........................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Töökorraldus organisatsioonis on teema millele juhid on hakanud oluliselt rohkem tähelepanu pöörama. Peamiselt kasutuses olnud ja juhtidele omane individualistlik ja ülevalt- alla autokraatne juhtimine ei taga enam töötajate maksimaalset efektiivsust ega klientide rahulolu. Ettevõtte tootlikuse taseme üks mõjutaja on töökorralduse planeerimine. Sellest tulenevalt peavad juhid oma strateegilistest plaanidest lähtuvalt paika panema sobivad töökohad ning leidma õiged töötajad, kes oleks suutelised toime tulema oma tööga, et suurendada ettevõtte tootlikust. Oluline on ka meeskonnatöö planeerimine. Hea meeskonnatöö ja meeskonna sisene infovahetus tagab ettevõttes suureneva tootlikuse ning annab juhile aega muude asjadega tegelemiseks
juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. 1.3. Töötaja suhtes ei rakendata katseaega. 1.4. Töö tegemise koht on Viljapuu 89, Tartu . 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Välistatud pole öötöö. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle sekretärina. 2.2. Töö sisuks on UÜ juhataja Vassili Parmakovi poolt antavaid igapäevaseid juhiseid, tegeledes muuhulgas/lisaks ka kohvi tegemise, telefonikõnedele vastamise, hädavalede treimise, dokumentide paljundamise, dokumendihalduse, personalitöö ja assisteerimisega. Töötaja põhiülesanded, Töötaja
Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja soovitas hakata tootma taskutega vihikuid ning Ella Kuusk pakkus välja idee toota sokke. Arutati kõikide ideede plusse ja miinuseid. Otsus: toodetakse enese disainitud sokke, mille peale paigutatakse pärlid. 2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja miinuseid.
asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev]. 1.4. Töö tegemise koht on [kohaliku omavalitsuse üksus või laiem piirkond]. 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle [ametikoha nimetus]. 2.2. Töö sisuks on [töö sisu lühikirjeldus]. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja kohustused tööülesannete teostamisel ning Töötaja vastutus on täpsemini määratletud ametijuhendis, mis on Töölepingu lahutamatuks lisaks. 2.3
1. Mis on personaliarvestus? Personaliarvestus on seadusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötavate isikute kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töösuhte lõpetamiseni. 2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja töötaja Inimene-masin à Tööprotsess masin või seade ja töötaja
Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid : töötajate nimekirja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused andmed ohutegurite parameetrite väärtuste kohta töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad Tervisekontrolli tegija Töötajate tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit; hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Tervisekontrolli läbiviimise kord Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja toodud
30. Lõunavaheaeg on 30 minutit, ajavahemikus 11.00 kuni 13.00. 5. TÖÖ TEGEMISE KOHT 5.1. Töö tegemise koht on Tööandja asukoht Pärnus. 6. PUHKUS 6.1. Töötaja põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. 6.2. Töötaja puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafikus, mille Tööandja teeb Töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. 1 7. T Ö Ö K O R R A LD U S E R E E G L I D 7.1. Tööandja tutvustab Töötajale töölepingu sõlmimisel töökorralduse reegleid, mis on töötajale täitmiseks kohustuslikud. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad elektrooniliselt asutuse siseveebis ja paberkandjal personalijuhi juures. 8. K O N F I D E N T S I A A LN E I N F O R M AT S I O O N 8.1. Ettevõtte konfidentsiaalseks informatsiooniks loetakse: Ettevõtte finantsnäitajad, majandustehingud Käesolevas punktis loetletud informatsiooni loetakse konfidentsiaalseks niikaua, kuni Tööandja ei ole seda avalikustanud. 8.2
jooksul põhjustada muutusi töötaja psühholoogilises seisundis. Nende aspektide hulka kuuluvad nii monotoonne töö, töötaja võimetele mittevastav töö kui ka kõik muu tööga seotu, mis töötaja vaimset ja füüsilist tervist mõjutab. Praktikas kasutatakse sagedamini terminit psühhosotsiaalne ohutegur – rõhutamaks töökeskkonna ja töökorralduse sotsiaalse aspekti olulisust tööstressi tekkemehhanismides. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist
3.2 Peab töötajate arvestust, koostab ja esitab statistilisi aruandeid. Korrektne ajakohaste andmetega andmebaas, aruanded on esitatud õigeaegselt. 3.3 Transcom WW materjalide tõlkimine ja täiendamine. Materjalid on korrektselt tõlgitud ja täiendatud. 3.4 Kontrollib töötle võtmiseks vajalike dokumentide olemasolu ja tutvustab allkirja vastu töökorralduse reegleid. Vajalikud dokumedid on esitatud direktorile ning töötaja on andnud allkirja töökorralduse reeglitega tutvumise kohta. 3.5 Koostab puhkuste ajakava, vormistab töötajate puhkused, peab puhkuste kasutamise arvestust ning aasta lõpus teeb puhkusepäevade inventuuri. Töötajate puhkused, puhkuse ajakava ja puhkusepäevade inventuur on vormistatud õigeaegselt ning vastavalt seadusandlusele. 3.6 Osaleb personali valiku ja värbamise protsessis. Personali valiku ja värbamise protsess kulgeb häireteta. 3.7 Nõustab ja abistab juhtkonda ja töötajaid personalialastes küsimustes.
tema positsioonist ettevõttes. Teine olulisim tegur on füüsiline. Füüsiline töö jaguneb kaheks: dünaamiliseks ja staatiliseks. Teenindaja töö on liikuv ning üldiselt ei ole see väga koormav. Kalev Spa teenindaja töökoht sarnanes dünaamilise tööga. Selline liikuv töö on tervisele ohutum, sest sarnaste liigutuste kordumine kahjustab lihaseid palju rohkem kui liikuv töö. Lisaks füüsilisele ja vaimsetele teguritele on väga oluline töökorralduse rakendamine. Kalev spas tutvustati tööohutusnõudeid kohe peale minu tööle asumist. Tööohutusnõuded on igale inimesele väga olulised. See ennetab inimese õnnetusi. Samuti on oluline, et igal ettevõttel oleks töökeskkonna tagamiseks selle jaoks spetsiaalsed koolitatud töötajad. Kahjuks Kalev spas jäi minule arusaamatuks, kes on tööohutuse tagamise vastutajad. Töökeskkonna spetsialist, - volinik, - nõukogu
Teatada koheselt töötakistusest Hoida äri- ja tootmissaladust Osaleda koolitustel Teha koostööd teiste töötajatega Teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest Tööandja kohustused Kindlustada töötaja kokkulepitud tööga Maksta töötasu ettenähtud suuruses ja ajal Anda puhkust ja maksta puhkusetasu Kindlustada ohutud töötingimused Tutvustada tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid Korraldada oma kulul tööalast koolitust Teavitada tähtajatu lepinguga töötajat vabadest kohtadest Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta Austada töötaja privaatsust Anda töötajatele infot töötasu kohta Töösuhete peatumine (töötajal õigus keelduda töö tegemisest) Poolte kokkuleppel – palgata puhkuse ajal Puhkuse ajal Ajutise töövõimetuse korral (nt. haigestumine; kuni 12-aastase lapse puhul
Graafilise tööaja planeerimise meetodi võttis kasutusele Henry Gantt Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Konveieri võttis kasutusele Henry Ford, Tööpäeva lühendamine tingis tööviljakuse parandamise Elton Mayo, Graafilise tööaja planeerimise meetodi võttis kasutusele Henry Gantt Küsimus Uuringute kohaselt toob kaugtöö kui töökorralduse vormi kasutamine organisatsioonile kaasa järgmisi puudusi 3 (probleeme). Õige Hindepunkte Valige üks või mitu: 3/3 infolekke riski kaugtööks vajaliku infrastruktuuri loomise organisatsiooni protseduurireeglite kohandamise vajaduse kontoriruumide kulude vähenemise tööjõu voolavuse vähenemise Teie vastus on õige.
2.6 Tööülesannete täitmise asukohaks on Tallinn. 3. Tööaeg 3.1 Töötaja asub tööle täistööajaga/osalise tööajaga. Tööaja kestuseks on ... tundi päevas ehk .... tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 3.2 Tööajale vastav õppe- ja kasvatustundide arv kinnitatakse tunniplaani või muu töökorraldusliku dokumendiga. 3.3 Tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus ja lõpp on sätestatud tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites. 4. Töötasu 4.1 Töötaja töötasustamise alused kinnitab Tallinna Linnavolikogu. 4.2 Tööandja poolt Töötajale makstav töötasu on ........ (brutotasu kalendrikuus) eurot kuus. 4.3 Töötasu makstakse Töötajale üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu ..... kuupäeval. Töötasu maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja määratud pangakontole. 4.4 Töötasu arvestatakse ajatöö alusel
Tööpäeva maksimumpikkuseks seaksin 24 tundi, sest usun, et pärast nii pikka ärkvelolekut ei ole inimene enam adekvaatne oma tööülesannete täitmisel ning vajab kahtlemata puhkust. 24 tunnised töövahetused oleksid võimalikud ainult juhul, kui sellele järgneb vähemalt sama pikk puhkeperiood. Töökorralduse puhul ei pea ma tarvilikuks nende määratlemist riiklikul tasandil, sest kapitalistlikus ühiskonnakorralduses oleks selline teguviis minu arvates liiga äärmuslik. Kuigi töökorralduse peaks minu arvates kehtestama tööandja, peaks see olema paberil fikseeritud ning sellisel kujul ka töötaja poolt enne tööle asumist allkirjastatud oma nõusoleku näitamiseks. On oluline et töökorraldus oleks mõistlikult paindlik, mis tähendab, et tööelu peaks olema võimalik kohandada ka teistele ühiskonnale oluliste valdkondadega, näiteks pereeluga. Kui üldiselt sõltub töökorralduse paindlikkus suures osas ikkagi tööandjast, kes määratleb ära
mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamiseks", mõningad Interneti allikad ja aine ,,Jõukohase õppealused" konspekt. Parandusõpe Parandusõpperühma töökorralduse aluste dokumendis on kirjas: ,,parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele" 1. Parandusõppe sihtgrupiks on ka 1. Ja 2. klassi õpilased, kes ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad toetavat õppekorraldust, et kujundada oma õpioskusi2 ning lapsed, kel on raskused isiksuse arengul
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduse instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Dokumendihaldus.....................................................................................................................4 1.1Dokumendihaldussüsteemid Eestis....................................................................................4 1.2Dokumendihalduri kutse....................................................................................................5 2Elektrooniline dokumendihaldus........
Tööleping • Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tingimusi reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseaduse üldosa ning see osa võlaõigusseaduse eriosas, mis räägib käsunduslepingust. Töökorralduse reeglid • Vastavalt töölepingu seadusele (§ 5 lg 1 p 11) peab tööleping viitama tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Töökorralduse reeglitega määrab tööandja kindlaks poolte käitumisreeglid töösuhetes. Töökorralduse reeglid on kohustuslikud kõikidele selle tööandja juures töötavatele isikutele. Reeglite eiramine võib anda tööandjale mõjuva põhjuse, et ütelda töötaja tegevuse tõttu tema tööleping erakorraliselt üles.
Preventsiooni üheksa printsiipi: 1. Vältida riski. 2. Kui riski pole võimalik vältida, siis tuleb määrata riski suurust; 3. Püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat); 4. Kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.); 5. Töö vastavusse viimine tehnilise progressiga; 6. Asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal); 8. Anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele; 9. Anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid. 4. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond(miks vastutus? Et hakataks töökk pärast hoolima) 1.viima läbi süstemaatilist töökk sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,
Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesannete kirjeldus, töötasu(lepingus on brutopalk), töötasu maksmise kord[(kuidas ja millal)peab olema üks kindel kuupäev, muud hüved(juhul kui neid on), tööaeg(puhtalt töötamise aeg), töö tegemise koht, puhkus, peavad olema tähtajad lepingu lõpetamise kohta(lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad), töökorralduse reeglid(töö sisekorraeeskirjad) ja viidata tuleb kollektiivlepingule juhul kui see on olemas. Katseaja maksimumaeg on 4 kuud. Tähtajaline leping maks 5 aastat(peab lepingus olema märgitud, miks on tegemist tähtajalise lepinguga). Töötaja kohustused Teha kokkulepitud tööd. Täita töönorme, kinni pidada tööajast. Täita tööandja seaduslikke korraldusi. Hoiduma tegudest, mis takistavad teistel tööd tegemast või kahjustavad teiste isikute vara.
Heaks näiteks võib tuua inspektori kogemuse ehitusplatsil, kus enne platsile sisenemist inspektoreid ohutusalaselt juhendati. Sellega tutvustati ohte, mis esinesid konkreetsel ehitusplatsil. Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb sissejuhatavast juhendamisest, esmajuhendamisest, väljaõppest ja täiendjuhendamisest. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) õigusaktides sätestatud töötajate kohustuste ja õiguste tutvustamist; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse
1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;
töökohalt või ohtlikult alalt keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLLI KORD Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel: hindab töötaja terviseseisundit; hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid: töötajate nimekirja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused andmed ohutegurite parameetrite väärtuste kohta töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad Tervisekontrolli läbiviimise kord:
tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev]. 1.4. Töö tegemise koht on [kohaliku omavalitsuse üksus või laiem piirkond]. 16 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle [ametikoha nimetus]. 2.2. Töö sisuks on [töö sisu lühikirjeldus]. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja kohustused tööülesannete teostamisel ning Töötaja vastutus on täpsemini määratletud ametijuhendis, mis on Töölepingu lahutamatuks lisaks. 2.3. Töötaja kohustub järgima Tööandja põhikirja, juhatuse ja otsese ülemuse
Samas kardab Mairi ülemus, et selline käitumine võib ka teistele üle kanduda, mis võib viia aga selleni, et kõikide töötajate hilinemisel ei jõuta oma tööülesannetega valmis õigeaegselt. Kuna Mairi pole ka oma töötingimustega rahul, kardab ülemus, et ta võib ilma jääda väga heast töötajast. Tunnused: · Rahulolematus palgaga · Rahulolematus kaastöötajatega · Personali muutusest tingitud pinged · Hilinemine · Varasema töökorralduse muutus · Tüdimus · Motivatsioonipuudus Põhjused: · Rahulolematus palgaga on tingitud sellest, et majanduslanguse ajal hakkasid telliused järsult vähenema ning töö iseloom muutus. Kuna täiskohaga töötajad peavad palka saama ka siis, kui nad ei tööta, viidi töötasu üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk. Mairile tundub, et masstöö oleks konveieri puhul palju tulemuslikum ja saadav tulu oleks suurem
IT töökorralduse arengufaasid ettevõttes IT töökorralduse arengufaasid ettevõttes. Eesti ettevõtete IT töökorralduse arengut võib iseloomustada järgmiste faaside kaudu: Algfaas esimestest arvutiostudest kuni esimese (mahukama) IT arendusprojektini Arendusfaas esimestest projektidest kuni IT strateegilisele lisaväärtusele keskendumiseni Strateegiafaas IT rakendamine äristrateegia teenistusse. IT Personalijuhtimine 1 1. Algfaas - Enamasti algab ettevõtte infosüsteemi loomine kontori töökohtade arvutiseerimisest
töötajatele, kes kuuluvad suurimasse ohugruppi, aitab neid ettevõttesse sisseelamisel ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel. 2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1. Ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 2. juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 3. juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 4. töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 5. töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergonoomilises töökeskkonnas on töötajad efektiivsemad. 4. Milline teadus käsitleb töökeskkonna, töövahendite ja töökorralduse kohandamist inimese järele? Ergonoomika 5. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika? Mõtlemise optimeerimisega, probleemide lahendamisega 6. Mikroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele ... kus? Ühe ettevõtte sees 7. Makroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele … kus? Suurtes süsteemides: suurettevõtted, lennuväljad, sadamad jne 8. Üldergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist standardsetele ilma
minutilised kontrolltööd matemaatikas) d) igal kontrolltööl on oma kindel hindamisskaala, mida õpetaja tutvustab õpilastele; e) üldjuhul on ühes koolipäevas lubatud klassile läbi viia 1 kontrolltöö (graafikus); f) järelvastamise kord on määratud kooli hindamis-ja järelvastamise juhendis. 2. Elementaarsed nõuded kontrolltööle: a) töise õhkkonna loomine klassiruumis; b) õpilastele töökorralduse tutvustamine (töö sisust, töö vormistusnõuded, hindamine, aeg töö tegemiseks, õpilaste küsimustele vastamine); c) tööjuhend on õpilastele mõistetav; d) ülesanded peavad olema õpilasele nähtavad kogu tööaja jooksul ( juhul, kui ülesannete leht ei ole õpilasel laual); e) ebaausate töövõtete korral teeb õpetaja õpilase töölehele vastava märkuse (välistamaks hilisemaid pretensioone);
TAAB11 5 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TAAB11 6 Kuidas vältida töövägivalda? Füüsilise vägivalla ennetamine tööpostil 1. Töökoha kindlustamine vajalike turva- ja tehniliste seadmetega. 2. 2. Töökorralduse kohandamine vägivalla vältimiseks 3. Tööliste koolitamine ja informeerimine Vaimse vägivalla ennetamine 4. ettevõttel tuleks vastu võtta igasugune vägivalla, ahistamise ja diskrimineerimise vastane poliitika. 5. avalikustada vägivallajuhtumid 6. teha koolitusi vägivalla vätimiseks 7. teadvustada probleemi ning sellest avalikult rääkida TAAB11 7 Lõpetage kiusamine! Täname tähelepanu eest
või ohuga seotud info, mida kogutakse, edastatakse, vahendatakse ja dokumenteeritakse, et teha päästetöid, demineerimistöid, juhtida, korraldada ja analüüsida. Infot edastatakse võimalikult täpselt ja korrektselt. Selleks tehakse seda eesti keeles ja viivitusteta. Kasutatakse lühendeid ja märksõnu, kui see ei mõjuta info mõistetavust (allikas: Operatiivinfo edastamise korra kehtestamine, Päästeameti peadirektori 14.09.2009 käskkiri nr. 124). Valveteenistuse töökorralduse ülesandeks on valverühmade ja meeskondade alalise operatiivse valmisoleku tagamine ja isikkooseisu ettevalmistamine päästetöödeks. Valvemeeskonna valmisolek päästekomandodes tagatakse 24 tunnise tööajagraafikuga. Valveteenistuse päevakorraga tagatakse komandos ööpäevaringne operatiivne valmisolek. Valveteenistuse päevakord komandodes on järgmine: 08.00 rivistus; 08.00 - 08.30 teenistusdokumentide vormistamine,
Paindlik töökorraldus Indrek Semm 08.12.2009 Tartu Paindliku töökorralduse olemus PAINDLIK PAINDUMATU · dünaamiline · muutumatu · kohandatav · jäik · parem suhtumine töösse · suhtumine töösse · motiveeriv halveneb · tööpanus suureneb · rahulolematus kasvab · huvi vähenemine 2 Teema aktuaalsuse põhjused · naiste tööturukäitumise muutumisest tingitud töö- ja pereelu konflikti teravnemine · tööjõupuuduse suurenemine
Koostatud: Koostaja: Kinnitan: __________________ AMETIJUHEND Ametikoht: abitööline Alluvus: haldusjuht Vahetud alluvad: ei ole Asendab: Asendaja: 1. Töö eesmärk Abitööline teostab ettevõtte hoonetes üldehituslikke hooldus ja jooksvaid majandustöid. 2. Vastutus 2.1. käesolevas ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. töökaitse, ohutustehnika ja turva ja tuletõrje eeskirjade nõuetekohase täitmise eest; 2.3. talle tööks kasutada antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest. 3. K...
Puhtad töövahendid ainult puhta töövahendiga saab puhtust luua Biofilm Mikroobide poolt tekitatav kaitsekiht Lihtsa pühkimisega ei saa mikroobe hävitada Tuleb lõhkuda biofilm Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid Kuidas biofilmi ei teki? Süsteemne pindade puhastamine Pindade kuivatamine Koristustöös esinevad tegurid Töövahendid Puhastusteenindaja oskusnõuded Töökorralduse tehnilised oskused Koristustööde valdamine Klientide tundmine Kvaliteetne töö Tervikutunnetus Motivatsioon Algatusvõime Õppimisvõime Soov teha tööd Enesevalitsemine Kohanemisoskused Stressitaluvus Pingetaluvus Kriitikataluvus Üksinduse taluvus Valmidus paindlikuks töögraafikuks Meeskonnatöö oskus Sotsiaal-kultuurilised Suhtlemisoskus Kultuuride tundmine Keeleoskus Isiklikud hoiakud
Töökorralduse alused majutusettevõttes Kodutöö Majutusettevõtete missioon ja visioon. Analüüs. Hotel Victoria Ettevõtte missioon on pakkuda majutus ja toitlustusteenust Pärnu kesklinnas. Tegevus on suunatud nii äri kui puhkereisijate teenindamisele. Eesmärk on pakkuda oma klientidele parimat teenindust ja meeldejäävaid elamusi hubases õhkkonnas, mis kutsub taas hotelli külastama. Ettevõtte visioon on soov olla kõige mugavam ajaloohõnguline väikehotell, pakkudes oma klientidele personaalset teenindust nende soove ennetades ja ootusi ületades. Analüüs: Leian, et ettevõte missioon ja visioon on reaalsed, selgesti arusaadavad ja võimetekohased. Ettevõttel on olemas kõik, et täide viia oma missioon ja visioon. Hotell on väga ajaloohõnguline ja hubane. Fra Mare Thalasso SPA Ettevõtte missiooniks on anda oma panus elurõõmu suurendamiseks ja täisväärtusliku elu pikendamiseks...
Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine, tootmismenetluste täiustamine, juhtimise ja töökorralduse prarandamine ning teaduste saavutuste rakendamine hüviste tootmisse. Tööviljakuse kasv on tootmise ja selle alusel rahva heaolu suurendamise tähtsaim allikas. Tootlikkuse kasvu mõjutavad: muutused inimressursside kvaliteedis; põhivarade ja hulga kvaliteedi tõus; tehnoloogilised muudatused. Tootlikkust on võimalik tõhustada kui: arendada välja usaldusväärne tarnijate võrk; vähendada asjatuid operatsioone;
4. Tööaeg ja tööaja korraldus 4.1. Töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 4.2. Töötaja töötab 8 tundi päevas 4.3. Iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval. 4.4. Vastavalt Tööandja töökorraldusele algab tööpäev kell 8.00 ja lõpeb kell 17.00 4.5. Tööpäevasisene vaheaeg on kell 12.00-13.00 4.6. Töötaja kinnitab, et on tutvunud Tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega ning on teadlik Tööandja õigusest neid ühepoolselt muuta. 5. Töö tegemise koht 5.1. Töötaja täidab tööülesandeid Tallinna linnas. 5.2. Töötaja saatmist tööülesannete täitmiseks väljapoole Tallinna linna loetakse töölähetuseks. 6. Puhkus 6.1. Töötajale antakse puhkust igal aastal 28 kalendripäeva. 7. Lepingu ülesütlemine 7.1
· süsteemi tehniline monitooring; · serveri ja andmebaasi administraator; · süsteemi tarkvara komponentide arendaja (pideva toega või ühekordne): · lõppklientide rakendus; · serverrakendus ja andmebaasid: · süsteemi vastutav (tehniline) projektijuht: · administraatorite haldus; · süsteemi arendus ja käideldavus; · töökorralduse haldamine; Riistvara · ID-kaart, ID-kaardilugeja, mobiiltelefon (Mobiil-ID); · arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient;
üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine. Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine. Tähtis on just töötaja isiklik hinnang oma olukorrale. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Tööstressi risk on suur, kui: · töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks); · töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus
Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. Töötaja põhiõigused on teada ja tunda töökeskkonda kus ta töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete järgi töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise tervisekahjustuse vältimiseks Tööohutus … on töökorralduse ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab Töökeskkonnas toimivad tegurid Füüsikalised tegurid, Keemilised tegurid, Bioloogilised tegurid, Füsioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Need ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökoht
asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler. IMF regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti IMF juhatuses esindab nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. 2004-2005 on valijaskonna riikide 'eesistuja' Norra, mis senise töökorralduse järgi tähendab nii direktori ametikohta direktorite nõukogus kui ka peakoordinaatori rolli valijaskonna ühisseisukohtade formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
Viimastel kümnenditel on organisatsioonides ühaenam hakatud võimaldama oma töötajatele töötamistväljaspool organisatsiooni ruume, näitekstöötaja kodus, raamatukogus, kaugbüroos, liikuvalt mitmes eri kohas. Kaugtöö iseloomustab töökorralduseruumilist mõõdet ning viitab töökorraldusele,kus töötajad töötavad väljaspool organisatsioonitavapäraseid tööruume. Sellise töökorralduse puhuleelda töö iseloom vähem ja harvem töö vahetut jälgimist ja kontrollimist ning töökorralduses panustatakse rohkem töötajate sisemisele kontrollileja juhtimine keskendub rohkem eesmärkidejuhtimisele kui töö meetodite, viiside juhtimisele. 3. Millised sotsiaal-demograafilised tegurid mõjutavad töötajate hinnanguid töökorraldusele ja kuidas?
