· paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ja kaitses meid idapoolsete keelesugulaste saatuse eest.
Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid
väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Veel üks idee seisnes selles, et linn ja tsiviliseeritud elu on lahutamatud. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades. Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad pidasid oluliseks kohustusi riigi ees. Neil oli ka idee riigi ja religiooni seotusest ning tsiviliseeritud ja linnaelu lahutamatusest. Kõik need ideed olid roomlaste igapäeva elu aluseks, kuid kõik need ideed realiseeriti inimeste poolt
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi
ühekaupa. Suhted naabritega olid samuti kehvad. Kui oleks läbisaamine olnud hea, siis oleks saanud moodustada ühtse liidu ja sakslaste vastu võidelda. Latgalid tahtsid kättemaksu ja liivlaste Kaupo tahtis eestlaste alade arvelt suurendada oma valdusi. Appi otsustati kutsuda venelased, venelased käitusid aga kahepalgeliselt ning alistati Baltimaad. Mis sellest, et Eesti kaotas laienesid Eestile Lääne kultuurimõju, õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Kõik see, mis puudutas Lääne tsivilisatsiooni, jõudis edaspidi saksakeelse ülemkihi vahendusel ka Eestisse. Läänest toodi siia õiguslik kord ja sotsiaalsed suhted, keskaegne linnakultuur, ladina tähestik ja hariduskorraldus, arenenud käsitöö ja kaubandus ning läänelik elulaad. Eestlased võitlesid oma parema äranägemise järgi oma maa ja vabaduse eest. Oli see hea või halb, aga nii see on ja ajaloo kulgu tagasipöörata ei saa.
Linda Maria Pärn 10.A ,,Eluolust Vanas Roomas" Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad
Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus kui kreeklastel. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise
ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust
protsess, mis sisaldab valikuvabaduslikku tegevust või emotsioone, kindlustamaks kehtestavust. Suhtlemisprotsessi 4 astet 1. Informatsioon, mida soovitakse öelda. 2. Informatsioon, mida tegelikult öeldakse. 3. Informatsioon, mida kuuldakse. 4. Informatsioon, mida kuulaja interpreteerib oma arusaamise järgi. Iga astme vahel võivad tekkida suhtlemisbarjäärid ehk MÜRA.... Müra allikad: Füüsilised takistused; Kultuurimõju; Tagasiside puudumine; Rolliootused ja staatus; Sõnumi sisu. Konflikti liigid Pseudokonflikt -polegi konflikt, üksteise valesti mõistmine. Sisuline konflikt-mingi asja sisus ollakse eri arvamusel. Rollikonflikt-ei suudeta oma rolli teiste ootustele vastaval tasemel täita. ........lahendatavad konfliktid Konflikti liigid: Tõekspidamiste ja huvide konflikt-erinevad tõekspidamised moraali-, religiooni-, poliitika
Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises. - Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; - keskaegne linnakultuur Lääne-Euroopast (valdavalt Põhja-Saksamaalt; 9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); - ladina tähestik ja hariduskorraldus; Allikad: Henriku Liivimaa kroonika, Taani hindamise raamat. Jäälahing 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes
Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid. Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades, seal hulgas eliit ja ülikkond. Ent Eestile laienesid Õhtumaa kultuurimõju samuti ka õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Sellega sattus Eesti otsemaid elukeskkonda kus elas Lääne-Euroopa. See tähendas suuri muutusi, sest Eesti jaoks algas nüüd kõrgkeskaeg. Eestlaste haridustase tõusis, kuna siia toodi ladina tähestik ja hariduskorraldus. Läänelik elulaad arenes täies hoos. Arenesid õiguskord ja sotsiaalsed suhted. Kuid kuigi kõik läks justkui ülesmäkke ei unustatud, et selle eest maksti kinni vabadusega.
.kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum.
lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esivanemad väga kõrgelt hinnatud ning samuti hindasid roomlased esivanemate vaimset ja kultuurilist pärandit. Pärast vallutussõdasi hakkasid roomlastele külge kreeklaste kombed ning traditsioonid. Roomlased olid sattunud kreeklaste kultuurimõju alla. Kreeka kultuuri vastu protestiti, kuid kahjuks see levis üsna suurejooneliselt siiski edasi. Õnneks suutis Rooma ühiskond siiski säilitada enda traditsioonilise ilme. Roomlaste seisused Roomas nagu ka paljudes tolleaegsetes impeeriumites oli ühiskond seisuslik. Seisusi piirasid küll ka seadused, kuid neid ainult osaliselt. Loomulikult asetses seisuslikkuse kõige kõrgemal astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu
3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur 5. Ühiskond ja eluolu 1) Kreeklaste mõju – pärast vallutussõdasid satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. 2) Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus. 3) Ratsanikuseisuses oli samuti rikkad ja mõjukad inimesed, kes said lubada endale ratsahobuse hankimist. 4) Käsitöölised, talupojad, proletarid moodustasid madala ühiskonna kihi. Rooma kodanikud. 5) Orjad ja vabakslastud ei olnud ainult lihttöölised vaid ka Kreekast toodud
Johann Hornung Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika. Johan Skytte kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise töö Tartu Ülikool: · Rajati , kuna see oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. · Asutati 1632. a. · Neli teaduskonda Usu, õigus, arsti, filosoofiateduskond. Vaimuelu Vene aja alguses Baltikum kui kultuurisild: · Venemaa arengusuund Euroopa poole · Balti erikorra tõttu on siinne kultuurimõju sakslastelt. · Samas Saksamaal Balti Saksa mõju puudub, sest siin puudub õukond ja ülikool · Baltisakslased ühed haritumad Vene impeeriumis, suur mõju Peterburis. Luteri kirik Põhjasõja järgselt: · Paljud kirikud sõjas rüüstatud · Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule · Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli mõjuvõimu
ei väljendunud rahvuslikud liikumised nii nagu idas; seal juba keskajast saati keelepiiride alusel riikide loomine. Patriotism, natsism muutub halvaks, kui see mutub sovinismiks. Piirid mõnikord hämarad. Saksamaa rahvus, aga väga killustatud. Võimaldab Saksamaal ühineda rahvusluse slogani all. Itaalias võitlus välisvõimu vastu, paljudes regioonides Austria ülemvõim. Eestis 19. saj 60ndatel rahvusliikumine. Keskne idee - jõuda samale tasemel kui baltisakslased. Tugev saksa kultuurimõju, taheti 'järgi teha.' 1869 laulupidu sakslaste eeskujul. Kötzebue orgunnis esimese teatri Tallinnas (saksa), 1870 sündis Eesti rahvusteater Vanemuine. 20. saj tõuseb päevakorda rahvuslik iseolemine. Interlude: eksamis sarnasused, erinevused!! Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele. Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja
arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Nt: Klienditeeninduses, kliendil on mingi mure või halb kogemus toote või teenusega leitakse lahendus, mis sobib mõlemale osapoolele. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid, füüsilised barjäärid, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus 26. Selgitage efektiivse tagasiside andmise põhimõtteid. a. Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt b. Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta-valge terminoloogiat c. Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi d
arengutasemelt Roomale alla. Rooma oli neile kui kultuuritooja. Ladina keel. Latifundrumid- orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Ühiskonna üldilme Rikkamad elasid linnades ning korraldasid ümberkaudset elu. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel tihedasti seotud. Roomlased hindasid kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel sattusid nad aga suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombed ja uskumused. Seisused Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal kohal asus pärilik senati-aristokraatia. Kandsid valget rüüd punase triibuga(tooga). Senaatorile järgnes ratsanikuseadus moodustasid ka rikkad ja mõjukad inimesed. See oli ülemkiht. Alamkihi moodustaid käsitöölised ning maal elavad talupojad-rentnikud. Vaesed proletaarid. Neile jagati tasuta vilja. Orjad ja vabakslastud
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1
loodav suhtlemine. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 33.Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 34.Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 35.Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 36.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed, füüsilised, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus 37.Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted? Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt. Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta - valge terminoloogiat. Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi. Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele.
