Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast! Küsimusi?
Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973) Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsoon, Bern (1979)
Pääkaupunki ja sen Pääkaupunki: Helsinki nähtävyyksiä Linnanmäki, Senaatintori, Uspenskin katedraali, Helsingin tuomiokirkko, Vanha Kauppahalli Suurimmat kaupungit Helsinki, Espoo, Tampere, Vantaa, Oulu, Turku Suomen hymni Maamme Suomen lippu ( Lisää kuva) Lipussa on valkoisella pohjalla merensininen risti Suomen vaakuna ( Lisää kuva)
Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd.
Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome vapp
2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Keel Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik.
2. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) 3. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) 4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183
HALDUSJAOTUS Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -)
Spydeberg 1903). Utkastet ble sendt inn i forbindelse med en konkurranse utlyst av Oslo telegrafanlegg. Gatuvy i Weißenhofsiedlung, med radhus av Mart Stam till vänster The tower of the Helsinki Olympic Stadium (Y. Lindegren & T. Jäntti, built in 1934-38) Louis Sullivan, Wainwright Building, 1890-91, St. Louis, Missouri, USA. Minoru Yamasaki, World Trade Center (Maailmankaupan keskus), 1966-1977, New York, USA. Alvar Aalto, Teknillisen korkeakoulun auditorio, 1965, Espoo, Suomi. Arne Jacobsen, Royal hotelli, 1960, Kööpenhamina, Tanska. Walter Gropius, Hansaviertel, 1952, Berliini. Arne Jacobsen, Bellavista, 1934, Kööpenhamina, Tanska. Kalle Lehtovuori, Kasarmirakennus (Lamellikasarmi), 1935 Kankaanpään Niinisalo. Konstruktivism Konstruktivism: pärast I maailmasõda tekkinud kunstisuund (peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris), kus eelistati lihtsaid geomeetrilisi vorme.
HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4
elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Passiivse päikeseenergia kasutamisel ehitatakse hoone nii,et see neelab võimalikult
Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031). Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus
Kauppatorile Helsingi turule, mis on põnev paik, kui soovid osta kohalikku sööki või suveniire. Nii väikestele kui suurtele kogu päevaks lustimisrmu pakkuv Linnanmäe lbustuspark jääb kesklinnast ainult kümneminutilise trammisidu kaugusele. Sealsamas asub ka meremaailm SeaLife. Populaarsesse Heureka teaduskeskusesse Vantaa Tikkurilas pääseb raudteejaamast lähirongiga.Serena veelbustusparki Espoo Korpilammel viib aga buss Helsingi autobussijaamast. Nüüd siis mõned populaarsemad vaatamisväärsused. 2 Helsingi toomkirik Helsingi toomkirik oli algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik. Carl Ludvig Engeli projekteeritud kirik asub Senati väljaku (Senaatintori) ääres Helsingis. Valget ja halli värvi sammastega toomkirik on üks Helsingi tuntumaid sümboleid
poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all
alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on
Soome on kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus, enamik rahvast elab lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit ja umbes üks miljon sellest elab Suur- Helsingis. Soome 2010. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis 224 000 muukeelset elanikku. Helsingis Soome pealinnas elab umbes 620 000 inimest. 8 6. SOOME 7 SUURIMA RAHVAARVUGA LINNA TABEL Linn Rahvaarv Pindala Helsingi ~620 000 214,61 km² Espoo ~270 000 686 km² Tampere ~225 000 690 km² Vantaa ~215 000 240,4 km² Oulu ~200 000 1444,7 km² Turu ~185 000 249,16 km² Lahti ~118 000 154,6 km² 9 KOKKUVÕTE Soome on Põhja-Euroopas, Soome asutati umbes 8500 eKr. Soome tehti umbes 3 ristiretke ja need kõik Rootsi poolt. Nõukogude Liidu ajal säilitas Soome demokraatliku
6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine Marpoli konv. 10.Osoonikihi kaitse Viini konv. 11.Piiriülene õhusaaste Genfi konv. 12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine Espoo konventsioon 13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll Baseli konventsioon 14.rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontroll ning käitlemine ballastvee konv. 15.globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonv. 16.vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Kyoto protokoll 17
seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL, ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu
Globaalse infostruktuuri kiire areng Ökoloogilise katastroofi-globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise oht Teadusmahukas tootmine Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades 22 Globaalne tööjaotus Nokia ehitatav tehas Jucu külas, mis jääb Rumeenia pealinnast Bukarestist 450 kilomeetrit loodesse. Nokia peakorter Espoo linnas, Soome 23 Agraarühiskonnast infoühiskonda 24 Tööstusühiskonna majandustsüklid 25 AJASTU AGRAAR- INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenus majandus- tekstiilitööstus, ed: info töötlemine, harud loomakasvatus metallurgia, edastamine, turu-
KMH AJALUGU: • Esimene formaalne KMH süsteem oli kasutusel USA- s 1969: National Environmental Policy Act (NEPA) • Euroopa Liidu KMH direktiiv – 1985: EU EIA Directive 85/337 • 1992 - Rio Declaration on Environment and Development: KMH kui otsuse tegemise printsiip 17; ennetuspõhimõte (15). • 1990-ndatel muutus globaalseks: o Piiriülese KMH konventsioon - Convention on EIA in a transboundary Context (Espoo,1991); o Avalikkuse kaasamine - Public participation- Aarhus, 1998; o Keskkonnamõjude strateegiline hinnang - Strategic Environmental Assessment (SEA) Euroopa Liidu direktiivid: Direktiiv 85/337/EEC - 27 Juuni 1985 Direktiiv 97/11/EC - 3 Märts 1997 Direktiivi 85/337/EEC parandus Direktiiv 2003/35/EC - UNECE Aarhusi Konventsiooni rakendus KMH EESTIS: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, RTI 2005, 15, 87);
Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades. * *Naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu 6. Rahvuslik koosseis. Vähemusrahvused. *Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. *Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta.
manufacturer of mobile telephones and made its way to what it is today. PRESENT-DAY STATE Today Nokia is a well known corporation. In fact Nokia is currently the world's largest manufacturer of mobile telephones and has the number one production in digital 4 technologies and has an estimated 36% share of the global device market. Nokia's headquarters are located in Espoo, which is a neighbouring city of Finland's capital Helsinki. Nokia is not only well known in its home country and its neighbouring countries but also has representation sites in many continents throughout the world. Nokia is selling mobile devices and making enhancements in Brazil, China, Finland, Germany, Great Britain, Hungary, India, Mexico and South Korea and has Networks Technology factories in China, Finland and India. VISION AND STRATEGY
kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris KYOTO protokoll vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid PARIISI kokkulepe kliimaeesmärkide saavutamiseks VIINI konventsioon osoonikiht MONTREALI protokoll osoonikihi kahjustavate ainete vähendamine GENFI konventsioon piiriülese õhusaaste konventsioon STOCKHOLMI konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon ( jäätmete kahjutuks tegemine, tööstuses kastatavad kemikaalid) ESPOO konventsioon piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta (nord stream) BASELI konventsioon ohtlike jäätmete kõrvaldamise konv. ( akud) MINAMATA konventsioon elavhõbeda piiramine ARHUSi konventsioon keskkonnalased õigused. 3 sammast ( keskkonnateabe kättesaadavus)
elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Rahvastikuandmed seisuga 31. august 2013 K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²) v t 1. Helsingi 610 601 214,61 2857 2. Espoo 259 383 330,20 830,8 3. Tampere 219 624 525,03 418,3 4. Vantaa 206 960 238,37 868,2 5. Oulu 192 680 3031 63,57 6. Turu 181 569 245,66 739,1 9. Jyväskylä 133 420 1170,99 113,9 7. Kuopio 105 651 2309,16 45,75
- piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992 - osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987 - Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979 - laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL, London 1973 - õlireostusega seotud tsiviilvastutus, Brüssel 1971 - õlireosusega tekitatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi loomine, Brüssel 1971 - keskkonnamõjude hindamise piiriüleses kontekstis, Espoo 1991 Rahvusvahelise tavaõigusliku iseloomu on omandanud saastaja-maksab, heanaaberlikkus ja ettevaatusprintsip, muuga on probleeme. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO Poliitika kujundamine: Mitmed olulised üleilmsed tippkihtumised (Stockholm 72, Rio 92, Johannesburg 2002) ja nende konventsoonid ja deklaratsioonid. Poliitika elluviimine: ÜRO keskkonnaprogramm UNEP, peakorter Nairobis, tegeleb keskkonnaprobleemide info kogumisega, prioriteetide väljaselgitamisega ja nende rahalise
Juhul, kui kavandatava tegevuse või kava elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline mõju teise riigi keskkonnale, viiakse läbi piiriülese keskkonnamõju hindamine. Piiriülese hindamise puhul kaasab keskkonnamõju päritoluriik mõjutatava riigi mõjude hindamisse, seejuures tuleb tagada ka mõjutatava riigi avalikkuse võimalused menetluses osaleda. Need kohustused tulenevad lisaks siseriiklikest õigusaktidele piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist, mis allkirjastati 1991. aastal. Õigusaktid Eesti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Planeerimisseadus (PlanS) Euroopa Liit Euroopa Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, 27. juuni 1985, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21
sama kui Soome 1970. aastatel. Soome on arenenud riik ning seal on saanud alguse kõrgtehnoloogilised firmad, nt Nokia. Sellega on seotud ka linnastumine, kuna linnas on rohkem töökohti ja paremad palgad. Samuti tulevad maalt õpilased linna ülikoolidesse paremaid õppimisvõimalusi otsima. Linnastumise tempo on aeglane, kuna suurem osa inimesi on juba linnadesse kolinud. Soomes on kokku 107 linna, suurimad linnad on pealinn Helsinki (650 033 elanikku), Espoo (283 944 elanikku) ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus, transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2% Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3% Primaarsektor: 1
density of 17 inhabitants per square kilometre. This makes it, after Norway and Iceland, the most sparsely populated country in Europe. Finland's population has always been concentrated in the southern parts of the country, which is even more pronounced after twentieth-century urbanisation. The biggest and most important cities in Finland are the cities of the Greater Helsinki metropolitan area - Helsinki, Vantaa, Espoo and Kauniainen - some of the other big cities include Tampere, Turku and Oulu. The share of immigrants in Finland is among the lowest of the European Union countries. Foreign citizens comprise 2.3 percent of the population. Most of them are from Russia, Estonia and Sweden.(www.wikipedia.org) 6 Traditions and culture Finnish culture has been greatly influenced by the cultures of neighbours, particulary Sweden
Praegu on märgalade kaitse seotud ka Eesti keskkonnastrateegiaga, Eesti veekaitse- ja seireprogrammidega ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamise programmiga (Kuresoo, 1998). Looduskaitsealastest konventsioonidest on Eesti alla kirjutanud veel järgnevatele rahvusvahelisetele lepetele, millest tuleneb ka märgalade kaitse alaseid kohustusi: Helsingi (1992/1994) konventsioon Läänemere merekeskkonna kaitsest; Espoo (1992) konventsioon rahvusvaheliste piiriveekogude kaitsest; Washingtoni (1973) konventsioon metsiku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubitsemise kohta; Berni (1979) konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest; Gdanski (1993) konventsioon kalapüügi ja eluslooduse ressursside kaitse kohta Läänemeres; Rio de Janeiro (1992) konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitsest
erota (= olla erilainen) erineda (olla teistest erinev) erota lahku minna; end lahutada lasta esikoinen esiklaps esimerkiksi näiteks esine asi, ese esitellä tutvustada; esitleda esittää esitada; tutvustada esitys etendus Espanja Hispaania espanjalainen hispaanlane Espoo(kaupungin nimi) Espoo (linna nimi) eteen ette eteenpäin edasi etelä lõuna Etelä-Englanti Lõuna-Inglismaa Etelä-Italia Lõuna-Itaalia etsiä otsida että et EU-maa EL-liikmesriik euro euro
