Keskkonnamõju hindamise materjal (0)

KESKKONNAMÕJU  HINNANG (KMH), (Environmental Impact  Assessment ): 
1.  on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle 
analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. 
Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline  keskkonnamõju  
2.  on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva 
mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse 
eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi 
ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi  valikuks  
3.  peab  määratlema , kirjeldama,  hindama  nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti 
keskkonna toimet:  
*Faunale, floorale,  pinnasele ,  veele , õhule, kliimale, maastikule 
*Elanikkonna tervisele ja heaolule 
*Kultuuripärandile, materiaalsele varale 
 *Nende tegurite koostoimet ja vastastikust mõju 
4.  korral hinnatakse looduskeskkonda (õhk, vesi, maa,  loodusvarad , ökosüsteemid); looduse 
mitmekesisust; Inimeste tervist ja ohutust; Sotsiaalseid  aspekte , majanduslikke, esteetilisi ja 
kultuurilisi tingimusi. 
KESKKONNAMÕJU  OLULINE  KUI:  kui  võib  eeldatavalt  ületada  tegevuskoha  keskkonnataluvust;  kui 
võib  põhjustada  keskkonnas  pöördumatuid  muutusi;  kui  võib  seada  ohtu  inimese  tervis  ja  heaolu, 
kultuuripärand  või vara 
KMH  KOHUSTUSLIK  –  kui  taotletakse   tegevusluba   või  selle   muutmist ,   kusjuures   kavandatav 
tegevusega  kaasneb oluline keskkonnamõju; kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes 
teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid 
KMH PÕHIMÕISTED:  
  Keskkonnamõju hindamist korraldab  arendaja  (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu 
viia) 
  Arendaja esitab  tegevusloa  taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab 
otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. 
  keskkonnamõju  –   mingite   tegurite  põhjustatud  muutuste  toime  keskkonnale;  tegevusega 
kaasnev  keskkonnaseisundi  muutumine  või  selle  kaudu  avalduv  vahetu  või  kaudne  mõju 
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 
  tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba; 
Välisõhu   saasteluba ;  Jäätmeluba;    Ohtlike  jäätmete  käitluslitsents  või  kiirgustegevusluba; 
Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba 
  inimtegevus  –  ehitamine,  kavandatav  tegevus,  tegevuse  lõpetamine:   Infrastruktuur , 
Maaparandus,  Kommunaalteenused,  Elukondlikud  kasutusalad,  Tööstuslikud  kasutusalad, 
Põllumajandus/  kalandus , Puhkus/  Turism  jne 
NÕUDED  KMH’le  –  KMH  peab  toimuma  kavandatava  tegevuse   varajases    etapis ;  KMH-d  tuleb 
rakendada kõigi kavandatavate tegevuste suhtes, millel võib olla negatiivne mõju keskkonnale; KMH 
peab  arvestama  kavandatava  tegevuse  mõju  iseloomu,  kestust,  kumulatiivsust  ja  koosmõju  teiste 
tegevustega;  KMH  peab  olema  avalik,  avalik  huvi  -   keskkonnakaitse ;  KMH-sse  tuleb  kaasata 
kavandatavast tegevusest otseselt ja  kaudselt  mõjutatud isikud ehk laiem üldsus, et  otsustaja  saaks 
teavet avalikuse arvamusest;  
KESKKONNA  ASPEKTID,  mida  kavandtatav  tegevus  mõjutab:  Õhu  kvaliteet,  Vee  kvaliteet,  Jäätmed, 
Müra ,  Ökoloogia , Pinnase saastamine, Visuaalne külg ja  maastik , Kultuuri pärand 
MÕJUD  –  Iga  tegevus  võib  põhjustada  mõjude  erinevaid  tasemeid-ulatusi  erinevatele  keskkonna 
aspektidele  Mõjud  võivad  olla  olulised  /  mitteolulised  Piiratud  rahalised,  inim-  ja  ajaressursid 
Tegevused oluliste ebasoodsate mõjudega 
KMH  PROTSESSI  ÜLESANDED:  Kaitsta  keskkonda  tulevastele  põlvkondadele;  Soodustada 
