Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Arengupsühholooga (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem ?
  • Mida peaks tegema rohkem ?
  • Keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele ?
  • Kui piirata söömisvabadust( ?
 
Säutsu twitteris
Arengupsühholooga.
Refereaat 10 lehekülge sisu.
Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt  konkureerivat allikat.
Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega.
Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele.
Arengupsühholoogia ülesanded: 
* kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine . Küsimused: "Kas", " kuipalju "
* seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas".
* prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis edasi saab või juhtuma hakkab. "kui meil on see, siis juhtub see ja see ja see". 
Arengupsühholoogia kui teaduse instrumentideks on: teooria, motodoloogia.
Teooria - süsteemne loogiline seletus nähtuste omavahelistest seostest.
Metodoloogia - õpetus teadusliku uurimise meetoditest. Väikseim ühik on "meetod" - teadusliku uurimise instrument , püstitatud teooria või uurimus hüpoteesi kinnitamiseks.
Õppimisel esimene eesmärk teada saada iseenda või lähedaste kohta. Tegelt palju teada ei saa, saab igasugu oletusi ainult. Arengupsühh ei paku eriti palju lahendusi vaidpigem rohkem eri variante ja ... suundi.
Seonduvad teadusharud - põhiline on bioloogia. Põhjuseks on arenguprotsess, mis hõlmab tugevalt bioloogilisi parameetreid, ei ole võimalik AP-d käsitleda bioloogiast lahusolus. ( puberteet on bioloogiline, teismeiga on psühholoogiline )
Areng - peegeldab erinevaid indiviididiga asetleidvaid muudatusi alates munaraku viljastamisest kuni surmani. Muutustel on korrapära, see on oluline. Neil on kindlad tunnused.
Bioloogiline areng on sõltumatu protsess, toimub niikuinii.
Areng jaotub kaheks: ontogenees , fülogenees .
Ontogenees - isendi areng. Üksikorganismi areng munarakust kuni loomuliku surmani. Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna.
Fülogenees - liigi areng.
Ontogeneesis on neli järku:
1) embrüogenees - looteline areng.
2) juveniilne arengutase - lootejärgne areng sünnist suguküpsuseni (hmm?)
3) täiskasvanud, paljunemisvõimelise organismi aste
4) seniilne ehk raukusjärk - kestab paljunemisvõime kadunemisest kuni surmani
Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng.
Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng.
Arengu alatüübid:
* füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne)
* motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine ( roomamine , kõndimine, kirjutamine)
* kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne)
* sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena)
Järgmine teema
Arengu periodiseerimine.
Lai jaotus.
I käsitlus : 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus
II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga , 9) vanadus
I küsitluse näited: 
II käsitluse näited: Jung
Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib.
Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks : küpsemine ja õppimine
Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast.
Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida.
Arengupsühholoogia põhiküsimused:
1) keskkond versus pärilikkus . Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv , jne. Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng . Emotsionaalsed karakteristikud : ekstra-/ introvertsus , emotsionaalsus, neurootilisus , ärevus , skisofreenia , häbelikkus, alkoholism .
APsühholoogid võtavad inter.. something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel.
2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi. Uuritakse, et mis on olulisem kas kvalitatiivne kvantitatiivne areng. Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud?
3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus.
4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest?
5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele?
Arengupsühholoogia uurimismeetodid .
Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus , kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on väga palju, need on väga erinevad, mitmekesissed. Kõiki neid tegureid ei ole võimalik samaaegselt uurida. Seetõttu on uurimisemeetodite valik piratud. Lisaks on vaja uurimismeetodeid, mis võimaldaksid võimalike vigade allikaid kontrollida (et kas ma tegin vigu ja kust need alguse said). 
Bioloogilise liigina on inimene väga kaua elanud, aga süsteemselt uuritud on väga lühikest aega. Võrreldes eksisteerimisega on uurimine lühiajaline. Uurimise idee on ühiskonna kasu. Kuidas neid kõige efektiivsemalt õpetada ja tööle rakendada. 
Laste arengu uurimine on väga keerukas. Vanuse tõttu on piiratud uurimismetoodikad ja lapse interpreteerimine on tihti läbi vanemate, mis siis neid tulemusi mõjutab. Samuti võib mõjutada uurijate enda uskumused/ideaalid. Näiteks ema-lapse filmimine mõjutab ema käitumist kõvasti. 
Kasutatakse erinevate projektiivseid arvamusi nähtuse enda kohta või areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta. Projektiivne - ma projitseerin sulle selle omaduse. Näiteks vanem vastab imiku kohta, seal on palju asju sees, ei ole objektiivne. 
Arengupsühholoogilistes uurimistes tuleb silmas pidada kõike seda - võimalikke projektsooone, uskumise, metoodikate vigu, jne jne jne.
Arengupsühholoogia uuringuid tehes peab silmas pidama arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ning mitte käsitlema neid hinnanguid ekvivalendina tegelikule arengule.
Representatiivne valim - idee oleks võtta nii suur kui võimalik. Homogeensus vs heterogeensus .
Valim peaks teenima mitmeid eesmärke:
*) kvantitatiivne
*) kvalitatiivne
Raamistikud:
1) indiviidi sisse suunatud. Introspektsioon . Piiranguks on vanus. On võimalik ainult ontogeneesi kõrgematel astmetel. 
2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus.
3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond.
4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner .
AP põhimeetud on vaatlus . See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks.
Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne.
Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik.
Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin .
Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid .
Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine.
Kunstlik sisevaatlus on näiteks küsimuste esitamine, ehk siis mõtte suunamine.
Veel meetodeid :
*) longituudsed ehk pikaajalised uurimused - uuritakse samu katseisikuid aastate või aastakümnete jooksul. Annab varasema kogemuse ja hilisema arengu vahelise seose. Saab kätte arengu seaduspärasuse, individuaalsed erinevused.  Miinuseks on aeg, katseisikud kaovad ära või loobuvad, meetod on kallis, tulemus ei pruugi üldse kehtida mujal.
*) rist - ehk läbilõike uurimused - uuritakse sarnaseid eri vanuses inimesi. Saab teada ealisi iseärasusi, hetkesituatsiooni. Arengu suunda ja muutuseid teada ei saa.
*) üksikjuhtumi analüüs - ühe katseisiku sügavuti uurimine. Uuritakse põhiolemust, miks just nii läks nagu läks. 
Näiteks metoodikad: 
*) kliiniline intervjuu - kombinatsioon naturalistlikust vaatlusest, eksperimendist ja sisevaatlusest.
*) hinnanguskaala - traditsioonilisest psühholoogiast meetod, kasutatakse enamasti laste puhul. Kujutab endast eksperimenti, mis on suunatud pinnapealse introspektsiooni kiirele väljaselgitamisele.
*) test - täpselt kindlaks määratud viisil läbiviidav lühiajaline katse, millega uuriti ja mõõdeti mitmesuguseid võimeid, oskuseid ja omadusi. Üldjuhul peetakse süsteemseks protseduuriks kahe või enama isiku järjestamiseks. Testid peegeldavad inimese käitumist teatud ajamomendil. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.
Järgmine teema
Suhtumine lastesse läbi aegade.
Seotud ühiskonna arenguga, ajastuga, jne. Ürgaja kohta ei ole palju teada, aga arvatakse, et hävitati kõik need lapsed, kes sündisid ajal kui ema toitis eelmist last rinnaga (et see üks jääks ellu, et ema ka jaksaks). Lootus ellu jääda oli rohkem poistel kuna küttideks olid mehed, samas neid suri maha ka rohkem. Mitmikud tapeti kuna arvati et on seotud üleloomulike jõududega. Lapsi toodi ohvriks sõjaretkete ja jahtide puhul, jne. Indiaanlased matsid lapsed elusalt liiva sisse mingil puhul. Ohverdati see, mis oli kõige väärtuslikum, kogukonna nimel.
Antiikajal tehti laste osas suur valik. Ellu jäid tugevamad ja need kelle eest pere jõudis hoolt kanda. Seal pärimustes on palju seda kuidas lapsed
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Arengupsühholooga #1 Arengupsühholooga #2 Arengupsühholooga #3 Arengupsühholooga #4 Arengupsühholooga #5 Arengupsühholooga #6 Arengupsühholooga #7 Arengupsühholooga #8 Arengupsühholooga #9 Arengupsühholooga #10 Arengupsühholooga #11 Arengupsühholooga #12 Arengupsühholooga #13 Arengupsühholooga #14 Arengupsühholooga #15 Arengupsühholooga #16 Arengupsühholooga #17 Arengupsühholooga #18 Arengupsühholooga #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lovefoolosoph Õppematerjali autor

Lisainfo

arengupsühholoogia konspekt, kus on enamus materjal sees.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
docx
Arengupsühholoogia loengukonspekt
28
docx
Arengupsühholoogia
29
docx
Arengupsühholoogia
70
docx
Arengupsühholoogia
524
doc
Arengupsühholoogia
68
docx
Arengupsühholoogia loeng
178
docx
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun