Elusündmused positiivne ja negatiivne pinge. Tööstress tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded, töösuhted. Probleemilahendus Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine. Alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemine. Parima lahendusvariandi valimine. Lahenduse täideviimine ja hindamine Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine elus. Enesejälgimine. Hindamine.
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine .Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). .Probleemi mõistmine. .Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. .Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine .Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine · Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). · Probleemi mõistmine. · Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. · Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine
c) Inimsuhete- ja käitumusliku suuna esindajad juhtimises 8. Juhtide tüüpilise ebaedu põhjused on: a) Orienteerumine oma töötasule b) Tähelepanelikkus oma alluvate suhtes c) Orienteerumine võimu sümbolitele d) Oma arvamuse ja tunnete varjamine e) Oma arvamuse omamine ja selle viisakas väljaütlemine 9. Otsuste tegemisel tuleb läbida järgmised tegevused: a) Probleemi kindlaksmääramine b) Põhiküsimuste selgitamine c) Alternatiivsete lahendusvariantide koostamine d) Valiku tegemine e) Otsuste elluviimine 10. Strateegilised otsused organisatsioonis teeb: a) Keskastme juht b) Tippjuht c) Madalama taseme juht 11. Strateegia on: a) Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava b) Lühiajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava
3. Sinu arvates see asi nii hull ka ei ole? 4. Sa ei teadnud, et see mind häirib? 5. Kuidas me võiksime seda koos lahendada? Berne’i tasandid Vanema tasand- käskiv, moraali lugemine, konservatiivne Täiskasvanu tasad- tõsine, rahulik Lapse tasand- loomulik, kohanenud (teeb kuidas on sobiv) Konflikti lahendusviisid Vajaduskonflikt (võitja-kaotaja) Võitja-võitja meetod 0-aste kaotushirmu maha võtmine 1. Oma vajaduste sõnastamine 2. Ajurünnak, lahendusvariantide välja pakkumiseks 3. Varianide hindamine 4. Sobiva välja valimine ja tegevusplaani koostamine 5. Plaani elluviimine 6. Tagasiside Väärtuskonflikt *otsene kahju puudub *keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2. mudeldamine, eeskuju (nt
nende saavutamise viisidega. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Ühe uuringu põhjal kulutavad juhid keskmiselt 20% oma tööajast konfliktide lahendamisele. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivama. Inimese sisekonflikt 1. Valiku tegemine kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel (nt ahvatlevad töökohad). 2. Valiku tegemine ebameeldivate võimaluste vahel (tööst ilmajäämine, kaaslaste põlgus). 3. Valiku tegemine juhul, kui sama nähtus on meeldiv kui ebameeldiv. Isikutevahelised konfliktid - on paljudele inimestele tõsiseks probleemiks, sest need on seotud isiku emotsioonidega. Inimesel on vajadus kaitsta oma väärikust. Kui ta tunneb seda
Divergentset mõtlemist käsitletatakse ühe loova mõtlemise komponendina Millistest etappidest probleemide Lahenduste hindamine – lahenduse ÕO10b lahendamine koosneb ning mida adekvaatsuse hindamine igas etapis tehakse? Ettevalmistus – probleemi mõistmine ja diagnoosimine Lahendusvariantide genereerimine- võimalike lahenduste tootmine Millised on otsustamise Süstemaatilise otsuse komponendid L10b komponendid? Kaalu kõiki alternatiive Arvesta kõigi kriteeriumidega Leia ja summeeri alternatiivide kaalutud väärtused igal kriteeriumil
ei sunni neid nõustuma otsusega, mida nad heaks ei kiida. Kaotajateta meetodi kuus tegevussammu: 1. Konflikti määratlemine ja sõnastamine selgitage lapsele arusaadavalt, mida te tunnete, millised teie vajadustest on rahuldamata või mis teid häirib. Kasutage palju aktiivset kuulamist, et välja selgitada lapse vajadused. Seejärel määratlege konflikt, et nii teie ise kui ka laps teaks, millist probleemi lahendama asutakse. 2. Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine kõigepealt selgitage välja lapse lahendused enda omad võite hiljem juurde lisada. Tunnustage kõiki pakutud lahendusi. 3. Erinevate lahendusvariantide hindamine selles faasis peavad vanemad ausalt oma tundeid tunnistada, kui mõni lahendus neile ei meeldi või ei vasta nende vajadustele. 4. Parima lahenduse väljavalimine valige välja parim ja kõigile sobiv lahendus. Tehke
· Hoidu madalast ja ägedast vaidlusest, eriti ebaoluliste üksikasjade üle · Ära suru oma seisukohta teisele peale, aruta asja mõlema poole seisukohalt · Ära löö ,,allapoole vööd" (kritiilised viited välimusele, vanematele jms.) · Teise poole kritiseerimise kõrval ära unusta tema häid külgi (Sõerd 1992). 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD 1. Konflikti määratlemine vajaduste keeles 2. Ajurünnak lahenduste leidmiseks 3. Lahendusvariantide hindamine 4. Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine 5. Lahenduste elluviimise planeerimine 6. Tulemuste hilisem kontrollimine (Katsan) 7. KONFLIKTI LAHENDAMISEKS VAJALIKUD OSKUSED · Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus · Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm · Inimestevaheliste suhete oskused
PROJEKTI KÄIVITAMINE Tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Missugune on probleem, mida tahetakse lahendada? 2. Millist tulemust soovitakse saavutada? 3. Kui aktuaalne ja teostatav on idee; kas probleem on teadvustatud ka teiste inimeste või institutsioonide poolt? 4. Millistele tegevustele on vaja rahalist toetust? Projekti käivitamise käigus toimub probleemide määratlemine, nende analüüs, alternatiivsete lahendusvariantide väljatöötamine ja teostatavuse hinnang. Iga probleem on kirjeldatav erinevusena soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi analüüs sisaldab probleemi kirjeldamist, ulatuse määratlemist ja põhjuste väljaselgitamist. Probleemi Probleemi analüüs Probleemi tõestamine määratlemine Milles probleem seisneb? Miks selline Statistilised
Üritate seda õppida võimalikult kiiresti, et saaksite edasi tegeleda millegi meelepärasega kui seda annab ära teha 5 min teen kohe Teete midagi muud ja lükkate selle õppimise võimalikult hiliseks kellajaks Üritate seda õppida võimalikult kiiresti, et saaksite edasi tegeleda millegi meelepärasega Teete midagi muud ja lükkate selle õppimise võimalikult hiliseks kellajaks Teete midagi muud ja lükkate selle õppimise võimalikult hiliseks kellajaks Loobute selle õppimisest ning lahendusvariantide otsimisest Üritate seda õppida võimalikult kiiresti, et saaksite edasi tegeleda millegi meelepärasega Teete midagi muud ja lükkate selle õppimise võimalikult hiliseks kellajaks Teete midagi muud ja lükkate selle õppimise võimalikult hiliseks kellajaks Üritate seda õppida võimalikult kiiresti, et saaksite edasi tegeleda millegi meelepärasega Teete midagi muud ja lükkate selle õppimise võimalikult hiliseks kellajaks
sina-sõnumite abil. Selles astmes tuleb kuulata aktiivselt ja vältida kõikvõimalikke teesulgusid. Sageli sõnastatakse probleem arutelu käigus ringi, kui selgub, et esialgne probleemi määratlus oli pinnapealne. Lõpuks veendu, et kõik osapooled hakkavad otsima lahendust, mis arvestaks kõikide vajadustega ja oleks kõikidele osapooltele vastuvõetav. See etapp lahendusprotsessis võtab üsna palju aega. 2.Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine See on probleemilahenduse loominguline osa. Head lahendused ei sünni otsekohe. Algsed lahendused on harva sobivad, ent nad ärgitavad paremate peale tulema. Selleks korraldage ajurünnak. Ajurünnak on struktureeritud protsess ideede genereerimiseks, mille mõtles välja Ameerika reklaamijuht Alex Osborn möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpus. Ajurünnak on ühisleiutamine, mille käigus kõik osavõtjad pakuvad välja erinevaid
