Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ORGANISATSIOONI JUHTIMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks ?
  • Mida nimetatakse juhtimiseks ?
  • Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest?
  • Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
  • Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed kes olid koolkonna rajajateks?
  • Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
  • Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk mida eksperimendid tõestasid?
  • Milline on vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale juhi suhtumine oma alluvatesse?
  • Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all?
  • Keskkonda üldiselt jaotatakse?
  • Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr?
  • Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks?
  • Mida nimetatakse kavandamiseksplaneerimiseks?
  • Milleks on vaja kavandadaplaneerida?
  • Mida nimetatakse strateegiaks?
  • Mida nimetatakse missiooniks?
  • Mida nimetatakse visiooniks?
  • Milline on strateegilise juhtimise protsess?
  • Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit?
  • Mida selgitab M Porteri Viie konkurentsijõu mudel?
  • Mida selgitab Demingi ring WDemingi järgi?
  • Mida nimetatakse organiseerimiseks kui juhtimistegevuseks?
  • Millised on juhi tegevused organiseerimisel?
  • Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks?
  • Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist?
  • Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks?
  • Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks?
  • Mida nimetatakse töö laiendamiseks?
  • Mida nimetatakse töö rikastamiseks?
  • Millised on levinumad organisatsioonistruktuurid ja millised on nende põhilised tunnused?
  • Mida nimetatakse juhtimisulatuseks?
  • Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid?
  • Mida nimetatakse juhtimistasandiks?
  • Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1
  • Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused?
    Organisatsioon on inimrühm , kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.).
    Tunnused:
    • Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele.
    • Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud.
    • Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks

  • Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks ?
    • Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
    • Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad .
    • Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus , uuendused, muudatused.
    • Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi . Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib.

  • Mida nimetatakse juhtimiseks?
    Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused (tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil).
  • Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?
    • Juhtimisalad:
    • Juhi tegevuse mõjust olenevalt:
      • Strateegiline juhtimine ( tippjuhid ): äriideed , eesmärgid, sihid, strateegiad.
      • Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) – tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine.
    • Valdkonnad:
      • Üldjuhtimine : organisatsiooni kui terviku juhtimine
      • Erialane ehk funktsionaalne juhtimine – tavaliselt keskastmejuhid

  • Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest?
    • Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi
      • Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine , see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine.
      • Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
      • Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine.
    • Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi
      • Finantsjuhid
      • Turundusjuhid
      • Tootmisjuhid
      • Personalijuhid
      • Kvaliteedijuhid
      • Haldusjuhid
      • Jne

  • Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht ?
  • Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks?
  • Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega.
    Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi:
    • Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
    • Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada.
    • Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö.
    • Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus . Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest.

    Koolkonna rajajateks olid veel ka Henry Ford - autotööstur, kes arendas tootmisprotsessi, mille tulemuseks oli masstootmissüsteemi (konveieri) loomine , Henry Gantt - rõhutas omanike ja tööliste huvide ühildamise vajadust ja võimalikkust ettevõtete juhtimisel. Uuris tööliste tööefektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme.
  • Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast ?
  • Administratiivne koolkond ...uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust.
    Henri Fayol – juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine.
    Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine , organiseerimine , valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine.
    Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised,
    kommerts-, finants -, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused.
  • Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne ´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid?
    Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt.
    Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid ( ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad).
    Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid , juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted.
  • Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale , juhi suhtumine oma alluvatesse?
    Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad , et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada . Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks .
  • Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse?
    Organisatsiooni edukaks toimimiseks peab arvestama kindlasti organisatsiooni keskkonnaga.
    Organisatsiooni keskkond jaguneb:

  • Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid.
    Makrokeskkond:
    • Rahvusvahelised tegurid
    • Majanduslikud tegurid
    • Sotsiaal-kultuurilised tegurid
    • Poliitilised ja õiguslikud tegurid
    • Tehnoloogilised tegurid

  • Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid.
    Mikrokeskkond:

  • Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid.
    Sisekeskkond
    • Omanikud
    • Juhatus
    • Töötajad
    • Juhtimine
    • Kultuur

  • Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
    Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti.
    • Muutused, mis võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, rahareform, sõjad ja valitsuse muudatused.

  • Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr?
    Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada.
    • Näiteks, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast.

  • Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki.
    • PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis " ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.
    • PEST-analüüsi, mida on täiendatud seadusandluse analüüsi, aga ka keskkonnaanalüüsi lisamisega, on kui tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina.


  • Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit.
    Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles:
    • kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid;
    • kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni;
    • kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid.

  • Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks?
    • Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses.
    • Sotsiaalse vastutuse kontekstis on rõhk org. tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel.
    • Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis.

  • Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima ?
    • Majanduslik vastutus – tee kasumit ja täida seadust;
    • Vastutus avalikkuse ees – artiklid ühiskonnaelu puudutavate teemadel, osalemine erinevate liitude tegevuses, avalikud esinemised ;
    • Sotsiaalne vastutus – palutud sponsorluse jagamine, osalemine heategevusüritustel ja erinevates sotsiaalsetes programmides;
    • Sotsiaalse lähenemisega juhtimine – organisatsiooni sotsiaalne vastutus kajastub tema missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandamises.

  • Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Milleks on vaja kavandada/planeerida?
    • Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises.
    • Kavandamine on alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega ja kujundamisega.
    • Kavandamise tähtsus
      • Aitab koordineerida tegevust.
      • Vähendab ebaselgust.
      • Väheneb topelt tegevus ja “tühi töö”
      • Kontrolli võimalus.

  • Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi?
    • Kavandamiskäik on toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada .
    • Kava või plaan on üldisem või üksikasjalikum teabekogum, kus tulevikus ettevõetava kohta on esitatud olulised andmed.
    • Kavandamiskäik:
    • Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilistehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine.
    • Organisatsiooni liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine. Kavandamiskäik ( järg )
    • Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama.
    • Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine.
    • Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud.
    • Kogu org-ni pingutusi suunavate kavade koostamine.
    • Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine
    • Teabe edastamise korra ja suhtlemise sisseseadmine, mis tagaks asjaosaliste osavõtu kavandamisest.
    • Tagasiside ja kontrollikorra sisseseadmine, mis võimaldaks kavade elluviimisel kindlaks määrata probleemid.

  • Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Visandage näide.
    Gantti graafik /kaart (Gantt chart ) – võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel – konkreetsed ülesanded ja horisontaalteljel aeg ( ajaühikud ) konkreetse ülesande täitmiseks.
  • Mida nimetatakse strateegiaks?
    Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava.
  • Mida nimetatakse missiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda.
    MTÜ Rahva Tervise missiooniks on tervislike eluviiside propageerimine eesti vabariigis, mis
    põhineb tervise arengu instituudi poolt välja töötatud teaduslikele analüüsidele.
  • Mida nimetatakse visiooniks ? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus.
    MTÜ Rahva Tervis-e visiooniks on eesti rahva tervise edendamine ja parandamine. Ühing on
    jätkusuutlik ja positiivse mainega, olles usaldusväärne ja konkurentsivõimeline koostööparter
    riigisiseselt.
  • Milline on strateegilise juhtimise protsess?
    Koosneb :
    • Org.-ni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine.
    • Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni.
    • Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine .
    • Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs.
    • Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. Strateegilise juhtimise protsess (järg)
    • Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine.
    • Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet.
    • Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive.

  • Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit?
    • Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”.
    • Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”
    • Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia – kuidas teostada äritaseme strateegiaid , töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat”

  • Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki?
    • SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
    • 3 kuni 5 aste on tuntud SWOT analüüsina.

    3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine.
    4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs.
    5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine.
      • S – strenghts – tugevused
      • W – weaknesses – nõrkused
      • O – opportunities - võimalused
      • T – threats – ohud

  • Selgitage Juhtimise eesmärgi kaudu põhimõtet.
    • Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) ( Management by Objectives) – tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd.
    • Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised.