6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja kohustused:
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
•Liigväsimus •Puhkepauside vähesus või puudumine 11. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; Sissejuhatav juhendamine (1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. (2) Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse
Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs I. Elektriohutus Elektriseadmete kasutuselevõtu eel peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Riketega seadmeid kasutada ei tohi. II. Halb valgustus Töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhu...
Dokumendihalduse alalised teadmised. Keele oskus: Eesti keel kõrgtasemel, Inglise keel kesktasemel, Vene keel suhtlustasandil. Arvuti kasutamiseoskus : vähemalt kesktasemel. Muud oskused: Otsustusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja initsiatiivi olemasolu ja rakendamine tööülesannete täitmisel Isiksuseomadused Otsustusvõime, kohusetunne, hea suhtlemisoskus, korrektne suhtumine töökaaaslastesse ja oskus iseseisvalt töötada. Juhendi muutmine - Ametijuhendit muudetakse vastavalt töökorralduse muutumisele, kuid mitte sagedamini kui kord aastas. Andmeteks meie interneti koduleheküljel on : Kontakt : number, aadress , e-mail , asukoht. Otsing varuosa mudelile. Õpetus kuidas tellida meie esindusse endale vajalik varuosa. Reklaamiks Populaarseimad tooted. Lisa teenuste nimekiri. Töökoja lahtioleku ajad. Töö aeg on 9 tundi päevas Esmaspäevast-Reedeni, Puhkus on 12 kuu jooksul 28-kalendripäeva mis on eelnevalt kokku lepitud.
Võimalikest ohuteguritest valiti edasiseks analüüsimiseks üksnes need, mis kujutavad endast reaalset ohtu tervisele ja millega puututakse kokku igapäevases tööprotsessis. Ülevaate esinevatest ohuteguritest annab terviseriski hindamise tabel 3. Tööandja võib alati riskianalüüsi täiendada töökeskkonna ohutegurite osas, mida ei ole erinevatel põhjustel käesolevas töös erinevatel põhjustel käsitletud. Töötingimuste või töökorralduse muutumisel tuleb teha uus riskianalüüs. Töökeskkonda vaadeldi, analüüsiti 09.03.2012 mille käigus vaadeldi riskianalüüsi objekti töötervishoiu- ja ohutuse seisukohast lähtuvalt. Vaatluse käigus täpsustati andmeid töötajate intervjueerimisega ning neid jälgiti töösituatsioonides. 5 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.
Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja teab kaupade paigutamise põhimõtteid, tunneb ja oskab juhtida kaupade ümberpaigutamiseks kasutatavaid transpordivahendeid. Töö nõuab lao töökorralduse ja ohutustehnika nõuete tundmist ja täpset järgimist. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate, transpordiettevõtete esindajate ning kaastöötajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd. Laopidaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada iseseisvalt töös esile kerkivaid probleeme ja leidma alternatiivseid lahendusteid. Töö eeldab loomupärast korra- ja puhtusearmastust, hoolikust ja täpsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