jätkusuutlikku  arengut;  Tagada  turvaline,  tervislik,   tootlik ,  esteetiliselt  ja  kultuuriliselt  meeldiv 
ümbrus;  Omandada  laialdane  keskkonna  ( ökoloogiliste )  teenuste  kasutamine  keskkonda 
kahjustamata, 
terviseriskideta, 
turvalisena, 
teiste 
soovimatute 
või 
nähtavate/arvatavate 
tagajärgedeta.  
KMH  PROTSESSI  KORRAL:  määratleda,  ette  näha,  hinnata  ja  leevendada  arengukavas  toodud 
tegevuse bioloogilisi, füüsikalisi, sotsiaalseid ja teisi olulisi toimeid; otsuse tegemine. 
KMH PROTSESSI SAMMUD: 
1.   Sõelumine  - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? 
Kõik  arenguprojektid  ei  vaja  KMH-d?  Paljudel  projektidel  puuduvad  olulised   keskkonnamõjud ; 
Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 
2.  Piiritlemine  -  Läbivaatuse  tähtaeg:  Mida  on  vaja  uurida;  Mõjutatud  ala  piirid;  Võtmemõjud; 
Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine,  Tööplaan  ja 
ajakava . 
3.  Eelhindamine  -  Taustinformatsioon,   tausta   olukord;  Keskkonna   käesolev   seisund; 
Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; 
Keskkonna indikaatorite  suundumused  –trendid; Keskkonna  standardid . 
4.  Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0”  alternatiiv - null-tegevus, ei 
tegevusele,  projektile,  ehitusele;   Alternatiiv   võib  olla  suurus,  ulatus,  asukoht,   tehnoloogia   jne; 
Enamsti  antakse  valida  3  kuni  10  erineva  alternatiiivi  vahel  erineva  tehnilise,  planeeringu 
lahendusega, et saada parim tulemus. 
5.  Mõjude   ennustamine ,  hinnang  -  Keskkonnamõjude  ja  nende  allikate  ennustamine;  Mõju 
ennustamisel:  olemus,  suurus,  tõenäosus  (risk),  kestus,  ulatus  jne.  Mõju  hinnang:  kuidas 
ennustada võimalikku mõju veele, õhule, pinnasele, ökosüsteemidele jne. 
6.   Leevendavad   meetmed  -  Vältida,  vähendada  projekti  negatiivseid   mõjusid ;  Luua  abinõude 
kava,  et  vältida,  vähendada  mõjusid;  Minimaliseerida-suuruse  vähendamine,  Re-
planeerimine ;  Projekti  asukoha  muutus;   Restauratsioon ;   Kompenseerimine   ,  Reostuse 
kontrolli süsteemid. 
7.   Läbivaatus   ehk  Dokumentatsiooni  ettevalmistus  ja  ülevaatamine-analüüs  (EIS)  -  Info 
elanikkonnale,  keda  projekt  mõjutab;  Info  otsustajatele.  EIS  peab  olema:  objektiivne, 
kättesaadav, teaduslikult põhjendatud. Kvaliteedi kontroll. 
8.  Otsustamine 
9.   Seire , projekti mõjude seire ehk järelvaatamine/kontroll - Projekti jääkmõjude seire;  Audit ; 
Planeeritud leevendavate meetmete kontroll; Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused 
KMH EESMÄRGID:  
•  Esimene   sõnastus :  Kavandava  tegevuse/projekti  keskkonna-alase   planeering   parandamine; 
Tagada  ressursside  sobiv  ja  efektiivne  kasutus;  Määratleda   asjakohased   abinõud 
tegevuse/projekti  võimalike  mõjude  leevendamiseks;  Aidata  kaasa  otsustajate/loa-andjate 
informeerimisele, k.a. loa-taotlejale keskkonna tingimuste kehtestamine. 
•  Määratleda  võimalikud  keskkonnamõjud;  Üle  vaadata  keskkonna  tagajärgede  olulisus; 
Hinnata,  kus  on  võimalik  rakendada  leevendavaid  meetmeid;   Soovitada   ennetavaid  ja 
parandavaid leevendavaid  abinõusid ; Informeerida otsusetegijaid keskkonna probleemidest; 
Soovitused arengukava/tegevuse alustamiseks. 
KMH  PIKAAJALISED  EESMÄRGID:  Inimeste  tervise  ja  ohutuse  kaitse;  Keskkonnale  pöördumatute 
muutuste  ja  tõsiste  kahjustuste   vältimine ;  Väärtuslike  ressursside,  looduslike  alade  ja  ökosüsteemi 
osade tagamine; Projekti sotsiaalsete külgede parandamine/täiendamine. 
KMH 3  põhilist  funktsiooni:  
 
