Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast! Küsimusi?
Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973) Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsoon, Bern (1979)
Yleistä Suomesta Suomen virallinen Suomen tasavalta nimitys Viralliset kielet suomi ja ruotsi Hallinto Eduskunta Presidentti Sauli Niinistö Pääministeri Juha Sipilä Suomen naapurimaat Idässä Venäjään, pohjoisessa Norjaan ja lännessä Ruotsiin, Etelässä lähin maa on Viro Pintaala 338 424 km² Asukasluku Minkämaalaisia suomi, ruotsi, venäjä, viro Suomessa asuua? Pääkaupunki ja sen ...
Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd.
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Keel Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik.
Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. 12 8 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 9 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli
Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. 12 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli
Spydeberg 1903). Utkastet ble sendt inn i forbindelse med en konkurranse utlyst av Oslo telegrafanlegg. Gatuvy i Weißenhofsiedlung, med radhus av Mart Stam till vänster The tower of the Helsinki Olympic Stadium (Y. Lindegren & T. Jäntti, built in 1934-38) Louis Sullivan, Wainwright Building, 1890-91, St. Louis, Missouri, USA. Minoru Yamasaki, World Trade Center (Maailmankaupan keskus), 1966-1977, New York, USA. Alvar Aalto, Teknillisen korkeakoulun auditorio, 1965, Espoo, Suomi. Arne Jacobsen, Royal hotelli, 1960, Kööpenhamina, Tanska. Walter Gropius, Hansaviertel, 1952, Berliini. Arne Jacobsen, Bellavista, 1934, Kööpenhamina, Tanska. Kalle Lehtovuori, Kasarmirakennus (Lamellikasarmi), 1935 Kankaanpään Niinisalo. Konstruktivism Konstruktivism: pärast I maailmasõda tekkinud kunstisuund (peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris), kus eelistati lihtsaid geomeetrilisi vorme.
HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4
elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6.2Geotermaalenergia 2.2 Päikeseenergia Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Passiivse päikeseenergia kasutamisel ehitatakse hoone nii,et see neelab võimalikult
Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031). Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike
Kauppatorile Helsingi turule, mis on põnev paik, kui soovid osta kohalikku sööki või suveniire. Nii väikestele kui suurtele kogu päevaks lustimisrmu pakkuv Linnanmäe lbustuspark jääb kesklinnast ainult kümneminutilise trammisidu kaugusele. Sealsamas asub ka meremaailm SeaLife. Populaarsesse Heureka teaduskeskusesse Vantaa Tikkurilas pääseb raudteejaamast lähirongiga.Serena veelbustusparki Espoo Korpilammel viib aga buss Helsingi autobussijaamast. Nüüd siis mõned populaarsemad vaatamisväärsused. 2 Helsingi toomkirik Helsingi toomkirik oli algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik. Carl Ludvig Engeli projekteeritud kirik asub Senati väljaku (Senaatintori) ääres Helsingis. Valget ja halli värvi sammastega toomkirik on üks Helsingi tuntumaid sümboleid
poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome...
6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine Marpoli konv. 10.Osoonikihi kaitse Viini konv. 11.Piiriülene õhusaaste Genfi konv. 12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine Espoo konventsioon 13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll Baseli konventsioon 14.rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontroll ning käitlemine ballastvee konv. 15.globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonv. 16.vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Kyoto protokoll 17
seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL, ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu
Globaalse infostruktuuri kiire areng Ökoloogilise katastroofi-globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise oht Teadusmahukas tootmine Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades 22 Globaalne tööjaotus Nokia ehitatav tehas Jucu külas, mis jääb Rumeenia pealinnast Bukarestist 450 kilomeetrit loodesse. Nokia peakorter Espoo linnas, Soome 23 Agraarühiskonnast infoühiskonda 24 Tööstusühiskonna majandustsüklid 25 AJASTU AGRAAR- INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenus majandus- tekstiilitööstus, ed: info töötlemine, harud loomakasvatus metallurgia, edastamine, turu-
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades. * *Naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu 6. Rahvuslik koosseis. Vähemusrahvused. *Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. *Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta.