  • Nimetage M. Porteri Viie konkurentsijõu mudeli tegureid. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel?
    • Tegevusharu kasvutempo ja turuosa analüüsimine annab hea sisendi investeeringute vajaduste ja ressursside ümberpaigutamise hindamiseks.
    • Porteri 5-jõu analüüs (Porteri viie konkurentsijõu mudel) aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad.

  • Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel :
    • Planeeri (Plan) – (arengukava, tööplaanid ) määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud kliendi nõuete ja organisatsiooni poliitikaga kooskõlas olevate tulemuste saavutamiseks.
    • Teosta (Do) – (tegevused eesmärkide saavutamisks) rakenda protsessid/tegevused.
    • Kontrolli/uuri ( Check ) – (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) jälgi ja mõõda protsesse, nende vastavust poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused.
    • Korrigeeri (Act) – ( kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist .

  • Mida nimetatakse organiseerimiseks kui juhtimistegevuseks?
    • Organiseerimine (Organizing ) kui juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
    • Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine , töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur.
    • Töökoha organiseerimise all mõistetakse selle otstarbekohast planeerimist, varustamist ja teenindamist ning normaalsete töötingimuste loomist

  • Kuidas on kavandamine/planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud?
    • Kavandamine
      • Üldine mõtlemine
      • Nägemus , unistus , eesmärk,visioon
      • Plaan
      • Kava
      • Eesmärgid
      • Stsenaariumid
      • Strateegia algab plaanimisest
    • Organiseerimine
      • eesmärgi saavutamine tööjõu ja töövahendite ühendamise kaudu
      • sobiva struktuuri loomine
      • organisatoorsete eesmärkide ja normide fikseerimine
      • organisatoorse arengu planeerimine
      • meetodid ja tehnikad ettevõtte tugevuste ja nõrkuste analüüsiks
      • organisatoorsete otsuste tõhususe kontroll ja nende aktsepteerimine töötajate poolt.

  • Millised on juhi tegevused organiseerimisel?
    Töö ratsionaalne jaotamine
    • Iga töötaja töö selge piiritlemine
    • Töö täitjate valik
    • Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine
    • Juhi volituste delegeerimine
    • Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele.
    • Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine.
    • Korraldamise ühtsus.
    • Töötajate väljaõpe.
    • Töötajate toetamine .

  • Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks?
    • Organisatsiooni struktuur on org.-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel.
    • Struktuur ei ole eesmärk omaette , eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses.
    • Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv.

  • Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik.
    Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et:
    • Tagada firma tegevuse efektiivsus;
    • Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes;
    • Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime;
    • Määratleda ametikohtade aruandekohustused.

  • Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist?
    Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega.
    See protsess sisaldab kuut võtmeelementi:
    • töö spetsialiseerimine
    • liigendamine
    • käsuliin
    • kontrolliulatus
    • tsentraliseeritus - detsentraliseeritus
    • formaliseerimine.

  • Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Töö spetsialiseerimine ( Work specialization)
    • st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale.
    • Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust.
    • Nt. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon : igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused.

  • Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Töö rotatsiooni korral liiguvad töötajad süstemaatiliselt ühel töökohalt teisele.
  • Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Töö laiendamisel suurendatakse töötajatele antud ülesannete arvu.
  • Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
    Töö rikastamisel suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töötajatele dele-geeritakse otsustusõigust ja mõningas osas õigust ise kontrollida oma tööd. Selline tegevus tõstab töötajate vastutustunnet. Rikastamise teine aspekt on töötajale uute ülesannete andmine, mis paneb proovile töötajate oskused ja virgutab neid enesearendamisele. Töö rikastamise korral tuleb tööd analüüsida, samuti rakendada tagasisidet töötajalt, et mitte üle-koormata töötajat ning mitte anda talle mittejõukohaseid ülesandeid.
  • Millised on levinumad organisatsioonistruktuurid ja millised on nende põhilised tunnused?
    Organisatsiooni alajaotustega struktuur
    • Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur)
      • Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest.
      • EELISED:
        • Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga ;
        • Koordineerimine on lihtsam.
      • PUUDUSED:
        • Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik ;
        • Kommunikatsioon pole tõhus;
        • Tulemuste jälgimine on keerukas;
        • Töötajad keskenduvad oma eesmärkide täitmisele, ega mõista org. tervikeesmärke.
    • Struktuur asukoha järgi
      • EELISED:
        • Organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega.
        • Kiirem reageerimine klientide nõudmistele.
        • Üldjuhtimise oskuste suurenemine.
      • PUUDUSED:
        • Koordineerimiseks vajatav suur hulk funksionaalseid töötajaid.
        • Väiksem tippjuhtkonna poolne kontroll.
        • Võitlus ettevõtte ressursside eest.
    • Struktuur toodete järgi
      • EELISED:
        • Ühe tootega seotud tegevusi on hõlbus koordineerida.
        • Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum .
        • Tooterühmade töötulemusi on parem hinnata, arvestus kergem.
      • PUUDUSED:
        • Juht võib keskenduda ainult oma toodetele ja jätta org. huvid tahaplaanile.
        • Halduskulud suurenevad.
    • Struktuur tootmisprotsesside järgi
    • Struktuur tarbijate järgi

    ..on rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve.
      • EELIS:
        • Saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste (pankades näit. äri- ja erakliendid).
      • PUUDUS:
        • Osakondade tegevuste integreerimiseks vajaminev suur töötajate ja juhtide arv.

  • Selgitage organisatsooni maatriksstruktuuri toimimise põhimõtet.
    Võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti.
    • EELISED:
      • Ressursside efektiivsem kasutamine.
      • Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel.
      • Töötajate töö rikastamine.
      • Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine.
    • PUUDUSED:
      • Pinged kahekordsest alluvussuhtest.
      • Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi.
      • On vajalik inimsuhete koolitust.

  • Selgitage organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtteid.
    • Töökohtade kavandamisele lähenemise põhjal saab eristada kahte tüüpi organisatsioone:
      • Mehhanislikud;
      • Orgaanilised.
    • Mehhanistlike ja orgaaniliste organisatsioonide põhierinevused :
      • Mehhanistlikes organisatsioonides:
        • Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud.
        • Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine.
        • Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt.
        • Valitsev on võimukas käitumine.
      • Orgaanilistes organisatsioonides:
        • Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis.
        • Tööd on defineeritud nii, et jääks ruumi muutustele.
        • Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt .
        • Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni.
    • Organisatsioonid ei ole puhtalt üht ega teist tüüpi, vaid on vahel sunnitud muutuma ühesest tüübist teiseks.

  • Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid?
    Juhtimisulatus - ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma.
    Optimaalseks alluvate arvuks loetakse 3-7 inimest.
    • Juhtimisulatust mõjutab:
      • Organisatsioonisisesed protseduurid.
      • Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla.
      • Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid.
      • Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus.
      • Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus

    Eristatakse püstjast ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust.
    Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi.
  • Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
    Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena.
    • Juhtimistasandite arvu mõjutavad:
      • Organisatsiooni suurus
      • Tööjaotuse sügavus
      • Alluvate tegevuse kooskõlastamine
      • Kontrollimise vajaduse määr
      • Juhtimisulatus

  • Selgitage rivi (liini)organisatsiooni ja staabiorganisatsiooni erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide.
    • Riviorganisatsiooni juhtidel on oma allüksuste üle vahetu, administratiivne võim koos vastavate korralduste andmise õigusega.
    • Staabiorganisatsiooni juhtidel ja spetsialistidel nende üle õigust ei ole. Neil on ainult kaudne, erialane korralduste andmise õigus.
    • Staabiorganisatsiooni esindajad saavad riviorganisatsiooni mõjutada põhimõtteliselt ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide.
    • Näiteks teenindav staap , kellel on nõuandev funktsioon, kuid lisaks on veel teisi funktsioone (näiteks töölepingute sõlmimine) see staap teenindab organisatsiooni tervikuna , kuid ei ole seotud põhitegevusega.

