KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
Umbes 5000 aastat tagasi Eesti
alale rännanud hõimud suhtusid
loodusesse austusega. Neil olid
pühad
paigad , mida hoolega hoiti: hi ed, al ikad,
kivid , puud,
jõed ja järved. Eestis on tänini teada
ligikaudu 550 hi t ja enam kui 2000 muud pühapaika.
1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tal inna lähistel,
Eric VI Menved. Keelu mõte oli kül hoida saarte
metsi kui meremärke, kuid
kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule.
1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused
Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti
pais ja veski. Protestiti
Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati
jões
elavat Pikset, mistõttu kahel
eelnenud aastal oli maad tabanud
ikaldus .
1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks
nimetatud jõest Li vimaal Võhandus”
1664 Rootsi
metsaseadus laienes Eesti alale (säästev
metsaraie , mets-õunapuude, pihlakate,
tammede, toomingate säilitamine)
19.sajand mõisaparkide rajamine -
Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti
alale umbes 1300 parki
1853 Loodusuurijate Selts (LUS)
K.E. von
Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus,
valed püügiviisid. Koos Carl
Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad
1859 . a välja antud
“Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
Alexander
Theodor von
Middendorff - Hel enurme ja Pööravere mõisapargid, Hel enurme
loodusmuuseum talupoegadele, kogude
hooldaja Mihkel Härm
1879
Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, mil es rõhutas nende kaitse
vajadust
Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu
Tsaari-Venemaal.
Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks
1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi
algatusel . 14. augustil sõlmisid Kihelkonna
pastoraat ja Ri a loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde.
Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks.
1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov.
1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon
1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mil e koostas Gustav Vilberg LUS-i
looduskaitsesektsioonile
saadetud teadete põhjal.
1929 töötas
komisjon (Andres Mathiesen,
Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (
Vilbaste )
välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti
riigieelarvele lisanduvaid
kulusid .T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem
Looduskaitse Nõukogu esimees
1935 Eesti Vabariigi I
looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril
1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Ri gi Looduskaitse Nõukogu (esimees
prof T.
Lippmaa ja Ri giparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor
1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (
direktor P. Päts).
1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust
kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse al oli 80 parki,
202
põlispuud , 210 rändrahnu.
1955.aastal asutati
ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega
juhtis prof. E. Kumari;
1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse
looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)
1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR),
juhendaja J. Eilart
1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel
1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja
kultuuripärandi kaitse
1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu
rahvusvaheline
looduskaitse li t (IUCN),
1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu.
Sel e tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade
hulgast välja üle 200 000 hektari
soid , mil est ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks.
1971 Loodi
Lahemaa Rahvuspark
1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane
käsiraamat „Looduskaitse“.
1976
Matsalu Ri klik
Looduskaitseala saab
Ramsari alaks
1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat
1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil
1981 “
Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972,
soode (turba) sõja tulemusena
määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad
märgalad Eestis:
kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril
1985-1987 “Fosforiidisõda”
1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala
1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest
1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha)
karstunud ala kaitseks, kus moodustub
Põhja- Eesti veevaru;
1988.a. moodustatakse ENSV Ri klik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T.
Nuudi );
1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Ti t Nuudi ministrina ja Endel Koljat
aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu
1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel
töötav ühiskondlik looduskaitse
organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati
Soomaa ja Karula
rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga
loodushoiu suurfoorumil UNCED (
ÜRO
keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus al kirjastati ka «Kli makonventsioon» ja «Bioloogilise
mitmekesisuse
konventsioon ».
1994.a. juunikuus võttis Ri gikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse;
1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoli tika”
1998 ilmus „Eesti punane raamat“.
1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri.
2000 alustati Euroopa Li du linnudirekti vi ja loodusdirekti vi nõuetele vastavate Natura 2000
võrgustiku alade valikut
2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
2017 Eesti on Euroopa Li du eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused
keskkonnakaitses“)
KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS
1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite
nõupidamisel, Dobris
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu
konverentsil Rio de Janeiros
1995 Säästva arenguseadus
1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine
Ri gikogus
1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit
2000 Väätsa prügila
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava
2004 Li tumine Euroopa Li duga, EL keskkonnaõiguse
ülevõtmine ja rakendamine
2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013
2009 Moodustati
Keskkonnaamet
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus
1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“,
Silent Spring ,
Fawcett Crest. 1962. 304 l
“Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese
enda vastu.»
