Tänapäeva arengupsühholoogia on suures osas kirjutatud just meesvaatevinklist, alates vähemalt Freudi teooriatest. Freud ehitas oma psühhoseksuaalsuse teooria põhinedes poisslapse arengule, mis tipneb Oidipuse kompleksiga. Kuid 1920ndatel ei leidnud Freud sobilikku viisi, kuidas naisi sobitada sama teooria raamidesse nende suhete tõttu vanematega ja anatoomiliste iseärasuste alusel ning seega märkis ta erinevuse naiste arengus kui teatud arengulise läbikukkumisega (Gilligan 1982). Seega on olemas probleem sobiva teooria puudumises naiste arengupsühholoogias just naiste elustaadiumitel enne täiskasvanuks saamist. Carol Gilligan on olnud nii autor kui ka toimetaja kahele trükisele : „Making Connections. The Relational Worlds of Adolescent Girls at Emma Willard School“ ja „ In a Different Voice“, mis mõlemad aitavad kaardistada naiste moraalset ja psühholoogilist arengut ja arusaama, mis kuni nende raamatute ilmumise ajani olid vähe-uuritud valdkonnad
4 1 Q3 Q3- madal eneseintegratsioon Q3+kõrge eneseintegratsioon 5 1 Q4 Q4- madal sisepinge Q4+ kõrge sisepinge 6 Täiendavate omaduste kasutamine testis 14 Cattell kasutas oma uuringus kolmeliikiandmeid: L-, Q- ja O-andmeid. L-andmed saadakse inimese vaatlemise liga päevases tegevuses. Q-abdmed saadakse isiksuse küsimustike abil O- andmed saadakse objektiivsete testide abil. C. Gilligan Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid. Gilligan uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud. Põhiseisukohad: 1. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt 2. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt
· Õigused ja õiglus (J. Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetiline juhtimine Juhtimine (leadership) on suur väljakutse ja vastutus, see ei ole tegevus, mida inimene teeb / saab teha üksinda. Juhtimine tähendab mingi eesmärgi nimel tehtavat kollektiivset
neid ei ole vaja täita. tulevad need printsiibid näiteks reliogioonist. Valdavalt jäädakse kolmandasse-neljandasse astmesse. Tema teooriat on kritiseeritud, et kas 5-6. tase on üldse saavutatavad. Teine kriitika aspekt on toodud Carol Gilligani (1936) poolt, kes oli tema õpilane. Kritiseerib, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel , kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Gilligan esitas oma teooria 1982 ja on saanud ka palju kriitikat, jne. Seaduspärasused arengus: (PEAB TEADMA!!!) 1. Tsefalokaudaalne trend - areng toimub (tsefalo (aju)) ülevalt alla. Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend - keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused ennast liigutada. Enne oskab laps ennast keerata, kui puru sõrme vahele võtta. 3. Üldiselt spetsiifilisemaks - alguses on üldisemad liigutused (ka areng üldine- tekivad suuremad
autoriteedi ja sots korra sälitamine õige see, mis on kohustu midagi tegema ühiskonnas õigeks peetakse LAT lähima arengu tsoon III postkonventionaalne (ideaalid, milleni kõik ei jõuagi) ARENG TOIMUB 3TSOONI KOKKUPUUTE ALAS 5.moraalsus, abstraktsed printsiibid- teada,kuid raske GILLIGAN- N määratleda. Vajaduse korral võib neid muuta. I orientatsioon indiviidi ellujäämiseks- enesekesksus 6.eetilised printsiibid II eneseohverdamine- enda heaolust loobumine, lapsele III vägivallatuse moraalsus- nii teistel kui mul peab olema HEA Seaduspärasused:
Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; VI aste – individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus). Gilligan – erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Prenataalne ja postnataalne periood Inimese ontogenees jaotab kaheks etapiks: a) Sünnieelne ehk prenataalne b) Sünnijärgne ehk postnataalne Seemnerakud – Leeuwenhoek, esimest korda kirjeldatud 1677. Munarakk – von Baer, 1862. 1875. aastal demonstreeris emrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise
Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita. Universaalne eetiline printsiip tuleb ka religioonist. Nt varastamine. Valdavalt jäävad inimesed kolmandasse, neljandasse astmesse. Tema teooriaid on kritiseeritud, et kas viies,kuues aste on võimalik saavutada või sinna jõuab liiga vähe inimesi? Kõige suurem kritiseerija on Carol Gilligan, kes on tema õpilane. Ta on feminist. Carol Gilligan- erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. 1982- naiste sotsialiseerumine- sellel põhinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat. Naistel on 3 astet võrreldes meeste 6ga. 1. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele- naiste egoismi, eneseaktualiseerimist. Et ainult endal oleks hea. Heitlikud suhted,
’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt. peamisi elusündmusi, ütleb Sotsiokultuurilise Piaget(Baldwin)
Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaaluotsmine. · Tasakaalu otsimine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine: · Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega · Kompenseeritavuse puudumine kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist
moraalsus - abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile -põhjendatud vajadusel võib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme - seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms Moraalsus KRIITIKA : Kohlbergil ei olnud piisavalt empiirikat, et tõestada oma hüpoteese. CAROL GILLIGAN (1936-...) - Kohlbergi õpilane ja peamine kriitik - Esimene haridus oli inglise kirjandus teine psühholoogia - Alustas koostööd Erik Eriksoniga - Uuris läbi intervjuude, milline on moraali areng - Uuris naisi, kes pooldasid aborti. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on
Rawls) võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Postmodernistlik eetika tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emmakumma käitumisviisi vahel. Päevastpäeva lahendamist nõudvad
Õigesti tegi? · 1.staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) · 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) · 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused soo pole oluline, oluline on see kuidas küsitakse, Gilligan : naised rohkem hindavad head suhted inimeste vahel, kui moraalsed reeglid. Internalisatsioon Freud : enesekaristamine süü- ja ärevustunde kaasabil selgitamine miks tegu on vale. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna Saavutusmotivatsiooni areng
Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita. Universaalne eetiline printsiip tuleb ka religioonist. Nt varastamine. Valdavalt jäävad inimesed kolmandasse, neljandasse astmesse. Tema teooriaid on kritiseeritud, et kas viies,kuues aste on võimalik saavutada või sinna jõuab liiga vähe inimesi? Kas 75 on piisav valim? Miks uuriti ainult poisse? Kõige suurem kritiseerija on Carol Gilligan, kes on tema õpilane ja feminist. Carol Gilligan (1936-...) väidab, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus meeste ja naiste moraalse käitumise vahel. Fenomenoloogiline orientatsioon. 1982- naiste sotsialiseerimine sellel põhinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat. Naistel on tema arvates 3 astet võrreldes meeste 6ga: 1. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele- määravaks jõuks on egoism, eneseaktualiseerimist. Hoolimine ellujäämisest, sellest, et ainult
oma elu üle, võimaluse isiklikuks arenguks ja kasvuks. Pikemas perspektiivis on selle eesmärgiks kõrvaldada seksismist tulenev rõhumine. Laiemas määratluses püüab mitteseksistlik töö vältida seda, et sotsiaaltöö protsesse kasutataks viisil, mis rõhub või diskrimineerib naisi või kinnitab meeste üleolekut ühiskonnas. Feministliku sotsiaaltöö juured on 1960te ja 1970te aastate naisliikumises (Hudson 1985, Collins 1986, Gilligan 1982). Klientidega töötamiseks soovitavad feministliku sotsiaaltöö esindajad järgmisi printsiipe töös klientidega: · Ettevalmistamine info naisklientide vajadustest ja ressurssidest, toeta naisi toetuse ja ressursside taotlemisel; · Kujunda naisekeskse praktika printsiipe kasuta naiste kogemusi ressursina, kasuta naiste gruppe, julgusta naisi tunnetama kontrolli oma elu ja käitumise üle;
0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 13 Need kolm eetilist koodi on moraalsed koodid sel määral, et (1) peegeldavad arusaama õigest ja valest, mis ei tugine individuaalsetele eelistustele (ie ei ole isiklik valik) ja (2) ei ole ka kogukonna valik (ie ei ole tava). Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1. Gemeinschaft = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted mängivad eriti suurt rolli. Suhted on indiviidi identiteedi jaoks kesksed ning peegeldavad arusaamist iseenesest, mis on kooskõlas teistest sõltuva (interdependent) minaga. Nt tuumikperekond. 2. Gesellschaft = association; society, grupid mida kirjeldatakse tänaste Lääne ühiskondade joontega –
varastab naise jaoks ravimi. · Kas mees toimis õigesti? Miks? · Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) · Seos käitumisega Internalisatsioon · Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil Selgitamine, miks tegu oli vale · Petmine · Süütunne · Ülestunnistamine · Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna · Seos erinevate kasvatusstiilidega Murdeiga G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K
2. konventsionaalne ◦ kellegi teise rõõmustamise eesmärgil ◦ kohustuste täitmine, sotsiaalse korra säilitamine 3. postkonventsionaalne – ◦ kõrgematest moraaliprintsiibidest lähtumine ◦ südametunnistusest lähtumine ▪ Cohlberg leidis, et enamik vastuseid 2.staadiumi teises astmes või kolmanda esimeses (meeste puhul), hiljem naiste puhul avastati, et naised on alumistel astmetel > Carol Gilligan leidis, et naised tähtsustavad pigem omavahelisi suhteid, mitte kõrgemaid printsiipe > nüüd arvatakse, et teoreetiliste olukordade puhul lähtuvad mõlemad abstraktsetest printsiibidest, reaalsuses mõlemad suhetest teistega 27.10 Tiia Tulviste Lapse kõne ja suhtlemise areng lapse õpetamine toimub suuresti verbaalsete vahenditega ka suuremate laste arengu mõõtmine on tihti seotud kõne-suhtlemisega
Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Päevast-päeva lahendamist nõudvad
moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud, kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus Carol Gilligan (1936-...) Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused naistel olulised suhted; meestel põhimõtted Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista Tema uuris naiste moraalset käitumist:
Südametunnistusemoraal on põhimõtteliselt lähedal arenguvõimalustele , mida praktikas sageli ei esine. Isegi kui enamus noori on suutelised abstraktselt mõtlema, ei liigu nad tõenäoliselt mitte enne täiskasvanuks saamist Kohlberg`i postkonventsionaalsele moraalitasandile, kus nad arendavad omasid moraaliprintsiipe. Enne kui inimesed selle autonoomse moraalimõtete tasandile jõuavad, peavad nad Kohlberg`i ja Gilligan`i kohaselt (1971) ära tundma moraalistandardite loomuse. See tähendab, et nad peavad jõudma arusaamisele, et igal ühiskonnal on oma definitsioon sellest, mis on õige ja mis vale ning et ühe kultuuri väärtushinnangud võiad olla šokeerivad teise kultuuri jaoks. Paljud noored inimesed avastavad endi jaoks taolisi kultuurilisi erinevusi siis, kui astuvad kõrgkooli, mis
annaabi.ee 