  • Millised on võimalikud rivi(liini)- ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused?
  • Selgitage juhtimise tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise erisust.
    Tsentralisatsioon – detsentralisatsioon (Centralization and decentralization)
    • Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive.
    • Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud.

    Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud
  • Vasakule Paremale
    ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #1 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #2 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #3 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #4 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #5 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #6 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #7 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #8 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #9 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #10 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #11 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #12 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #13 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #14 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wirx911 Õppematerjali autor
    V.Siirde poolt antud kordamisküsimused 2018 aasta kevad esimeseks kontrolltööks.

    Sarnased õppematerjalid

    JUHTIMISE KT1 KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA 2016 17
    16
    docx

    JUHTIMISE KT1 KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA 2016/17

    1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks?  Kindel eesmärk  Oma nišš tööturul  Hea juhtkong ning tiim  Pidev areng  Märksõnad: loovus, uuendused ja muudatused 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine- inimeste tegevuste sihtpärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?  Kavandamine (plaanimine) – organisatsiooni eesmärkide saavutamise meetodite kindlaksmääramine.  Organiseerimine – ametikohtade moodustamine, töömahu määramine ja selle jaotamine.  Eestvedamine – võime mõjutada inimeste tegevust eesmärkide saavutamiseks.

    Juhtimine
    Organisatsiooni Juhtimine - Kontrolltöö I kordamisküsimused
    23
    docx

    Organisatsiooni Juhtimine - Kontrolltöö I kordamisküsimused

    sisukord: 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon - terviklikult korraldatud sotsiaalne ühendus, mis on moodustatud kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks. See on teadlikult koordineeritud ja koosneb kahest või enamast inimesest, funktsioneerib enam-vähem katkematult. Seega tunnused on: Kaks või enam liiget Katkematu funktsioneerimine Kindla eesmärgi täitmiseks moodustatud Koosneb H. Mintzbergi kohaselt kuuest osast:

    Organisatsiooni juhtimine
    Juhtimise KT-2
    14
    docx

    Juhtimise KT. 2

    juhi käitumist). Üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Alluvate töö toimub täpselt eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu. Alluvate üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Sellise juhi all kardetakse eksida, sest nende mõjutamiseks kasutab juht ähvardusi ja karistusi. Juht jagab alluvatele vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja neil on vähe võimalusi enesealgatuseks. 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis kaasab juht töötajad osalust eeldavate küsimuste lahendamisel, otsustab kas juht ise või kõik üheskoos. Informeeritakse töötajaid nende tööd mõjutavatest tingimustest . Koos arutatakse kõik läbi ja leitakse lahendus. Liider ja rühm tegutsevad ühise sotsiaalse üksusena

    Organisatsiooni juhtimine
    TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2
    10
    docx

    TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2

    8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle. Liidri roll on minimaalne. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. Sobib rohkem eelmisesse sajandisse. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Coachingu ehk juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele,kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldise maailma arengu surves. Coach on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavatega, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja arendada. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige

    Juhtimine
    TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2
    10
    docx

    TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2

    8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle. Liidri roll on minimaalne. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. Sobib rohkem eelmisesse sajandisse. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Coachingu ehk juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele,kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldise maailma arengu surves. Coach on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavatega, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja arendada. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige

    Juhtimine ja eestvedamine
    TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 1
    10
    docx

    TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 1

    8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle. Liidri roll on minimaalne. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt. Sobib rohkem eelmisesse sajandisse. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Coachingu ehk juhendamise üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele,kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldise maailma arengu surves. Coach on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavatega, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja arendada. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige

    Juhtimine
    Juhtimine vastused
    14
    docx

    Juhtimine vastused

    1. Millised on organisatsiooni tunnused? • Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. • Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. • Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?

    Juhtimine
    Juhtimine kordamisküsimuste vastused 2017 I kontrolltöö
    20
    docx

    Juhtimine kordamisküsimuste vastused 2017 I kontrolltöö

    KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? • Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) • Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on

    Majandusõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun