KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013 2009 – Keskkonnaamet 2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.
1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.
Kõik kommentaarid