rakendatud ka elus. Hotell ei kuulu hotelli kettidele, niiet väljaspoolt tulnud teadmiste standardizeerimine puudub. Siin saab palju asju õppida, rakendada omandatud teadmisi, ning saada hea töökogemuse. Võrreldes hotelli kettidega on ka tulevased karjääri võimalused reaalsemad. 10 5. KOKKUVÕTE PRAKTIKAST Antud praktika eesmärk oli omandada kogemusi ettevõtte funktsionaalse tegevusvaldkonnas, äriprotsesside diagnostikameetodite kasutamisel, lahendusvariantide väljatöötamisel ning nende lahenduste ärilise mõju hindamisel. Minu arvates kõik ettemainitud punktid olid täidetud praktika jooksul, mille käigus olen tutvunud hotelli müügiprotsessiga, olin kasutanud kõike ettevõte protsesside monitooringu ja isikliku teoreetilisi teadmisi, mis olid omandanud õppimise käigus. Olen osalenud müügiosakonna ja vastuvõttu vahelise infonappuse lahendamise väljatöötamisel ja analüüsinud kuidas see kõik pärast mõjub tööolukorra parenemisele
püüab rõhutada sarnasust, mitte niivõrd erinevusi · Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanaleid avatuna, reguleerib "vaikivate" ja "domineerivate" meeskonnaliikmete osalemist diskussioonis , ennetab situatsioone, kus keegi on täielikult tõrjutud või lahkub solvunult, lahendab üliemotsionaalseid konflikte ja konfrontatsioone · Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima alternatiivsete lahendusvariantide vahel ning formuleerima ühist seisukohta · Protseduuri jälgija jälgib, et kommunikatsioon oleks avatud, meeskonnaliikmed motiveeritud, tegevus või diskussioon aktiivne · Avameelsuse jälgija püüab kontrollida, et meeskonnaliikmete arvamused, ideed, ettepanekud oleksid avameelsed ja omakasupüüdmatud ning lähtuksid ühistest vajadustest, huvidest ja eemärkidest (Ibid). 1.3.4 Destruktiivsed rollid:
kõik plaanid õnnestusid. 25. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 26. Selgitage otsustamise etappe. Probleemi määratlemine- otsustamist vajava küsimuse eesmärgi püstitamine Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. Alternatiiv lahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda näha ette võimalikke tagajärgi- Otsustamine- kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse elluviimine- täitjate määramine ja tööülesannete andmine. Tulemuste hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad pohinouded? Reaalne ja igati põhjendatud Tehtud selleks volitatud isiku poolt
Tegevuse plaanimine, kus töötatakse välja edasise majanduspoliitilise tegevuse strateegia ja taktika. Abinõude valik, kus kaalutakse, milliste abinõudega on üldse võimalik püstitatud eesmärke saavutada. Teises faasis toimub otsustamine. Valitakse varem väljatöötatud alternatiivsete variantide seast sobivam ja realistlikum. Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutamiseks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teise kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. 26. Majanduspoliitiline otsustamine ja tahte kujundamine
ettekujutus nii firma eesmärkidest kui nende saavutamise teedest. Seetõttu on niisugust konflikti eriti raske lahendada, kuid see on võimalik. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. Konfliktide tasandid ja põhjused Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Inimese sisekonflikt esineb valikute tegemisel. Iselaadseks sisekonfliktiks on tunnetuslik ebakõla, mis tekib juhul, kui inimesel on mingi asja kohta vasturääkivad teadmised, näiteks kui mingi tegevus on samal ajal nii kahjulik kui ka meeldiv.
