire  • Seismoseire  • Mullaseire  • Tugiprogramm



EEA definitsiooni kohaselt on indikaator kas parameeter vôi parameetritest tuletatav väärtus, mis  annab nähtuse kohta kvantitatiivset ja/ kvalitatiivset informatsiooni ning aitab selgitada, kuidas  seisund ajas ja ruumis muutub.   OECD kriteeriumid indikaatorite valikuks:
 * Olulisus otsuste tegemisel (indikaatorid peavad andma esindusliku pildi ja olema lihtsad, kergesti  tölgendavad ning vôrreldavad;
 * Analüütiline mittevasturääkivus (indikaatorid peavad olema hästi tuletatud nii teaduslikult ja  tehniliselt);
 * Vörreldavus (indikaatorid peavad baseeruma eksisteerival, kvaliteetsel ja hästi dokumenteeritud  andmestikul, mida regulaarselt täiendatakse).   Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb:   • Suurest huvist keskkonnaseisundi info järele  
• Sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna 
 laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav   • Keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet  
• Keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise  tulemuslikkust 
 Kuidas defineerida keskkonnaindikaatorit?   Keskkonnaindikaator – näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid  keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal- majanduslikud jt  tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.   Nõuded keskkonnaindikaatoritele   • Teaduslikult põhjendatud  
• Kajastama põhjuslikke seoseid  
• Esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult  
• Pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende 
 Indikaatorid - hinnang keskkonnale   •  Milline on keskkonnaseisund?   • Kas see vastab meie eesmärkidele   • Millised tegurid põhjustavad vaadeldavaid muutusi   • Kas rakendatavad vastumeetmed on piisavalt efektiivsed?   Väljatöötatavad indikaatorid peaks vastama järgmistele küsimustele:   •  Mis toimub, milline on seisund?  • Miks toimub?  • Mis mõjud sellega kaasnevad?  • Millised meetmed on kasutusele võetud?   • Kas sellest on kasu?   Need on üsna sarnased DPSIR indikaatorite süsteemile, samas pole DPSIR indikaatorite  korrastamisel võetud ainuvõimalikuks lähenemisviisiks.   VÄLISÕHUSEISUNDI INDIKAATORID   Lähtuvalt õhukvaliteedi raamdirektiivist,tuleb välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel  arvestada järgmisi saasteaineid   • vääveldioksiid lämmastikdioksiid  • PM 10  • tahked osakesed  • plii  • osoon  Õhuseire parameetrid Eesti  keskkonnaindikaatorite süsteemis   Hapestumine   Surve- indikaatorid   *vääveldioksiidi heitmed  • benseen  • vingugaas  • polüaromaatsed süsivesikud   • kaadmium  • arseen  • nikkel  • elavhõbe 


*lämmastikoksiidide heitmed   *ammoniaagiheitmed   *hapestamispotentsiaal   Seisundi- indikaatorid   * vääveldioksiidide aastakeskmine kontsentratsioon
 * lämmastikoksiidide aastakeskmine kontsentratsioon   * aastakeskmine väävli sadenemine
 * aastakeskmine lämmastiku sadenemine   Mõju- indikaatorid   *hävivate metsade pindala
 * männiokaste keskmine vanus   * järvede alkalitroofsus   * katalüsaatoriga autode %
 * investeeringud hapestumise alandamisse   Toime- indikaatorid   * katalüsaatoriga autode %
 * investeeringud hapestumise alandamiss   Rahvusvahelised looduskaitselised konventsioonid  Ramsari konventsioon  • ︎Kõige vanem rahvusvaheline lepe  • ︎Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv lepe (rõhuasetus ka  veelindude elupaikadel)   • Iraan, Ramsar’i linn ︎1971/1975  • ︎Eesti 1993/1994  
︎Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava 
veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas  merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit  
︎Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest  
︎170 riiki (nov 2018)

︎2 332 ala (nov 2018)

︎249,600,740 ha (nov 2018)

︎Eesti 17 ala (1994/1994) – 304 778 ha 

︎2. veebruar – rahvusvaheline märgalade päev 

Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused: 
 -nimetada vähemalt üks ala riigi kohta rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja (Ramsari  nimekirja)
 -kasutada märgalasid säästvalt ja targalt (wise use); 
 -arendada rahvusvahelist koostööd
 Matsalu RP – 1994 (1976), Alam-Pedja LKA – 1997, Emajõe Suursoo LKA ja 
 Piirissaare MKA – 1997, Endla LKA – 1997, Hiiumaa laidude MKA ja 
 Käina lahe-Kassari MKA – 1997, Muraka LKA – 1997, Nigula LKA – 1997, Puhtu–Laelatu LKA ja  Nehatu LKA 1997, Vilsandi RP – 1997, Soomaa RP – 1997, Laidevahe LKA (Siiksaare laht) –  2003, Sookuninga LKA – 2006, ︎ Agusalu LKA – 2010, Leidisoo – 2010, Lihula MKA – 2010,︎ 
Luitemaa – 2010, Haapsalu- Noarootsi märgala – 2011   EESTI VARUNIMEKIRI  
︎Väike väin*

︎Puhatu sookompleks (Puhatu LKA)*

︎Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA)* ︎Avaste madalsoo*

︎Mullutu Suurlahe rannikulõukad

︎Nätsi-Võlla raba (Nätsi-Võlla LKA)

︎Lavasaare sookompleks

︎Rahuste rannaniit ja Lõo laht  
Rahvusvahelise koostöö arendamine:

︎-Strateegilisedplaanid(IV 2016-2024) 

-COPid iga 3 aasta tagant
 -Piirideülesed rahvusvahelise tähtsusega märgalad – nt Eesti ja Läti – Nigula ja Sookuninga LKAd  koos Läti Ziemelu Purvi LKAga/ Põhja soode LKA-ga (Northern Bogs) 



-Erinevad koostöövõrgustikud, nt NorBaltWet (Taani, Eesti, Soome, Norra, Island, Läti, Venemaa,  Rootsi)   • Eestis rahvuslik Ramsari komisjon   • Ramsari ala peab olema kaitstud LKS alusel, st kaitseala, hoiuala või nende kombinatsioon.  KEK-is peab olema märge Ramsari ala kohta.   • Konventsiooni aruanded. Viimane aruanne konventsiooni kohta 1.märts 2018 (COP 13). Koost.:  Taimo Aasma ja Herdis Fridolin (KKM), Maris Kivistik ja Kai Kimmel (KeA), Marika Kose (VVO  esindaja).   • Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.  Mitmel kaitsealal juba teine või kolmas KKK periood.   • Soode tegevuskava 2016-2023, PLK tegevuskava 2014-2020 ja soode taastamine kaitsealadel 
 
 EESTI ALADE ESINDUSLIKKUS 
 -︎2008 tegi Rootsi Looduse Fond (WWF-Sweden) ülevaade Eesti aladest 

︎- Ramsari alade esindatus on üldiselt hea 

-︎ Võiks olla rohkem järvi, madalsoid ja rabametsi ︎ELFi projekti „Soode looduskaitseline 
hindamine (2008-2011, 2011-2012)“ kohaselt märgalade pindala väheneb – viimase hinnangu  järgi on soid (turvast > 30 cm) 5-5,3% Eesti territooriumist
 
 CITES’i KONVENTSIOON   • Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon   • 1973 Washingtonis/1975   •  Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon   •  Eesti 1992/1993   • 183 riiki (okt 2018)   • 3. märts – rahvusvaheline metsiku looduse päev (al 2014)   • Eesmärgiks reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega   • ︎Liigina mõistetakse nii elusaid isendeid kui ka nende osi (nahk, luu, karbid jms) ja neist tehtud  kaupu (suveniirid, ehted, ravimid jne)   CITES’i LISAD  
︎I - väljasuremisohus olevad liigid, mille olemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab.  
Kauplemine erandjuhtudel. Ca 930 + liiki, sh   merikotkas, rabapistrik, saarmas ja atlandi tuur  
︎II - liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine  
võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 4 800 looma- ja 29 500 taimeliiki , sh hunt, karu, must-  toonekurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009)  
︎III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 135 loomaliiki ja umbes 140 taimeliiki   CITES: Angerjas   • Kriitilises seisus liik. Probleemid: püügisurve, liikumistakistused, kliimamuutused (Golfi  hoovuse suuna muutus)  • Euroopa Komisjoni määrus (2007) – 40% peab jõudma merre   • Ekspordi- ja impordikeelud ELs (2011) kuni 2015, pikendati   • Euroopa kalandusfond 2011-2014 toetas angerjate ettekasvatust ja asustamist  looduslikesse veekogudesse. 21 liikmesriigil kohustuslik angerjavarude majandamisekava  + 3 aasta tagant aruandlus   • 2014 lisati Bonni II lisasse   • Püügikeeld Atlandi ookeanis, Põhja- ja Läänemeres IX-I   • Eestis tegeleb angerjakasvatusega For Angula (Pärnumaal) ja MB Trade (Viljandimaal). 
 ICCWC (2010)   ICCWC (The International Consortium on Combating Wildlife Crime): CITES, Interpol, UNODC  (ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo), The World Bank (Maailmapank), WCO (Maailma  Tolliorganisatsioon)   • Strateegiline plaan 2016-2020: vähendada salaküttimist ja loodusega äritsemist   • 2014 Londoni deklaratsioon – rahvusvahelise koostöö tugevdamine illegaalse kaubanduse  vastu   Raport 2016 hõlmas 7 000 liiki (2016):