) Füüsilised barjäärid (suur vahekaugus, müra, valgus.) Semantilised barjäärid. Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid jne. Valikuline tajumine. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kultuurimõju. Eri kultuuridest pärit inimesed eelistavad oma kultuuri teistele. Tagasiside puudumine. Üks või mõlemad partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. Rolliootused ja staatus. Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse. 26. Tagasiside tähtsus: - Annab hinnangu tehtust - Aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda - Näitab teiste huvi - Tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsustunnet
kaupa keisririigi territooriumile, tegutsedes aga keisritest sõltumatult. Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. Tegelik võim läks germaani väepealikele, kuna germaanid moodustasid varsti suurema osa Rooma sõjaväest (barbariseerumine). Aastal 476 kuulutati tollane Lääne-Rooma keiser võimult kõrvaldatuks. Seda peetakse Lääne-Rooma keisririigi ja kogu vanaaja lõpuks. ROOMA ÜHISKOND JA ELU-OLU vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeka kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt ja kirjandust, võeti omaks nende kombeid ja uskumusi. Sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Perekond, kasvatus ja haridus Rooma pere familia oli mehekeskne. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid eluajal isale ning nende varandustki luges seadus isa omaks. Naistel puudusid poliitilised õigused. Nad olid ühe või teise meessoost isiku eestkostel (isa, hiljem abikaasa)
ka riik kõvasti kaasa. Riigi abi seisnes selles, et riik jagas toetusi kas siis riigieelarvest või Kultuurikapitali vahendusel. Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele ja paljudele teistele kultuuritegelastele veel ning toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu sellele, et Eestil olid tekkinud laiad välissuhted hakkas muutuma ühekülgne saksa ja vene kultuurimõju Eestile sellega, et Eesti kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri kultuurimõjusid. Kuna kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegid tublit tööd, levis ka Eesti kultuur välisriikidesse. Maailmasõdade vahel arenes Eesti kultuusist välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid
Semantilised barjäärid (semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu), suhtlemises kasutatakse sümbolitena sõnasid, pilte, kindla tähendusega tegusid. Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda; inimene pöörab tähelepanu sellele, mis järeldub tema ootusest või võimendab seda; tehakse järeldusi, kui sümbolite tõlgendamisel lähtutakse faktide asemel oma isiklikust arvamusest (järeldused võivad olla aga valed) Kultuurimõju eri kultuuridest pärit inimesed võivad eelistada oma kultuuri teistele (kalduvad etnotsentrismi) Tagasiside puudumine teineteisega suhtlevad partnerid ei saa teada, kas ja kuidas sai teine inimene aru talle edastatud sõnumist Rolliootused ja staatus alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, et mitte minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega 26. Selgitage efektiivse tagasiside andmise põhimõtteid Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
· Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. 4. Itaalia a. Itaalia sõjad (1494-1559): · Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b
kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid ühtalsi täiuslikud püügivahendid ja looduse pakutavt osati maksimaalselt ära kasutada. Soo- ja järvesetetest on leitud teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelisele maaviljelisusele. Pilet nr 13 Vaimuelu vene aja alguses Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Maltikumis sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuna vene kultuurimõju 18. Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga. Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess. Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult peale Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
tähendusega teod. Valikuline tajumine o Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. o Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. o Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. Kultuurimõju o Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. Tagasiside puudumine o Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. Rolliootused ja staatus o Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 41
muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu ,mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad
3. Semantilised barjäärid Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõju Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 25. Selgitage efektiivse tagasiside andmise põhimõtteid. Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. Kultuurimõju kultuurivaheliste erinavuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad. Tagasiside puudumine näitab et üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru lähetatud sõnumist. Kõige ilmekamalt avaldub see teise inimese ärakuulamisel, näiteks vestlusel
arhitektuuri ja elu terves Euroopas. Senini on kasutusel roomlaste loodud mitmed tehnikaimed, eelkõige just kanalisatsioon. Nii võib pidada Rooma impeeriumit Euroopa arhitektuuri suureks mõjutajaks. 3 1. ROOMA RIIK Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk- ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast (Kõiv 2006: 137). Rooma riik tekkis I aastatuhandel eKr Itaalias, mil seitsmel künkal asunud külad ühinesid Rooma linnriigiks. Riigina püsis Rooma umbes 1000 aastat. Riigi valitsemisel kasutati karme seadusi ning tugevat sõjaväge
linnade tekkimist ning nende kui majandus-, kultuuri- ja halduskeskuste arengut. Rikastest inimestest, sealhulgas ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas ja selle nõukogu ametnikud korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine sa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Kreeka kultuuri levikut need protestid pidurdada ei suutnud, kuid sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused
läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. Kultuurimõju kultuurivaheliste erinavuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad. Tagasiside puudumine näitab et üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru lähetatud sõnumist. Kõige ilmekamalt avaldub see teise inimese ärakuulamisel, näiteks vestlusel. Juhi oskuste hulka
elanikele kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. Ühiskond: Linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskused. Rikastest inimestest, ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Kõrgelt hinnati oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla kreeka keel, kirjandus, kombed ja uskumused. Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Seisused: Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaa- omanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis
• Teate tähendus (semantika) – see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. • Kultuurimõju – kultuurivaheliste erinevuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad. • Tagasiside puudumine – näitab et üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru lähetatud sõnumist. Kõige ilmekamalt avaldub see teise inimese ärakuulamisel, näiteks vestlusel. Juhi oskuste hulka peaks kuuluma
Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa Apenniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Apenniini poolsaare geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Itaalia rahvad sattusid varakult foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. VIII- VI sajandil eKr rajasid kreeklased hulga linnu, suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia Keskosas Latiumi maakonnas hakkas VIII sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased esmalt Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist: kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid
üksteisele vastukäivad) Tähtis on see, kas inimene tahab või suudab antud rolli täita. 13 Rollikonfliktide tüüpid: - rolitäitja seesmine konflikt - rollitäitjatevaheline konflikt - rollitäitjatevaheline konflikt, mis on tingitud rollitäitja osalemisest mitmes grupis - Müra (шум) - teabega liituvad ning seda moonutavad või maskeerivad tegurid. Müra allikad: - füüsilised takistused - teade tähendus (sematika) - kultuurimõju - tagasiside puudumine - rolliootused ning staatus Ametlivestlust kasutab juht peamiselt: - probleemide aruteluks - (alluvate) tulemuse hindamisel - personali valikul - nõustamisel - vallandamisel (увольнение) - Memo - ühe organisatsiooni sisene kirjaliku teabe saatmise meetod (pealdine ja teadne). Koosolekuid eristatakse toimumise ja korraldamise reeglite järgi: - Ametlik koosolek - reeglid on täpselt piiritletud.
3. Semantilised barjäärid - Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine - Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõju - Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele 6. Tagasiside puudumine - Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 7. Rolliootused ja staatus - Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 41. Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted? ● Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
4. Valikuline tajumine · Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. · Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. · Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõju · Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine · Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 7. Rolliootused ja staatus · Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga 41
õitsenguaeg Rooma riigis. 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilikud piirkonnad, mistõttu Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega. Rannajoon ei ole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd seetõttu kreeklastest vähem. Ühendusteed eri piirkondade vahel maismaad pidi, sest mäed madalad. Eeldused ühtse riigi tekkeks. (ilusad kattega teed juba) Jäid Vahemere kaubateele, foiniiklaste kultuurimõju, ja kreeklased asutasid kolooniatega Apenniini poolsaare lõunaosa, tõid kaasa oma kultuuri. 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma sõjas gallide vastu (387. a eKr) olid roomlased Kapitooliumil ümber piiratud, kui öösel gallid hakkasid mäest üles ronima, ei pannud neid sõdurid tähele, haned tõstsid häält, kui nägid võõraid ning äratasid üles kõik sõjast väsinud roomlased. Roomlased suutsid end raskes olukorras kaitsta.
7 Täiesti erinevaks osutusid ellusuhtumine ja väärtushinnangud indiaanlased kui loodusrahvas ei suutnud mõista äriinimesi. Indiaani-hõimude eripalgelisus ja omavahelised vastuolud takistasid ühistegevust. Indiaanlaste relvastus ja sõjapidamisviisid erinesid valgete omast. Indiaanlased pidid oma asualadelt järjepidevalt taanduma. Üle poole sisserännanutest olid inglise päritolu, see tugevdas Inglismaa kultuurimõju, samuti oli oluline puritaanide tegevus hariduse valdkonnas. 18.sajandi II poolel teravnesid asumaade ja Inglise kuningavõimu suhted sedavõrd, et puhkes Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõda (1775-1783). Sõja võitsid asumaad ja 4.juulil 1776.a. avaldati Iseseisvusdeklaratsioon, millega 13 asumaad kuulutasid end iseseisvaks. Uus riik sai nimeks Ameerika Ühendriigid, tegemist oli liitriigiga, mis koosnes osariikidest.
