Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul.
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus...
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt
Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks. 2. Käsumajandus e. plaanimajandus- riik juhib vastavalt plaanile kogu majandustegevust. Eraettevõtlus sisuliselt puudub.(nt. NL) 3. Turumajandus- on vabaturu konkurents ja kõigil võrdsel võimalused enese teostuseks. Peamine kriteerium on efektiivsus. 4. Segamajandus-kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja. Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve Majanduslangus e
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
-mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik majandusse, millised on riigi motiivid. monopolide kontrollimine, sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart,...
tarbijakaitseametisse. 47)Ettevõtete vaheline konkurents toob ettevõttele kasu. 48)Õhupadjad ei ole auto lisa,see peab autol olema,see ei muuda autot kallimaks. 49)Inimene,kes on huvitatud kindlustuspoliisi ostmisel eelkõige selle rahalises väärtusest, peaks ostma pigem elukindlustuse kogu eluks,mitte aga teatud perioodi kindlustuse. 50)Eestis on ravikindlustus enamlevinud tervisekindlustuse vorm. 51)Ettevõtlus ei ole kunagi riskivaba. 52)Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest.Selle muutuste põhjuseks on et ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu. 53)Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik. 54)Ainuomanikufirmad on piiramatu seisukohalt keerukad ja kulukad. 55)Üks partnerettevõtte eelis on see,et kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. 56)Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha.Ta ostab oma seadmed ja varustuse
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. ri...
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib ...
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18. FÜSIOKRAADID: riik ei tohi sekkuda majandusse.
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei töö...
Majandus riigi eelarve. Eelarve koostamine: koostamine kestab 1,5 a. Teha hakatakse kõvasti varem, algab tulude prognoosist- st SKT eeldamine ( 1998.a -14,5 miljardit- algaastatel oli kasv 10-11%, eelneva aastaga võrreldes. ) ( 2007 238, 9 miljardit, ... 2008 alanes 3,6 %) - antakse raamid igale ministeeriumile ja aega min. 6-8 nädalat ( investeeringutega minnakse tihti üle) - mais-juunis saadakse kätte ja augustis lahendatakse lahkhelisid rahandusministri juured. Kui valistus maksumäärasid ei tõsta siis kuidas saab raha juurde + - AUG-SEP. Vaatan valitsus 2-3 korda eelarve üle. Siis on mänguruum veelgi väiksem - kohustused: kolmepoolsed läbirääkimised, alampalgaosas, need tulemused peaks olema pool aastat enne teada, aga paraku.. alampalgaga on seotud mitmed muud kulud. ( 2009 4350 kr,280 eur - ebakindlus viimase minutini, sept. Vii...
Majandus-Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,me...
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei töö...
Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada
1. Unternehmen im Spannungsfeld der Märkte 1. Ein Industrieunternehmen agiert im Spannungsfeld welcher Märkte? Durch welche Faktoren werden diese Märkte und damit das Unternehmen indirekt beeinflusst? -Beschaffungs,-arbeits,-kapital,-Ansatzmarkt,Sind beim Politik, umwelt, konkuränze und gesellschaft beeinflusst. 2. Erklären Sie in eigenen Worten die historische Entwicklung von einem Verkäufermarkt zum Käufermarkt. -Der verkäufer kann selbst die Gewinnung stellen, aber Käufermarkt muss auf die Kunden denken. 2. Unternehmensleitbild und ziele 3. Erläutern Sie in eigenen Worten was ein Unternehmensleitbild ist. -Mittel-und langfristigeziele und nach welchen Grundsätzen soll das Unternehmen geführt werden. 4. Welche drei Funktionen hat ein Unternehmensleitbild? -Planungs,-Orientirungs-und Motivationhilfe. 5. Nennen und geben Sie jeweils ein Beispiel für die im Unterricht definierten vier Unternehmenszielarten. -Sachliche,-Soziale,-Wirtscha...
(Lisa 6: Stonehenge.) Eesti turismifirmad pakuvad reise pea kõikidesse Suurbritannia linnadesse. Nii noorte kui täiskasvanute seas on London ning teised linnad väga populaarsed. Oluline on ka saadav keelepraktika. (http://et.wikipedia.org/wiki/London#Turism 02/04/08) Kokkuvõte 12 Alustades referaadi koostamist, seadsin endale ülesandeks anda ülevaade Suurbritannia majandusest. Kuna ühegi riigi majandus ei koosne ühest osast, vaid mitmest omavahel tihedalt põimunud harust, tuli analüüsida Suurbritanniat väga mitmest küljest. Esmalt esitasin üldinfo tutvustamaks poliitilist süsteemi ja riiki üldises plaanis, seejärel on juttu geograafilisest asendist ja arengutasemest, mis on majandust ühed enim mõjutavad tegurid. Riigi rahvastiku teema selgitab eelkõige soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu. Maavarasid ja kasutusel olevaid energiahankimissüsteeme
· Tööjõud tuli sisse · Raudteede ehitamine -> suurenes inimeste liikumine -> suhtlemine aktiivsemaks -> [hiskonna · Tooraine tuli sisse (militaarse kultuuriline areng (ideed ja arvamused) tööstuse arenemine) (Raudteedega kerge piima edasi transportida) · Talusid osteti palju 1. Raudteedega intregeerus eesti majandus loode-Venemaale 2. põllumajandussaaduste realiseerimine 3. muutus inimasustus Eestis
·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km2 MAJANDUS · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest. · Norra on kujunenud heaoluriigiks, mis on üks jõukamaid riike. · Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. LOODUSVARAD · Leidub: naftat, maagaasi, vase-,nikli-,raua-,tsingi-, · titaani- ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt.
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda
Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi.
Kontrolltöö - Majandus 1) Mis on majandus? Majandus - valdkond, mis tegeleb tootmisega, teenindusega ja kauplemisega. (vihik) 2) Võrdle omavahel turu- ja plaanimajandust. Millised sarnasused? Millised erinevused? Nii turumajanduse kui ka plaanimajanduse puhul riik reguleerib tootmist. Plaanimajanduse korral määrab riik ka toodetele ja teenustele hinna. Mõlema majandusmudeli puhul on sarnane, et kasumit soovib saada nii müüja kui ka tabija. 3) Turumajanduse põhijooneks on konkurents. Kes konkureerivad turul kelle pärast
ÜLESANNE 7 Leia 1. müügijuht on veendunud, et reklaamikampaania suurendaks müüki 2 korda. Kui ettevõtte juhi eesmärk on tõsta selle aasta kasumit 50% võrreldes eelmise aastaga, siis kui suure summa võib maksimaalselt reklaamile kulutada? VASTUS: 105 tuh 2. eelda, et ettevõte tõstab koostisainete kvaliteeti ja muutuvkulud suurenevad 0,30 euroni. Vasta 2 küsimusele: (a) kui palju peab müügihind tõusma kui soovitakse jääda sama kasumilävepunktini? (b) milline oleks uus müügihind kui ettevõte soovib suurendada oma vana piirkasumit 50% võrra. VASTUS: a) hind peaks tõusma 5senti; b) H=0,686 3. ettevõte on otsustanud tõsta oma müügihinna 0,50 euroni. Läbimüük kukub 1 mln pealt 0,8 mln. Kas hinna tõstmine oli õigustatud? Arvuta läbimüük mida on vaja uue hinna juures, et saavutada eelmise aasta kasum. VASTUS: müügitulu=600 tuh 4. müügijuht on kindel, et suurendades koostisainet...
Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel.
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Ira...
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressurs...
................................................................................................. 18 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida. Need põhjused mõjutasid minu valikut.
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul
Kogu Hollandi pindalast hõlmavad põllumaad 70% ja metsad kõigest 8%. Hollandis valitseb parassoe mereline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC. Hollandi ilma on sageli sajune või udune. Aastas sajab keskmiselt 650-700 mm sademeid. Päikesepaistelisi päevi on seal keskmiselt 35 päeva aastas. (ENE 3, Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1988, lk 457- 458) -1- HOLLANDI MAJANDUS Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. Hollandi asend on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule. Tööstuses on tegev 35% tööhõivelisest rahvastikust. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, naftatöölemistööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Umbes 17%
Valgevene põhiliseks plussiks on soodne geograafiline asend, Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näit...
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
Töötute arvu kasv kerkis septembris taasrekordi lähedale Aprillist alates lisandus aina vähem töötuid. Nüüdseks oleme jõudnud jälle sinnamaale, et töötute arv hakkab kasvama. Statistika näitab, et selle aasta septembri kuud eelmise aasta omaga võrreldes on töötute arv kasvanud ligi neli korda. Kuna töötute arv aina kasvab ja töökohtade arv kahaneb, tekib küsimus, et kas varsti ongi Eesti riik ainult töötute varjupaik ? Kuidas saaks tulevikku päästa ja milliseid võimalusi meil selleks on? Miks töökohtade arv väheneb? ( http://www.arileht.ee/artikkel/479859 ) Selliseid küsimusi võiks jäädagi esitama, aga arvan, et suuresti on süüdi kõiges selles suur euromeelsus. Vanasti ei virelenud inimesed tööpuuduse käes, alati oli mida teha ja millega kaubelda. Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus pool...
Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... ......... lk 3 2. Majandusest üldiselt ................................................................................................... lk 4-5 3. Finantssektor ......................................................................................................... ....... lk 6-7 4. Väliskaubandus ......................................................................................................... .... lk 8 5. Peamised tööstusharud .............................................................................................. lk 9-11 6. Kokkuvõte ......................................................................................................... ............. lk 12 7. Kasutatud kirjandus ........................................
Materjalimah -põlevkivist elektri tootm.Energiamah-värviline metallurgia,elektrienergia,keemiatööstus.Veemah-tselluloosi tootmine,ehit.jõgede/järvede äärde.Tööjõumah-masinaehitus,suurlinnades.Elekter- põlevkivist,õli-sama,tseme nt-sinisavi,liiv.Odavam-taastuva,ammendamatu energia kasut.Majanduskaardid-temaatilised kaardid.Kartog eograafiline uurimismeetod-kartogramm,kartodiagramm.Erikaart-turismikaart.Väike teeninduse määr-Aaf,Pa k,Afg.Hõive-Eur.riikides üsna sarnane. Eesti majandus.Loodusgeo.asend- veekogud(Läänemeri),kliimavööde(paras),loodusvöönd(segametsa).Majan dusgeo.asend-teised riigid(naabrid),riikide rühmad(EL),majanduskeskused,ühendusteed.Eesti maj.ei ole rah vusvahelistel turgudel konkurentsivõimeline.SKT-sisemaj.kogutoodang-antud riigi terr.aasta jooksul tood.ka upade ja teenuste koguväärtus(P-E kõige suurem-159,Kirde-E väikseim- 54)Regionaalpoliitika-riigi tegevus ,mis peab aitama vähendeda üksikute piirk.majand.arengu mahajäämust.Energeetika-
Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maavarad kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina Oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega Alternatiivsete energiavarude kasutamise Põllumajandus Põllumajanduse tootlikus on kõrge
62) ning majanduskasv oli langenud nulli. Hiina taaskordne tõus sai alguse pärast Mao Zedongi surma, kui võimule tuli Deng Xiaoping. Võimaldati turumajandust, vähendati riigi üldist sekkumist poliitilistesse otsustesse. Siiski ei olnud see katse väga edukas ebaseadusliku tegevuse tõttu. Tõeline kasv sai alguse 90ndatel. Riigiettevõtted erastati, erasektorit laiendati ning igasugused piirangud kaotati. Investoritel oli vaba voli investeerida. Majandus hakkas tohutult kasvama, Hiina saavutas keskmiselt 8%-lise majanduskasvu. Nad suutsid hoida majanduskasvu ka 90ndate lõpu majanduskriisi ajal, mis tõestab, kui kvaliteetne on nende majandussüsteem. Üheks põhjuseks kriisist mitte mõjutatud olemisel on Hiina valuuta jüääni keeruline konverteerimisprotsess. Investeeringud Hiinasse on maailma suurimad, sest Hiinat peetakse tootmise jaoks maailma kõige paremaks paigaks. Hiina majanduskasv on olnud keskmiselt 10% aastas, mis on
1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6. Mida näitab SKT ühe elaniku kohta? Mingi piirkonna majanduslikku arengutaset. 7. Millised majanduslikud probleemid kaasnevad Eesti rahvastiku vananemisega? Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulk suureneb, mis võib viia majandusolude
Tallinna Tehnikaülikool referaat Rootsi majandus Rahvusvaheline majandus Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldised andmed........................................................................................................................ ..3 Majandus....................................................................................................................
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha.
Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu. Tabel 1- Rootsi peamised majandusnäitajad ja nenede muutused 2002-2011 (%) 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 SKP kasv 2,0 1,7 3,7 2,7 4,2 2,5 1,2 -5,2 5,5 3,9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