︎Mööbel – Dalbergia ehk nn roosipuu 

︎Kunst, ehted – vandel 



︎Mood – reptiilid, suured kassid 

︎Kosmeetika ja parfüümid – akvilaaria 

︎Toit, meditsiin – soomusloom, ninasarviku sarv, karu sapp 

︎Lemmikloomad – papagoid, kilpkonnad, inimahvid 

︎Meretoit – kalamari, kilpkonnad 

 -Sekretariaat ja komiteed 
 -Strateegiline visioon 2008-2020 
 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond 
 -COPID 
 -CITESi Teaduskomitee: Tiit Maran, Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus, Uudo Timm 
 -Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Loodusmuuseum ning Eesti  Loodusmuuseum 
 -KKM’st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad; karu,  hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) 
 väljaviimisel
 -︎-Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused 

-︎Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise 
reguleerimise teel 
 -︎Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) 

-︎Liigid, keda määrus puudutab: tuurlased, apteegikaan ja Euroopa angerjas 
 BERN’i KONVENTSIOON 
 -Euroopa looduskaitseleping

︎-Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon ︎Algataja 
Euroopa Nõukogu ︎1979/1982

-︎Eesti 1992 

-︎51 osapoolt (nov 2018)
 

︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid  
︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate 
ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID  
︎III lisa (liigid, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida): harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav  
︎IV lisa: keelatud püügivahendid ja jahipidamisviisid  
︎Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) ja võõrliikidel 
ning BMK ja kliimamuutustel (BMK, riskide hindamine)  
︎Emeraldi võrgustik (ökoloogiline võrgustik, kaitsealad: 16 riiki ja ca 3 100 ala, 12% riigi kohta). 
Sarnane Natura 2000 võrgustikule  
︎Euroopa kaitsealade diplom (al 1965) – Matsalu sai 2003. 2016: 74 KA ja 29 riiki  
︎EL Bioloogilise Mitmekesisuse Strateegia 2020 
BONN-i KONVENTSIOON 
︎Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest ︎Sõlmiti 1979/1983

︎Eesti 2008

︎126 riiki (dets 2017)  
︎Ranget kaitset vajavad liigid – väljasuremisohus olevad liigid – LISA I  
︎Piirkondlikud lepped – kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd- LISA II (angerjas –  
lisandus 2014)   BONN’i KONVENTSIOONI LISALEPPED 
 -Euroopa nahkhiired (EUROBATS)* 1994/ EE 2004 
 -Väikesed vaalalised Läänemeres, Kirde-Atlandis, Iiri 
 ja Põhjameres (ASCOBANS)* 1994/EE allkiri 
 -Aafrika-Euraasia rändavad veelinnud (AEWA)* 1999/EE 2008 
 -Vaalalised Vahemeres, Mustas meres, Atlandi ookeani ranniku piirkonnas (ACCOBAMS) 
 -Hülged Waddensees (Põhjamere osa)(WADDEN SEA SEALS) 
 -Albatrossid ja tormipääsud (ACAP) 
 -Gorillad ja nende elupaigad (GORILLAS) 
 RIO de JANEIRO KONVENTSIOON 
 -Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ︎Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja 


Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992 
 -Eesti 1992/1994 
 -︎196 osapoolt, sh EL (okt 2018)/168 ratifitseerinud 

︎ 22. Mai – bioloogilise mitmekesisuse päev

︎ 5. Juuni – maailma keskkonnakaitse päev 
Eesmärgid: ︎bioloogilise mitmekesisuse kaitse, ︎selle komponentide säästev kasutamine (wise use) 
ning ︎geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine  
Liikme kohustused:
 -Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine  (kaitse, taastamine, säilitamine), sh teabevõrgustiku loomine (Clearning-House Mechanism of  Convention on Biological Diversity - CBD- CHM) 
 -︎Aruandlus konventsiooni rakendamise kohta 

-︎Juurdepääs geneetiliste ressurssidele ja kasu õiglane jaotamine
 Strateegiline plaan 2011-2020, sh Aichi eesmärgid   • Vähendada vähemalt poole võrra (ideaalis nullilähedane määr) looduslike elupaikade (sh  metsade) hävimist   • Võtta kaitse alla 17% maismaa ja siseveekogude ökosüsteemidest ja 10% mere-ja  rannikualade ökosüsteemidest   • Taasta vähemalt 15% kahjustatud alasid   • Erilised jõupingutused, et vähendada survet korallriffidele 
 Eesti ︎Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava (1999)

︎Eesti riiklik Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik (BTV) (2005) 

︎Elurikkuse andmebaas

︎EL mitmekesisuse strateegia aastani 2020 (2011)

︎Eesti looduskaitse arengukava 2020 (2012) 

︎Riiklikud aruanded, viimane V – 2014, järgmine 2019  
︎Bioloogilise ohutuse (biosafety) protokoll ehk Cartagena protokoll (2000/2003) – käsitleb GMO 
ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli.  
︎171 riiki (märts 2018); Eesti 2000/2004  
︎EM: tagada GMO ohutu käitlemine, transport ja kasutamine võttes arvesse nende võimalikku 
negatiivset mõju teistele organismidele ja inimese tervisele 
 CARTAGENA PROTOKOLL   • EL on hetkel lubatud kasvatada üht GM põllukultuuri – MON 810 (mais, toiduks ja  söödaks). On resistentne maisikahjurile. Eestis 2017/2018 GMO-sid ei kasvatatud.   • Enne kasutamist riskihindamine (geenitehnoloogiakomisjon (KKM) ja uuendtoidukomisjon  (MEM)   • Enne kasvatamist vastav koolitus, andmebaas, kohustus igal aastal enne kasvatamist  teavitada järelevalveasutust PMA, naabreid ja mesilate omanike 3 km raadiuses. EM  vältida mahe- ja tavapõllumajandustoodete segunemist GM toodetega. Mahepõllunduses  on GMO keelatud!   •  Lisaks käitlemise nõuded   • Põldkatsete puhul loataotlus KKM 
 Nagoya protokoll (okt 2010/2014)   • ︎käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast 
ja võrdset jaotamist. Tuleb tõestada ressursside õiguspäraselt omandamist, tõestama  peavad kasutajad.   • 112 ratifitseerijat (okt 2018)   • Eesti ei ole allkirjastanud, kuid al 2014 kehtivad EL liikmesriikidele samasisulised määrused  (511/2014) (õiguspäraselt omandatud ja selle tõestamise kohustus)   • Piiriülesest liikumisest tekkinud kahju reguleerib vastutust ja kahju hüvitamist käsitlev  Nagoya-Kuala Lumpuri lisaprotokoll (2010/2018) (42 osapoolt 2018) 
 
 UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsioon  


︎Vastu võetud 1972 

Eesti 1995 

︎190 riiki allkirjastanud/167 ratifitseerinud ︎ 1092 objekti 167 riigis (okt 2018):  
︎ 845 kultuuripärandi objekti,

︎ 209 looduspärandi objekti,

︎ 38 mõlema väärtusega objekti.

︎ 37 piiriülest objekti

︎ 54 objekti hävimisohus

︎ 2 on nimekirjast välja arvatud: Valge orüksi kaitseala (The Arabian Oryx Sanctuary) (2007) ja 
Dresden (2009)  
︎ EESTI: Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaar ( 2005 ; esitas Soome, hõlmab 10 riiki)  
︎Looduspärand:  
looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste  rühmadest, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus esteetilisest või teaduslikust seisukohast;   geoloogiline ja füsiograafiline moodustis ja täpselt piiritletud ala, mis kujutab endast ohustatud  looma- ja taimeliikide areaale, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus teaduse või  konserveerimise seisukohast;   looduslik vaatamisväärsus või rangelt piiritletud looduslik ala, millel on väljapaistevülemaailmne  väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast.   EUROOPA MAASTIKE KONVENTSIOON  
︎2000 Firenze/2004

︎41 allakirjutanut/39 ratifitseerinut (okt 2018) ︎Eesti 2017/2018  
︎EM: edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa 
maastikualast koostööd  
︎Maastikul on suur tähtsus ühiskonnas kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse 
seisukohalt.  
︎20. okt – rahvusvaheline maastiku päev ︎ 
NATURA 2000   •  Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta  väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.   • Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil:   • direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv   • direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv  Linnudirektiiv

︎ Linnuhoiualade loomine (IBA alade kriteeriumid) (BirdLife). 

 Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele (Art. 4). 
 Linnualamoodustatakseka Ilisast puuduvate rändliikide kaitseks. 
 EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks.
 Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha
 Linnudirektiivi lisad   Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA)   Lisa 2 - liigid ja jaht
 2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada  teatud EL liikmesriigis   Lisa 3 - liigid ja kauplemine
 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad  liikmesriigid lubada   Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja  viisid   Loodusdirektiiv ehk direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja  taimestiku kaitse kohta   Natura 2000 – ökoloogiline võrgustik (Art. 3)
 I lisa looduslikud elupaigad

︎II lisa liikide elupaigad

︎Linnuhoiualad  
Loodusdirektiivi lisad   Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad  


Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad   Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid   Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul  levikualal. Lisaks keelatud tegevused.   Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega.   Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid   Loodusdirektiivi Eestipoolsed ettepanekud  
︎ Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine 
– antud erand  
︎ Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse.  
︎ Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. St loodusalasid ei pea moodustama, aga 
küttimine erandkorras  
︎ Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi – loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus  
︎ Mustela lutreola * – euroopa naarits, esmatähtis liik Natura 2000 EUROOPA LIIDUS:  
︎ 200 ühenduse tähtsusega elupaigatüüpi  
︎ 700 taime- ja loomaliiki  
︎ Linnudirektiiv 181 ohualdist linnuliiki, kelle elupaiga kaitse on vajalik ala kaitsmise kaudu  
EESTIS (2004, 2010):   • 66 linnuala ja 542 loodusala (kokku 14 863 km2)   • 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi ja 53 liiki   •   Soodsas seisundis 52% elupaigatüüpidest ja 54% liikidest (viimane hinnang). Ca pooled  ebapiisavas või halvas seisundis 
 
 Vaalapüügi konventsioon   • International Convention for Regulation of Whaling (IWC)   • 1946 Washington, 88 riiki (nov 2017); Eesti 2009   • EM tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse 
 jätkusuutlik areng   • 1982 lõpetati kommertsvaalanduse ajutine keeld   • Rahvusvaheline vaalanduskomisjon: meetmed püügi limiteerimiseks, uuringud,  kaitsealad, aruanded   • Eesti ei püüa, ei toeta vaalapüüki, va traditsioonilise 
 elulaadi jätkamiseks
 Kalanduse konventsioonid ︎  
Gdanski konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides  1973; Eesti 1993 
 Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon 
 Ottawa konventsioon mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi ookeani loodeosas 1978/1979;  Eesti 1993 
 Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon NAFO 

︎Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskootöö konventsioon 1963 > 1980; Eesti 2003/2005 

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)
 
 Rahvusvaheline keskkonnakaitse   Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng   •   Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani;  
•   1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987)  
•   Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)  
•   Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni;  
•   Pärast Amsterdami lepingut (1997-2007)  
•   Lissaboni lepingu järgne periood, alates 2007. aastast 
 Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani  •  Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast  pädevust  • Tähelepanualleelkõige liikmesriikidemajanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali,  teenuste ja inimeste vaba liikumine   • Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine,  


pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. 
 
 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) – II periood 
 Ajendid: ÜRO KK ja arengu konverents Stockholmis, EÜ tippkohtumine Pariisis (“soft values”) 
  -EÜ esimene keskkonnaprogramm    -Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust 
 -Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive 
 -Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ 
 -Jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ 
 -Linnudirektiiv 79/68/EMÜ, jne 
 
 Ühtsed Euroopa aktist (jõustus 1987) kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) – III periood   -Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid   -Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris   -Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted   -Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid  keskkonnanormatiive   
 Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni – IV periood 
   Artikkel 2 ja 3 rõhutati keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse põhieesmärkide hulka 
 -Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke 
 -Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega 
 - Aluslepingusse lisati keskkonnategevuskavade koostamist puudutavad sätted   
 Pärast Amsterdami lepingut – V periood (1997- 2007)   - EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse:   - Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset 
 - Tasakaalustatud ja säästev areng 
 - Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine 
 - Lõimumisprintsiibile (integreerimisprintsiip) suurema õigusliku mõju andmine 
 
 VI periood – algas Lissaboni lepinguga 
 -Euroopa Ühendus kadus ja asendus Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu toimimise lepinguga   -Lõimisprintsiibi laienemine, EL energiapoliitika, keskkonnakaitse, loomade heaolu   EL keskkonnapoliitika eesmärgid   • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parendamine  
• Inimese tervise kaitsmine  
• Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik 
 kasutamine   • Meetmete rakendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete  keskkonnaprobleemidega   EL keskkonnapoliitika kujundamise kriteeriumid   • Kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid  
• Liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi  
• Meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid  
• Piirkondade tasakaalustatud arengut 
 Euroopa Liidu seadusandlus   Euroopa Liidu seadusandluse aluse moodustavad asutamislepingud ehk primaarne (esmane)  õigus, millele tuginevad liidu institutsioonides vastu võetavad õigusaktid ehk sekundaarne (teisene)  õigus   - Esmase õiguse moodustavad liikmesriikide vahelised lepingud, millest tähtsaimad on Euroopa  ühenduste asutamislepingud koos lisade, protokollide ning muudatusi tegevate lepingutega.   •  Kohustuslikud õigusaktid on määrused, direktiivid ja otsused.   •  Soovitused ja arvamused pole kohustuslikud.   • Euroopa Liidu määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad  võrdselt kõikides liikmesriikides. EL määruseid siseriiklikesse õigusaktidesse ümber ei kirjutata.  Nad avaldatakse Euroopa Liidu Teataja õigusaktide L seerias. 


• Euroopa Liidu direktiivid suunavad liikmesriikide seadusandlust välja töötavate organite tööd,  kes peavad määratud ajaks vastavad muudatused olemasolevatesse seadustesse sisse viima.   • Otsused on siduvad üksikisikutele, ettevõtetele, ühenduse institutsioonidele või liikmesriikidele  sõltuvalt sellest, kellele need on suunatud.   • Soovitus kajastab liidu nägemust meetmetest, mis on vajalikud mingi eesmärgi saavutamiseks.   •  Arvamus esitab liidu vaateid mingile   küsimusele, kuid ei pruugi soovitada mingeid   tegevusi.   Ühenduse keskkonnaprogrammid   •  Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigid demonstreerivad oma valmisolekut teatud  keskkonnameetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid), kuid ei seo ennast otseste  sellealaste õiguslike kohustustega   • Sõnastus üldine – määratletud on üldised arengusuunad   I keskkonnaprogramm (1973-1976)  •  EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid   • saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine   • loodusliku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine   • keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse   • ühendusvälise KKP edendamine   I KKP 11 printsiipi   • Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada   • Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti  võimalikult varajases staadiumis   • Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu   • EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt  efektiivsete meetmete rakendamine   • Saastaja maksab printsiip   • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist 
 saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale   • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning  sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele   • EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil  ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele   • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust   • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi  omapära   • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud   Keskkonnaõiguse printsiibid tänapäeval   • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine   • Saastaja maksab   • Ettevaatus ja vältimine   • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-)   • Otseste ohtude vältimise printsiip   • Õigus puhtale keskkonnale   • Abistavad printsiibid, mille eesmärgiks on eelnimetatud põhiprintsiipide
 ellurakendamine (BAT – best available technology etc, BEP 
 Keskkonnaõiguse taotlused   • Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente;  
• Keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses;  
• Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad  paljude riikide ühisaktsioone. 



Keskkonnaõigus Eestis   Keskkonnaõigus on kompleksne, dünaamiline ja pidevalt muutuv õiguse valdkond. Tuleb  arvestada:   • Keskkonnaalane seadusandlus muutub ja uueneb tihti;   • Toimub rahvusvaheliste keskkonnastandardite rahvuslikku õiguskorda ülevõtmine: liitude  Euroopa Liidu kohandati EL keskkonnakaitse direktiivid (Õhualane 18, veekaitse 11,  jäätmekäitlus 12, looduskaitse 3, kiirguskaitse 7, keskkonnakaitse korraldus 2, GMO 3)   • Keskkonnaalane seadusandlus on tihti kattuv   • Uued ja teravad keskkonnaprobleemid võivad nõuda loovaid ja paindlikke õiguslikke  lahendusi   II Keskkonnaprogramm (1977-1982)  •  Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid   • ennetavad meetmed (veekaitse, õhk)   • müraalase regulatsioon   III Keskkonnaprogramm (1983-1986)  •  keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel   • arenguprojektide KMH   • EÜ KKP prioriteedid   • keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse   • KMH menetluse täiendamine   • keskkonna kompleksne kaitse   • ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus   • tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid 
 IV keskkonnaprogramm (1987-1992)  •  Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte   • ennetada saastust selle allikas   • Uued elemendid   •  ranged keskkonnanormatiivid   • tagada keskkonnadirektiivide tegelik elluviimine ja efektiivne kontroll selle üle   • töötada välja keskkonnaalase haridus- ja teabepoliitika   • biotehnoloogia, pinnase kaitse ning ranniku- ja mägipiirkonnad   V keskkonnaprogramm (1992-2000)  •  “Säästvuse suunas”- eesmärgiks oli sellise arengutee saavutamine, mis ei toimuks  keskkonnakvaliteedi halvenemise arvelt ja tagaks majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste  kaalutluste tasakaalustamise   • arendada taaskasutamise süsteeme loodusvarade raiskamise vältimiseks   • energia tootmise ja kasutamise ratsionaalsemaks muutmine   • tarbimisharjumuste muutmine   • (eriti vee, pinnase ja looduslike alade) säästlik kasutamine   • jäätmetega seotud keskkonnaohtude kompleksne vältimine ja kontroll   • taastumatute energeetiliste ressursside kompleksne vältimine ja kontroll   • transpordi keskkonnamõju vähendamine   • linnakeskkonna kvaliteedi parandamine   • tööstusliku saastuse kontroll ja tuumaohutus eesmärgiga tagada elanikkonna tervis ja ohutus 
 VI keskkonnaprogramm (2001-2012)  Pealkiri “Meie tulevik on meie valida”   • Esmatähtsad valdkonnad:  • kliimamuutused  • bioloogilise mitmekesisuse säilitamine   • tervisekaitse  • loodusvarad  • jäätmed   • Viis lähenemist   • kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine   • keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse  


• tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga   • tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele  • tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus   VII keskkonnaprogramm (2013-2020)— „Hea elu maakera võimaluste piires”.   • Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks:   • Kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali   • Muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese  CO 2 -heitega majanduseks   • Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate  riskide eest   • Suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise 
 parandamise kaudu   • Parandada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi   • Kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna  välismõjudega   • Parandada keskkonna lõimimist ja poliitika sidusust   • Muuta liidu linnad säästvamaks   • Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega.  tegelemisel.   VII KKP 9 prioriteetset eesmärki   1. Kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali.   2. Suunata liidu majandus ressursitõhusale, keskkonnahoidlikule ja 
 konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele.   3. Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ja nende tervisele ja heaolule avalduvate  riskide eest.   4. Suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevat kasu, täiustades nende  rakendamist.   5. Tõsta keskkonnateadlikkust ja laiendada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat  tõendusbaasi.   6. Kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna  välismõjudega.   7. Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika sidusus.   8. Muuta liidu linnad säästvamaks.   9. Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega  tegelemisel.   
 
 Esmatähtis eesmärk nr 1- kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali   Liidu majandusliku õitsengu ja heaolu aluseks on looduskapital - viljakas muld, tootmismaa, meri,  hea kvaliteediga magevesi ja puhas õhk ning bioloogiline mitmekesisus, mis kõike seda toetab.   Looduskapital sisaldab elutähtsaid teenuseid nagu näiteks taimede tolmeldamine, looduslik kaitse  üleujutuste eest ning kliima reguleerimine. Liit on pühendunud elurikkuse kao pidurdamisele ja  Euroopa veekogude ja merekeskkonna hea seisundi saavutamisele. Selle saavutamiseks on  kehtestatud meetodid, erinevad direktiivid, koos rahalise ja tehnilise toetusega.   Riigisiseselt aitavad antud eesmärki saavutada näiteks:   •  „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ ning üheks arengukava alusdokumendiks olev  „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“.   •  „Euroopa veevarude kaitsmise kava ning veepoliitika raamdirektiiv, mis on Eesti  seadusandlusesse üle võetud veeseadusega ning vesikondadele koostatud  veemajanduskavad.   •  „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ ja looduskaitse arengukava.   •  „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ ja „Eesti keskkonnategevuskava aastateks  2007-2013“ 
 Esmatähtis eesmärk nr 2 - Keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud,  välismõjud  


Teine valdkond käsitleb tingimusi, mis aitaksid liidul liikuda ressursisäästliku, vähese/madala CO2- heitega majanduse poole ning eraldada majanduskasv täielikult ressursi- ja energiakasutusest ning  nende keskkonnamõjust.   Eraldi tähelepanu all on jäätmete muutmine ressursiks, suurendades ennetust, taaskasutust ja  ümbertöötlemist ning lõpetades järk-järgult ebamajanduslikud ja kahjulikud tavad nagu prügi  ladestamine.   • Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“   • Tööstusheite seadus   •  Strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia  2014-2020“   • Jäätmeseadus   • Veeseadus ja veemajanduskavad 
 Esmatähtis eesmärk nr 3-Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ja nende tervisele  ja heaolule avalduvate riskide eest.   Kolmas esmatähtis tegevusvaldkond hõlmab inimese tervise ja heaoluga seotud probleeme nagu  õhusaaste, veereostus, liigne müra ja toksilised kemikaalid.   Euroopas on küll juba seatud kõrged standardid õhu kvaliteedile, kuid paljudes linnades jääb  õhusaaste tase ikka üle lubatava taseme.   •  Välisõhu kaitse seadus  • „Transpordi arengukava 2014-2020“  •  Määrus „Nõuded suplusveele ja supelrannale“   •  Rahvaterviseseadus ja veeseadus  • Kemikaaliseadus  • Taimekaitseseadus   Esmatähtis eesmärk nr 4-Suuendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevat kasu,  täiustades nende rakendamist.   Õigusaktide rakendamise parendamine toob kaasa olulist kasu. Õigel viisil rakendades loob liidu  keskkonnapoliitika lisaks keskkonnakasule kõigile võrdsed tingimused ja võimalused ühtsel turul  jätkusuutlikeks investeeringute saamiseks.   Oluline on tagada avalikkuse ligipääs infole, et edendada avalikkuse teadlikkust  keskkonnaprobleemidest ning aidata inimestel oma lähiümbrust parandada. Oluline on täiustada  keskkonna järelevalve- ja kontrollimissüsteeme ning juurdepääsu keskkonnaküsimustega seotud  kohtuasjadele.   •  Keskkonnaseadustiku üldosa seadus  • Keskkonnajärelevalve seadus  • Avaliku teabe seadus  • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus   Esmatähtis eesmärk nr 5-Tõsta keskkonnateadlikkust ja laiendada liidu keskkonnapoliitika  aluseks olevat tõendusbaasi.   Teadusuuringud, keskkonnaalaste muutuste järelevalve ja teavitamine aitavad pidevalt parandada  meie keskkonnaalaseid teadmisi. Need alusteadmised tuleks muuta kodanikele ja poliitiliste  otsuste tegijatele paremini kättesaadavamaks, et nad saaksid tugineda kindlatele teadmistele  keskkonna seisundi kohta.   •  Samas on oluline juhinduda jätkuvalt ettevaatusprintsiibist.   • programm „Keskkonnaseire ja andmehõive arendamine“   • strateegia „Teadmistepõhine Eesti“  • Konkurentsivõime kava,  • „Looduskaitse arengukava aastani 2020“   • „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“   Esmatähtis eesmärk nr 6-Kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud  ja tegeleda keskkonna välismõjudega.   Programmis määratletud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud piisavad investeeringud ja  uuendusi toodetele, teenustele ja riiklikku poliitikasse ka avaliku ja erasektori vahenditest. Seetõttu  on oluline, et keskkonnamõjud oleksid õigesti arvestatud ja turusignaalid peegeldaksid tegelikke  keskkonnakulusid. See hõlmab põhimõtte „saastaja maksab“ süstemaatilisemat kohaldamist, 


keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, tööjõu maksustamiselt saastamise  maksustamisele üleminekut ning keskkonnakaupade ja teenuste turu laiendamist.  
!  Konkurentsivõime kava
 !  „Riigi eelarvestrateegia 2015-2018“   Esmatähtis eesmärk nr 7-Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika  sidusus.   Tegevusvaldkond hõlmab keskkonnaküsimuste tõhusamat lõimimist muude vadlkondade  poliitikaga, nagu regionaal-, põllumajandus-, kalandus-, energia- ja transpordipoliitikaga. Poliitiliste  algatuste keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju süstemaatiline hindamine ning  keskkonnamõju hindamise õigusaktide rakendamine kindlustab paremate otsuste vastuvõtmise ja  sidusama poliitika käsitlemise.   •   „Vabariigi Valitsuse reglement“   •  Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Mõjude hindamise metoodika“   •  „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“   •  „Keskkonnamõju hindamise seadus ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadus“   •   määrus „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise  ja aruandluse kord“   • Keskkonnavastutuse seadus  Esmatähtis eesmärk nr 8 -Muuta liidu linnad säästvamaks.   Esmane on aidata linnadel areneda säästvamaks. Enamik linnasid seisavad silmitsi samade  keskkonnaalaste probleemidega nagu halb õhu kvaliteet, kõrge müratase, kasvuhoonegaaside  heited, veenappus ja jäätmed. Eesmärk on kindlustada, et enamik Euroopa Liidu linnadest  rakendavad aastaks 2020 planeeringutes ja projekteerimisel säästvat poliitikat.   •  „Eesti reginaalarengu strateegia 2014-2020“  • Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatav meede „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“  • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“   Esmatähtis eesmärk nr 9-Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja  kliimaprobleemidega tegelemisel.   Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemide käsitlemisel.  Mitmed seitsmendas keskkonnaprogrammis kehtestatud põhieesmärgid on saavutatavad üleilmse  ühtse lähenemisviisi osana ja koostöös partnerriikidega.   • Eesti riiklikud seisukohad on heaks kiidetud nii ÜRO aastatuhande arengueesmärkide  2015.aasta järgse raamistiku osas kui ka ÜRO säästva arengu struktuuri osas.   •  „Eesti arengukoostöö põhimõtted“   •  „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015“   •  Mitmete eesmärkide saavutamiseks on hetkel otstarbekam rakendada meetmeid esmalt  liidu tasandil. 
 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika märksõnad   • Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus)   • Nutikad ja säästvad linnad   • Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega)   • Kliimamuutustega kohanemine   • Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur)   • Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine   • Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid)   • Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes 
 Euroopa keskkond täna   • Majanduslikku jõukust ja inimeste heaolu toetava looduskapitali kaitse;  
• Ressursitõhusa ja madala süsinikuga majanduse ja sotsiaalse arengu edendamine;  
• nimeste kaitsmine keskkonnast tulenevate terviseriskide eest.  
• Euroopa looduskapitali kaitsmine, säilitamine ja väärtustamine pole tänaseni seitsmenda  keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidega kooskõlas.   • Saaste vähendamine on Euroopa õhu ja vee kvaliteeti oluliselt parandanud, ent probleemid  nagu mullafunktsioonide kadumine, pinnase seisundi halvenemine ja kliimamuutus on 