Eestlased jäid baltisaksa mõtte-, vaimu- ja kultuurimaailma mõjusfääri, ent ei saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või kultuursuses, vaid selles, et sakslased polnud eestlaste saksastamisest huvitatud, pigem vastupidi. Keegi ei nõudnud talupojalt saksa keele õppimist, hoopis mõisnik õppis ära eesti keele, kas või mingil määral. Seisusliku ja rahvusliku barjääri säilitamine oli balti aadli suhtelise õnnepõlve vältimatu eeldus. Nii piirdus otsene kultuurimõju kirjasõna, kiriku ja kooliga, mis olid ja jäid eestlaste jaoks eestikeelseiks (Vahtre, 2000). 6 3. VAIMUELU Baltikumi liitmine Venemaaga ei nõrgendanud siinseid kultuurikontakte läänepoolse Euroopaga. Rootsi aja lõpule iseloomulik ortodoksse luterluse surve kadus, ning Saksamaalt tulnud uued usuvoolud alul pietism ja vennastekogude liikumine, hiljem teoloogiline ratsionalism koos valgustusideedega leidsid Eesti- ja Liivimaal üllatavalt
Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle, muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Pilet nr.12 Vaimuelu vene aja alguses Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Maltikumis sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuna vene kultuurimõju 18. Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga. Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess. Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult peale Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
3) Semantilised 4) Suhtlemisel kasutatavad sümbolid – sõnad, pildid, kindla tähendusega teod 5) Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime Inimene pöörab tähelepanu sellele, mis järeldub tema ootustest või võimendab seda Kui sümbolite tõlgendamisel lähtutakse faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi, mis tihti võivad osutuda valeks 6) Kultuurimõju 7) Eri kultuuridest inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele 8) Tagasiside puudumine 9) Üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist 10) Rolliootused ja staatus 11) Alluvad räägivad vahel seda mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega 164. Sisekommunikatsiooni probleemid
3. Semantilised barjäärid Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5. Kultuurimõju Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 6. Tagasiside puudumine Üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 43 Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Konflikti olemus:
75.Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. 76.Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 77.4) Valikuline tajumine 78.Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. 79.Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. 80.Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 81.5)Kultuurimõju 82.Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele. 83.6) Tagasiside puudumine 84.Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. 85.7) Rolliootused ja staatus 86.Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 87. 5. Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted? - Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt
mõlemad keskmisel määral. 559. 560. 113. Suhtlemisbarjäärid Personaalsed barjäärid (emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, staatus jne) Füüsilised barjäärid (suur vahekaugus, müra, valgus jne) Semantilised barjäärid suhtlemisel kasutatavad sümbolid, sõda, pildid Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda Kultuurimõju eelistatakse oma kultuuri teistele Tagasiside puudumine Rolliootused ja staatus alluvad pigem räägivad seda, mida neilt oodatakse 561. 562. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid 563. · Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; 564. · Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; 565. · Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid;
5) Vallutussõdades osalesid tugevad feodaalriigid ja vürstkonnad, kelle selja taga seisis rooma - katoliku kirik. Eestis ei olnud veel oma riiki ega vajalikku ühtsust. Puudus üksmeel ka naabritega. Eestlased säilitasid esialgu autonoomia, isikliku vabaduse, oma tavad, kuid kadus võimalus ise oma saatust määrata. Eesti kaotas sõjas ka enamuse oma vaimsest ja sotsiaalsest eliidist. Vallutuse ja ristiusustamise tulemusena lülitati Eesti Lääne- Euroopasse. Eestile laienes Euroopa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonna struktuur. Lääne- Euroopa ja Venemaa piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See 18 võimaldas Eestil hiljem rahvana püsima jääda. 24. Ristiusu ja eestlaste muinasusundi segunemine sõja ajal ja järel kuni Jüriöö ülestõusuni 1343. Ristisõja ajal säilitasid muistsed eestlased oma senise usu. Uue religiooni vägivaldne
annaabi.ee 
