· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus
kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus
looduse kaudu väärtuslikke omadusi näit. Kaksteist kuud. Lasteaia personalile on tuttavs selline kannatlikkust nõudev töövorm nagu lillede kasvatamine ja lindude eest hoolitsemine. Lillede eest hoolitsemise krooniks on muidugi emale istutatud ja kasvatatud emadepäeva kingitus. Tehiskeskkonna moodustavad majad sillad, teed, tehased, pargid kuid arvestatakse ka seda kas mingi objekt on ehitatud või mitte. Tehiskeskkonna uurimise eesmärk eelkoolieas on, et lapsed õpiksid aru saama inimese loodud keskkonnast, kohtlema seda hoidlikult ja säästvalt ning mõtlema, millistel tingimustel tuleks luua sellist keskkonda tulevikus, et oleks täidetud jätkuva arengu printsiip. Sotsiaalse keskkonnahulka kuulub ka kultuuriga arvestamine kasvatuses. Oma rahvuse kombed ja traditsioonid annavad sotsiaalsele keskkonnale raamid ja indiviidi juured. Meie materjaalses maailmas tuleks hingelisi väärtusi üha enam rõhutada
keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik Keskkonnategevuskava(KTK) Töödati välja keskkonnastrateegia elluviimiseks Elluviia Keskkonnaministeerium KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid keskkonnastrateegias sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide kiire saavutamise kaudu
Psüühika on keerukamalt organiseeritud elusa mateeria kesknärvisüsteemi funktsioon, kuid oma olemuselt on ta objektiivse tegelikkuse peegeldus, s.t. ideaalne. Psüühika normaalne tegevus ja tasakaal sõltuvad tema mõlema komponende funktsioneerimisest, psüühikahäired võivad sugeneda nii tema materiaalse substraadi kui ka tema enda sisu, s.t. tegelikkuse peegelduse tähenduse hälvetest. Psüühilisele tervisele toimivad ühelt poolt kõik need loodusliku või tehiskeskkonna tegurid, mis avaldavad mõju kesknärvisüsteemile kui materiaalsele organile. Inimesele ja tema psüühikale avaldavad mõju biosfäär, tehnosfäär ja psühhosfäär, mille ühtses kompleksis ta eksisteerib. Enesestmõistetavalt on inimese jaoks eriline tähtsus teiste inimeste suhtumisel ja käitumisel, seega sotsiosfääril. Psüühikahäirete tekkimine võib mõnikord olla väga lihtsa ja vahenditu mehhanismiga
Saksamaa aga kaotas osa oma territooriumist,kaotas ka suurriigistaatuse. Teda peetakse sõja süüdlaseks.Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ja Itaalia saavuta suurriigi staatuse. Ka seni passiivne USA parandas oma seisundit majanduse abil ning Euroopa hakkas temast sõltuma. Sellised siis nägid välja uued riikid jaotused pärast sõda.Vaataks nüüd tehnilisi -tedauslikke muudatusi, mida 4 aasta 3kuu ja 13 päeva pikkune sõda endaga kaasa tõi.Sõda andis meile tehiskeskkonna, milleta me oma elu enam ettegi ei kujutaks praegu. See aga tähendab ju,et sõjast võib leida isegi positiivset. Autod.Auto on meile praegu igapäevane tarbeese.1914 a oli see vaid „vaatamisväärsus“. Lennuk.Üksikutest lennundushuvilistest ja harrastajatest muutus lennundus kapitaalselt.Sündis masstootmine. Side.Juba sõja ajal 1918a.võeti läänerindel kasutusele raadioside. See on praeguse elektroonilise sõja vundament. Meditsiin
kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia elluviimiseks töötati ajavahemikus 1997. aasta aprill kuni 1998. aasta märts välja üksikasjalik Keskkonnategevuskava (KTK). Vabariigi Valitsus kiitis KTK heaks 26. mail 1998 ja määras selle elluviijaks Keskkonnaministeeriumi. KTK laiem eesmärk on juurutada säästva arengu põhimõtteid KS-s sätestatud prioriteetsete põhieesmärkide (vt. ülal) kiire saavutamise kaudu
Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaj...
- Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instrumendid: - Seadusandlikud. Keskkonnastandardid - Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) - Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon - Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) - Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, "Teeme ära")
TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linn...
1) välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades - mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi 2) tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus - ohustab põhja- ja pinnavett, maastikuid 3) põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus 4) keskkonna saastamine jäätmetega- jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus 5) tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele 15. Jäätmekäitluse prioriteetidest on (õiges järjekorras): c) Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine d) Jäätmete taaskasutamine b) Jäätmete põletamine soojuse saamise eesmärgil a) Jäätmete deponeerimine 16. Järjestage olulisuse järgi Eesti keskkonnastrateegia tähtsaimad eesmärgid: c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine
jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett; rikutud maastikud; põhjaveevarude vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine; keskkonna saastatus prügiga; prügilate laienemine, jäätmekäitluse (sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse) korrastamatus; elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, tulenevalt majandustegevusest ja omandivormi muutustest; tehiskeskkonna sobimatus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetega. 17. Valitsusvälised keskkonna organisatsioonid. Eestimaa Looduse Fond, Loodusuurijate selts, Eestimaa loouskaitse selts, Eesti Roheline liikumine (info vihikus või Wikipedias). 18. Mõisted Keskkonnamõju hindamine- kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku kultuuri, sest inimene on selle kõik enda kätetööna ülesse rajanud. Tehislikku keskkonda ümbritseb looduslik keskkond. Looduslikkeskkond on näiteks: mets, põllud, niidud ja kõik see, mis on looduslikult ise tekkinud. Inimtegevuse mõju keskkonnale. Inimtegevus avaldab üldjuhul keskkonnale negatiivset mõju
kujundamine; 2. keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; 3. energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 4. õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine; 5. jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine; 6. jääkreostuse likvideerimine; 7. põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse; 8. pinnaveekogude ja rannikumere kaitse; 9. maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; 10. tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Roheline ideoloogia Eestis Esimesed terviklikumad rohelise ideoloogia käsitlused pärinevad 1980ndate aastate algusest. Rohelisele ideoloogiale on toetunud Eesti Roheline Partei, Eesti Roheline Erakond ja Eesti Rohelised. Nende tegevus lõppes seoses 1998. aastal kehtestatud 1000 liikme künnisega. Praegu tegutseb Erakond Eestimaa Rohelised. Rohelise
Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest. See abinõude kogum koosneb seadustest, määrustest jt seadusandlikest aktidest, kaasaarvatud kohalikul tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju tegemise vältimine - Kaitseväe poolt loodud tehiskeskkonna säästlik kasutamine tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini - Looduslikku tasakaalu ja mitmekesisust ei tohi rikkuda Keskkonnaohtlikud tegevused kaitseväes: -laskmine kaitseväe relvadest -lõhkamine -lõhketööd -kaitseväe transpordivahendite kasutamine -kaevikute ja laskepesade kaevamine -maskeerimine -majutumine telkides -jäätmekäitlus välioludes -välitualeti rajamine ja kasutamine -lahtise tule kasutamine Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna:
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine). Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi). Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke. Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine. Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine. Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus. Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus
nende säästlik kasutamine ja kaitse. 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine. 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine. 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas. See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat. Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030: Üldised eesmärgid: · Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis ohtlike häirete tagasitõrjumine
5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist Naturalism jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult Stilisatsioon looduslike vormide muutmine nii, et need sobiks paremini süsteemi Idealiseerimine parandatakse loodusvorme, et vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon reeglistik kunstis Stiil ühiste joonte kogum kunstiteostel 2. teema Paleoliitikumi kunst
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
keskkonnaalased lepped muudavad märgatavalt majanduslikku tegevust reguleerivat seadusandlust. Midagi sellist võiks olla ka ETTEVÕTTE ÖKOLOOGILINE BILANSS - arveldamismehhanism, mille abil hinnatakse rahalise kasumi kõrval näiteks ettevõtte põhjustatud keskkonnaruumi kahjustamise või tugevdamise määra. Analoogiliselt majandusaruannetest tulenevate järeldustega võimaldaks selline lähenemine (ning vastav seadusandlus) leevendada tehiskeskkonna mõju looduskeskkonnale kasvõi hüpoteetilise ökoloogilise pankroti kaudu. Kui ettevõtte suutlikkus säilitada süsinikuringe tasakaalu või näiteks looduslikku mitmekesisust jääb allapoole kriitilist piiri, oleks ettevõttel teatava aja jooksul võimalik seda puudujääki korvata mingi kompenseeriva tegevusega: istutada puid, asendada ametiautod jalgratastega, rajada tuule-või päikesejõujaam või näiteks liituda märgatavalt jätkusuutlikuma ettevõttega. Kui see ei õnnestu,
midagi teevad just sellisel viisil. Samuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane – tehiskesk- kond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioo- nikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et need inimesed saaksid segamatult töötada, oli igaühel eraldi kabinet, mille ukse kohal põlev
väljaspool kaitstavaid alasid maastike ja liikide mitmekesisuse säilimise soodustamiseks. · Kvaliteetse, praktilist loodushoidu toetava süsteemse loodushariduse ning mitmesugustele sihtgruppidele sellealase täiendkoolituse andmist tagava haridussüsteemi arendamine. PILET nr. 9 1. EESTI KESKKONNASTREATEEGIA 2. LAEVAHEITMETE JA LASTIJÄÄTMETE ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE KORRALDUSLIKUD NÕUDED 3. TEHISKESKKONNA MUUTMINE INIMSÕBRALIKUMAKS 1) Jäätmed Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist
Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: ―Töö – ja tehnoloogiaõpe‖, kui õpilasekesksemat ja ―Tehiseõpe‖ kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud — Töö – ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust ―Käsitöö‖ ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud, tööjuhendid, töövihikud ei ole teada. ―Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust, (RTI, 2002,79,1186, §23, lõige5). Mõeldud on algavaks õppeaastaks
Kaaluda võiks, muude võimaluste kõrval, õppetunninimetusi: Töö ja tehnoloogiaõpe, kui õpilasekesksemat ja Tehiseõpe kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud -- Töö ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust Käsitöö ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud, tööjuhendid, töövihikud ei ole teada. Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust, (RTI, 2002,79,1186, §23, lõige5). Mõeldud on algavaks õppeaastaks
kalavarude taastootmiseja kvaliteedi langus; · keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; · elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. · Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on: · toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine; · madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine; · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus; · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus.