Grupp, kellele on toode või teenus suunatud. 4.Milline on täideviimise tsükkel? Eesmärgistamine tegevused ja mõõdikud kontroll ja punktitablood aruandlusrütm 5.Mis on tulemusmõõdik ja tegevusmõõdik? Tulemusmõõdik - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste mõõtmiseks. Tegevusmõõdik 1.Juhtimise kolm vertikaalset tegevust Otsustamine koordineerimine suhtlemine vastutamine 2. Mis on dilemma Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). 3.Mis on polüemma Polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks. 4
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid: 1. Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2. Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3. Valiku tegemine, otsustamine
Ärevuse ohjeldamine probleemlahenduse meetodi abil Enamasti muutud ärevaks siis, kui elu on veeretanud su teele raskeid probleeme ja pingeid ning sa ei oska neid lahendada. Kui sa ütled endale, et pead kiiresti ja kergelt lahenduse leidma on tagajärjeks paanika. Sinu ärevus on seda väiksem mida vähem sa 11 endalt nõuad ning mida rohkem sa keskendud võimalikele lahendusvariantide rahulikule kaalumisele, et leida nende hulgast parim. · Analüüsi probleemset olukorda. Tee selgeks, milles seisnevad probleemid ning millised lahendused võiksid kõne alla tulla. · Vali välja paar kõige sobivamat olukorda, kuid võta arvesse mõned tagavaravariandid. · Katseta erinevaid variante, esmalt oma peas ja seejärel kui vähegi võimalik, ka praktikas. · Kontrolli iga võimalikku lahendust, et näha, kas sellest on abi ja kas on
ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna oma toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda. Ideaalvariandis peaks juhtidel olema otsustamiseks kogu vajaminev informatsioon. Kuna tegelikkuses sellist olukorda vaevalt esineb, kukuvad otsused mõnikord läbi. Et vältida valede otsuste vastvõtmist, püüavad juhid hankida informatsiooni alternatiivsete lahendusvariantide kohta. Iga otsustamissituatsiooni võib paigutada skaalale, kus läbikukkumisvõimalused on sõltuvuses juhile kättesaadavast informatsioonist. 14. Otsustamiskäik On otsustamises üks olulisemaid momente. Otsustuskäigu lätteks, millest tekib ka otsustamisvajadus, on keerukas olukord. See võib tekkida mitmelt poolt, kuid enamasti otsustajast väljaspool ja tihti ootamatult. Ükskõik, missuguse küsimuse või probleemiga on tegemist või missugusel org
Tegevuse plaanimine, kus töötatakse välja edasise majanduspoliitilise tegevuse strateegia ja taktika. Abinõude valik, kus kaalutakse, milliste abinõudega on üldse võimalik püstitatud eesmärke saavutada. Teises faasis toimub toimub otsustamine. Valitakse varem väljatöötatud alternatiivsete variantide seast sobivam ja realistlikum. Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutamiseks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teiste kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. Majanduspraktikas toimuvad kõik eespool loetletud majanduspoliitilised faasid tavaliselt üheaegselt ja põimuvad tihti omavahel.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
Muutused rannikualadel Muutused ookeanides Kliimamuutuste alased kokkulepped: Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon Kyoto protokoll: Vähendada kasvuhoonegaase 5,2% võrra võrreldes 1990. Aasta tasemega Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina, (Arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid Müüdavad saasteload Keskkonnamajandus: Majandusteaduse haru, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega. Uurib keskkonnapoliitikate majanduslikku mõju: Erinevate lahendusvariantide kulu-tulu analüüs Loodusressursside majandamine Keskkonda nähakse kui ressurssi Alternatiivsed lähenemised: Roheline majandus: majandus kui keskkonna laiendus Ökoloogiline majandus: majanduse ja ökosüsteemi vahelised seosed Keskkonnamajanduse taust: Julian Simon 1981. ,,The Ultimate Resource". 17 Optimistlik mudel keskkonna ja majanduse seostest.
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhi...
mõõdetavad. Tegevuse plaanimine, kus töötatakse välja edasise majanduspoliitilise tegevuse strateegia ja taktika. Abinõude valik, kus kaalutakse, milliste abinõudega on üldse võimalik püstitatud eesmärke saavutada. Teises faasis toimub toimub otsustamine. Valitakse varem väljatöötatud alternatiivsete variantide seast sobivam ja realistlikum. Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutami-seks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teiste kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. Majanduspraktikas toimuvad kõik eespool loetletud majanduspoliitilised faasid tavaliselt üheaegselt ja põimuvad tihti omavahel.