endiselt üleval, ohustades Euroopa majandustoodangu ja heaolu aluseks olevate  keskkonnakaupade ja – teenuste voogusid.   •  Inimeste kaitsmine keskkonnast tulenevate terviseriskide eest.  
• Looduskapitaliks saab pidada nii loodusvarasid, maad kui ka ökosüsteemi omadusi ning  funktsioone (nt võimet stabiliseerida inimtekkelisi muutusi, selle kaudu mõjutades ka  majandustegevust).   • Inimkapitali käsitluses on inimesed väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid  tootlikkuse ja arengu edendamiseks.   • Sotsiaalne kapital on inimeste-vahelised suhted ja võrgustikud koos ühiste normide,  väärtuste ning arusaamadega, mis hõlbustavad koostööd rühmade sees ja vahel  ühiskonnale kasu loomise eesmärgil.   RAHVUSVAHELISED LOODUS JA KESKKONNAKAITSE ORGANISATSIOONID  •  1922. A. asutati maailma esimene rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon - Rahvusvaheline  Linnukaitse Nõukogu (ICBP)   • 1948 Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) – esimene globaalne rahvusvaheline looduskaitse  ühendus   Keskkonna peadirektoraat   •  Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat loodi 1973. aastal, et kaitsta,hoida ja parandada  Euroopa keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks.   • Keskkonna peadirektoraat teeb ettepanekuid seoses poliitika ja õigusaktidega, mille eesmärk on  kaitsta looduslikke elupaiku, tagada puhas õhk ja vesi ning jäätmete nõuetekohane  kõrvaldamine, parandada teadmisi keemiliste ainete mürgisuse kohta ja aidata Euroopa  ettevotjatel majandust säästvamaks muuta.   • Peadirektoraat tagab, et liikmesriigid kohaldavad nõuetekohaselt El-i keskkonnaalaseid  õigusakte   • Keskkonna peadirektoraat esindab keskkonnaküsimustes Euroopa Liitu rahvusvahelistel  kohtumistel,   • Keskkonna peadirektoraat on üks 40 peadirektoraadist ja talitusest, mis kokku moodustavad  Euroopa Liidu täitevorgani Euroopa Komisjoni.   • Komisjoni juhib volinike kolleegium, kuhu kuulub üks volinik igast ELi 28 liikmesriigist.   • Keskkonna peadirektoraat alustas tööstuse peadirektoraadi haruna viieliikmelise meeskonnaga  1973. aastal. Nüüd on seal veidi üle 500 töötaja   • Keskkonna peadirektoraadi praegused volitused hõlmavad järelevalvet rohkem kui 200 Euroopa  tasandil kehtiva keskkonnaalase oigusakti üle. 
 Euroopa Keskkonnaamet (agentuur)   • Euroopa Keskkonnaamet (EEA) on Euroopa Liidu asutus, kelle ülesanne on pakkuda  usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet   • Euroopa Keskkonnaameti asutamismääruse võttis Euroopa Liit vastu 1990. aastal. See  jõustus 1993. aasta lõpus kohe pärast seda, kui EEA asukohaks määrati Kopenhaagen.  1994. aastal alustas EEA tegevust. 
 EEA ülesanded on järgmised:   • aidata ühendusel ja liikmesriikidel teha põhjendatud otsuseid keskkonna parandamiseks,  võtta majanduspoliitikas arvesse keskkonnaaspekte ja saavutada säästev majandamine.   • Koordineerida Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) tegevust.  
• Praegu on Euroopa Keskkonnaametil 33 liikmesriiki ja 6 koostööriiki. Euroopa  keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk (Eionet) on EEA ja riikide koostöövõrgustik.   • Poliitika rakendamise teave: tagasiside ja ettepanekud ELi poliitikaraamistiku, eesmärkide ja  sihtide kohta pidevate aruannete kaudu tööst keskkonna võtmeteemadel;   • Süsteemsete probleemide hindamine, võttes arvesse makro-, valdkondadevahelist ja  pikaajalist perspektiivi ja toetades ühtlasi ELi 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi  pikaajalisi visioone;   • Teadmiste ühisarendamine, jagamine ja kasutamine: meie aruandluse põhituumikut  moodustavate inimvõrgustike ja infosüsteemide haldamine;   • EEA juhtimine eesmärgiga järgida kõiki ametile kohaldatavaid eeskirju ja õigusnorme,  parandades samal ajal pidevalt 



Ülemaailmsed suundumused   •  Demograafilised muutused maailmas   • Süvenev linnastumine  • Uued haigused ja pandeemia riskid   • Kiirenevad tehnoloogia muutused   • Jätkuv majanduskasv?  • Üha multipolaarsem maailm  • Tihenev ülemaailmne konkurents loodusvarade pärast   • Kasvav surve ökosüsteemidele  • Kliimamuutuse tagajärgede intensiivistumine  • Suurenev keskkonnareostus  • Juhtimisviiside mitmekesistamine   Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)   •  Keskkonna ülevaated. OECD keskkonnatoime ülevaated pakuvad tõenduspõhist analüüsi ning  hinnangut riikide keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta.   • Ülevaated soodustavad üksteiselt õppimist, aitavad tõsta riigi vastutust ning pakuvad riikidele  just neile suunatud soovitusi oma keskkonnatoime parandamiseks. 
 UNEP ÜRO   •  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (ingliskeelne ühend UNEP) on ÜRO  haru, mis koordineerib ÜRO Keskkonnaprogrammi ja aitab arengumaades rakendada  keskkonnasäästliku metoodikat.   • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi asutas Maurice Strong 1972. aasta  juunis. Selle peakontor asub Keenia pealinnas Nairobis.   
 
 Programmi peamine ülesanne on juhtida riikidevahelist koostööd säästva arengu ülemaailmseks  elluviimiseks, samuti üleilmsete keskkonnaprobleemidega (nt kliimamuutused) tegelemiseks.   •  Kliima soojenemine  • Looduskatastroofid ja konfliktid   • Ökosüsteemi majandamine  • Keskkonna ülevaatamine  • Kahjulikud ained  • Taaskasutuse tõhusus   ÜRO Keskkonnaassamblee   18.-22. veebruaril Keenias, Nairobis toimunud ÜRO Keskkonnaprogrammi(UNEP) nõukogu 27.  istungijärgul ja ülemaailmsel keskkonnaministrite foorumil otsustati asutada ÜRO  Keskkonnaassamblee (UNEA).   • Tegemist on ÜRO organiga, mis asendaks edaspidi ÜRO Keskkonnaprogrammi nõukogu  ning tegutseks ÜRO Peaassamblee juures.   • Organi ülesanne on tagada strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste  ettevalmistamine ning kõigi oluliste huvirühmade kaasamine otsuste tegemisse. UNEA  asutamise peamiseks eesmärgiks on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO  otsusetegemise 
 süsteemi. 
 Keskkonnajuhtimissüsteemid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaaudit, Keskkonnarisk   Keskkonnajuhtimine   • Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja  integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevat tööd  keskkonnatingimuste parandamiseks.   • Keskkonnajuhtimine näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt  ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise  tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.  


Keskkonnajuhtimine - ajalugu  • Organisatsiooni tasemel keskkonnajuhtimise juurutamise kõrgperiood oli 1990 aastatel, kui  kantuna säästva arengu protsessist asuti välja töötama praktilisi vahendeid keskkonnakaitse  meetmete rakendamiseks.   • Keskkonnakaitses edumeelsemad ettevõtted eelistasid riigi sekkumise asemel astuda  vabatahtlike samme ja nii sündis erinevatest initsiatiividest ISO 14001 keskkonnajuhtimise  standard, mille kasutusala laiendati erinevat tüüpi organisatsioonidele.   • Tänasel päeval on keskkonnajuhtimise aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ISO 14001  keskkonnajuhtimissüsteemi standard. ISO 14001 on üle võetud ka Eesti standardiks.   • ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis Euroopa Liidus keskkonnjuhtimise ja – auditeerimise skeem (EMAS), mis on sisuliselt samuti vabatahtlik juhend ehk standard ning  võeti vastu isegi varem kui ISO 14001. EMAS nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi  ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009. 
 Keskkonnajuhtimissüsteemid   • Eestis kehtib 2015. aasta detsembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard EVS-EN  ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega.   Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus   • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni  keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine   • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess  
• Organisatsioonid tahavad enamat kui õigusaktid nõuavad: näidata, et nad arvestavad  keskkonnaprobleemidega, mida nende tegevus võib põhjustada ning otsivad pidevalt  võimalusi oma keskkonnaalase tegevuse parandamiseks.   • Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist. See kujutab  endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja  ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.       • Keskkonnajuhtimissüsteemirakendamisega kaasnevate eeliste ja sellega seotud töö  hindamisel võtab organisatsioon arvesse mitte ainult finantsaspekte (kulude kokkuhoid,  tootmise efektiivsus, turupotentsiaal), vaid ka keskkonnaküsimuste puudulikust  lahendamisest tulenevaid riske (õnnetusjuhtumid, raskused pangakrediidi ja teiste  investeerimisvahendite saamisel, turu kaotus)   Keskkonnajuhtimine. Põhisstiimulid   1. Majanduslikud põhjused, riskide maandamine. Energia, vee, toorme ja muude ressursside  säästlik tarbimine ning korduskasutus aitab kulusid kärpida ning uusi kokkuhoiuvõimalusi leida.  Keskkonnajuhtimise juurutamise algetapil ületab tihti majanduslik kokkuhoid julgemaidki  prognoose. Hästi toimiv keskkonnajuhtimis- süsteemi aitab ennetada ja ohjata tegevusest  tulenevaid keskkonnariske.   2. Suhted ametkondadega. Ametkondade silmis positiivsel kohal.   3. Avalikud hanked ja tarneahela juhtimine. Ettevõtted ja riigiasutused on hakanud nõudma  tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt. ISO 14001 sertifikaadi või EMASi  registreeringu olemasolu.   4. Tarbijate nõudmised.
 5. Ettevõtte turuväärtus. Keskkonnategevuse tulemuslikkust jälgitakse   aktsiaturgudel hoolega juba täna.   6. Edumeelne juhtimine. Hästi toimiv keskkonnajuhtimissüsteem hõlbustab asja- ja ajakohase  teabe kogumist ja töötlemist ning põhjendatud juhtimisotsuste tegemist. Juhtimissüsteem muudab  ladusaks suhtlemiseks vajaliku teabe hõlpsamini kättesaadavaks nii oma töötajatele, äripartneritele  kui ka teistele huvirühmadele.   7. Toodete ja teenuste kvaliteet. Keskkonnajuhtimisvõtete rakendamine on kvaliteedijuhtimise  loomulik edasiarendus. Juhtimisvaldkonnad täiendavad teineteist ja vastavust mõlemale  standardile nõuavad tarbijad.   8. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon.
 9. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted.   10.Töötajate motivatsioon. Ettevõtte keskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab  töötajate eneseteadvust. Inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus organisatsioonis,  kus võimaldatakse koolitusi ja hinnatakse kvalifitseeritud tööjõudu ning keskkonnaküsimustega  arvestavat tööandjat hinnatakse rohkem.  