1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu
konverents Stockholmis
1972 Meadows, Forrester "Kasvupi rid"
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
•
Kli mamuutuste konventsioon
•
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
•
Agenda 21, Säästev areng
2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10
2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20
2015 Säästava Arengu 17 eesmärki
Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses
Igaüheõiguse (Everyman’s right)
mõiste
Õigus looduses vabalt li kuda koos kohustusega loodust hoida. [
SASS ]
Looduses vabalt li kumise õigus kõikide maaomanike
maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha
ega
segadust . [RMK]
Igaüheõiguse komponendid:
ÕIGUS – osa saada
KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada
VASTUTUS – seadust tunda ja sel est kinni pidada
Igaüheõiguse mõte
Looduses vabalt li kumine:
jalgsi (suuskadel,
ratsa , räätsadel),
rattaga , mootorsõidukiga,
maastikusõidukiga, üksi, hulgi
Li kumine – maismaa
︎Mitte erateed ehk avalikud teed
Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed
︎Li klusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku
suhtumist võõrastesse
Liikumine – eramaa
Eeldatakse lubamist, kui
maaomanik ei ole keelust selgelt teada andnud.
Keeldu võib väljendada ka suuliselt.
︎Keeldu tuleb austada!
Varem: Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võis eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See
keeld ei kehtinud aga kal asrajal, avalikul
veekogul ja teel.
︎Nüüd: võib ol a ka öisel ajal, va looduskaitse al
oleval territooriumil kui kaitse-
eeskiri ei sätesta
teisiti.
︎Mastaabid linnas ja maal on erinevad! Maal algab kodu pi r krundipi rist, mitte välisukse tagant!
Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks sel eks, et
küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne.
Põllumajanduslik maa –
heinamaa , põld,
karjamaa ...
Ei ole lubatud li kuda külvil,orasel,
viljas ,istandikus ja
mesilas ; samuti kohas, kus li kumisega
võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub pi re või keelav tähis.
Suvel tuleb põldude vahel li kuda piki põl upeenart või mööda kuivenduskraavi kal ast.
︎Ära roni alale, mida maaomanik akti vselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega
riku omandit!
Liikumine – veekogud
Avalik kasutamine:
suplus , veesport, veel ja jääl li kumine,
kalapüük
Mootorsõidukiga vees või jääl li kumine EI OLE avalik kasutus!
Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (
eeldatav luba, kui ei ole
keelavaid silte)
Purre, sild või mõni muu veekogus või sel e kohal asuv ehitis ei ole kal asraja osa ja võib kasutada
üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte)
Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja
sel e ääres viibimiseks, sh sel e kaldal li kumiseks.
︎Kaldaomanik peab igaühel
lubama kal asrada kasutada!
︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kal asrada on üle ujutatud) 2 m
Kallasrada pole- ︎Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kal asrada ei
ole ja veekogu ääres
viibimine ja sel e kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu
väljendanud.
︎Kui keeldu väljendatakse (kirjalikult/suuliselt), siis veekogu juures viibida ei tohi!
Avalikul veekogul puudub kallasrada:
sadamas;
tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspi rkonnas;
enne
AÕS jõustumist õiguspäraselt kal asrajale püstitatud ehitisel;
hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel;
kalakasvatusehitisel;
hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspi rkonnas.
︎
Liikumine sõidukiga – veel
Kondiauruga
sõiduk (sõudepaat)
Mootoriga sõiduk (mootorpaat,
jeti jms)
Meri ja laevatatav veekogu: Väikelaev ja jeti peavad olema registreeritud,
väikelaevajuhi tunnistus
või vastav
eriharidus
Mittelaevatatavad
siseveed : pi rkiirus 30 km/h. Alla 10 ha avalikel järvedel ja al a 10 m laiadel
jõgedel on sisepõlemismootori kasutamine keelatud.