· süsteemne mõtlemine – olulisim liikmete maailmanägemine · isiklik meisterlikkus · mõttemudelid – liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust (probleemideta suhtlemine) · ühise visiooni loomine – kindlustab töötajate pühendumise pikemaks ajaks · meeskondlik õppimine (Riina-R.) 24) 1) Eetiline dilemma on … Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). (Liisa) Planeerimine 25) Kirjeldage enda valitud organisatsiooni näitel strateegilise, taktikalise ja operatiivse planeerimise olemust. Strateegiline planeerimine määrab organisatsiooni põhieesmärgid
arvamuse samastamine · väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi, mille nimel välja kannatada teise erinevaid väärtushinnanguid, on sageli lahendamatud Probleemi lahendamise astmed: 1. Eelaste- koostöö ja vastastikuse usalduse õhkkonna loomine. 2. Probleemi sõnastamine vajaduste keeles. Teise poole probleemi ümbersõnastamine partneri poolt. 3. Lahendusvariantide otsimine. Parim meetod ajurünnak. 4. Saadud lahenduste analüüs. Sobivate lahenduste väljavalimine. 5. Tegevusplaani koostamine- kes, millal, milliste tulemustega. Kontrollimehhanismides kokkuleppimine. 6. Plaani elluviimine. 7. Hinnang probleemi lahendamisele. Kui ei õnnestunud, alustada uuesti. ISIKUTAJU Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi,
- Sterotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse. - Tugev surve grupiliikmetele - kellel on mõjusad argumentid illusioonide, stereotüüpide või fikseerunud tõekspidamiste vastu. - Tulemuste üksmeelsuse illusioon. - Kaitseseisund - kaitsta gruppi otsustele vastukäiva info eest. - "Nominaalse" grupi tehnika - otsustamise moodus, milles genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. "Nominaalse" grupi tehnika etapid: 1) Alternatiivsete lahendusvariantide ja ideede genereerimine. 2) Ideede fikseerimine ehk ülestähendamine. 3) Ideede selgitamine ja klaarimine. 4) Hääletamine. - Delfitehnika - protsess, mis aitab probleemide lahendamisel koostöösse rakendada inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus. 20 - Ajurünnak - probleemide lahendamise tehnika, milles grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Skeem suhete iseloomustamiseks: - Eesmärgid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu e...
emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi, mille nimel välja kannatada teise erinevaid väärtushinnanguid, on sageli lahendamatud Probleemi lahendamise astmed: 1. Eelaste- koostöö ja vastastikuse usalduse õhkkonna loomine. 2. Probleemi sõnastamine vajaduste keeles. Teise poole probleemi ümbersõnastamine partneri poolt. 3. Lahendusvariantide otsimine. Parim meetod ajurünnak. 4. Saadud lahenduste analüüs. Sobivate lahenduste väljavalimine. 5. Tegevusplaani koostamine- kes, millal, milliste tulemustega. Kontrollimehhanismides kokkuleppimine. 6. Plaani elluviimine. 7. Hinnang probleemi lahendamisele. Kui ei õnnestunud, alustada uuesti. ISIKUTAJU Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse,
Väljast sõltumatud isikud tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad. Väljast sõltuvatel isikutel on seevastu raskusi ärritajate eristamisel nning neid mõjutavad hõlpsasti ümbritsev taust või väline struktuur. 3. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle). 4. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? Psühholoogilise diferentseerimise puhul ei saa kindlalt väita, et ühel tunnetusviisil on teise ees selgeid eeliseid. Ometi on praktika näidanud, et väljast sõltumatud õpilased tulevad üldjuhul traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased. 5
Seetõttu on niisugust konflikti eriti raske lahendada, kuid see on võimalik. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. 42. Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Kuigi selline stressi tõlgendusviis on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone üh...
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need i...
puudumine, austus. SAMMUD: 0. samm Ettevalmistused a) analüüsige probleemset olukorda, püüdes seda hinnanguvabalt kirjeldada b) selgitage vestluskaaslasele V-V ideed c) leppige kokku, millal alustate 1. samm Konflikti määratlemine vajaduste keeles 2. samm Ajurünnak lahenduste leidmiseks a) ärge hinnake väljapakutud lahendusi, millised iganes need ka ei oleks b) julgustage teisi tooma kõige ootamatumaid ja julgemaid lahendusi c) vajadusel kirjutage lahendused üles 3. samm Lahendusvariantide hindamine a) alustage hindamisprotsessi avatud küsimusega (nt. proovime nüüd vaadata kõiki lahendusvariante, mis meil kirja said, millised sulle ei meeldi ja millised meeldivad. Millised on sinu arust kõige paremad lahendused?) b) tõmmake maha kõik need vairandid, mis teisele ei sobi c) andke teada oma seisukohtadest (nt. ma ei saa selle ideega nõustuda, kuna...) 4. samm Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine a) 3. sammu lõpus jääb sõelale tavaliselt mitu erinevat lahendust