11. Töötajate ja elanike tervis  
 12. Suhtlemine
 13. Säästev areng   Keskkonnajuhtimissüsteemi võib vaadelda:
 • Keskkonnakaitse korraldamise vahendina
 • Organisatsiooni üldise juhtimissüsteemi osana 
  Ettevõte peab: Töötama välja keskkonnapoliitika
 • Teostama keskkonnaülevaatuse
 • Määratlema keskkonnaalased prioriteedid
 • Töötama välja tegevuskava
 • Teostama järelkontrolli   Keskkonnajuhtimissüsteem   • Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist.  
• Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud  vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ning ressursid, mis on vajalikud süsteemi  rakendamiseks ja alalhoidmiseks. 
 Demingi juhtimismudel   • Planeeri/kavanda • Tegutse/viiellu • Kontrolli • Täiusta   Kavanda
 • Keskkonnapoliitika
 • Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud
 • Õigusaktide nõuded
 • Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja -kavad   Vii ellu
 • Ressursid, rollid, vastutused ja volitused 
 • Pädevus, koolitus ja teadlikkus
 • Suhtlus ja teabevahetus
 • KKJS dokumentatsioon
 • Dokumendiohje
 • Toimimisohje
 • Hädaolukordades tegutsemise kava
 • Seire ja mõõtmised 
 • Mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused 
 • Tõendusdokumentide ohje 
 • Siseaudit   Täiusta
 • Juhtkonnapoolne ülevaatus
 • Väline suhtlus ja aruanne
 • Tõendamine/kinnitamine ja registreerimine   Keskkonnajuhtimissüsteemid   • ISO 14001 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks.   • EMAS – Eco-Management and Audit   Mis on EMAS?   • Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (Eco-Management and Audit Scheme  ehk EMAS) on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks,  parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks.   • 2015. aasta juulikuu seisuga on Eestis EMAS määruse kohaselt registreeritud kuus  organisatsiooni, kellest kaks on avaliku sektori asutused 
 ISO 14001 ja EMAS võrdlus   • ISO 14001 ja EMAS on oma olemuselt väga sarnased.   • 2001. aastal ühitati EMASi määruse kohasele keskkonnajuhtimissüsteemile esitatavad  nõuded keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001 nõuetega.   • See tähendab, et EMASi kohaselt registreeritud organisatsioon vastab ka ISO 14001  standardi nõuetele. Lisaks ISO 14001 standardiga kattuvatele nõuetele esitab EMAS määrus 


organisatsioonile mõned lisanõuded, nagu näiteks keskkonnaaruande koostamine ja  avalikustamine. 
 • Üldistatult on need süsteemid väga sarnased, kuna ISO 14001 arendajad kasutasid EMAS        süsteemi ühe olulise lähtepunktina.   • Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine   • EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad, nõudes teatud eel- ja järelprotseduure.
    EMAS   • Keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000 –ga ühilduv, kuid  on laiahaardelisem   • Keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001  struktuuri   • Süsteem on Euroopa Liidu keskne   EMASi juurutamine   1. Keskkonna ülevaade  
2. Keskkonnapoliitika  
3. Keskkonnategevuskava  
4. Elluviimine ja toimimine  
5. Keskkonnaaudit  
6. Keskkonnaaruanne  
7. Saatma tõendatud aruande pädevale asutusele registreerimiseks 
 1. Keskkonna ülevaade   • Reeglina algab keskkonnajuhtimissüsteemi (KJS) rakendamine ettevõtte keskkonnaseisundi  ja –probleemide ülevaatega, st keskkonnaülevaatega. Ülevaates avaldatakse ressursside  kasutamine ettevõtte poolt, emissioonide ja jäätmete teke jm keskkonnamõjud ja ka  ettevõttele rakenduvad seadusandlikud nõuded. Erilist tähelepanu pööratakse  märkimisväärse keskkonnamõjuga tegevustele.   • Andmete kogumine ja analüüs   • Teemad: • Elektri- ja soojatarbimine; Materjalide kasutamine, Pakkematerjalide kasutamine,  Veetarbimine, Jäätmete hulk, Reovesi, Ettevõttesisene ja ka –väline õhukvaliteet, Müra ja  ebameeldiv lõhn, • Töökeskkond 
 2. Keskkonnapoliitika   • Keskkonnaülevaate tulemused on aluseks ka ettevõtte keskkonnapoliitika kujundamisele.  Keskkonnapoliitika kirjeldab ettevõtte olulisemaid keskkonnaalaseid kavatsusi ja eesmärke.   • Keskkonnapoliitika on kogu ettevõtte keskkonnategevuse aluseks, mõjutades  majandustegevust ja kavandatavaid arengusuundi.   • Keskkonnapoliitika kohustab tavaliselt ettevõtet pidevalt töötama keskkonnamõjude  vähendamise nimel ning kooskõlas seadusandlike aktide, kehtestatud normide ja  nõudmistega.   • Keskkonnapoliitika on KKJS võtmekomponent.   • Määratleb, mida organisatsioon soovib saavutada strateegilisel tasemel. Poliitika on seotud  missiooni ja visiooniga.   • Sobib kokku organisatsiooni tegevuste laadi, ulatuse ja keskkonnamõjudega ning toodete ja  teenustega   • Sisaldab pideva parendamise ja saastamise vältimise kohustust   • Sisaldab kohustumust järgida seadusandlikke nõudeid   • Annab raamistiku eesmärkidele ja ülesannetele   • On dokumenteeritud, ellu viidud ja toimivana hoitud   • On kõigile organisatsiooni heaks või nimel töötavatele isikutele teatavakstehtud ja  avalikkusele kättesaadav   3. Keskkonnategevuskava
 1. Kuidas eesmärk saavutatakse (tegevused ja meetmed)?   • Selles punktis kirjeldatakse tegevusi, mis tuleb teha eesmärgi saavutamiseks, eesmärgi  saavutamise protsessi kulgu.   2. Milline on ajakava?   • Määratakse reaalselt saavutatav ajakava ja tähtajad eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks.   3. Kes vastutab eesmärgi saavutamise eest?  


• Määratakse vastutav isik. See isik ei pea tingimata ise ära tegema kogu tööd, aga tema ülesanne  on jälgida ja kanda hoolt selle eest, et töö saab tehtud ja eesmärk täidetud.   4. Millised on ressursid?   • Iga eesmärgi täitmiseks on määratakse kas raha või lisatöötundide näol. Koostatakse eelarve.   5. Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle?   • Kui eesmärgi saavutamise tähtaeg on möödas, hinnatakse, kas eesmärk on täidetud ja kas  midagi oleks pidanud tegema teisiti. Kui eesmärki ei ole saavutatud, peab selgitama välja põhjused  ja vajadusel välja töötama uue tegevuskava.   4. Elluviimine ja toimimine   5. Keskkonnaaudit   • Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendades ja säilitades peab ettevõte oma keskkonnategevust  pidevalt mõõtma/seirama ja hindama. Tavaliselt hinnatakse keskkonnategevuse elluviimist  vastavate indikaatorite mõõtmise ja seiramisega ning siseauditite läbiviimisega.   • Enne otsustamist, mida ja kuidas mõõta, peaks ettevõte kindlaks tegema, milliseid  keskkonnaindikaatoreid seiratakse. See peaks olema tehtud juba keskkonnaeesmärkide  püstitamisel. 
 KKJS sertifitseerimine   • Organisatsioon, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati.   • Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija nn sertifitseerimisauditi alusel.   ISO 14001 sertifitseerimine   Rakendatav
 • Mistahes organisatsioonis • Kõigis majandusharudes • Kogu maailmas   • Ettevõte sertifitseerimine ja registreerimine vastavalt keskkonnajuhtimise standardile näitab,  et ettevõte annab oma panuse keskkonnatingimuste parandamisse.   • ISO 14001 sertifikaat või ettevõtte registreerimine vastavalt EMAS-i nõuetele on turunduses  oluline. 
 Integreeritud juhtimissüsteemid   • Laiemas tähenduses: praktiliselt kõik ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtimise  komponendid   • Kitsamas tähenduses ISO ja juhtimisstandarditel ja nendega ühilduvatel dokumentidel  põhinevad juhtimissüsteemid 
 KKJS-iga seotud probleemid   • Omaette elav süsteem   • Suur/liigne dokumentatsiooni maht   • Sellest tulenev suur ressursikulu (aeg, tööjõud, raha)   • Töötajate vähene kaasamine KKJS väikeettevõtetes   • Ressursside (eelkõige personali) piiratus   • Teadmiste puudumine   • Eelarvamused   • Sertifitseerimine kallis 
 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine   • Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine  keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse  leidmine otsuse ettevalmistamise käigus.   • Keskkonnaauditeerimine on ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine  keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu  põhiseisukohtadele, aga ka ettevõtte poolt enesele võetud nõuetele. 
 Ajalugu 
 1992 Ökoloogiline ekspertiis           1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314           1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8           1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus           2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 



Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus   Seadus sätestab   • eeldatava keskkonna mõju hindamise õiguslikud alused ja korra  
• keskkonnajuhtimis-ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning  
• ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist 
 ning kehtestab  • vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. 
 Kavandatav tegevus   Keskkonnamõju hindamise eesmärk   • Teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek  kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või  minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;   • Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete  võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või  minimeerimise võimaluste kohta;   • Võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk   • Arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning  kehtestamisel;   • Tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;  
• Edendada säästvat arengut. 
 KMH mõisted   Keskkonnamõju   • Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja  heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.   Oluline keskkonnamõju   • Keskkonnamõju on oluline,kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,  kultuuripärandi või vara.   Keskkonnamõju   • Füüsikalis-keemiline 
 • Bioloogiline
 • Kultuuriline
 • Sotsiaalmajanduslik
    Keskkonnamõju hindamise eesmärk   Eelduste loomine selleks, et:   • Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi  
• Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti  
• Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee.   Keskkonnamõju hindamise ülesanne   • Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude  iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta.   • Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta  
• Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale 
 
 Keskkonnamõju hindamises osalejad          • Arendaja
         • Otsustaja
         • Ekspert (eksperdid) 
         • Huvipooled
         • Avalikkus   Millal tuleb läbi viia ?   • Seadusega sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevused  
• Mõju olulisuse eelhindamine seadusega kehtestatud korras  


• Finantsinstitutsioonide või avalikkuse surve 
 Eelhindamine   • Kui tegevust kohustuslikust nimekirjast ei leia, tuleb otsus KMH vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta  vastu võtta täiendavas nimekirjas olevate tegevuste analüüsi tulemusena (eelhindamisel)   Otsustaja lähtub:   • 1)  Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;   • 2)  Tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,  jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;   • 3)  Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus,  jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;   • 4)  Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;   • 5)  Punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,  sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju  ilmnemise tõenäosusest. 
 Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted   • Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus 
 • Optimaalse lahenduse otsimine
 • Interdistsiplinaarne lähenemine
 • Ühismõõde   • Üldsuse kaasamine
 • KMH protsessi reprodutseeritavus   Keskkonnamõju hindamise protseduur(id)   • Keskkonamõju hindamise protsess algab pärast seda, kui otsustaja on langetanud  sellekohase otsuse.   • Keskkonnamõju hindamise võib jagada kaheks rööpselt kulgevaks protsessiks   
• Tegevusloa taotlus # otsus KMH algatamiseks   Sisuline   • Kavandatud tegevuse eesmärgi määratlemine   • Alternatiivide määratlemine   • Huvipoolte määratlemine   • KMH valdkonna määratlemine   • Fooni kirjeldus   • Mõjude prognoosimine ja hindamine   • Leevendusvõimaluste analüüs   • Alternatiivide hindamine ja võrdlemine  • Aruande esitamine   Formaalne   • KMH algatamisest teatamine   • KMH programmi koostamine   • KMH programmi avalikustamine   • KMH programmi kinnitamine 
 • KMH protsessi avalikustamine 
 • Aruande avalikustamine   Keskkonnaaudit 
 Juhtimissüsteemi audit   Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali  hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus  • Süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille  käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab  tulemused auditi kliendile.   • K-ga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust  jne. Levinumad k-i tüübid Eestis on tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit.  



 Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest   •  Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete  keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud   • KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole.   • Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui:   • Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas  • Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas   • Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud   Audititüübid   • Vastavusaudit  
• Vastutusaudit  
• Tegevuskoha  
• Omanikuvahetusega kaasnev audit  
• Eriauditid  
• Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) 
 Audit peab selgitama:   • Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja  keerukusest johtuvaid vajadusi   • Kas süsteem on edukalt rakendunud  
• Kui hästi see toimib 
 Auditis osalejad   • Auditiklient
 • Audiitorirühm
 • Auditeeritav
 • Tehniline ekspert   
 Auditi klient- Auditi tellinud organisatsioon või isik. Klient võib olla auditeeritav või mõni muu  organisatsioon, millel on õigusaktil või lepingul põhinev õigus auditit tellida ülesandeid. 
 Audiitorrühm-Üks või rohkem audiitorit, kes viivad läbi auditit, toetatuna vajadusel tehniliste  ekspertide poolt.Üks audiitorrühma liikmetest määratakse juhtaudiitoriks.Audiitorrühma võivad  kuuluda ka audiitoriõpilased   Auditeeritav- Organisatsioon, mida auditeeritakse   Tehniline ekspert-Isik, kes varustab audiitorrühma spetsiifilise teabega või ekspertiisiga   Spetsiifiline teave või ekspertiis on see, mis seondub organisatsiooniga, protsess või tegevus, mis  peab saama auditeeritud või keel või kultuur   Auditi tegevused   • Auditi alustamine  
• Dokumentide ülevaatusel äbiviimine  
• Kohapealsete auditi tegevuste ettevalmistamine  
• Auditeerimine (kohapealsete audititegevuste läbiviimine)  
• Auditi aruande ettevalmistamine, kinnitamine ja levitamine  
• Auditi lõpule viimine  
• Auditi järeltegevuste läbiviimine 
 Auditeerimine   • Avakoosolek  
• Tõendusmaterjali kogumine:Küsitlemine, dokumentide läbivaatamine, vaatlus  
• Verifitseerimine (tõendamine)  
• Tõendusmaterjali hindamine jal eidude formuleerimine  
• Auditi leidude põhjendus  
• Lõpetuskoosolek 
 Keskkonnariski hindamine ja juhtimine   Riski mõiste:  1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni:   • Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile  


• Tõsidus   • Tagajärgede ulatus  2. Risk väljendab:
 • Teatud kindla tõsiduse ja ulatusega tagajärje esinemise tõenäosust teatud kindlatel asjaoludel   
 Riskianalüüs (erinevad seletused)  • Riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine,  hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine   • Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude  väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.   • Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess 
 Keskkonnakahju, keskkonnakahjustus   • Sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise  tagajärjel).   • Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need  võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda 
 Keskkonnarisk  • Keskkonnarisk– üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju  
• Risk inimese tervisele– sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk)  
• Ökoloogiline risk– sihtmärgiks elustik, ökosüsteemid, loodusressursid 
 Keskkonnariskianalüüs   • Keskkonnariskianalüüs on riskianalüüs, milles identifitseeritavate ohtude ja riskide tagajärg on  keskkonnakahjustus   Planeerimisseadus (2015)   Seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja  huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,  kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning  majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. 
 Planeering-Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega  määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.
 Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad  üksteist ja moodustavad ühtse terviku.   • Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad  järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud  planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. 
 Planeerimise põhimõtted   1. Elukeskkonna parendamise põhimõte  
2. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte  
3. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte  
4. Teabe piisavuse põhimõte  
5.  Elukeskkonna parendamise põhimõte 
 Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja  kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning  esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.   6. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte 
 Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust  planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning  korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke  väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle  ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet  planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.   7. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte 
 Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas  avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu 


eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Riiklikku huvi väljendav planeering  peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.  Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas  riiklikke huve väljendava planeeringuga.   8. Teabe piisavuse põhimõte 
 Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid  ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid,  arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. 
 Planeerimisalase tegevuse korraldajal on õigus saada planeeringu koostamiseks tasuta  teavet.   9. Otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte 
 Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt  kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult  käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning  asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada  keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.   Planeeringute liigid on:
 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud,  strateegiline käsitlemine;
 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine,  asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste  määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel  detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja  ehitustingimuste seadmiseks; 
 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja  alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.   Planeering   Planeering on konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus,  millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused   Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad  üksteist ja moodustavad ühtse terviku.   Üleriigiline planeering   (1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.   (2) Üleriigilise planeeringu eesmärgid on:   1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;   2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas  rahvusvahelisel tasandil;   3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste  määratlemine;   4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;   5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist  tagavate meetmete määratlemine;   6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine;   7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine.   Riigi eriplaneering   (1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille  asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering  koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika,  gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool  nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.   (2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku  raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise  lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama  elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike  jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis  vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.  