Peaaegu 70% soomlastest elab tänapäeval linnades ja asulates. 2004. aastal elas Soomes 108346 välismaalast. Suurimad rühmad neist olid venelased, eestlased ja rootslased. (7) Koht Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1 Helsingi 562 570 184,47 3049,6 2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80
koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse (2017- 99% osooni kahjustavatest ainetest on käibelt kõrvaldud). Piiriülese õhusaaste konventsioon (Genfi 1979)- protokollides (8) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja -protseduurides ning heitmete vähendamises. Püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon (Stockholmi 2001), Piiriülese KMH konventsioon (Espoo 1991)- keskkonnamõju hindamise Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989), Elavhõbeda konventsioon (Minamata 2013), Keskkonnaõiguste konventsioon (Aarhus 1998): I konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi, konventsiooni 3 sammast: keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue), otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus), juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse)
Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991). Åhrusi konventsioon: Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline,
1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991). Åhrusi konventsioon: Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline,
1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis (Espoo 1991). Åhrusi konventsioon: Eesmärk: kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse Vajadus: kaitsta inimeste heaolu ja tervist. Mis on keskkonnainfo: Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline,
eestasest, hea mulje jätmine, Eesti tutvustamine välismaalastele ja ise Eesti uudistega kursis olemine Kuidas on teil perega On elukaaslane ja kasulaps lood? (Kas on lapsi jne) 4.Aivar Tserp - Soome Millal lõpetasite Lustivere kooli? 1985 20 Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; Soome Espoo riik) Kuidas tuli selline mõte, et minna Eesti poliitikud oma suurte lubadustega välismaale? tekitasid huvi parema elu vastu. Kuidas on teil teie enda arvates Olen saanud hakkama. Algus oli raske. välismaal läinud? Millega tegelete/olete tegelenud seal? Autujuht, kraanajuht Kui tihti te külastate Eestit? 2-4 korda aastas Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse ex näe tagasi tulla, elama?
Eesti Kvaliteediühing. Tallinn. 1999. 12. Personalijuhtimise käsiraamat. Äripäeva kirjastus. 1998. 13. Rajades 21. sajandit. Ettekannete kogumik. Eesti Kvaliteediühing. Tallinn. 2000. 14. Roos, J. Roos, G..Dragonetti N.C, Edvinsson L.. Intellectual Capital. London. 1997. 15. Schuler, R.S., Jackson, S.E. Human Resource Management: positioning for the 21st century. 6th ed. New York: West Publishing Company, 1996. 780 p. 16. Sjöstrand, Sven-Erik. Organisaatioteoriat. Espoo. 1981. 17. Spencer L.M, Spencer S.M. Competence at Work. Models for Superior Performance. John Wiley&Sons, Inc. Canada. 1993. 18. Stewart, Thomas A. Intellectual Capital. London 1998. 19. Sveiby, Karl-Erik. Knowledge Management... The Karl Erik Sveiby way... Online learning module. 1998. http://knowledgecreators.com/km/kes/kes1.htm. 20. Sveiby, Karl-Erik. The Knowledge Organisation. The Library. 1994. http://www.sveiby.com.au/KOS1.html.
ladustamise üleviimist Lõuna vaesematesse riikidesse, mis omakorda algatas nendes riikides keskkonnaõigluse liikumise 6.6 Piiriülene keskkonnamõju hindamine Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb ka mõjutatav riik ning selle territooriumil elav asjaomane avalikkus kaasata keskkonnamõjude hindamisse. Vastav kohustus tuleneb piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist ning piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni KSH protokollist . Üldine informatsioon · Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale või kui seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik, tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamisest teavitada mõjutatavat riiki.