1. Probleemide ettenägemine 
2. Leida teid nende vältimiseks 
3. Positiivsete mõjude  suurendamine . 
 
KMH JA JÄTKUSUUTLIK ARENG (JA): Vältida pöördumatuid kahjustusi keskkonnale , vältida reostust; 
Kasutada ennetavat  printsiipi ; KMH eesmärk on soodustada tulevase tegevuse kogumõju 
(majanduslik, sotsiaalne, keskkonna-) hinnang; Aktiivne avalikkuse kaasamine. 
KMH FUNKTSIOONID: poliitika  instrument ; planeerimise vahend; teadusliku prognoosimise meetod; 
avalikkuse kaasamise vahend 
KMH  PRINTSIIBID : Erapooletus – keskkonna hinnangu protsess on  juhitud  neutraalselt ja keskselt; 
Õiglus  – protsess on avatud ja õiglane; Tasakaal – integreeritud arutelu ja otsused baseeeruvad 
erapooletutel, tasakaalustatud ja informeeritud soovitustel; Teaduspõhine  otsustus  – parimad 
võimalikud info, teadmised ja  tehnoloogiad  on võetud arvesse ja kasutusele; Nõuandev – KMH 
protsess  kollegiaalne  ja avalikkuse kaasamisega läbipaistev. 
 
KMH JUHTPÕHIMÕTTED:  
läbipaistvus – Kõigi hinnangu otsused ja põhjendused peavad olema avatud ja kõigile arusaadavad; 
KMH nõuete kohaselt peab protsess olema selge, kergesti arusaadav; Tuleb tagada avalikkuse 
ligipääs informatsioonile; Määratleda need tegurid, mis tuleb arvesse võtta otsuse tegemisel. 
osalemine – Tagatud peab olema kõigi  huvigruppide  kohane ja ajaliselt määratud juurdepääs 
protsessile,  Mõjutatud ja huvitatud gruppide informeerimine ja kaasamine, sh nende panus ja mured 
tuleb võtta arvesse. 
teostatavus – Hinnangu protsessis saadud info ja väljundid peavad olema rakendatavad otsustus- ja 
planeerimisprotsessis; KMH peaks määratlema mõju leevendamise abinõusid, mis oleksid  reaalsed  ja 
rakendatavad. 
paindlikkus  – Hinnangu protsessis peaks  võimaldama  iga ettepaneku ja otsuse tõhusa käsitlemise 
kulutõhusus – Hinnangu protsess ja selle tulemused tagavad tegevuse/projekti keskkonna kahju 
maksumuse ühiskonnale; Protsess viiakse läbi efektiivselt vastavalt KMH eesmärkidele, piiravaks 
kättesaadav info, aeg,  ressursid  ja metoodika 
  usutavus  – Hinnang on läbi  viidud  professionaalselt ja objektiivselt; Täpne, õiglane; 
Interdistsiplinaarsus – Peab tagama, et kohane tehnika ja vastavad  eksperdid  (olulised 
loodusteadused , sotsiaalmajandusteadused) oleksid kaasatud hindamisprotsessi, kaasaarvatud 
oluliste traditsiooniliste teadmiste (terve talupoja mõistus) kasutamine 
 Integreeritus – Protsess peab olema suunatud sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna jne. aspektide 
omavahelistele suhetele 
Otstarbekus –  Protsess peab uuringutulemuste info ja tulemused keskkonnakaitse ja elanikkonna 
heaolu kohta otsuste tegemiseks asjakohasel tasemel esitama 
Rangus  – Protsessis peaks kasutama parimaid teostatavaid teadusmetoodikaid ja –tehnikaid; “Parim 
kasutuskõlblik metoodika”. 
Süstemaatilisus – Protsessi lõpuks peaks olema kogutud lõplikuks arutluseks kogu oluline info 
mõjutatud keskkonna kohta, väljapakutud alternatiivide kohta nende mõju ja vajalike abinõude seire 
kohta Ja uurida ka ülejäänud toimeid. 
KMH AVALIKKUSE KAASAMINE -  Teostab  inimeste õigust infole ja osalusele otsustusprotsessis 
( Aarhusi   Konventsioon ); Informeerib, konsulteerib; Ennetab ja lahendab konfliktid;  
KMH KASU: Projekti rakendamisel  vähenenud  hind ja  ajakulu ; Suurem projekti tunnustus 
(nõusolekud); Väldib negatiivseid mõjusid ja seadustemääruste rikkumisi; Väldib lammutuskulusid; 
Minimaliseerib riske; Puhtam keskkond, tervem elanikkond, looduse  kandevõime ; Keskkonna-
säästlikum planeerimine,  projekteerimine . 
KMH kasu 
KMH kahju 
1. Rakendab mõjude hinnangul süstemaatilisi 
1. Aeganõudev  
meetodeid   
2. Hindab alternatiivide kulude/kasude 
2.  Kulukas ) 
kompromisse  
3. Lihtsustab avalikkuse osalust  
3. Vähene avalikkuse osalus projekti tegelikul 
rakendamisel  
4. Rakendab efektiivseid  mehhanisme  * 
4. Usaldusväärsete andmete vähesus/puudus 
koordineerimiseks * keskkonna 
(enamasti arengumaades 
5. Otsustus kõrgel tasemel  
5. Keskendunud liialt teaduslikule analüüsile 
(vahel)  
6. Soodustab institutsioonide arengut  
6. KMH aruande nõrk esitlus (teaduslik 
põhjendus, raske mõista)  
7.  Saavutatakse  tasakaal arengu mõjude ja 
7. Ettenähtud seiret (peale KMH-d) viiakse harva 
keskkonna probleemidemurede vahe 
läbi 
 