Liikumine hulgi
Hulk võib ol a suhteline mõiste
Hulga suuruse pi rang kaitsealadel
Konkreetne pi rang sõltub alast, st tuleb vaadata konkreetset kaitseala ja kaitse-eeskirja
Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitsva objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb
looduskaitseseadusele
︎
Liikumispiirangud
Looduskaitselised (maa, õhk, vesi)
(Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon)
Ri gipi riga seonduvad (Politsei- ja Piirivalveamet)
Ohutusega seonduvad (
Päästeamet )
Asjaõigusseadusega seonduvad liikumispiirangud
Looduses vabalt li kumise õigus kõikide maaomanike maadel ... RIIGIMAA
Ri gimets (RMK), sh
kaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid
︎Munitsipaalmaa ehk kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluv maa
Riigimetsa majandamise Keskus (RMK)
Loodi 1999
Vi mane struktuurimuudatus 1. juulist
2016
RMK hal atav riigimaa 1 367 270 ha (
2018 ) ehk 29% maismaa pindalast
Sel est metsamaa 1 006 569 ha, so 47% Eesti metsamaast (2017)
Ri gimetsa
tagavara 187 mln m3 (2018)
RMK tegevusvaldkonnad :
maakasutus
metsamajandus
metsakorraldus
taimla - ja seemnemajandus, sh Tartu puukool
puiduturustus
külastuskorraldus, sh
Sagadi metsakeskus ja Elistvere loomapark
looduskaitse, sh Põlula
kalakasvatus (2014)
Riigimetsa võimalused:
13 puhkeala, 214
matkarada , sh õpperajad/223 looduses li kumise rada (2 562 km), 19
invavõimalustega rada 17 rattarada, 46 telkimisala, 309
kattega lõkkekohta, 3 maastikusõidurada,
28 metsaonni, 16 metsamaja,1 looduskool (Sagadi), 1 loomapark (Elistvere), 4 loodusmaja (Mäe,
Mändjala, Ojaäärse, Simisalu) , 15 külastuskeskust 2 teabepunkti
Igaüheõiguse mõte
Lõket tohib teha üksnes sel eks ettevalmistatud ja tähistatud kohas!
︎NB!
Lõkke puhul ei kehti, et kui ei ole keelatud, siis võib!
Ettevalmistatud koht võib ol a maaomaniku isiklikuks tarbeks või ebaseaduslikult tekkinud
︎Lõkke
tegija vastutab ohutuse eest!
Telkimine :
︎Eramaal telkimine omaniku loal
︎Kui keelust pole teada antud, siis võib ööbida ja telkida kuni 24 h
︎Pikemal peatusel tuleb küsida omanikult luba
︎Avatud maastikus nähtavus- ja kuuldekaugus vähemalt 150 m
︎Piknikul ja pikemajalisel looduses olemisel tuleb sel ega arvestada
Koer:
︎Võõral maal peab olema koer lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.
Keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele (teenistuskoerad ja jahikoerad)
Kalapüük:
Mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust (keelab/lubab)!
Metsaannid:
Kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata
Massid metsas kahjustavad omaniku huve, isegi, kui
korilus on lubatud
Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal
Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda
(vihad, pärjad, koore
koorimine )
NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pil iroog, männikasvud,
vaik jm kogumise õigus ei
kuulu igaüheõiguse al a!
KESKKONNAÕIGUS
Keskkonnaõigus – normide kogum, mil e eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda.
TUNNUSJOONED:
Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip)
Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue (
keskkonnamõju hindamine)
Suur rahvusvahelise õiguse rol
Tihe seos EL keskkonnaõigusega
Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad
Terviklikkus
PÕHIPRINTSIIBID :
︎Jätkusuutlik (säästev) areng
Integreerimine
︎Kahju
vältimine
Ettevaatus
︎
Saastaja maksab
︎Keskkonna kaitstuse kõrge tase
AVALIKKUSE KAASAMINE
Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad. [EKKS]
Üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende organisatsiooni, rühmad ja muud
ühendused . [SASS]
Kaasamine – kavandatava
tegevusega võimalike mõjutatavate huvirühmade ja üksikisikute
teavitamine , võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. [SASS]
Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja
partnerlus , jõutamine (
tegutsemisvõime
edendamine) ja kohalik kontrol Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV –
koduleht , teated
RAHVUSVAHELINE ROLL
︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎
Stockholmis (1972)
︎Rio de Janeiros (1992)
︎Johannesburg (2002)
Rio de
Janeiro , Rio +20 (2012)
TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA
EL keskkonnapoli tika märksõnad:
ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad
innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks,
majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoli tika peavad olema omavahel tihedalt seotud.
KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD
Kli mamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mul akaitse, Maapõu
︎
Metsandus , ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎
Kalandus , ︎
Jahindus
VALDKONNAÜLESED TEEMAD
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
︎Keskkonnaalased õigused
Puhas keskkond
Ruumiline
planeerimine
︎Menetluslikud õigused:
Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎
Juurdepääs keskkonnainfole,
Keskkonnatasud
Õigus osaleda otsustamisel,
︎Saastuse
kompleksne vältimine ja kontrol
Juurdepääs õigusemõistmisele
︎Keskkonnavastutus
Keskkonnajärelevalve
EESTI KESKKONNAÕIGUS
Seaduste liigitus alates 1. august 2014:
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS)
︎Üldseadused:
SäAS, PlanS, KeHJS
︎Valdkondlikud:
JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt
Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid
küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted
ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus).
SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada:
1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese
tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;
2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond
praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele;
3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse;
4) keskkonna hea seisund;
5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine
KeÜS-is on sätestatud muuhulgas:
︎Keskkonnakaitse põhimõtted (6, ühtivad keskkonnaõiguse printsiipidega)
︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest)
Keskkonnaalased õigused
KeÜS’i keskkonnaalased põhimõtted
keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema
kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud;
lõimimispõhimõte – kõigi
eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta
keskkonnakaalutlusi;
vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel;
ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada;
keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mil e kohaselt
keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud;
loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus
tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus
puhtale keskkonnale.
Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negati vne keskkonnamõju.
Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna
kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on
ka sel ine ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on
arvulise normiga
reguleerimata.
Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise
võimalikkus .
Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise pi sav tõenäosus. Traditsiooniline e
klassikaline looduskaitse. See osa looduskaitsest,mil ega
inimkond alustas 19. sajandil. 20. sajandi
alguses. Võeti kaitse al a peamiselt loodusobjekte: haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks
jäänud taime- ja loomali ke või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme
(mäed,astangud,al ikad,kosed,
koopad ).
Looduskaitse mõiste
Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana,
tervena ja rikkana.
Üks võimalus määratleda keskkonnakaitset ja looduskaitset on võtta aluseks suhtumine
loodusesse: kas on tegu inim- või looduskeskse suhtega.
Keskkonnakaitse võib suuresti käsitleda inimese kaitsena.
Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib ol a
puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.
Kaasajal on enamasti tervik keskkonnakaitse ja sel e osa looduskaitse klassikalises mõttes.
Ökoloogialeksikon - looduskaitse
Rahvusvahelised, riiklikud, poli tilis- administrati vsed ja ühiskondlikud abinõud, mis peavad
tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna
hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilitamise
Rahvusvahelised, riiklikud, poli tilis- administrati vsed ja ühiskondlikud abinõud inimese
elukeskkonna
saastamise vähendamiseks ja vältimiseks.
Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab
tagama:
1) looduskaitse;
2) maastikukaitse ja hoolduse;
3) loodusvarade säästliku kasutamise;
4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);
5) keskkonnakaitsega seotud
seire ja
järelevalve .
Keskkonnakaitse on tegevus, mil e abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse
negati vsete mõjude eest.
Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mil e eesmärk on
inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna
säilitamiseks.
Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoli tika abil.
Kel ele ja miks on vaja looduse kaitset?
Loodust peab inimene kaitsma inimese enda eest, et säilitada endale (ja seeläbi ka enamusele
teistele li kidele) võimalikult pikaajaline ja tasakaalustatud heaolu.
Keskkonna väärtustamine
Inimene on
hiline külaline planeedil Maa ja tema mõju
loodusele on destrukti vne. Taimedel ja
loomadel on eelisõigus inimesega võrreldes - keskkonnakaitsjad fundamentalistid
Looduskeskkond on väärtus
omaette , olenemata tulust mida inimene sel est saab
Keskkonda tuleb kaitsta ja loodusvarasid säästlikult kasutada üksnes määral, mil see on inimese
heaolule otseselt kasulik
Looduskaitseväärtuste areng
XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu,
esteetika , vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega,
metsaga, vee- ja mul akaitse.
1935 Saksamaa - Kriteeriumid:
haruldus , ilu, omapära või teadusliku, koduloolise, metsa- või
jahimajandusliku tähtsusega.
Kaitsealune li k,
kivistis või
mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane,
teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomali k
või sel e taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse al a.
Looduskaitseväärtus - objekti vne või subjekti vne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse
põhjenduseks
1 - kõrge looduskaitseväärtus
2 - keskmine looduskaitseväärtus
3 - väike looduskaitseväärtus
0 - looduskaitseväärtuseta
Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal)
Looduskaitseväärtus:
ökosüsteemid (T.Frey)
1.
haruldaste li kide olemasolu
1. looduslikkus
2.
kahaneva alaga jäänukid
2.
mitmekesisus
3.
huvipakkuva arengustaadiumiga
3. esinduslikkus
4.
omapärane struktuur
5.
kasvavad ebaharilikul kasvukohal
6.
etalonalad
Looduskaitseväärtus:
maastikud
7.
produkti vsed
puistud (plusspuistud)
1. haruldus
8.
kõrvalsaadused (
marjad )
2. Kordumatus
9.
olulised
elupaigad
3. Esinduslikkus
10. esteetiline ja rekreati vne väärtus
4. Looduslikkus
11. olulisused maastikukaitse vaatekohast
5. Esteetilisus
12. teaduslik katseala
6. Kultuuriloolisus
13. kultuurilooline väärtus
Keskkonnakaitse korraldus
-Keskkonnaprobleemid, väärtused,
tõekspidamised , maailmavaade
-Keskkonnapoli tika, -strateegia ja - tegevuskava
-
Institutsioonid
-Meetmed
Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed
Ärahoidvadmeetmed:
-Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine
-
keskkonnaaudit , keskkonna
juhtimissüsteemid , keskkonnariski hindamised
Regulatsioonivahendid:
- keskkonnaload , normati vid ja
standardid , pi rangud, keelud
Keskkonnakorralduse majandushoovad:
- Järelvalve
-Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne
Keskkonnakaitse Institutsioonid
Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja
omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone.
Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad
Ri gikogu kui kõrgeim seadusandlik organ,
keskkonnakomisjon
Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu
teostaja , Säästva arengu komisjon
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoli tikat el u
viiv kõrgeim
täitevorgan.
EV Keskkonnaministeerium
Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Ri giparkide
Valitsusest
1935–1938 Ri giparkide Valitsus - juht Peeter Päts
1935–1940 Loodushoiu- ja Turismi Instituut
1957–1962 Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus -
Voldemar Tel ing
1962–1966 Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus - Heino
Teder
1966–1988 Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeerium - Heino Teder
1988–1989 Ri klik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee - Ti t Nuudi
Alates 21. detsembrist 1989 Keskkonnaministeerium, mil e eesotsas on keskkonnaminister
Valitsusasutused
EV Ri klik Maa-amet (maakondlikud katastrid)
Keskkonnaamet (KeA)
Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́, ühendatakse KeA alates 01.01.19
Ri giasutused
Keskkonnaagentuur (
KAUR )
Loodusmuuseum
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)
Riigi tulundusasutused ja äriühingud
Ri gimetsa Majandamise Keskus (RMK)
SA Erametsakeskus
AS Eesti Kaardikeskus
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus
AS Ökosil
Keskkonnaministeerium valitsemisala
•
riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
•
loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise
korraldamine
•
järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete
kasutamise üle
•
ilmavaatlused
•
geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja
geodeetiliste tööde korraldamine
•
maakatastri pidamine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine
•
osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses
Keskkonnaministeerium
Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna
eestvedaja , kel e põhieesmärk on
vastutustundliku
suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult
mitmekesise elukeskkonna säilitamine.
Keskkonnaministeerium - valdkonnad
•
Analüüs ja planeerimine
•
Looduskaitse
•
Jahindus
•
Maapõu
•
Jäätmed
•
Metsandus
•
Kalandus
•
Merekeskkonna kaitse
•
Keskkonnateadlikkus
•
Rahvusvaheline koostöö
•
Keskkonnahoidlikud
•
Säästev areng
riigihanked
•
Teadus- ja arendustegevus
•
Keskkonnakorraldus
•
Vesi
•
Keskkonnaseire
•
Välisfinantseerimine
•
Kiirgus
•
Välisõhukaitse
•
Kli ma
Keskkonnaministeerium valitsemisala
Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon)
Keskkonnaagentuur
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev
riigiasutus , mis
koordineerib ja
teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades
seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. (kuni 31.12.2018)
Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011
ka keskkonnakuritegusid.
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse
valdkondades.
Keskkonnajärelevalve
teostajad :
Lisaks Keskkonnaametile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud
omavalitsused ja
mitmed
riigiasutused , seda kül kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.
Keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor
Keskkonnakaitseinspektor on:
riigi keskkonnakaitseinspektor;
kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor.
Keskkonnainspektsiooni ülesanded, õigused ja kohustused on
täpsemalt kirjas keskkonnajärelevalve seaduses.
Looduskaitse, Keskkonnakaitse, Kalakaitse,
kriisijuhtimine
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV
-Kohalikud omavalitsused kontrol ivad eelkõige
volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist,
samuti looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist.
-Maa-amet kontrol ib
maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist.
-Maksu- ja Tol iameti pädevuses on sel ised valdkonnad nagu
jäätmekäitlus , kemikaalid, pakend,
CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud
valdkondades (kalandus, metsandus, vesi,
välisõhk ).
-Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus,
jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontrol ,
loomakaitse, veesõidukitega li klemine, merereostuste avastamine ja
koristamine . Politsei on
ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne
menetleja .
-Põl umajandusamet tegeleb GMO-de ja
taimestiku kaitsega.
-Päästeametkontrol ibkemikaaliseadusenõuetetäitmistja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete
järelevalvet. Samuti teevad
päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid.
-Tarbijakaitseamet teeb vastavalt oma pädevusele järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava
pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete (kemikaalide märgistusnõuete kontrol
jaekaubanduses) üle. Välisõhu kaitse seaduse järgi kontrol ib ka jaekaubanduses olevatel toodetel
lenduvate orgaaniliste ühendite märgistust.
-Tehnilise Järelevalve Amet teeb kemikaaliohutuse alast järelevalvet, kontrol ides kemikaale
käitlevaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (SEVESO). Samuti kontrol ib inspektsioon
kaevandamisseaduse ja sel e alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest kinnipidamist, sealhulgas
kaevandamisele sätestatud ohutusnõuete täitmist ja markšeideritöö vastavust
nõuetele.
-
Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de,
veeseaduse , välisõhu kaitse seaduse, pakendiseaduse
ning kemikaaliseaduse normide täitmise üle.
-Veeteede Amet kontrol ib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse nõuete täitmist.
-Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega
kauplemist , samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse
ja pakendiseaduse nõuded. Kalapüügijärelevalve raames kontrol ib amet kalatöötlemisettevõtteid.
Mida keskkonnakaitseinspektor võib teha oma
pädevuse pi res
• Kontrol ib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist;
• Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi-
seaduslikkuse tagamiseks
•
Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega
vastuolus oleva tegevuse ja teatud
juhtudel ka õiguspärase tegevuse
Keskkonnaamet
• Keskkonnaamet on
valitsusasutus , mis
tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
• KKA ülesanne on viia el u riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poli tikat
ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide
väljatöötamises ning täiustamises.
• Amet alustas tööd 1.
veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste,
looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil
• Keskkonnaameti sümbol on õis, mil es on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Nelja
elemendi märk kannab endas mõtet maailmakorrast, mis püsib ürgsete elementide
Kõik kommentaarid