TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
Kool – ühiskonna alustala. Inimese ja tsivilisatsiooni areng on toimunud läbi inimese õppimisvõime. Iga järgnev põlvkond on õppinud oma teadmised eelnevalt, ning sellele siis omalt poolt juurde lisanud, arendades niiviisi kogu inimkonna teadmiste kogumit edasi. Kunagi olid teadmiste põhilisteks edasi kandjateks religiooni juhid, või meistrid, kes andsid oma saladusi edasi õppipoissidele. Tänapäeval on teadmiste edasi andmise kohustus aga koolidel. Kuna teadmiste roll on ühiskonna seisukohalt väga oluline, siis on tänapäeval arenenud riikides teatava haridustaseme omandamine kõigile kohustuslik Koolidel on seega väga tähtis roll ühiskonna arendamisel ja selle jätkusuutlikuse säilitamisel. Kooli üheks kõige ilmsemaks eesmärgiks on teadmiste edasi andmine. Kõik inimesed peavad omandama teadmisi, et nad suudaksid ühiskonnas toime tulla. Kooli eesmärgiks on anda inimestele piisavad teadmised, et ta saaks eda...
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
Moraal Moraali orjad.Kes need on? Need on kõik need inimesed, kes kannavad aktiivselt teatud moraalseid reegleid, suhtumisi , norme , vaatamisi jm.Olla aktiivne kandja tähendab jälgida ja jagada terve oma elu neid reegleid.( Miks aga orjad? Miks selline imelik side sõnal ,,ori" ja ,,moraal?"Sellele küsimusele vastan ma hiljem.) Need normid kuuluvad eri sotsiaalse teadvuse vormi alla, mis põhineb inimtegevuse normide tegutsemisega ühiskonnas.Reguleerimine toimub läbi inimtegevuse hindamise avalikus kohas,kus vaadatakse : hea ja kurja, õiglase ja ebaõiglase, au ja häbi, ja ka teiste omaduste vaatenurgast.Moraal reguleerib erinveval määral inimese käitumist ja teadvust, ilma ühegi erandita kõigis elu valdkondades töös , kodus , poliitikas ja teaduses , pereelus , isiklikkes ja rahvusvahelistes suhetes jt. Moraal kuulub tähtsama reguleerimise normatiivi tüüpi, sellistesse nagu õigus , tavad , t...
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maa...
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik ta...
Sotsiaalne turvalisus ühiskonna üks valupunkt Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele. Lõppkokkuvõttes laostab see rahva vaimset tervist ning moraali ja vähendab turvatunnet. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõikvõimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega. Riigi esmane ülesanne on aga eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühm...
Futurism Esimene futuristlik manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine futuristlik manifest Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest. Kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. Futuristide taotlused Taotleti korraga paljude rahutute muljete kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis ...
Eetika Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, ...
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu o Kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rik...
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsii...
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...
Moliere: Tartuffle Kuj. vaimulikku, kes kasutab jumalakartlike inimete hurmu haiataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. peategelased_ organ, tartudd Mesontroop arendab seltskonna kriitikat armukadeduse teema kaudu. peategelane alceste vihkab seltskonda pahede pärast, kuid õnnetuseks armub ta alimeri, kes rosseu: esindab just kõike seda mida alceste ei talu. traktaad ,,arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide Voltaire: areng on aidanud puhastada kombeid?" ta väidab, et Zading e saatus tegevus toimub muistses babõlonis, sivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudude oleks viivad zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult. maailmas aga ühiskonna nõrkuse ja languseni võimutseb kurjus ja rumalus, seetõttu kujuneb kõik, mis Arut...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Friedrich Nietzsche Koostaja: Sander-Ville Võsa Tallinn 2013 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lähema ülevaate maailma ühest tuntumast filosoofist ja vabamõtlejast Fredrich Nietzschest. Referaadi eesmärgiks on anda lihtne ja põgus ülevaade flosoofi elust ja mõtetest, just tagamõtetest, sest Nietzsche tsitaadid on väga tuntud, kuid paljudel kes neid kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole vanadusest väga palju rääkida, sest vanaduse veetis Nietzsche põhiliselt üksina ja oli invaliid. Isegi sõpru ei olnud tal vanaduses eriti palju, nii näiteks ilmu...
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
MIS ON TÄHELEPANU? Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund, mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist seisundit, mida nimetatakse vaimseks häälestuseks või lihtsalt häälestuseks. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu passiivne Tahtlik tähelepanu aktiivne TAHTMATU TÄHELEPANU Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Seega on selline tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning on vähemalt mingil määral automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. TAHTMATU TÄHELEPANU TEGURID Objektiivsed tegurid Subjektiivsed tegurid 1. Ärritaja suhteline 1. Inimese vajadused ja tugevus huvid 2. Ärritaja suurus 2. Inimese vanus ja sugu 3. Erinevus ümbruse...
1). Millisest sündmusest sai alguse renessanss- skulptuur? Friense toomkiriku võistlus ukse kujundamises. 2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? anti...
Keel ja kultuur Keel ja kultuur on omavahel tihedalt seotud, sest keel on kultuuri üks tähtsamaid osi, mõlemad jagunevad omakorda edasi osadeks, mis neist teevad selle, mis nad on meie mõistes keele puhul suhtlusvahendi, mida mõistame kõik ühtselt ja mida kasutame igapäevaelus teistega suhtlemiseks üle maailma, et anda edasi oma mõtteid ja teadmisi. Sõnal kultuur on väga palju erinevaid tähendusi, praeguseks juba ligikaudu 1000, algselt tähendas kultuur maaharimist, 18.-19. sajandil hakkas tähendama ka inimese harimist. Sõna kultuuri tähenduse lihtsast keeruliseks on põhjustanud tehnoloogia, teadmiste ja materiaalne arengu taseme tõus ning sotsiaalse struktuuri keerukus. Keskkonnaga kohanemine lõi majanduslikud tingimused, millest tulenes tööjaotus ja teiste eluvaldkondade areng ja seega kultuuri arenemine. Kultuur oma laias tähenduses on kompleksne tervik, mis hõlmab uskumuste, kunsti, teadm...
Üsna tihti leian end mõtisklemas elumõtte üle. Vaadates maailmas ringi, mõistan, et inimesed siin kummalise Maa peal on üksteisest sootuks erinevad ning leiavad oma elule isemoodi tähenduse. Igal inimhingel on omad tõekspidamised, traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused. Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus kujunevad ma...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piibl...
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonn...
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tas...
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Friedrich (Wilhelm) Nietzsche (1844-1900)oli saksa filosoof Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi. Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele. Pole olemas fakte, on tõlgendused. Sõna "kristlus" on juba iseenesest ekslik -- tegelikuses on olemas olnud ainult üks kristlane ja ta suri ristil. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Valetamine on elu eeltingimus. Märksõnad: valetamine, elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja hal...
Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks...
Hitler ja Mussolini 22.11.15 Germaani päritoluga hõimud olid need, kes panid aluse Põhja-Ameerika praegusele tsivilisatsioonile. Just tänu nn. aaria rassile, eelkõige saksa päritoluga ümberasujatele on tekkinud seal selline riik nagu me praegu seda tunneme ja kõik mineviku suured kultuurid on välja surnud algse aaria rassi veresegamise tõttu. Väidetakse isegi, et jaapani kultuur ja kogu areng võlgneb tänu ammusele aaria kultuuri mõjule. Edasi süüdistatakse juute kõigis võimalikes hädades, mis maailma on tabanud - juutidel polevat kunagi olnud mingit oma kultuuri - nad olevat kogu oma vaimse taseme saavutanud ümbritseva maailma arvel. jne...Seetõttu leidis ka Hitler, et valitseva kasina majanduse hetkeseis on juutide kasuahnuse tulemus, kus rahvas oli näljas, tööpuudus oli tohutu, mille muutmiseks oli vaja puh...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
1.Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2.Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonit...
Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine krite...
MODERNISM 1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANT...
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cog...
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks ...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
Jean-Jacques Rousseau Sisukord Sisukord ............................................................................................... 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ................
Militaarpsühholoogia Vaatame algatuseks põgusalt ajalukku. Tuleb tunnistada, et psühholoogia kui teadusharu arengus on sõjaväed enda massiivse inimressursi ja lahingud enda protsessi ja tagajärgedega täitnud teatud mõttes katalüsaatori rolli. Riskides kõlada küüniliselt võiks öelda, et sõjaväeline keskkond enda ekstreemsustes on alati pakkunud ning pakub ka tänapäeval psühholoogiale külluslikult loomulikke eksperimente, mida eetilistel ja praktilistel põhjustel kunagi laboritingimustes luua ei saa. Distsipliini kiire areng saigi esimese impulsi Esimese maailmasõja käigus esilekerkinud kliinilist ja psühhomeetrilist laadi vajadusest liikudes nii öelda ülikoolist lahinguväljale. Psühhomeetriliste grupitestide tekkimise ja massiline kasutuselevõtu vaimse võimekuse hindamise võib märkida aastasse 1919, mil nekrutite teenistuskõlblikkuse määramisel võeti kasutusele Army Alfa j...
Elu ja looming on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi ...
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson...
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
