· Mis on pakkumiselastsus? · Mis põhjustab pakkumise muutust? · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus NÕUDLUS on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. NÕUDLUSSEADUS ütleb, et madalate hindadega ostavad inimesed rohkem kaupu ja teenuseid, kui kõrgete hindadega. Kolm tegurit selgitavad, miks inimesed nii käituvad: ostujõud, vähenev isiklik väärtus ja asenduskaubad. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Vähenev isiklik väärtus - näiteks kui autokütus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Asenduskaupade olemasolu - paljudel toodetel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Näiteks, kui coca cola hind tõuseb, asendatakse see teise karastusjoogiga. Asenduskaubad on
4.3 Meie tugevuseks on välja kujunenud klientuur ning loomulikult ka uudistavad inimesed keda võime pidada potentsiaalseteks klientideks. Meie klientuuriks on erinevates generatsioonides inimesed, ostes ökosokolaadi kas tervisliku mõju tõttu või lihtsalt selle maitsvuse poolest. Samuti pakume hooajalisi kingipakke ( kas jõuludeks, sünnipäevadeks, naistepäevaks jms.) kus võib leida mitut erinevat maitset, huvitavaid koogiretsepte perenaistele ja palju muud. 5. ASENDUSKAUBAD 5.1 Meie suureks tugevuseks on ainulaadsus, tänu millele puuduvad otsesed asenduskaubad. Kuid sellegipoolest leidub mitmesuguseid sokolaade, mille konsistentsis ei leidu neid tervislikke koostisosi ( v.a kakao tumeda sokolaadi puhul). 5.2 Ainukeseks konkurentsiks meile on suuremad sokolaadi valmistajad, kellel on oma bränd ning võimalik odavam hind. Odavam hind madalama kvaliteedi tõttu (nt kakao sisaldus on poole väiksem, sest ökosokolaadi valmistamiseks kulub rohkem kakaomassi
d. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, väheneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus 7. Nõudlus seaduse kohaselt: a. Kui hinnad langevad, nõudlus kasvab b. Kui hinnad tõusevad, nõudlus langeb c. Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb d. Kui hinnad tõusevad, nõutav kogus suureneb 8. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: a. Täiuslikud asenduskaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiendkaubad 9. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: a. Arvutite pakkumise kasvu b. Arvutite pakutava arvu languse c. Arvutite pakutava koguse kasvu d. Arvutite pakkumise languse 10. Milline järgnevatest väidetest on õige: a. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on kõrgem b
5 Jõu Mudel 3 Uued tulijad *Mastaabiefekt *Kogemuskurvi efekt *Tarbija lojaalsus *Ümberlülituskulud *Turunduskanalid *Õiguslikud piirangud *Ressursside piiratus 2 1 4 Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus *Huvi ise toota *Ostjate suured
Vali üks: Märgista küsimus a. Täiendkaubad b. Rämpskaubad c. Normaalsed kaubad d. Asenduskaubad Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt 1/5 Arvestustest 2.1 Valmis kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Hinne 1,00 / 1,00 Märgista Vali üks: küsimus a. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga
Küsimuse tekst Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta Vali üks: a. Inimestele makstakse palka vastavalt sellele, mida nad teevad b. Tegemist on täishõivega c. Valitsus fikseerib miinimumpalga d. See kõlab kui „laissez faire“ majandus Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, hüvise Z nõud lus kasvab, hüvise Y hinnna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: Vali üks: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiuslikud asenduskaubad Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aalljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele Vali üks: a. Turg määrab, mida toota b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Näitab kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta. · Nõudluse kõver Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Vasakul üles on hind, alla on kogus. Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus. · Nõudluse seadus hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. · Nõudluse muutused Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule · Asenduskaubad ning täiend- ehk siduskaubad Asenduskaubad (substitutes) kaubad mis rahuldavad sarnaseid vajadusi (nt: kui coca-cola tõstab hinda siis pepsi cola müük kasvab). Täienduskaubad ehk siduskaubad (complements) on kaubad mida sageli koos kasutatakse (nt: tenniste reketitele pallid juurde). · Muutused Mis põhjustab toote nõudluse tõusu või langus? Sissetulekute muutused Asenduskaupade hinnad või kättesaadavus
ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs harusse*produkt on homogeene- ideaalsed asenduskaubad*turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned 4*Kaup ilmub turule madalaima võimaliku kuluga*Konkurents stimuleerib tootmise efektiivsust- ettevõtted maksimeerivad tootmismahtu ja minimeerivad tootmiskulu*toote reklaamil pole mõtet- produkt on homogeene*muutused tarbija maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned 4*tulude ebavõrdsus*kahjulikud
Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus (inimesed on tundlikumad hinna suhtes, nt kui luksuseseme hinda alandada 50% siis hakkavad inimesed neid rohkem ostma, aga leiva hinnaga ei hakka rohkem ostma); · tarbija sisstuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem:
Monopol-konkurentsi täielik puudumine, kaubal ainult üks tootja v müüja, unikaalsed tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu
Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnastostetavaid koguseid muudavad. JOONISTA NÕUDLUSE KÕVER Ostujõud on kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saad teatud rahasumma eest osta. Kahanev piirkasulikkus on selline kogus, kuhu jõudes iga lisanduv ühik pakub vähem rahuldust kui eelmine. Näiteks sinu lemmik heliplaat. Asenduskaubad. Suuremal osal toodetest on asenduskaubad, aga meie valmisolek neid tarbida, sõltub hinnast. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nõudluse hinnaelastsus näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes JOONISTA TURUNÕUDLUSE GRAAFIK Täiend ehk siduskaubad on mida sageli kasutatakse koos. Nõudluse suurenemine ja vähenemine sõltub: SISSETULEKUTE MUUTUS ASENDUSKAUPADE KÄTTESAADAVUS JA HINNAD ILMA-VÕI HOOAJA MUUTUS
Tugevused: Hea turundustegevus (koostöö Suurbritannia, Jaapan, Hiina, Venemaa) Brändi hea maine Turuliider animatsioonides Brändi tuntus üle maailma Mitmekesisus Nõrkused: Juurdepääsu puudumine kõigile Üle hinnatud Suurenevad restruktrueerimise kulud (uuendamine) Võimalused: Suurenev meelelahutus ja meedia tööstus Interneti kommunikatsiooni areng Odavate veebilehtede areng Laienemine Hiinasse Uute firmadega koostöö edendamine (kasumi saamiseks) Ohud: Asenduskaubad Olemasolevad firmad Uued firmad Piraatlus Range regulatiivne keskkond Reklaam https://www.youtube.com/watch?v=37vEXv2 EsuE&feature=youtu.be AITÄH KUULAMAST!
võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimsuste ülejäägi. · Oskusteabe kaitstus turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui konkurentidel on patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi. · Kogemuskurvi efekt väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest. Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus turgu valitsevate kaubamärkide ja klientide lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele. 3. Asenduskaubad · Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. · Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. · Mida väiksemad on ümberlülituskulud klientidele, seda tugevam on konkurentsijõud. 4. Tarnijate mõjukus · Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis.
täiuslik konkurents Turul on palju müüjaid ka neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. monopolistlik konkurents- Iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne. oligopol- konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Oligopson-ostja monopol- turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad. Monopson- ühe ostjaga turg turule sisenemise barjäärid: seaduslikud piirangud (litsents, patent- seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Kaubamärk- spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toote teenust või firmat. Autoriõigus- õigus ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest
Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud Hinnad on tarbija jaoks fikseeritud Püüab saavutada maksimaalset kasulikkust Vaadeldakse selle perioodi kulutusi Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU
Nõudlus on seos kauba ühikuhinna ja selle kaubakoguse vahel, mida potensiaalsed tarbijad soovivad ja on suutelised ostma Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa selle täiendi nõudluse languse Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel ning
Ainulaadne, Gaas, puuduvad Tugev või elekter, Monopol Üks Blokeeritud lähedased reguleeritud linnatransp asenduskaubad ort 1. Täielik konkurents Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: _ on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; _ on palju ostjaid; _ puuduvad turule sisenemise barjäärid; _ harus olemasolevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle; _ on täielik info hindade kohta. Täieliku konkurentsi puhul tootjad konkureerivad omavahel ilma igasuguste takistusteta. Ettevõte on
Ilm või hooaja muutus Ostjate arvumuutus Stiilide, maitsete, harjumuste muutus Ootuste muutus Nõudluse muutus Nõudlus muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Nõudluse suurenedes liigub nõudluskõver vasakule, vähenedes paremale. Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Kuidas individuaalne bensiini nõudlus annab kokku turunõudluse (hinnad kroonides) Tabel 1 Anna Atsi Priidu Henri
Konkurents Konkurents puudub Täielik konkurents Piiratud konkurents (monopol) Piiratud konkurents • Ettevõtteid vähe. • Toodetel sarnane iseloom. • Mõningased takistused turule tulekul. • Osaline kontroll hinna üle. • Autotööstus, telekommunikatsioon. Konkurents puudub (monopol) • Ettevõtteid üks. • Puuduvad asenduskaubad. • Suured takistused turule tulekul. • Täielik kontroll hinna üle. • Elektrienergia, veemajandus. Vasta küsimustele 1. Mis on mastaabisääst? 2. Milles väljendub turumajanduse efektiivsus? 3. Milliseid puudusi on turumajandusel? Koosta lühijutt • Kasuta sõnu: nõudja, pakkuja, hind, turg, omahind, müügihind, asenduskaup, täiendkaup. Täielik konkurents • Palju ettevõtteid. • Tooteid on võimalik asendada teisega.
tundmatust kaubast, mistõttu tuleb juurdepääsuks turustuskanalitele osta riiulikoht. Õiguslikud piirangud – turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba, minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata. Oluliste ressursside piiratus – kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele. 3. Asenduskaubad Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. 10 Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. Mida madalam on asenduskaupade hind, seda parem peab olema nende kvaliteet ja muud omadused.
Küsimus 12 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus kaubad). Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad
hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine. Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Turunõudlus individuaalsete nõudluste summa antud turul, kindlal ajahetkel. Nõudluselastsus näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. · Nõudluselastsuse mõõtmine tulutestiga Kogutulu = hind * müüdud kogus Hinnatõus : Kogutulu suureneb jäik nõudlus Kogutulu väheneb elastne nõudlus Hinnalangus : Kogutulu suureneb elastne nõudlus
Peale hinnalangust: Kogutulu väheneb jäik nõudlus Kogutulu kasvab elastne nõudlus Mõnede kaupade ja teenuste NÕUDLUS nõudlus on jäik seetõttu, et: Nad on hädavajalikud Raske leida asenduskaupu Suhteliselt odavad Ostmist on raske edasi lükata (kütus) Nõudluse muutused Nõudlus võib kasvada või NÕUDLUS kahaneda olenemata hinnast: Asenduskaubad rahuldavad sarnaseid vajadusi. Ühe kauba hind muutub, teise kauba nõudlus muutub (ühe kauba erinevad artiklid) Täiendkaubad ühte tarbitakse koos teisega (näide kohv ja kohvimasin) Nõudluskõverat võivad mõjutada järgmised tegurid: NÕUDLUS Keskkonna muutused hooaja kaup Kauba kasulikkuse muutus
-Oligopol -> Kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Turul on vähe tegijaid, aga need kes on, omavad suurema osa turust. Turule pääs on kallis. Kasutatakse taganttõkkeid, mis teeb turule juurdepääsu keerukaks ja kulukaks. Hinnad kooskõlastatakse ->(bensiin) Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodandumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. -Monopol -> Turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad (ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda, kui nad otsustad, kas ja kui palju nad mingit toodet osta tahavad). Turutõkked, võimalikud rivaalid ei pääse turule. Seaduslikud monopolid: Loomulikud monopolid (elektri- ja veevarustuseettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang nii suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hinda miinimumi.) Patent (seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat
Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? Konkurents on majandusolukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võitlevad. Konkurentside liigid: · Täielik konkurents ettevõtteid on palju; toodet on võimalik asendada teise tootega (nt. ajalehed, toidupoed) · Piiratud konkurents ettevõtteid on vähe; suured tootmiskulud (nt. autotööstus) · Konkurents puudub (monopol) ettevõtteid on üks; puuduvad asenduskaubad; takistused on suured; kontroll hinna üle (nt. elekrienergia, veemajandus) 6.Mis on monopol? Ainuõigus; tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda. 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? · Efektiivsus: Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus; tootmisressursse kasutatakse efektiivselt (toodetakse seda, mida vajatakse, ning
3.Konkurents: mis see on, liigid? Võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad. Tunnused Täielik konkurents Piiratud konkurents Konkurents puudub(monopol) Ettevõttete arv palju vähe üks Toote iseloom Võimalik asendada teistega sarnane Puuduvad asenduskaubad Takistused turule puuduvad Mõningased(suured Suured(patendid ja litsentsid tulekul tootmiskulud) investeeringuvajadus) Kontroll hinna üle Puudub osaline täielik Näiteid Ajalehed, toidupoed Autotööstus Elektrienergia, veemajandus 4
sissetulekute jaotus) (Eesti jaotus). Garanteeritud nõudlus esmatarbekaupadele, viib üldise nõudluse alla, sest rikkad lähevad oma rahaga kuhugi mujale. Vähe väga rikkaid, vaeseid palju (arenenud maade jaotus) · Eestis on nõudlus väike, sest tudengitel ja pensionäridel pole piisavalt raha. · Sõltub ka moodist. Arengumaadele iseloomulik jaotus Arenenud maadele iseloomulik jaotus Asenduskaubad (lei, sai) ja kaaskaubad (ühe läbimüük sõltub teise omast (tennisepallid ja reketid) Pakkumise tegurid · Mood · Asendus- ja kaaskaubad · Tehnoloogia ja teadmiste tase · Sisendite hinnad · Riik võib peale maksta Nõudja inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve
Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Vähenev isiklik väärtus näit. kui autokütus on väga kallis tehakse ainult hädapäraseid sõite, kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. · Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkkus eelmine. Kasut hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks. · Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisoleks neid kasutada sõltub hindadest. N kui Coca cola hind tõuseb, asend see teise karastusjoogiga.Asenduskaubad on kaubad, millega saab teist kaupa asendada. · Täiendkaubad kaubad mida tarvit mingi vajaduse rahul koos, nt autod ja bensiin Turunõudlus .. kõigi individuaalsete nõudluste summa andtud turul kindlal hetkel. Hind Ants Ats Tom Erki Turunõud
d. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema 6. Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes kogustes, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 krooni. Järelikult: (2 punkt) a. A ja B on asenduskaubad b. Peab tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A c. Peab tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B d. Ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 7. Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. Tarbija kasulikkus on maksimaalne, kui ta ostab: (6 punkti) a. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y b. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad Nõudlusseadus: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel Turupakkumine on kõiki müüjate pakkumiste summa
2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a),
2. Kahjulikud välismõjud – loodusreostus 3. Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus Monopolistlik konkurents - turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. Monopolistliku konkurentsi tunnused: Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on vaba; Toode on diferentseeritud (eristatav);
- sissetuleku suhtes elastsed koefitsent suurem kui 1, nt luksushüvised - sissetuleku suhtes mittelastsed koefitsent väiksem kui 1, nt esmatarbekaup -Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele. Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des Koefitsendi väärtus: + asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise - täiendkaubad ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE JA KOGUTULU SEOS Tarbijate kogukulu on tootjate kogutulu.
· Kui teised tingimused jäävad samaks. Mida näitab hinnamõju? · äitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad. Milline on nõudlusseadus? · Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga võhem kui madalama hinnaga ceteris paribus. Mis on ostujõud? · Rahaga tagatud nõudlus. Mis on turunõudlus? · Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Mis on asenduskaubad? · Kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Milline on kahaneva piirkasulikkuse seadus? · Iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Mida näitab nõudluse hinnaelastsus? · Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad? · Kaubad, mida sageli kasutatakse koos. Mis on pakkumine? · Kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate
olevaid suuri ettevõtteid. Iseärasus, mis ei võimalda täieliku konkurentsi tekkimist, on tootmise ressursimahukus. Samuti mastaabiefekt, mille kohaselt suurtootja masstoote hind on madal ja seega on tal turul eelis uute tulijate ees, kelle toote hind kõrgem oleks. Monopoli ei teki, kuna erinevate firmade ravimid ei ole nii eristatud, et ühel firmal saaks tekkida piisavalt suur eelis teiste firmade ees. Monopoli tunnus on aga, et pakutaval tootel puuduvad lähedased asenduskaubad. Monopolistlikku konkurentsi ei teki, kuna ravimiturule sisenemine on suhteliselt keeruline, samuti ei ole tooted piisavalt eristatud (samade ravimite toimeained on suhteliselt sarnased) b) Tarbijate heaolu oligopolistliku ja monopolistliku konkurentsi puhul. Monopolistliku konkurentsi puhul on tarbijal suur valik, kuna pakkujaid turul on palju. Samuti on ettevõtte kontroll hinna üle väike, hinda kontrollib turg ning see ei lase ühel ettevõttel tarbija kahjuks hinda tõsta
¤ üksikud suurfirmad ¤ kontroll hinna üle on suur kuna müüjaid on vähe, siis on võimalik kokkumäng e. Kartellikokkulepe (oligopolid lepivad kokku hindades ja tootmismahtudes) ¤ toodete eristamine on oluline näiteks autotööstuses, väheoluline standartsete toodete puhul (bensiin). ¤ turule on raske pääseda tänu turu tõketele: a) kõrged tootmiskeelud (autotööstuses); b) infotõkked (arvutitööstus) 11. monopol: ¤ üks müüja ¤ tüielik kontroll hinna üle ¤ sarnased asenduskaubad puuduvad ¤ teised müüjad turule ei pääse (Eest Energia) 12. seaduslikud monopolid: ¤ loomulikd monopolid n: kohalikud elektri- ja veevarustusettevõtted (kommunaalettevõtted). Turukonkurentsi asemel reguleerib selliseid ettevõtteid valitsus. ¤ Patent seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet v ideed kuni 20. aastat. ¤ autoriõigus originaalse loometöö autori ainuõigus müüa v paljundada oma tööd. Kehitb autori eluajal ning veel 70. a. Pärast tema surma.
koguse. Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär) Miinimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk) Tasakaaluhind Hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad Riiklikult reguleeritav hind kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda Asenduskaubad kaubad, millega saab teist kaupa asendada (õun vs pirn, bussisõit vs rongisõit) Täiendkaubad kaubad, mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos, seejuures ühe kauba hinna tõus toob kaasa mõlema kauba nõudluse vähenemise ja vastupidi (arvuti riist-ja tarkvara, autod ja bensiin) Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st)
raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale nihkub vasakule ei kajasta kauba L hinna tõusu jääb paigale Question 14 Question text Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Select one:
3. Konkurents olukord, kus mitmed tootjad ostjate pärast konkureerivad. 1. Täielik konkurents Ettevõtteid palju, tooteid võimalik asendada teisega. Takistused puuduvad. Kontroll hinna üle puudub. Ajalehed, toidupoed. 2. Piiratud konkurents Ettevõtteid vähe, tooted on sarnased. Takistused mõningased (suured tootmiskulud). Kontroll hinna üle osaline. Autotööstus, telekommunikatsioon. 3. Monopol Ettevõtteid ainult üks, puuduvad asenduskaubad. Suured takistused (litsentsid ja patendid). Täielik kontroll hinna üle. Elektrienergia, veemajandus. 4. Riik sekkub majandusse kuna turumajanduse puudused loovad sellise olukorra. Monopoolne ettevõte (nt. veemajandus) võib tõsta hinna põhjendamatult kõrgele, millega kahjustab tarbija huve. Valitsus peab sekkuma, et säästa rahva tervist ja loodust. Majanduslikud motiivid: Monopolide kontrollimine tagab tõhusalt konkurentsi. Uute ettevõtete
Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12.Tarbija maksimeerib kasulikust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. vale 13
joonis Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi . Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetilisest keskmisest hinnast ja aritmeetilisest keskmisest kogusest. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus; · tarbija sissetuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem; · otsuse langetamise ajaperioodi pikkus otsustamise ajaperioodi pikenedes on elastsus suurem. 2. PAKKUMISE HINNAELASTSUS Pakkumise hinnaelastsuse puhul analüüsitakse, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad oma majandusliku käitumisega
· Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Väheneb isiklik väärtus · N: kui autokütus on väga kallis, msiis tehakse ainunlt hädapärased sõidud, kui kütus on odav siis tehakse lõbusõite · Kahanev piirkasulikkus . kogus, kuhu jõudes iga järgnev tarbitud ühik pakub vähem rahulolu, kui pakkus eelmine · Kasutatrakse hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks. · Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada. Paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. N: Coca-Cola hind tõuseb, asendatakse see nteks Pepsiga. Turunõudlus kõigi individuaalsete nõudluste summa antud turul ajahetkel. Nõudluseelastlus näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. · Nõudluseelastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu=hind x müüdud kogus · Hinnatõus:
Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakes vähem seda Eelistatakse rohkem seda kaupa kaupa *Kaaskaubad nt arvuti + tarkvara, käivad teineteisega kaasas *Asenduskaubad - nt apelsinid ja mandariinid Kaupu saab jagada: normaalhüvised (kui raha on rohkem siis ostan neid rohkem) või inferioorid (n-ö prahtkaup, kui raha rohkem siis ostetakse vähem) Pakkumine Pakutav kogus on selline hüvise kogus mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul Eeldus on et turul valitseb konkurents üksiku tootja mõju on suhteliselt tühine
Kui elastsus on 1, siis on tegemist ,,ühikelastse" kaubaga. Teoreetiliselt võib elastsus olla ka lõpmatus (kõik kaubad ostetakse mingi hinnaga ära, vahet pole, palju neid on) ning 0 (sõltumata kauba hinnast, ostetakse ikka täpselt sama kogus). Antud kahte tingimust reaalselt ei eksisteeri! Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga
Muutused tarbijate maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned (4 punkti) Tulude ebavõrdsus (toodete optimaalne kompinatsioon garanteerimatta) Kahjulikud välismõjud (nt. reostus) Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus R&D jaoks ebapiisavad summad 9. Monopoolse turu tunnused (4 punkti) Turul on üks ettevõte Kapitali sissepääs harusse on takistatud Tootel puuduvad lähedased asenduskaubad Kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned (4 punkti) Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba
Muutused tarbijate maitses sunnivad ettevõtteid reageerima 8. Täiusliku konkurentsi negatiivsed jooned (4 punkti) Tulude ebavõrdsus (toodete optimaalne kompinatsioon garanteerimatta) Kahjulikud välismõjud (nt. reostus) Unifitseeritud toodang on tarbija seisukohalt puudus R&D jaoks ebapiisavad summad 9. Monopoolse turu tunnused (4 punkti) Turul on üks ettevõte Kapitali sissepääs harusse on takistatud Tootel puuduvad lähedased asenduskaubad Kontroll hinna üle on täielik 10. Monopoli negatiivsed jooned (4 punkti) Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba
tundmatust kaubast, mistõttu tuleb juurdepääsuks turunduskanalitele osta riiulikoht. · Õiguslikud piirangud turule sisenemist on võimalik piirata erinevate nõuete (litsents, tegevusluba, minimaalne omakapital jne) kehtestamisega või hoopis ära keelata. · Oluliste ressursside piiratus kõigile ei pruugi jaguda tootmisressursse, mis võivad juba kuuluda seni turul tegutsevatele ettevõtetele. 3) asenduskaubad · Asenduskaubad seavad toote hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. · Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. · Mida madalam on asenduskaupade hind, seda parem peab olema nende kvaliteet ja muud omadused. · Mida väiksemad on ümberlülituskulud, seda tugevam on konkurentsijõud. 4) Tarnijate mõjukus
Hinna mõju uurimisel loetakse teised muutujad konstantseks st muud tingimused jäävad samaks ceteris paribus. NÕUDLUSE MÕJURID Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: tarbijate sissetulekud; normaalkaubad sissetuleku suurenedes nõudlus suureneb; inferioorsed kaubad sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb (nt üürikorterite nõudlus, kui suudetakse omada isiklikku kodu); teiste kaupade hinnad; asenduskaubad ühe kauba hinna tõus põhjustab teise nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja silikaattelliste nõudlus); täiendkaubad neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt elamute kallinemine ja vaipade nõudlus); tarbijate ootused; nt elamuehitus ja laenutingimused; 5 4.02
3. ÜKK-d ei lõiku omavahel. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution, MRS) - näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Seejuures rahulolu ei muutu. MRSxy= - MRS kirjeldab liikumist mööda ÜKK, kusjuures hüviste X ja Y kogused muutuvad eri suundades, mistõttu on ka valemis miinusmärk. Asenduse piirmäär võrdub ÜKK tõusuga. Asenduskaubad Täiendkaubad Kui on tegemist täielikult asendavate hüvistega, Rahulolu tõusu ei toimu, kui muutub ainult ühe on ÜKK sirge ja asenduse piirmäär on hüvise kogus. konstantne. Hüviste piirkasulikkus: Kus MUX hüvise X piirkasulikkus MUY - hüvise Y piirkasulikkus
· muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes see võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, individuaalsete soovide muutuste mõjul; · ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad, et hind muutuks soovitud suunas; · muutused teiste kaupade hindades võivad suurendada või vähendada nõudlust antud kauba suhtes sõltuvalt sellest kas tegemist on asenduskaubaga või täiendkaubaga. Asenduskaubad on samu tarbeid rahuldavad (sama funktsiooniga) hüvised. Näiteks limonaad ja mahl, õun ja pirn. Asenduskaupadest ühe kauba hinna tõus kutsub esile teise kauba (esimest asendava kauba) nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse (ja nõutava koguse) vähenemise. Täiendkaubad on kaubad, mis täiendavad teineteist ja mida tarbitakse koos näiteks auto ja kütus
annaabi.ee 
