ISIKUOMADUSED Koostöövõime (oskus töötada meeskonnas) Õppimisvõime Sotsiaalsus (suhtlemisoskus, seltsivus, aktiivsus avalikus elus) Empaatiavõime Saavutusvajadus(töökus, soov olla edukas oma alal, loomisvajadus) Loomingulisus ( uuenduste ja ideede tekkimine) Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine FÜÜSILISED OMADUSED Füüsiline võimekus koormustaluvus, füüsilise pingutuse võime(kastide tõstmine) Psühhomotoorsus liigutuste täpsus, kiirus, kordinatsioon, jõulisus, osavus 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID Kogemuste arutamine
· Oskused (ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused) · Isikuomadused (vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus · Töötulemused (töö efektiivsus, töötulemused) · Vaimsed omadused (intelligentsus, tunnetusvõimed) · Füüsilised omadused (füüsiline võimekus, psühhomotoorsus) · Taust ja kogemused (elulugu, perekond, haridus, töökogemus) · Praegune staatus ja elustiil (töökoht, kindlustatus, elustiil) 23. Kirjeldage personali valiku protsessi? Eelintervjuu -> ankeet -> soovituskiri ja tausta uuring -> test -> töölevõtu intervjuu -> käitumisülesanne -> valiku tegemine. 24
eelnevast kogemusest ja keskkonnast Motiveeritud unustamine · Puudutab eelkõige episoodilist ehk elusündmuste mälu · Sageli kaovad ebameeldivad sündmused mälust o Inimene ei soovi neid meenutada, seega on mälujälgede aktiveerumises pikad vaheajad o Inimese tunnetusvõimed hakkavad sageli halvenema juba pärast 40. eluaastat o Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, see on otseselt seotud tähelepanuvõime halvenemisega. Semantilises mälus säilib materjal võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)).
teadvustamatult(implitsiitselt). Mälus hõivatakse see koht, kus midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, puudutades rohkem tegu kui lihtsalt mõtet, nõuab pikaaegset harjutamist ja kordamist. Oluline ei ole tähelepanu keskendada. Seetõttu väärib protseduuriline mälu just kutseõppes palju rohkem tähelepanu. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti. Teadmised, et päike tõuseb idast ja et poissmehed ei ole
grupitöö, testid jms), sageli ka erinevaid hindajaid. Valiku kriteeriumiteks on: Oskused ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused, Isiksuseomadused vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus Töötulemused töö efektiivsus (kvantiteet, kvaliteet), töötulemused Vaimsed omadused intelligentsus, tunnetusvõimed Füüsilised omadused füüsiline võimekus, psühhomotoorsus Taust ja kogemused elulugu, perekond, haridus, töökogemus Praegune staatus ja elustiil töökoht, kindlustatus, elustiil Valimisel tuleks hinnata koostöövõimelisust, pingetaluvust, paindlikkust, kohanemisvõimet, emotsionaalse sideme tekkimise võimalikkust. Juht peaks valima inimesi väärtushinnangute järgi. Kui valime ainult kompetentsi, siis võime minna lahku, sest väärtushinnangud ei sobi
võtmist ning isikuomaduste ja organisatsiooni nõudmiste kokkusobitamist. 45. Millised on personali valiku meetodid? Oskused: ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused Isiksuseomadused: vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest ja teistest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus Töötulemused: töö efektiivsus (kvaliteet, kvantiteet), töötulemused Vaimsed omadused: intelligentsus (vaimsed võimed), tunnetusvõimed (loogiline mõtlemine, mälu, kontsentreerumine) Füüsilised omadused: füüsiline võimekus, psühhomotoorsus (liigutuste täpsus, kiirus) Taust ja kogemused: elulugu, perekond, haridus, töökogemus: praegune staatus ja elustiil: töökoht, kindlustatus, elustiil 46. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas
mõistuse analüüs. Puhas mõistus tähendab kõigi inimtunnetuste kogemust. Võimete kogum ja kriitika on nende võimete eristatus ehk analüüs. Teine tähendus kriitikale sõnast „piiritlema“, iga tunnetusvõimel on oma piiratud rakendus ala, mille piires ta annab legitiimseid tulemusi aga kust üle minnes annab põhjendamatuid tulemusi. Piiritlemine ehk merekompass olemas, näitlik. Holism. Tervik lahti võtta ja uurima osasid ja kus on õigustatud ja kus mitte. Tunnetusvõimed sõltuvad teineteisest. Järeldus on see, et analüüsida saab üksikult ja Kant hakkab neid ükshaaval analüüsima. Tegelikult peab neid vaatlema kõiki koos ehk toimiva tervikuna. Erinevad tunnetusvõimed: 1. meelelisus, 2. aru, 3. mõistus(kitsamas tähenduses), 4. otsustamisvõime, 5. kujutlusvõime, 6. apertseptsioon. Analüüsitakse neid mõisteid ja tuuakse välja, et neil on piiratud rakendumisvõime kuni saab esitada põhjendatud väiteid. Eriti räägib
paremini kui neid mida ta teeb/kasutab harvemini. Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab sümboolsel kujul esitatud faktilist teadmist, näiteks seda, et maakera on ümmargune, või teadmine, et Chicago on New Yorgist lääne pool, et poissmehed ei ole abielus ja tuhanded teised asjad on näiteks semantilise mälu sisust. Semantilise mälu olemus on rohkem teadmistes kui tegudes. Episoodiline mälu on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste
515. 4. Intervjuu; 516. 5. Soovituste küsimine; 517. 6. Testid; 518. 7. Käitumisülesanded. 519. 520. 105. Personalivaliku kriteeriumid Oskused (Ametioskused, suhtlemisoskused jne) Isikuomadused (vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest ja teistest lugupidamine, loomingulisus) Töötulemused (töö efektiivsus, kvaliteet) Vaimsed omadused (intelligentsus, tunnetusvõimed) Füüsilised omadused (füüsiline võimekus, psühhomotoorsus) Taust ja kogemused (elulugu, perekond, haridus) Praegune staatus ja elustiil (töökoht, kindlustatus) 521. 522. 106. Kommunikatsioon - kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine. 523. Protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust.
• organisatsiooniväline 104. Personali valikuprotsess Valikuprotsess sõltub värbamisstrateegiast 105. Personalivaliku kriteeriumid OSKUSED Ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused, … ISIKSUSEOMADUSED Vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest ja teistest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus, … TÖÖTULEMUSED Töö efektiivsus (kvantiteet, kvaliteet), töötulemused, … VAIMSED OMADUSED Intelligentsus (vaimsed võimed), tunnetusvõimed (loogiline mõtlemine, mälu, kontsentreerumine) FÜÜSILISED OMADUSED Füüsiline võimekus, psühhomotoorsus (liigutuste täpsus, kiirus) TAUST JA KOGEMUSED Elulugu, perekond, haridus, töökogemus PRAEGUNE STAATUS JA ELUSTIIL Töökoht, kindlustatus, elustiil 106. Kommunikatsiooni sisu Kommunikatsiooni põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine.
Eeltoodud unustamise põhjused on üldiselt tavaliste täiskasvanud inimeste puhul. Tegelikult on aga mõned inimrühmad, kellega tehtud uurimustest on praeguseks teadaolevate mälu töö seaduspärasuste selgitamisel eriti palju kasu olnud. Esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega, inimestega, kellel on mingil põhjusel toimunud ajukahjustus. Teiseks on teada, et ka tavaliste tervete inimeste vananemisel toimuvad mälu töös muutused. Inimese tunnetusvõimed hakkavad halvenema sageli juba pärast 40. eluaastat. On leitud, et kogu mälu ei halvene ühtmoodi. Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu ja see on seotud otseselt tähelepanuvõime halvemaks minemisega: asjade ja sündmuste meeldejätmisel pannakse vähem tähele detaile ja üldist konteksti ning seetõttu suudetakse neid ka vähem meenutada. Semantilises mälus säilib aga materjal võrdlemisi hästi. (Näiteks kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, siis on
annaabi.ee 