Rakenduslikus aspektist tundub kõike lihtsam määratleda otsustusprotsess selle peamiste etappide kogumina: „Otsustamine kujutab endast protsessi, mis algab probleemsituatsiooni tekkimisega ja lõppeb otsuse ehk probleemsituatsiooni kõrvaldamisele suunatud tegevuse valikuga. Probleemiks kujuneb aga otsustusprotsessi jaotamine etappideks. Kolm etappi – ülesande püstitamine, lahendusvariantide kogumi kujundamine, optimaalse variandi valik – on liiga agrereeritud, et kaasa aidata otsustusprotsessi sisu igakülgsele sügavale analüüsile. Enamus autoreid eristab viit kuni seitset otsustusprotsessi etappi. Otsustusprotsess kujutab endast komplitseeritud tegevuste kompleksi, millest ainult väikese osa hõlmab juhi poolt otsuse langetamine. Peamine osa otsustusprotsessist on
Ajaline ulatus Alla ühe aasta Ühest kuni viie aastani aastani Juhtimistasand Esmatasandi juhid Keskastme juhid Tippjuhid 3. Millistele kriteeriumitele peavad vastama eesmärgid? Eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 4.Mis on polülemma? Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne.Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks. 5. Kirjelda kontrollimise protsessi. 1
Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid. 40. Miks tuleb koostada tulemuslikkuse analüüs ning mida see sisaldab Tuleb koostada keeruka liiklusrajatise otstarbekuse hindamiseks, sisaldab nii tehnilise kui majandusliku teostatavuse hinnangut. Tulemuslikkuse analüüs koostatakse rajatisele, millega kaasneb maa või kinnisvara võõrandumine. Analüüsis kaalutakse erinevate lahendusvariantide tehnilisi, majanduslikke, keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid tegureid. 41. Millele koostatakse tasuvusarvutus ning mida see peab sisaldama Koostatakse nii eel- kui ka tehnilise projekti lahendusele. Variandid peavad olema koostatud võrreldavad ulatuses. Peab sisaldama liiklusrajatise ehitamise või remondi tulude võrdlust kõigi kavandatud variantide kohta. Võrdluse koostamisel võetakse arvesse kulud ja tulud: ehitusmaksumus, maa-
Näitasin oma viha neile, kes selles süüdi olid. · Planeeritud probleemi lahendamine tegin tegevusplaani ja järgisin seda. Kasutasin oma varasemat kogemust ja tulin toime. Probleemilahenduse etapid: · Probleemi määratlemine: Emotsioonid võivad muuta selle raskeks, võivad muuta probleemi tähendust. Veel mõjutavad eelarvamused, eelnev kogemus + kuhjunud stress, sotsiaalne toetusvõrgustik, isiksus jne.. · Alternatiivsete lahendusvariantide otsimine · Valiku langetamine · Lahenduse täideviimine ja hindamine: tulevad kogemusest. Aga eesmärk ei tohi muutuda. Toetuse otsimisele suunatud toimetulek: Suhestumine mingi sotsiaalse kontaktiga. Otsin mingit inimest, et muret jagada. Püsi- ja situatsiooniärevus Lazaruse järgi on ärevuse põhiteemaks eksistensiaalne oht. Selleks, et hakkama saada: · Küpsed kaitsed: huumor · Vahepealsed kaitsed: isoleerimine · Ebaküpsed kaitsed: eitamine
c. Inimsuhete- ja käitumusliku suuna esindajad juhtimises 8. Juhtide tüüpilise ebaedu põhjused on: a. Orienteerumine oma töötasule b. Tähelepanelikkus oma alluvate suhtes c. Orienteerumine võimu sümbolitele d. Oma arvamuse ja tunnete varjamine e. Oma arvamuse omamine ja selle viisakas väljaütlemine 9. Otsuste tegemisel tuleb läbida järgmised tegevused: a. Probleemi kindlaksmääramine b. Põhiküsimuste selgitamine c. Alternatiivsete lahendusvariantide koostamine d. Valiku tegemine e. Otsuste elluviimine 10. Strateegilised otsused organisatsioonis teeb: a. Keskastme juht b. Tippjuht c. Madalama taseme juht 11. Strateegia on: a. Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava b. Lühiajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava c
vastuväiteid, lepi kokku aeg millal alustate 1 samm- konflikti määratlemine vajaduste keeles;kõige tähtsam samm, sest siin selgitatakse välja osapoolte vajadused, vajaduste selgitamine (mida see sulle annab , miks sul seda vaja on jne) 2 samm- ajurünnak lahenduste leidmiseks; pakkuda välja võimalikult palju erinevaid lahendusi, mida hullemad ideed, seda uhkem, võõrast ideed võib edasi arendada, pange kõik lahendused kirja 3 samm- lahendusvariantide hindamine; sõeluge välja mõlemale poolele sobivamad lahendused, kõik lahendused, mis ühele osapoolele ei sobi, tõmmatakse maha, kui ükski lahendus ei sobi, siis ei ole esimese sammu juures arvestatud tõeliste vajadustega ja tuleb uuesti alustada 4 samm- mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine; arutluse käigus selgitage välja mõlemale poolele sobivaim lahendus, järelejäänud lahendustest valitakse mõlemale poolele parim või kombineeritakse mitmest lahendusest üks ja parim.
Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub. 98. Alusvara väärtused: ühised arusaamised; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud. 99. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted 100. Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis. 101. Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. Kuldne reegel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. 102. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: - kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; - kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni; - kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid. 103
11.3 Mis on eetika põhiprobleem juhtimises? kasumi taotlemise seisukohalt on oluline majanduslik edu, mis satub tihti vastuollu sotsiaalsete kohustuste ja "kodanikukohustustega". Juhtimisel kaasneb lisaks majanduslikule alati ka sotsiaalne aspekt ja juht peab tegema valikuid (kompromiss, hoiduda võimuliialdustest). Kasum vs sotsiaalselt hea käitumine. 11.4 Milles seisneb eetiline dilemma juhtimises? Polülemma? Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks 12. Uued juhtimismoed 12
21. Organisatsioonikultuuri tasandid Uskumuse, ootused, eeldused Mittematerjaalsed tegevused ja rutiinid Füüsiline jäljendamine Wtf? 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. • Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis, sest paljude probleemide lahendusvariandid väljenduvad eetiliste dilemmadena. • Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. • Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. 23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses.
tegurnäitajad on uksteisega seotud põhjuslike seoste kaudu. Struktuurivõrrandid iseloomustavadki põhjus-tagajärg-seoste susteemi teguriruumis. Struktuurivõrrandite süsteemi koostamine on kahtlemata sammuks edasi alternatiivide ruumi piiritlemise probleemi põhjendatud lahendamisel. Nende võrrandite lülitamine matemaatilisse modelleerimisse võimaldab oluliselt tõsta lahendusvariantide kvaliteeti. Puudused: · Esiteks, struktuurivõrrandite koostamise statistilised raskused: tegurnäitajate statistiline seos (multikollineaarsus) põhjustab seosevõrrandite parameetrite ebastabiilsust ja madalat usaldusväärsust. · Teiseks, analuutilised raskused: mitmemõõtmeliste struktuurivõrrandite parameetreid ei ole tegurnäitajate statistilise seotuse korral võimalik kasutada analuutilistel
otsuste langetamise kriteeriumid ja alternatiivid on ebaselged, lahendusi on palju, kuid kogemusi vastavas olukorras tegutsemiseks ei ole, selliste otsuste langetamine ja teostamine nõuab liidrilt suurt mõjuvõimu ning tugevat liidri staatust (Türk 2001). Probleemide lahendamisel tulevad välja juhi eetilised tõekspidamised, kuna paljude probleemide lahendused on väljendatavad eetiliste dilemmadena. Eetiline dilemma on olukord, kus tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või lausa illegaalne. Selleks, et leida õiglane lahendus, peab juhil olema piisavalt infot võimalike variantide kohta. Oluliste otsuste tegemine nõuab juhilt suurt kompetentsust ning pühendumust oma ettevõttele. Tähtis on ka õigeaegne otsustamine, kuna ennatlik otsuse langetamine või tahtlik viivitamine võivad tuua suurt kahju organisatsiooni liikmetele ja ettevõttele tervikuna. Eetilise majandusotsuse
On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus. Samuti võib ka ülemäärane reflektiivsus takistada normaalset õppimist ja edasist toimetulekut elus ning ka sellistel juhtudel tuleb astuda samme sobimatute käitumisharjumuste kõrvaldamiseks. Nemad ei suuda eristada olulisest mitteolulist . Neil võib 20 minutiline kodutöö
strateegia ja taktika. Abinõude valik, kus kaalutakse, milliste abinõudega on üldse võimalik püstitatud eesmärke saavutada. Teises faasis toimub toimub otsustamine. Valitakse varem väljatöötatud alternatiivsete variantide seast sobivam ja realistlikum. Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutami- seks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teiste kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. Majanduspraktikas toimuvad kõik eespool loetletud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