6 Massiturist – vähese reisimise kogemusega,eelistavad suurtes gruppides reisimist,võivad olla jõukad,naudivad loodusvaateid ja loomi. 7 Avastajad – seikluslembelised üksikud individualistid,võivad olla jõukad aga eelistavad palju mitte kulutada. 23. Millised on enamlevinud loodusturismi turunduskanalid? 24. Nimeta taluvusvõime tasandeid ja selgita nende olemust Ökoloogiline ehk looduslik taluvusvõime hõlmab kõiki loodus- ja tehiskeskkonna ning infrastruktuuri muutumatuid ja paindlikke seisukohti. Turistide üleliigne arv võib kahjustada ka floorat ja faunat. Märkimisväärsem kahju tekitatakse murule, samblale, noortele puudele ja põõsastele tallamise tulemusena, eriti suuremate aktiivse puhkuse ürituste ajal (nt suvepäevad). Eriti tallamisohtlikud on samblikud. Muru liigne tallamine suurendab erosiooni. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga
hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Introduction to Social Problems. Part I - Jones & Bartlett Learning http://samples.jbpub.com/9780763793098/93098_CH01_Thio.pdf Eluasemeprobleem sotsiaalse probleemina Eluaseme omadused Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid
keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; chryssy 13 elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Mõnes Eesti asulas veetakse elanikele joogivett teistest piirkondadest, kuna kohalik põhjavesi on tarvitamiseks kõlbmatu. Probleemiks võib pidada ka veel toiduainete saastatust, olgugi et mineraalväetiste kasutamine on viimase 10-15 aasta jooksul tublisti vähenenud. Inimeste teadlikkus tervislikust toitumisest kasvab iga päevaga ning ebakvaliteetseid toiduaineid on üha raskem müüa
faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese
Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasõbralik mulla kasutamine, kaitsealade pindala suurendamine; Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, kasutada erinevad energiaallikad, tarbimise ja kadude vähenemine; Õhukvaliteedi parandamine, osoonikihi kaitse, keskkonnasõbralik ja ohutu transport; Jääkreostuse likvideerimine; Keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnaharidus; Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks , maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mürataseme alandamine, saasteainete vähenemine Toidu saastumise vähendamine. Mis on reovesi, (olmes ja tööstuses kasutatud heitvesi) – reostunud inimtegevuse tagajärjel, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovesi enne looduslikku veekogusse juhtimist – puhastada. heitvesi, inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi. reovee puhastusmeetodid,
Aastal 1938 võeti Eestis vastu loodushoiu seadus, mis haaras loodusmaastiku kõrval ka kultuurmaastiku loodusilu säilitamist. Vajalikuks peeti parkide, aedade ja iluväljakute asutamist ja korrastamist ning kodukaunistust. Ka praegu peaks esikohale seadma just loodushoiu printsiibid, mille aluseks on igasugune loodusesõbralik tegevus ja looduse kui terviku kaitsmine inimtegevuse kahjuliku mõju eest. Sel juhul me ei peaks edaspidi eraldi kõnelema looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kaitsest, sest kaitsmist vajab inimest ümbritsev keskkond tervikuna. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. 8 KASUTATUD ALLIKAD www.eetika.ee Eerme, K. Keskkonnaõpetus Merlis Tristan Sepp. Loodusfoto ja eetika. Bioneer, 17.06.2010 www.gi.ee/looduskaitse
PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM ETTEVÕTLUS 10B Kelli Sepp ETTEVÕTLUS-TURUMAJANDUS Õpimapp Juhendaja:Priit Tannik Pärnu 2010 1. Millised põhitegevused ettevõttes tehakse ? Põhitegevusest tulenev rahasumma on põhinäitaja, mis osutab, kas ettevõtte on teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, säilitada ettevõtte toimimisvõimsust, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid, kasutamata väliseid investeerimisallikaid. Põhitegevuse varasemate rahavoogude komponente käsitlev informatsioon on koos muu informatsiooniga kasulik ka põhitegevuse tulevaste rahavoogude prognoosimisel. 2. Milliseid tegevusi eristatakse turunduses ? · Turunduskotseptsioon · Ühiskondlik turunduskontseptsioon · Müügikontseptsioon · Tootmiskontseptsioon · Tootekontseptsioon · Ründestrateegia ja taktika · Otserünnak ...