Üleriigiline planeering   • Eesti 2010   • Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused,  puhkus)   • Liikumisvabadus  • Valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet   • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine  • Asustuse ruumiline tasakaalustamine   • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga   • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine 
 Maailma ja Euroopa trendid   • Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse   • Üleminek teadmispõhisele majandusele   • Rahvastiku vananemine   • Linnastumine   • Ilmastu (kliima) muutumine   • Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv   • Üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele   • “Rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv   Ruumilise arengu visioon   • Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi  ühendatud riik. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime  tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik  • Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad,  väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud  linnaruumis pakutavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal  elamise eelised. Seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus 
 Eesti 2030+ arengueesmärgid   • Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, koguriigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond  nii maal kui linnas.   • Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja  rannikualad; Kestlik transport ja energeetika   • Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine  • Head ja mugavad liikumisvõimalused  • Siseriiklikud – võimalused  • Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime   • Varustatus elutähtsate võrkudega  • Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem   • Korras tehnilised taristud  • Kestlik ühistranspordisüsteem 
 ASUSTUS - EESMÄRGID   • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva  elukeskkonna kujundamine   • Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade  sisemise sidustamise   • Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine  
• Säilitada olemasolev asustusstruktuur 
• Head elutingimused 
• Asulatevahelised horisontaalsed sidemed 
• Ruumiliste barjääride vähendamine 
• Parem liikuvus soodustab võrgustumist   Transpordi valdkonna peamised eesmärgid   • Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade  sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil   • Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused välismaailmaga  


• Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega 
 Aegruumilised vahemaad- kiired ja mugavad ühendused välismaailmaga   • Aeg-ruumiliste vahemaade oluline vähendamine   • Kiire, mugav ja sagedane reisirongiliiklus   • Rail Baltic kiirraudtee (200 km/h)   • Tallinn-Tartu-Koidula(-Pihkva), Tartu-Valga-(Riia), Tallinn-Narva- 
 (Sankt-Peterburg), Tallinn-Pärnu kuni 160 km/h   • Tallinna lennujaam ja selle ligipääsetavus   • Teised lennuväljad   • Maanteede ohutus (sh TEN-T võrgustik) (inglise Trans-European Networks) ehk  üleeuroopalised võrgustikud on loodud Euroopa Liidu poolt, et arendada liikmesriikide  omavahelist koostööd ühise tõhusama infrastruktuuri väljakujundamisel. (TEN-E  energiavõrk, eTENtelekommunikatsioonivõrk)   • Rahvusvaheline reisilaevaühendus Tallinnast   • Teised laevaliinid: Pärnu, Kuressaare, Kunda-Kotka, Tartu-Pihkva   Energeetika valdkonna peamised eesmärgid   • Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda   • Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisvõimsused tuleb paigutada ruumis  ratsionaalselt ja kestlikult   • Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise  Läänemereregiooni energiavõrkudega   • Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur osakaal  energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise  keskkonnamõju vähendamine 
 Eesti varustatus energiaga ja isevarustusvõime   • Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga (põlevkivi 61%)   • Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud ressursid)   • Koostootmisjaamad   • Tuulepargid   • Salvestusvõimalused, smart-grid   • Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal)   • Tuumajaam   • Soojusenergeetika (kohalik kütus)   • Mootorikütused 
 Rohevõrgustik ja merealad   •  Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja  üldplaneeringutes   • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad   • Roheline taristu   • Merealad   • Tuuleenergeetika merealadel  • Elektrikaablid ja gaasitorud  • Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega)  • Riigikaitse seisukohalt olulised alad   Maakonnaplaneering- Maakonnaplaneeringu koostamine annab omavalitsustele koostöös  maavalitsustega võimaluse läbi mõelda, kas see, mida soovitakse, on piirkondlike eeldusi  arvestades reaalne. 
 Maakonnaplaneeringu eesmärgid on:
 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku  paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete  määratlemine;   2) transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede,  lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine;  


3) regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimaliku asukoha  määramine;   4) avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine;   5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine;   6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;   7) väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste  kasutustingimuste määramine;   8) oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine;   9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;   10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste  määramine;   11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;   12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega  seonduvate ülesannete lahendamine.   Maakonnaplaneering   (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta.   (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada:
 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste  omavahelisel kokkuleppel;
 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt  käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele.   Üldplaneeringu ülesanded on:   1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine;   2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku  arenguga;   3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine,  kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;   4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning  kasutamistingimuste määratlemine;   5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine;   6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise  juhtfunktsiooni;   Maakonna teemaplaneering   Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu  “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Maakonnaplaneeringu kaheks  olulisemaks teemaks nimetati “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud”.   Maakonna teemaplaneering: roheline võrgustik   Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle  majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma  ruumi struktuuri tagamine.   Maastiku väärtused   • Maastike inventeerimisel tuvastati, kirjeldati ja hinnati viit tüüpi väärtusi:   • kultuurilis-ajalooline väärtus   • esteetiline väärtus   • looduslik väärtus   • identiteediväärtus   • rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus   Üldplaneering   (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.   (2) Üldplaneeringu võib koostada:
 1) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste  omavahelisel kokkuleppel;
 2) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt  käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele.  


Üldplaneeringu eesmärgid   1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate  ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;   2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;   3) tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;   4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine;   5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise  üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine;   6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine;
 7) supelranna ala määramine;
 8) tänava kaitsevööndi laiendamine;
 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri   märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul;   10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste  määramine;  11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine;
 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse  üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide   ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku   üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;   15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine;   16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja  kasutustingimuste seadmine;   17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste  kasutustingimuste määramine;   18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste  andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,  hoonestuse   kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine;   19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud  riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;   20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;   21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu  vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja  raievanusele piirangute seadmine;   22) müra normtasemete kategooriate määramine;
 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;
 24) krundi minimaalsuuruse määramine;
 25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb   detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist;   26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;   27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;   28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;   29) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse  seadmise vajaduse märkimine;   30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;   31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.   Detailplaneering   Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse  korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste  planeerimiseks.   •  Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise  terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.   • Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.  


Detailplaneeringu ülesanded   1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
 2) krundi hoonestusala määramine;
 3) krundi ehitusõiguse määramine;
 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike   ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku  asukoha määramine;   5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete  määramine;
 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
 9) kuja määramine;
 10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
 11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;   12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi  tagavate nõuete seadmine;   13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;  14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine;   15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade  määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga  määratud;   16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;   17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks  määramise vajaduse märkimine;   18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine;   19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult  kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; 20) eespool loetletud ülesannete elluviimiseks  sundvõõrandamise või   sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
 21) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille   ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;
 22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad   ülesanded.  Rahvusvaheline keskkonnapoliitika   • Keskkonna- ja looduskaitse konventsioonid,
 valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (The Intergovernmental Panel on Climate Change  (IPCC); bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste valitsustevahelise platvorm  (IPBES)   • Rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonid (UN, UNEP, UNESCO, World Bank, WTO jne)  
• Euroopa Liit 
•  Keskkonna raamprogrammid, määrused, direktiivid, valdkondlius strateegias (biomajandus,  elurikkuse jne)   Riigi strateegilistest arengudokumentidest   Strateegilised arengudokumendid riigieelarve seaduse kohaselt:   - Poliitika põhialused
 - Valdkonna arengukava
 - Valitsemisala arengukava 
 - Programm  


Näiteid strateegilistest dokumentidest   • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050  
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030  
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030  
• Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise  tegevuskava 2012–2020   • Looduskaitse arengukava aastani 2020  
• Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ja selle rakenduskava  
• Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 
 Keskkonnakaitse korralduse olemus   • Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade  
• Keskkonnaõigus  
• Keskkonnapoliitika, -strateegiad ja -tegevuskavad  
• Institutsioonid  
• Meetmed 
 Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed   • Ärahoidvad meetmed
 • planeerimine, keskkonnamõjude hindamine 
 • keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised 
 • Regulatsioonivahendid
 • keskkonnaload,normatiividjastandardid,piirangud,keelud, 
 • Keskkonnakorralduse majandushoovad 
 • Järelvalve
 • Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne 
 Poliitika põhialused Valdkonna arengukava Kinnitab Riigikogu Kinnitab Vabariigi Valitsus Näitab strateegilise tasandi 
dokumendina ära  üleriigilise eesmärgi ja 
pikaajalised arengusuunad. 
Mõõdikuid üldjuhul ei seata. Toob Vabariigi Valitsuse eesmärgid, 
mõõdikud ja poliitikainstrumendid 
valdkonnas. Ei sisalda detailset kava tegevuste 
ja rahastamise kohta. Elluviimiseks koostatakse riigi 
eelarvestrateegia perioodiga kooskõlas olev 
rakendusplaan. Ei ole riigieelarve vahendite 
kavandamise aluseks. On riigieelarve vahendite kavandamise 
aluseks. Koostamise ülesande võib panna 
Riigikogu komisjonile või 
Vabariigi Valitsusele. Koostamine algatatakse Vabariigi Valitsuses 
arengukava ettepaneku alusel. Koostamise 
eest vastutab vastava valdkonna minister. Arutatakse ja kiidetakse heaks 
Riigikogu  täiskogu poolt. Arutatakse Riigikogus vastavalt Riigikogu 
juhatuse otsusele. Enne kinnitamist esitab 
Vabariigi Valitsus valdkonna arengukava 
Riigikogule arutamiseks. Vaadatakse piisava regulaarsusega 
üle parlamentaarse debati käigus. Rakendamine vaadatakse iga-aastaselt üle 
riigieelarvestrateegia koostamise protsessis. Tähtajatu või üle 10 aasta 
perspektiiv. Pikaajaline perspektiiv (enamasti 7-10 aastat).