(Helsingi 1992), Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992), Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987), Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973), Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis, (Espoo 1991). Läänemere kaitse konventsioon HELCOM (Helsingi 1992) Allkirjastati 1974, jõustus 1980. Tähtsaim keskkonnakaitsealane Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM: Komisjon tuleb kokku kord aastas. Eesistuja vahetub iga kahe aasta tagant vastavalt tähestikule (ingliskeelsele). Töövormid: koosolekud, delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt. Komisjon
võimekus). Rahvah kkkonventsioonid: Baseli konv 1989 OJ piiriülene liikumine, Ramsari konv 1971 rahvah märgalad, CITES e Washingtoni konv 1973 rahvah ohustatud liikidega kauplemine, Rio konv 1992 biol mitmekesisus, Helsingi 1992 LM kaitse, Viini konv 1985 osoonikihi kaitse, Berni konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973 laevasaastus, Brüssel 1969 ja 1971 õlireostus, Espoo konv 1991 KMH piiriüleses kontekstis. Kkalane tavaõigus: Tavad seovad riike ja on paindlikud, kuid tavaõigus kujuneb mitteformaalse normiloome tulemusena ja nii ei ole sel protsessil rahvah lepinguõiguse raames toimuvale normiloomele omast määratletust. Tavaõigusliku iseloomu on omandanud vähemalt saastaja maksab printsiip, heanaaberlikkus ja evp. Rahvah orgd rahvah kkõiguse elluviimisel: 1) ÜRO (palju olulisi konv allkirjastatud; vastav
Santiago. 20. Khemlani L.s article (March 6, 2009), "Sutter Medical Center Castro Valley: Case Study of IPD", www: http://aecbytes.com/buildingthefuture/2009/Sutter_IPDCaseStudy.html 21. Koskela L. (1992), ,,Application of the new production philosophy to construction." Technical report 72. CIFE, Stanford University. 22. Koskela L. (2000). "An exploration towards a production theory and its application to construction", Espoo, VTT Building Technology. www: http://www.inf.vtt.fi/pdf/publications/2000/P408.pdf 23. Koskela L. (2004), "Making do - the eighth category of waste." 12th International Group for Lean Construction Conference, Denmark. 24. Koskela L. and Ballard G. (2003), "What should we require from a production system in construction?" Construction Research Congress (Honolulu - Hawaii, ASCE). 25. Koskela L. and Howell G
; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 113. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 114. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112 115. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten. Markkinointi-Instituutin kirjasarja N: 0 21. Weilin +Göös. 6.painos .Espoo,1988 116. Helander, V. Pohjosmaiden poliittiset järjestelmät. Turun Yliopisto. Valtio-oppi.Vatio- opillisia tutkinnuksia. N:0 44, 1988 117. Hide'n, M.; Saraviita, I. Valtiosääntöoikeuden pääpiirteet. 4. täydennetty painos. Suomen lakimiesliiton Kustannus OY. Helsinki, 1985 118. Hoikka, P. Kunnalishallinnon malli: teoriaperustan hahmottelu. Tampereen Yliopisto, Kunnalistieteiden laitos.Julkaisusarja 2/1993. Tampere, 1993 119. Jyränki, A.; Pertunen, J.;Vilkkonen, E
; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 110. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 115 111. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten. Markkinointi-Instituutin kirjasarja N: 0 21. Weilin +Göös. 6.painos .Espoo,1988 113. Helander, V. Pohjosmaiden poliittiset järjestelmät. Turun Yliopisto. Valtio-oppi.Vatio- opillisia tutkinnuksia. N:0 44, 1988 114. Hide'n, M.; Saraviita, I. Valtiosääntöoikeuden pääpiirteet. 4. täydennetty painos. Suomen lakimiesliiton Kustannus OY. Helsinki, 1985 115. Hoikka, P. Kunnalishallinnon malli: teoriaperustan hahmottelu. Tampereen Yliopisto, Kunnalistieteiden laitos.Julkaisusarja 2/1993. Tampere, 1993 116. Jyränki, A.; Pertunen, J.;Vilkkonen, E
annaabi.ee 