 
 
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) – eesmärk on keskkonnakaalutlustega 
arvestamine  strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KORRALDATAKSE:  
programmidele (näit.  Veekaitse  programm), planeeringute ja plaanide koostamisel (harukondliku 
arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); strateegiliste planeerimisdokumentidele - strateegia, 
arengukava, tegevuskava, (näit. Riikliku Jätkusuutliku Arengu strateegia); Seaduste ja määruste 
eelnõudele 
KSH:   Poliitika( strateegiatele korral)    
 
KMH:    Projektid  
 
Plaanid  
 
 
 
 
 
 
 
Programmid  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KMH AJALUGU: 
•  Esimene  formaalne  KMH süsteem oli kasutusel USA- s 1969: National Environmental  Policy  
Act (NEPA)  
•  Euroopa Liidu KMH  direktiiv  – 1985: EU EIA Directive 85/337  
•  1992 - Rio Declaration on Environment and  Development : KMH kui otsuse tegemise printsiip 
17; ennetuspõhimõte (15).  
•  1990-ndatel muutus globaalseks:  
o 
Piiriülese KMH konventsioon - Convention on EIA in a transboundary Context 
( Espoo ,1991);  
o 
Avalikkuse kaasamine - Public participation- Aarhus, 1998;  
o 
Keskkonnamõjude strateegiline hinnang -  Strategic  Environmental Assessment (SEA) 
Euroopa Liidu  direktiivid :  
  Direktiiv 85/337/EEC - 27 Juuni 1985  
  Direktiiv 97/11/EC - 3 Märts 1997 Direktiivi 85/337/EEC parandus  
  Direktiiv 2003/35/EC - UNECE Aarhusi Konventsiooni  rakendus  
KMH EESTIS:  
  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, RTI 2005, 15, 87);  
  Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seadus, RTI 2000, 28, 169: 
  Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise 
vajalikkust , täpsustatud  loetelu : Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 
EKSAMIS OLNUD KÜSIMUSED:  
1. mis on ksh? mis on ksh ja kmh erinevus? + näide 
2. mis on keskkonnamõju? -  keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime 
keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või 
kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 
3. Mis on oluline keskkonnamõju ehk  kunas  on KMH vajalik?+näide 
KMH  KOHUSTUSLIK  on  kui  taotletakse  tegevusluba  või  selle  muutmist,  kusjuures 
kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju (ehk kui tegevusega kaasnev mõju võib 
eeldatavalt  ületada  tegevuskoha  keskkonnataluvust  või  kui  võib  põhjustada  keskkonnas 
pöördumatuid  muutusi  või  kui  võib  seada  ohtu  inimese  tervis  ja  heaolu,  kultuuripärand  või  vara). 
KMH  on  kohustuslik  ka  kui  kavandatakse  tegevust,  mis  võib  üksi  või  koostoimes  teiste 
tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid 
4. Kuidas on võimalik klassifitseerida mõjusid ja mõjude identifitseerimine +näide 
klassifikatsioon : 
•olemus (positiivne, negatiivne, otsene, kaudne,  kumulatiivne );  
• Suurus või ägedus (kõrge, mõõdukas, madal);  
• Ulatus/asukoht (hõivatud pind/ruum,  paigutus ) – kohalik, regionaalne, piiriülene, globaalne;  
• ajastus (ehituse ajal, töös olemise ajal,lammutamise ajal jne) – kohene, hiljem avalduv  
• tüüp (biofüüsikaline, sotsiaalne, tervishoiualane, majanduslik)  
• parandatav/pöördumatu;  
•  võimalikkus  (tõenäosus, eeldatava mõju  ebakindlus  või  kindlus );  
• olulisus (tähtis/tähtsuseta,  lokaalne , regionaalne, globaalne);  
• kestvus (ajutine/pidev, lühiajaline/ pikaajaline) 
identifitseerimine:  
• Kontrollnimekiri;  
•  Maatriksid ;  
• võrgustikud;  
• Geograafiline informatsiooni süsteem (GIS),  modelleerimine .  
• Ekspert-arvamus;  
• Professionaalne ekspertiis 
5. keskkonnamõjude leevendamine 
6.  mis on sõelumisprotsess (selle eesmärk)