manufacturer of mobile telephones and made its way to what it is today. PRESENT-DAY STATE Today Nokia is a well known corporation. In fact Nokia is currently the world's largest manufacturer of mobile telephones and has the number one production in digital 4 technologies and has an estimated 36% share of the global device market. Nokia's headquarters are located in Espoo, which is a neighbouring city of Finland's capital Helsinki. Nokia is not only well known in its home country and its neighbouring countries but also has representation sites in many continents throughout the world. Nokia is selling mobile devices and making enhancements in Brazil, China, Finland, Germany, Great Britain, Hungary, India, Mexico and South Korea and has Networks Technology factories in China, Finland and India. VISION AND STRATEGY
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Rahvastikuandmed seisuga 31. august 2013 K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²) v t 1. Helsingi 610 601 214,61 2857 2. Espoo 259 383 330,20 830,8 3. Tampere 219 624 525,03 418,3 4. Vantaa 206 960 238,37 868,2 5. Oulu 192 680 3031 63,57 6. Turu 181 569 245,66 739,1 9. Jyväskylä 133 420 1170,99 113,9 7. Kuopio 105 651 2309,16 45,75
- piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992 - osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987 - Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979 - laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL, London 1973 - õlireostusega seotud tsiviilvastutus, Brüssel 1971 - õlireosusega tekitatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi loomine, Brüssel 1971 - keskkonnamõjude hindamise piiriüleses kontekstis, Espoo 1991 Rahvusvahelise tavaõigusliku iseloomu on omandanud saastaja-maksab, heanaaberlikkus ja ettevaatusprintsip, muuga on probleeme. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO Poliitika kujundamine: Mitmed olulised üleilmsed tippkihtumised (Stockholm 72, Rio 92, Johannesburg 2002) ja nende konventsoonid ja deklaratsioonid. Poliitika elluviimine: ÜRO keskkonnaprogramm UNEP, peakorter Nairobis, tegeleb keskkonnaprobleemide info kogumisega, prioriteetide väljaselgitamisega ja nende rahalise
Juhul, kui kavandatava tegevuse või kava elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline mõju teise riigi keskkonnale, viiakse läbi piiriülese keskkonnamõju hindamine. Piiriülese hindamise puhul kaasab keskkonnamõju päritoluriik mõjutatava riigi mõjude hindamisse, seejuures tuleb tagada ka mõjutatava riigi avalikkuse võimalused menetluses osaleda. Need kohustused tulenevad lisaks siseriiklikest õigusaktidele piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist, mis allkirjastati 1991. aastal. Õigusaktid Eesti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Planeerimisseadus (PlanS) Euroopa Liit Euroopa Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, 27. juuni 1985, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21
sama kui Soome 1970. aastatel. Soome on arenenud riik ning seal on saanud alguse kõrgtehnoloogilised firmad, nt Nokia. Sellega on seotud ka linnastumine, kuna linnas on rohkem töökohti ja paremad palgad. Samuti tulevad maalt õpilased linna ülikoolidesse paremaid õppimisvõimalusi otsima. Linnastumise tempo on aeglane, kuna suurem osa inimesi on juba linnadesse kolinud. Soomes on kokku 107 linna, suurimad linnad on pealinn Helsinki (650 033 elanikku), Espoo (283 944 elanikku) ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus, transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2% Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3% Primaarsektor: 1
density of 17 inhabitants per square kilometre. This makes it, after Norway and Iceland, the most sparsely populated country in Europe. Finland's population has always been concentrated in the southern parts of the country, which is even more pronounced after twentieth-century urbanisation. The biggest and most important cities in Finland are the cities of the Greater Helsinki metropolitan area - Helsinki, Vantaa, Espoo and Kauniainen - some of the other big cities include Tampere, Turku and Oulu. The share of immigrants in Finland is among the lowest of the European Union countries. Foreign citizens comprise 2.3 percent of the population. Most of them are from Russia, Estonia and Sweden.(www.wikipedia.org) 6 Traditions and culture Finnish culture has been greatly influenced by the cultures of neighbours, particulary Sweden
Praegu on märgalade kaitse seotud ka Eesti keskkonnastrateegiaga, Eesti veekaitse- ja seireprogrammidega ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamise programmiga (Kuresoo, 1998). Looduskaitsealastest konventsioonidest on Eesti alla kirjutanud veel järgnevatele rahvusvahelisetele lepetele, millest tuleneb ka märgalade kaitse alaseid kohustusi: Helsingi (1992/1994) konventsioon Läänemere merekeskkonna kaitsest; Espoo (1992) konventsioon rahvusvaheliste piiriveekogude kaitsest; Washingtoni (1973) konventsioon metsiku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubitsemise kohta; Berni (1979) konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest; Gdanski (1993) konventsioon kalapüügi ja eluslooduse ressursside kaitse kohta Läänemeres; Rio de Janeiro (1992) konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitsest
erota lahku minna; end lahutada lasta esikoinen esiklaps esimerkiksi näiteks esine asi, ese esitellä tutvustada; esitleda esittää esitada; tutvustada esitys etendus Espanja Hispaania espanjalainen hispaanlane Espoo(kaupungin nimi) Espoo (linna nimi) eteen ette eteenpäin edasi etelä lõuna Etelä-Englanti Lõuna-Inglismaa Etelä-Italia Lõuna-Itaalia etsiä otsida että et EU-maa EL-liikmesriik euro euro Eurooppa Euroopa
Peaaegu 70% soomlastest elab tänapäeval linnades ja asulates. 2004. aastal elas Soomes 108346 välismaalast. Suurimad rühmad neist olid venelased, eestlased ja rootslased. (7) Koht Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1 Helsingi 562 570 184,47 3049,6 2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
eestasest, hea mulje jätmine, Eesti tutvustamine välismaalastele ja ise Eesti uudistega kursis olemine Kuidas on teil perega On elukaaslane ja kasulaps lood? (Kas on lapsi jne) 4.Aivar Tserp - Soome Millal lõpetasite Lustivere kooli? 1985 20 Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; Soome Espoo riik) Kuidas tuli selline mõte, et minna Eesti poliitikud oma suurte lubadustega välismaale? tekitasid huvi parema elu vastu. Kuidas on teil teie enda arvates Olen saanud hakkama. Algus oli raske. välismaal läinud? Millega tegelete/olete tegelenud seal? Autujuht, kraanajuht Kui tihti te külastate Eestit? 2-4 korda aastas Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse ex näe tagasi tulla, elama?