· Õhu saastatus linnades mõjutab negatiivselt inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi, · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus -ohustab põhja- ja pinnavett · Vee ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine põhjavee kvaliteedi ja veelustiku langus. · Jäätmete kasv-keskkonna saastamine, ohtlike jäätmete korrastamatus · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sh,kaitsealade ja liikide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. 5. Looduskaitse konventsioonid (4) 5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
Samuti ei pruugi selgelt teadvustatud olla ka väärtused. Kõige nähtavam ja seega ka kõige lihtsamini analüüsitav on neist kolmest viimane tehiskeskkond, see on inimese poolt loodud kultuuri avaldumise vorm. Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et need inimesed saaksid segamatult töötada, oli igaühel
ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot? maailmaga, nt. aparaadi näidud. Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tehiskeskkonna loomise kaudu. Seda ei saa näidata, aga tekivad tähendused. Tuleb teha vahet tekkinud sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas korduvad proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei sündmused- ette ennustatav siis, kui on olemas peegelda; muidu ei saaks ülemeelelisest rääkida sündmuste ahel. Lihtsalt korduv sündmus ei ole ette 2. tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine
Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltegaTähelepanekuid. * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise maailmaga, nt. aparaadi näidud. * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. tehiskeskkonna loomise kaudu. Ülemeelelist kogemust ei saa näidata, aga sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei peegelda; muidu ei saaks ülemeelelisest rääkida 2. tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine Millised on kõne funktsioonid? Suhtlemine (a) informatsiooni hankimiseks ja (b) grupikäitumise organiseerimiseks. Mõlemad on võimalikud ka ilma kõneta. c) kogemuse mittebioloogiline säilitamine järeltulijatele
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Probleemid maailmas: Globaalne soojenemine; Liigne nafta tarbimine; Märgalade kadumine; Korallriffide kadumine; Liigne kalastamine; Tuumajäätmed. Eestis: Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine; Keskkonna saastamine jäätmetega; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Saavutused maailmas: Roheline mõtlemine; Alternatiivsed transpordivahendid; 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld; Ökoturism; Korporatsioonide kkteadlikkuse kasv; Energiasäästlikumad ehitised; Happevihmade vähenemine. Eestis: Võit soode sõjas;Võit fosforiidi sõjas; I rahvuspark N Liidus, Balti riikides; Mahepõllumajanduse areng; Looduskaitse süsteemi areng;
langus; · Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; · Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas · Roheline mõtlemine · Alternatiivsed transpordivahendid 19 · 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld · Ökoturism · Korporatsioonide keskkonnateadlikkuse kasv · Energiasäästlikumad ehitised · Happevihmade vähenemine
Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud. Joonis ....1983.Ilmar Kruusamägi Kevadine koolivaheaeg Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne.
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Ökoturism jäätmete käitluse korrastamatus; Korporatsioonide Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas keskkonnateadlikkuse kasv ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide Energiasäästlikumad ehitised ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa Happevihmade vähenemine omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Saavutused: Võit soode sõjas Võit fosforiidi sõjas I rahvuspark NL’s, Balti riikides Mahepõllumajanduse areng Looduskaitse süsteemi areng
· veekogude mitteotstarbekas kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine; vee-elustiku, sh kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; · keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmete (sh ohtlike) käitluse korrastamatus; · elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sh ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevuse muutumisest ja maa omandireformist; · tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Sõltuvalt tegevusalast on konkreetse keskkonnaanalüüsi eesmärgiks selgitada kas ja millisel määral on ettevõtte majandustegevus seotud keskkonna saastamise ning määratleda sellest tulenevad tegevusriskid ja -kulud. Konsultatsiooniteenust pakkuval äriühingul suure tõenäosusega ei ole vaja arvestada, samas kaubandusega tegeleval ettevõttel on vaja kindlasti arvestada pakendite käitlemisest tuleneva kuluga
y hindab konkurentsi piiravat ja arendavat mõju populatsioonidele; y toob parasitismi näiteid; y analüüsib toitumissuhteid herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral; y teeb järeldusi biootiliste tegurite toimest lähtudes organismide kooseluvormidest; y seostab eri elukeskkondi asustavaid liike seal valitsevate tingimustega; y hindab inimtegevuse mõju eri elukeskkondadele; y võrdleb elutingimusi õhk-, vesi- ja muldkeskkonnas; y võrdleb looduskeskkonna ja tehiskeskkonna organismide elutingimusi; y seostab inimtegevuse mõju tehiskeskkondade elutingimustega; y toob näiteid eri populatsioonidest; y seostab ökosüsteemi struktuuri selles valitsevate toitumissuhetega; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhetest ökosüsteemis; y selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis; y analüüsib populatsioonide dünaamikat väljendavaid graafikuid;
Majanduskasvu stimuleerimine (välis)investeeringud majandusse, kaupade ost jm) Otsene abi (k.a. toiduabi) Vaeste elanike ümbruskonna parandamine (eluasemeprogrammid) ja nende võimete-oskuste arendamine Haridusprogrammid Avaliku sektori arendamise programmid Eluaseme probleem sotsiaalse probleemina Eluaseme omadused: Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