Eesti Kvaliteediühing. Tallinn. 1999. 12. Personalijuhtimise käsiraamat. Äripäeva kirjastus. 1998. 13. Rajades 21. sajandit. Ettekannete kogumik. Eesti Kvaliteediühing. Tallinn. 2000. 14. Roos, J. Roos, G..Dragonetti N.C, Edvinsson L.. Intellectual Capital. London. 1997. 15. Schuler, R.S., Jackson, S.E. Human Resource Management: positioning for the 21st century. 6th ed. New York: West Publishing Company, 1996. 780 p. 16. Sjöstrand, Sven-Erik. Organisaatioteoriat. Espoo. 1981. 17. Spencer L.M, Spencer S.M. Competence at Work. Models for Superior Performance. John Wiley&Sons, Inc. Canada. 1993. 18. Stewart, Thomas A. Intellectual Capital. London 1998. 19. Sveiby, Karl-Erik. Knowledge Management... The Karl Erik Sveiby way... Online learning module. 1998. http://knowledgecreators.com/km/kes/kes1.htm. 20. Sveiby, Karl-Erik. The Knowledge Organisation. The Library. 1994. http://www.sveiby.com.au/KOS1.html.
ladustamise üleviimist Lõuna vaesematesse riikidesse, mis omakorda algatas nendes riikides keskkonnaõigluse liikumise 6.6 Piiriülene keskkonnamõju hindamine Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb ka mõjutatav riik ning selle territooriumil elav asjaomane avalikkus kaasata keskkonnamõjude hindamisse. Vastav kohustus tuleneb piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ehk Espoo konventsioonist ning piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni KSH protokollist . Üldine informatsioon · Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale või kui seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik, tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamisest teavitada mõjutatavat riiki.
Konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks. MARPOL’i konventsioon 1973/1978 Eesmärk: vältida merereostust, mis võib tekkida nafta- jm vedelate mürkainete lahtisel mereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides; samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust. Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis, (Espoo 1991). Espoo konventsioon jõustus 1997. aastal, keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll 2010. aastal. Praegu on konventsiooniosalisi 45 ning protokolliosalisi 23, Eesti on ühinenud mõlema rahvusvahelise kokkuleppega. “Mitmed koosolekul osalenud delegatsioonid rõhutasid, et ka nende riigis kavatsetakse protokoll lähiajal ratifitseerida,”. Espoo konventsiooni näol on tegemist rahvusvaheliselt väga vajaliku ja edukalt
võimekus). Rahvah kkkonventsioonid: Baseli konv 1989 OJ piiriülene liikumine, Ramsari konv 1971 rahvah märgalad, CITES e Washingtoni konv 1973 rahvah ohustatud liikidega kauplemine, Rio konv 1992 biol mitmekesisus, Helsingi 1992 LM kaitse, Viini konv 1985 osoonikihi kaitse, Berni konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973 laevasaastus, Brüssel 1969 ja 1971 õlireostus, Espoo konv 1991 KMH piiriüleses kontekstis. Kkalane tavaõigus: Tavad seovad riike ja on paindlikud, kuid tavaõigus kujuneb mitteformaalse normiloome tulemusena ja nii ei ole sel protsessil rahvah lepinguõiguse raames toimuvale normiloomele omast määratletust. Tavaõigusliku iseloomu on omandanud vähemalt saastaja maksab printsiip, heanaaberlikkus ja evp. Rahvah orgd rahvah kkõiguse elluviimisel: 1) ÜRO (palju olulisi konv allkirjastatud; vastav
Santiago. 20. Khemlani L.s article (March 6, 2009), "Sutter Medical Center Castro Valley: Case Study of IPD", www: http://aecbytes.com/buildingthefuture/2009/Sutter_IPDCaseStudy.html 21. Koskela L. (1992), ,,Application of the new production philosophy to construction." Technical report 72. CIFE, Stanford University. 22. Koskela L. (2000). "An exploration towards a production theory and its application to construction", Espoo, VTT Building Technology. www: http://www.inf.vtt.fi/pdf/publications/2000/P408.pdf 23. Koskela L. (2004), "Making do - the eighth category of waste." 12th International Group for Lean Construction Conference, Denmark. 24. Koskela L. and Ballard G. (2003), "What should we require from a production system in construction?" Construction Research Congress (Honolulu - Hawaii, ASCE). 25. Koskela L. and Howell G
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
